Te kuulate Raadio kohta Siin Tartu siin Tartu Peetris on tudengikolmveerand. Ja algab täna. Tudengikolmveerand ja tänases saates teeme kõigepealt juttu Eesti arstiteadus pilaste seltsi kahe liikmega, kelleks on Jekaterina maisik, kes on seltsi rahvatervise töögrupi juht ja Liis Kibuspuu, kes on seltsi välisasjade asepresident, väga uhked ametinimetused on teil, aga Eesti arstiteadusüliõpilaste selts tegeleb sellega, et tulevased eesti arstid oleksid senisest veelgi kõrgemal tasemel. Kuidas seltsis sellele siis kaasa aitate? No miks me üldse teeme seda, mida me teeme, on see, et Eesti inimesed oleksid terved ja õnnelikud ja me asume, et üks siis õnnelik olemise baastalasid on, on tervis. Ja kuidas me selleni jõuda tahame, on see, et me arendamegi arstitudengeid, et nad oleksid paremad arstid nii patsientidele kui Eesti ühiskonnale ja et nad töötaksid siis ühtselt Eesti parema tervishoiu nimel. Aga lisaks sellele, et me oma tudengeid arendame, Me läheme kas siis otse rahvani. Korraldame neile erinevaid üritusi nii lastele kui eakatele kui kõigile, kes siis sinna kahe vahele jäävad siis tõsta teadlikkust tervisega seonduvast ja seda nii vaimsest kui füüsilisest aspektist. Ja mida me teeme on, korraldame näiteks väikestele lastele kaisukaru, haiglaid, kus nad saavad kaasa võtta oma kaisukaru, kellel on mingi terviseprobleem. Et läbi selle eest lahendada seda valgegi kli hirmu laste seas samuti pakume natuke vanemale kooli tasemele, siis seksuaalterviseloenguid käime perekoolides vaktsineerimise teemal rääkimas, mis on väga populaarne praegu. Samuti korraldame eakatele eakate päevi ja samuti diabeedipäevad tervisepäevad ja oma tudengeid üritame siis arendada näiteks haridustöögrupi kaudu, kes korraldab neil igasuguseid praktilisi koolitusi ja pakume neile ka võimalust minna välisvahele tusse nii teaduslikul kui kliinilisel poolel. Te olete välja toonud ka seda, et teie seltsi eesmärk on, et füüsiline ja vaimne heaolu oleks meie riigis kõrgelt hinnatud. Kuidas teile tundub, kuidas sellega ja hetkel lood on, kuidas on see hinnatud? Ma arvan, füüsilise heaoluga on praegu asjad päris hästi, et seda inimesed teadvustavad üsna üsna palju. Eesti füüsiline aktiivsus, kõik arsti juures, oma tervisemuredest rääkimine on, on tõusuteel aga kindlasti on see vaimse tervise pool, see, millega praegu on tohutult vaja tegeleda. Et see kipub siiski olema natukene siuke stigmatiseeritud ja tahaplaanile lükatud. Ma ei kujutagi ette, et võib-olla inimestel lihtsalt Ta on, on selline mulje jäänud, et on häbi rääkida, kui sul on. Kui sul ongi mingeid vaimse tervise probleemid, siis see ei ole nagunii elutähtis, kui see, kui teisel inimesel on füüsilised probleemid, aga tegelikult see nii ei ole. Ma arvan, et üks probleem on võib-olla ka see, et inimesed ei saa aru, millal on asi tõsine. Võtame füüsiliselt, siis võib-olla ühel hetkel ei saa enam jala peale näiteks astuda aga mentaalselt, millal, millal sa tead, et asi on väga, väga tõsine ja ma arvan, et see on ka üks, võib olla murekohti, ma ei tea, mis sa arvad, sellest kindlasti on ja, ja vaimse tervise puhul eriti on oluline just lähedaste ja ümbruskonna toetus et ka nemad aitaksid inimesel mõista, et midagi on korrast ära ja nüüd oleks see moment, kui oleks vaja pöörduda arsti juurde füüsilise tervisega inimesed kipuvad ise päris hästi aru saama, millal midagi valesti. 2011. aasta suvest alates on võimalik vähemalt neljanda kursuse läbinud arstitudengil töötada ka abiarstina ja Eesti arstiteadusüliõpilaste selts on teinud järjepidevat tööd, et kaardistada seda praegust meditsiinisüsteemi, siis mis on nende head ja vead ning arendada seda süsteemi veelgi paremaks, nii arstitudengitele kui ka tööandjatele misse ja Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsis tähele pannud on. Abersninduse süsteem on päris jõudsalt käima läinud ta ei ole väga kaua veel olnudki, aga kas ikka abiarsti palkamine on suhteliselt loomulik osa juba haiglate tõest ja eriti seda just suveperioodil, kui inimesed tahaksid puhata, siis arstitudengid on alati valmis töötama. Et ma arvan, et noh, probleeme on kindlasti, nendega tegeleme järjepidevalt iga aasta. Aga praegu siis jõustunud kahe allkirjaga retseptiõigus oli meie jaoks ikka üsna suur töövõit. Et, et siiski annab abiarstile võimaluse üsnagi palju ise ära teha, aga samas säilitab selle juhendaja kontrollis tema teele, mis on hästi oluline. Ma hakkasin ka teie kodulehelt, teie septembrikuu tegevuskavad, mis teile seal seltsis toimumas on ja tegelikult tegevusi oli äärmiselt palju, iga peaaegu iga päev oli vähemalt kaks asja, et rääkige natuke oma tegemistest ka, et mis te teete. No teeme väga palju just selles mõttes, et jah, aga et meil on päris palju üritusi just tudengitele just arstiteaduse tudengitele, näiteks meil sellel laupäeval ja pühapäeval toimub paratamatk Otepääst, kus saab nii nagu füüsiliselt, kui ka vaimselt puhata natuke ja siis ka nagu uusi tutvusi saada omavahel siis me oleme kindlasti ka kaisulooma haiglas, mis ka Ahhaa keskuse poolt. Kus ongi see mõte, et nagu aidata laps lastel seda valge kitli sündroomi vähendada. Niisiis ka järgmisel nädalal näiteks esimesel oktoobril juba pühapäeval toimub pomil tervisepäev, mis toimub korraga kolmes Eesti linnas, kus mõõdame me kaubanduskeskusesse, veresuhkrut, vererõhku, kolesterooli tasemed ning ka keha rasvaprotsendi. Narvasse on siis astri keskuses Tallinnas, Ülemiste keskuses ja Tartus lõunakeskuses. Nii et see üritus on kõigile tasuta, nii et ootame väga nii noori kui ka täiskasvanute, kes nagu tunneb huvi oma tervise vastu tänasesse saatesse, kutsusime me teid eelkõige ikkagi sellepärast, et tudengipäevade raames on teil ka üks üritus korraldada täna õhtul rääkige, mis, millega on tegemist, tegemist natsismi Pascususega, nagu üritas kirjelduses, on öeldud, siis mingisugune baaskursus koosneb viiest toast kus igas toas on mõeldud välja erilised ülesanded just just situatsiooniülesanded. Et millest, nagu antakse ka punkte. Aga kindlasti saavad ürituse käigus neljaliikmelised džiimite nii sünnituse vastu võtta, Väikse operatsiooni läbi viia, igasugused igapäevased protseduure teostada ning ka kogeda see meediku rolli. Seejärel hoiab mäletsus, on mul minna sinna verd vaatama, nii tore. Loomulikult ei saa me ka seda korraldust lendivida läbi viia ilma lemmikute situatsiooniülesannete, millega, nagu isegi tavaline inimene puutub kokku igapäevases elus. Ja me tegelikult palusime teil ka meile ühe väikse ülesande välja mõelda, kui spetsialistid ikkagi, et jah, et saaksime ainult kohe ikka proovile panna, mis te meile välja mõtlesite. Meil on niisugune situatsioon teile, et olete näiteks rannas, need inimene lamab maas ning tema kõrval naine, kes kutsub abil, selgub, et naine oli koos sõbrannaga ujumas ning järsku nägi, et sõbranna vajub alla peita, kus lähedal oleva investega kaldale, kuid Ede, mis mida edasi teha, mis te teete, kas on Aime juba helistab kiirabisse? Jah, ma helistan firmasse. Millega seoses edasi teha, selle selle vee alla kukkunud naine on teadvuseta. Lamab maas, klassikaline asi on vist elus? Tegelikult vist võiks pulssi katsuma, kõigepealt tuleks vist kindlaks teha, kas inimene hingab iseseisvalt ei julge. Ja siis ikkagi, kas see oli kuidagipidi kuulama ka seda hingamist, mina tean, nimistu paid, kaks näpu siia kaela peale ja siis sellega kuidagi tunnetad pulss, aga ma kunagi ei leia üles neid õigeid kohti, kus seda, kus seda teha. Niisiis, et las ma mõtlen, mis, mis seal võib olla taga, et inimene kaotab teadvuse, häbi, süda ütles üles. See on jälle olla optimistlik vaatenurk, et. Tavaliselt do filmides ma ei tea, nüüd võite öelda, kas on see õige või vale, hakatakse tõesti minu, minu meelest ka kohe elustamisega peale ja siis ühel hetkel purskub tavaliselt sellistel heroilisel viisil inimese suust siis vett välja, et kuidas sellega on, kas, kas see on õige teguviis või peaks midagi muud tegema, andke siis meile nüüd nõu, kui te selles mõttes alustasite väga hästi, et kas keegi juba kutsub kiirabis on täiesti esimene mõte, millele peaks mõtlema ja samuti seda, et kas patsient on teadvusel. See on ka väga hea küsimus. Et täiesti nuppumist situatsioon, elustamine on hädavajalik hakata sellega võimalikult kiiresti pihta ja kutsuda kiiresti kiirabi. Muidugi, mis filmides natukene on yle liialdatud, ongi see suur v purse, köhatus, inimene tõuseb püsti, kallistab teid ja tänab elupäästja tegelikult ka inimene on ikkagi olnud teadlased Ta uppumisseisundis, siis ta on ärgates suhteliselt dessant häiritud ja ei saa päris täpselt aru, mis toimub, et et päris siukest ilusat filmilik lõppu ei tasu sealt oodata. Milline, milline kurbus nüüd tabas minu hinge küll. Kuidas teile üldse tundub, kui teadlikud inimesed on esmaabi andmisest? Tihtipeale väga ei ole, sest et enamasti puutuvad inimesed sellega kokku ühe korra elus ja see on siis, kui nad käivad, et autojuhilube tegemas. Et sellest ühest korrast tavaliselt ei piisa, et inimene oleks pädev nüüd hakata inimest elustama. Aga noh, eksabi tulebki anda täpselt nii hästi või halvasti, kui seda osatakse tähe, et ega kedagi ümber ei ole, siis sa oled sina see, kes selle inimese pead ära päästma. Muidugi tasuks käia alati, kui on võimalus mingil täiendkoolitusel ja kui ikkagi inimene on teadvuseta hinge tal pulss ei ole, siis siis elustamine on ikkagi see, mida teha, et tolles olukorras, kui mis, mis te meile andsite, disme reaktsioonid sinnamaani olid, olid vist õiged, on kui, kui ikkagi inimesena seda pulsi leia tundub asi olevat halb, et siis tuleb käed nii-öelda külge panna, hakata elustama, phony? Kindlasti tulebki kellelegi palun esmalt kutsuda. Ma mäletan mõne aasta tagust juhtumit, kus oli mingisugune õnnetus juhtunud ja siis inimene, kes seda pealt nägi, läks ka seda kannatajad nii-öelda kannatanut abistama. Ja igatahes oli kuidagi valesti teda abistanud, lõpuks kannatanu kaebas selle inimesega kohtusse vale esmaabi andmise eest ja pärast seda hakatigi rääkima sellest esmaabi andmisest kuidagi rohkem. Et kas siis üldse tasuks anda esmaabi, et lõpuks äkki teengi midagi valesti ja siis saad veel mingid tahad aidata inimestega saad hoopis kohtukutse, et mida tegelikult või kuidas käituma peaks. Seda enne selles suhtes raske analüüsida, et ega tänapäeval on see kahtesse kaebamine suhteliselt sihuke popp trend, nagu ma aru saan, et k-ga arstasin, kaevatakse kahtesse, et ükskõik mis liigutises tegelikult teed, keegi võib selles näha midagi halba, et ma arvan, et ei saa elus lähtuda sellest. Ilmselgelt tuleb kõigepealt aga ta enda ohutus ja siis tõtata appi, aga, aga samas ei saa ka igal sammul mõelda, et aga mis siis saab, kui ma teen midagi valesti või kui keegi pärast mind kohtusse kaevata, ma arvan, et et kui sa kui läheb nihu, siis läheb nihu, aga kui sa päästad kellegi elu, ma arvan, et see on alati hea. Andke mõned soovitused kaasa, mida üks inimene võiks esmaabi osas kindlasti teada. Nii no siin võib-olla tuleb mainida sellest, et kuidas kedagi kutsuda, et muidu kui tuleb seda kutsunud, et äkki keegi ei tea millest rääkida, aga kõigepealt tuleb panna juht juhtumi lühikeeldus ja kaasu kohta. Et kas peatus, mis peatusse on kas mingi ristmik või täpselt Andres, et esimene asi lühikirjeldus, aga kas see on tõesti probleem, et inimesed ei oska tavaliselt ei oska tavaliselt kutsuvad seda esmalt nagu ei oska seletada, et kuskohast, mis tänavu toimus? No kuule, ma ei oskanud balti jaamagi kutsuda endale kiirabi, rääkimata sellest, et koju nii asukoht, aadress ja nii tuleb, võib öelda, et kes kutsub abi ja mis juhtus kas mingi õnnetus või midagi muu, siis tuleb ka täpsustada, palju kannatanud kannatama ette, siis kas kannatanut on siis teadvusel, kas hingavad ja siis mis abi osutatakse? Et need on need asjad, mis nagu kõigepealt tuleb mainida. Nii et kiirabi kutsumine, mis tundub selline kõige lihtsam osa tegelikult, valmistab paljudele inimestele hoopiski raskusi. Minul on alati see küsimus ka olnud, et kust läheb see piir, kui ma peaksin pöörduma kiirabisse või politseisse? Kiirabi kutsudes kannatanuid kutsutakse alati ka politsei välja, et selles mõttes, kui on ikkagi kannatanuga situatsioon, siis kiirabi on sihuke ülitähtis, et tuleks esmajoones ikkagi kiirabisse helistada, aga kuna see helistate, siis dispetšer saab ka ise seda sealt edasi juhtida ja üks asi, mis on hästi oluline, on see, et kui te olete ette vormistanud kõik, mis on nüüd juhtunud, siis ei tohiks kahe telefoninurka visata, et oodata ära, aga sealt poolsed juhised, mida nüüd edasi teha, mitte kohe siis telefon kinni panna ja ummisjalu edasi osta. Nii et kõiki, keda huvitavad sellised meditsiiniteemad ja kes tahavad rohkem teada saada ka esmaabi andmisest, siis tasub täna õhtul teie üritusele kohale minna ja ka nagu tuleb ka mainida. Ta pigem sellele üritusele läheneda huumoriga, sest selles oli ikkagi nagu korraldad tudengipäevade raames. Nii et nalja saab ka seal muidugi väga palju saab. See on hea kuulda, aga aitäh teile täna stuudiosse tulemast tulemast, Liis Kibuspuu, Jekaterina maisik ja loodan, et tuleb siis teie üritusele palju rahvast kohale. Aga kuulame nüüd natuke muusikat. Tudengikolmveerand. Tudengikolmveerand jätkub ja meil on siin koha sisse võtnud meie järgmine saatekülaline, kelleks on Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni professor Matti irvasta. Tere tulemast, kere ja rauast on toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja ning tema tegevusvaldkond on siis toiduhügieen ja toidu ohutus kõigepealt küsikski, et mis asjad need üldse on, see toiduhügieen ja toiduohutus. Jah, toiduhügieen on tegelikult hästi lai valdkond, et toiduhügieeniküsimustega tegeleme aladelt, põllus kuni paar meest ja siis liigume edasi juba toiduainete käitlemisettevõtetesse ja lõpetame tarbijate laual, et ka see, mida tarbed teevad, on meie jaoks väga tähtsad ja toiduohutuse nagu liht lihtne meelde jätta selle järgi, et on kolme tüüpi, nagu toiduohtusid, on bioloogilised ohud, on keemilised ohud, füüsikalised ohud ja mida vähem neid ohte toidus on, seda parem tarbijate jaoks. Kas saab öelda, milliseid ohte Eestis kõige rohkem? Noh, ma arvan, et siiski mikrobioloogilised ohud nagu domineerivad aga samas järjest enam räägitakse ka Euroopa toiduohutusameti tasandi nagu keemilistest toiduohtudest ja tehakse vastavaid riskihinnanguid. Ehk siis hinnatakse, kui palju näiteks erinevate elanikkonnarühmad vastavat kemikaali nagu saavad toiduga näiteks. Nii et jah, et kindlasti on sellised, mõned mõned väga aktuaalsed teemad, teised vähem aktuaalsed teemad ja kolmandad, selliseid, mis võib-olla aasta pärast on väga aktuaalsed ja toiduohutus on alati muudu nähtus. Te olete Eestis ainus toiduhügieeni ja toiduohutuse professor, miks te olete ainus? Ja meie toiduhügieeni ja rahvatervise õppetoolis tegelikult töötab ka Eesti ainus toidutoksikoloogia professor, kes on Tõnu pessa. Nii et noh, see on lihtsalt niimoodi välja kujunenud, et veterinaarvaldkonna spetsialistid tegelevad toiduküsimustega kõige rohkem. Te kindlasti teate, et Eestis on olemas ka veterinaariat, toiduamet et sellest juba nimetused, veterinaar- ja toiduamet ehk veterinaarspetsialistid väga palju toiduohutuse küsimustega tegelevad, sest nemad on just nimelt need, kes oma pess ehk kui meil on veterinaarametnik, kes on veterinaarmeditsiini kõrgharidusega, siis ta on saanud väga mahukalt toiduhügieeni, toiduohutuse ja toidukontrolliga seonduvaid õppeaineid. Et on vaieldamatult parim spetsialist Eesti vabariigis, nagu ka teie kindlasti. Ei, aga liigume natukene edasi, teie viimase teadustööni, vaatasin teie publikatsioone ja vaatasin, et 2000 seitsmeteistkümnendal aastal olete ka kõvasti tööd teinud. Ja üks teema, mida te olete puudutanud, on siis akülamiidid. Mis asjad need on? Akrüül-amiid toidus on väga oluline teema, sest ta on nüüd see toidu keemiliste ohtudega kategooriasse kuulub ja akrüül-amiid, tekki PT natuke hinnatesse toitudesse akrüül-amiid on võimalik ka, näiteks kui me elame kusagil suurtööstuste kõrval värvitööstust näiteks, et siis ka sealt on võimalik, et meil saasteainena nendest tööstustes tingituna see saasteaine võib sattuda, peab kokkuvõttes toitu, aga akrüül-amiid on ka selles suhtes huvitav, et ta võib täiesti tekkida toidus näiteks kuumtöötlemise tulemusena, aga sellisel juhul peab toidus olema glükoosi fruktoosi, teatud aminohapet, mis on väga oluline, et need komponendid oleks koos ja oleks kõrged nagu toidu töötlemise või kuumutamise temperatuurid. Ta peab olema kusagil 120 kraadise miljardi reaktsioon ja sisse asparagiin ehk aminohappe ja sisse fruktoos ja glükoos ja kõrge temperatuur koosmõjuna, selle tulemusena tekib siis akrüül-amiid. No mis sa teed olla ja ta on, on ikkagi lõppkokkuvõttes, avaldab toksilist toimet inimesele. Ja ega tagajärjeks võivad olla ka näiteks kasvajad, nii et seal kantserogeensed efektiga. Ja mida me peaksime teadma tavainimesena näiteks see, me teeme sageli friikartulid kodus või Ostane friikartulite ja ma tean, et inimestele väga meeldivad selliseid hästi pruunikad, friikartulid, et siis edaspidi, palun hoiduge nendest hästi pruunidesse, friikartulite friikartuli ja kartul on just nimelt see, kui seda akrüül Ameidi tekib. Mida rohkem anda kuumutatud, mida pruunid on, mida rohkem ta ära kõrvetatud on, seda rohkem on akrüül amiidi. Niiet kuldpruun on õige värvus, mitte nagu liiga tumepruun ja väikelaste toitudes võib ka olla nii et kuna lastele anud väikene kehakaal et siis seda enam me peame vaatama, mida nad söövad. Ja, ja sellised toidud. On mõned toidud näiteks, mis sisaldavad teravilja, et siis võib nagu selles akrowylamiidi rohkem olla. Aga üldjoontes, mida ma tahaks nagu öelda, inimestel on ikkagi see, et Eesti toidutootjad ja tõenäoliselt ka välismaiste toidutootjad on selle teemaga kursis ja üritavad teha kõike selleks, et seda, neid akrüül amiidi sisaldusi võrdlemisi vähe, et neid sisaldus oleks nii väikesed ka võimalikud laste toitudes. Ma just lugesin ühte artiklit, kus teie olite peaosas ja seal tere, ütlesite ka midagi selle kohta, et esiteks väga huvitav bakterite tellite, et veiseliharestoranis ikkagi veel ta on läbiküpsetatud absoluutselt ja teine asi, mis mulle silma hakkas, kuna eestlased teadupärast on ikkagi grillrahvas suviti, siis millised ohud seal kohese värvusega tuli, et kõrbenud toit ei ole see kõige parem. No me võime öelda, et samamoodi sellise kõrvetamisi tulemusena tekivad mitte ainult akrüül-amiid, vaid ka teised tervisele ohtlikud, nagu kemikaalid. Ja seetõttu grillimine peaks toimuma sellisel viisil, et seda kõrbenud liha osa nagu ei ole ja ta peaks toimuma aeglaselt, mitte liiga kõrgetel temperatuuridel. Ja ka selle noh, ütleme, et ei tule ja liha vahel peaks olema vähemalt 20 sentimeetrit mitte niimoodi, et ta on kohe vahetult nagu, et liha on kohe vahetus, kukub muutus nagu kuumaallikaga. Et grilli tuleb osata ja liha iseenesest ega liha pole ainukene selline toiduohutuse seisukohalt oluline toiduaine, kõik toiduained on tähtsad ja tänapäeval levib selline toode toitumise. Nagu suundumus, et siis ma olen alati öelnud, et igasugune toortoit on potentsiaalselt ohtlik teatud toidud noh, võtame näiteks kas või salatit või lehtsalat, mida palju tarbitakse või taimsed, materjalid, mida me ei pea ju kuumtöötlema, kui me teeme selliseid toorsalateid, aga sellisel juhul kehtivad niukseid, elementaarse toiduhügieenireeglid, kõik peab olema hästi puhas. Ja kui meil on puhas joogivesi korralikult seda Laputanud. Me oleme Laputanud, mitte kraanikausi põhjas, kus võib olla meeletu mikrobioloogiline saaste, vaid ikkagi pahastes anumates. Et siis me lõppkokkuvõttes saame ohutu toote ja tavainimestele, mis on kõige tähtsam südamele pahenet, ärge jumala rikku, pange valmistoitu kõrvuti nagu toore toiduga, et seal on nii lihtne võimalus, kuidas toores toidus satuvad ohtlikud mikroorganismid nagu valmistoitu. Ma mäletan, et mõni aeg tagasi arutati selle üle, et kas kanafileed peaks pesema enne seda, sellega hakkad midagi tegema tegelikult lihaga. Kõige tegelikult hästi tõsine teema, sellepärast et USA-s pandud miljoneid ja miljoneid dollareid selle see, et õpetada nagu tarbeid mitte pesema, teha, et noh, muidugi, eks tekib väikene tahtmine, et kui me ostame poest näiteks linnu, ründame vaatamata natuke verine tahma kangesti seda nagu maha pesta kraanikausis, aga mida me ära unustame, on see, et see on klassikaline ristsaastumise viis, et ega me oma silmaga neid patogeene ja ohtlikke mikroorganisme ei näe. Ja nüüd, kui me peseme seal veepritsmed tekivad, kannavad need pataljonid igale poole laiali seda. Me valmistame sealsamas ettevalmistamises, pinna, näiteks salatit, mida ei pea kuumtöötlema. Nii et see ei ole õige. Nii et kõige õigem on ikkagi see, et me avame pakendi, paneme otse ahjule kuumutamine korralikult ja meil ohtu ei ole. Ma just täna hommikul sattusin peale ühele sellisele eriskummalisele trendile, mis Jaapanis praegu levib, kus inimesed harrastavad sellist toore kanaliha söömist. Mis tundeid see teis tekitab? No teie näete, juba naeran, eks ole, et ega inimesed lähevad ikka tasakesi hulluks, eks ole, et kui on väga niuke heaoluühiskondi, kus unustatakse reeglina ära, räägitakse, aga rohkem toidu kvaliteedist, eks ole, ja toidu kvaliteediga seondetakse nagu soola ja suhkrut ja kõike muud. Tervisele kasulikke toitaineid. Kui toiduohutusnägu on inimeste meelest ära läinud ja need elementaarsed toiduhügieenireeglid. Et see on veel kord toorest toidust on potentsiaalselt võimalik saada väga erinevaid mikroorganisme, kaasa arvatud meid, tõdestavaid mikroorganisme ehk patogeene. Ja me ju teame seda, et kogu maailmas levib just nimelt linnuliha kaudu, võib levida selline haigus nagu kantale, bakterioos, salmonelloos ja nii edasi. Et ega see jaapaniei ole nii kõrge hügieenitasemega riik, et nad võiksid väita seda, et nad võiksid kasutada toorest linnuliha. Aga okei, kui inimesed tahavad ennast panna nagu väljakutse, et me vaatame, mis meiega juhtub, läheb, ja võib-olla nendel ongi nagu närvikõdi tekitav, eks ole, et kas ma haigestunud või mitte siis lõppkokkuvõttes kodus kõik sellisel viisil eksperimenteerida. Aga me ei kutsusid rahvast üles seda katsetama, kindlasti mitte. Üks küsimus, mis mul veel tekkis seoses selle artikliga, mida ma lugesin, oli see, et ütlesite, et toidud, mis on väga pikalt kuskil väljas olnud kas kodus laua peal, et, et tegelikult nende söömist siis tuleks suhtuda teatava ettevaatlikkusega. Mul tekkis kohe küsimus siit edasi, et kuidas suhtuda kuumaleti toitudesse, mis, mis on poodidest saada. Kuuma netitoitude puhul on sama reegel, et näiteks kui me näeme, et on ikkagi ära hästi ära kuivanud, et see niiskuse kadu on suur ja siis ta ei ole enam kvaliteetne. Seega ega kui me hoiame toitu, buum säilitamine tähendab tegelikult põhimõtteliselt seda, et me peame hoidma vähemalt 62 kraadi juures ja nii kaua, kui ta on 62 kraadi juures, ega mikrobioloogilisi ohte ei teki. Nii et mis, mis, mis langeb, tasakesi, on kvaliteet ja nüüd on küsimus, et miks on aktsepteeritav kvaliteete mina tihti lähen näiteks poodi järjest kirjaks üheksast kaheksast õhtul ja kui ma lähen sinna kuumnet jääda, siis ma võin näha selliseid riismeid, mis alles on jäänud, nii et tõesti sellisel juhul me võiksime öelda, et see on ebakvaliteetne. Ja ma ei tahaks seda, müüakse nii, et kui ta on hommikul tehtud jama õhtul näen, et seda toit on meil alles jäänud, eks ole, ja ta on ikka tõesti välimuselt inetud, on ära kuivanud. Sellist toitu tegelikult müüa ei tohiks. Et tavapäraselt veel kord toiduohutust toiduohte seal taga ei ole välja arvatud, kui me räägime näiteks kartulist ja võib tekkida akrüül-amiid nii pikka aega olnud nagu kõrgelt Tratuuril, aga noh, samas ta ei ole 120 kraadi juures temailardi reaktsiooni reeglina seal ei teki. Nii et veel kord, et vaadake seda toitu, isekas ta tundub teile silmale nagu kvaliteetne. Noh, vaevalt et keegi teil nuusutada laseb, seal väga selle toidu juures on omakorda võib tekitada ju teiste tarbijatega toiduohtu. Aga ikkagi silmaga näeme ka, kas ta on kvaliteetne või ei ole, mis, ega ma ei ütle ka seda õhtut ei tohi osta, kindlasti on väga palju poode, kus kus kuumalettides müüakse kuni õhtutundideni välja kvaliteetset kuum. Toitumine on tegelikult teema, millest räägitakse tänapäeval tulp palju, aga selle kohta tuleb ka nii vastuolulist teavet, et näiteks veganlus on üks teema, mis kütab alati hästi palju kirgi ja viimasel ajal räägitakse ka sellest, et kas lapsed võivad veganid olla või mitte. Et kuidas ma üldse, kui seda infot ja just seda vastuolulist infot on nii palju, kuidas ma saan aru, mis on see õige, mis on vale. No tuleks ikka vaadata, kes seda infot annab välja, eks ole, et kui meil on näiteks humaanne meditsiinitaustaga inimene, kellel on kraadid olemas, eks ole, kas Magistrali doktorikraade, kes tegeleb toitumise küsimusega, siis täna on kindlasti usaldusväärne inimene, kellelt vastavat infot saada. On olemas toitumisnõustajad, kes ei pruugi omada nagu sellist väga head taustainformatsiooni või teadmisi, on olemas kindlasti ka inimene nii-öelda seda, et et, et inimene ei või ennast kurssi viia nagu teadmistega, kui ta palju õpib, siis võib ka sellises tavainimeses saada lõppkokkuvõttes hea toitumisnõustaja. Aga noh, kui me räägime veganlust, et siis järjekordselt, et see on inimõigus, minu arvates aga väikelaste puhul teema sellega ettevaatlikud olema. Et kui meil on täiskasvanud inimesed ja minu enda seisukoht on pidevalt olnud selline, et vanemad inimesed võiksid rohkem taimset toitu tarbida, sest ta on tõesti erinevates tervisele kasulikest ühenditest, sest noh, lausa tulvil, eks ole, need sõltuma sõltuvad loomulikult sellest, mida me tarbime, kas siis külmutatud toitu või meil on teda kuidagi teistmoodi töödeldud. Aga jah, et väikelaste puhul minu, minu isiklik arvamus on see, et tuleks kindlasti kasutada ka loomset toitu. Et seal peab olema tasakaalus, et kõige tähtsam ongi see, et toitumine oleks tasakaalus. Et meil oleks nagu kõike. Me oleme oma olemuselt siiski, olgem ausad, omniva hoolid. Ja umbes sarnast minu meelest arvamust olete ka varem avaldanud. See toitumise osa on ikkagi inimõigusi inimene toitub nii, nagu ise tahab, et laste puhul on lihtsalt see, et vanemad teevad otsuse lapsees. Ja, ja noh, Vega need inimesed, kes tõesti ainult taimset toitu söövad, et siis minu soovitus oleks see, et ärge seda ärge seda teiste inimeste peale suruge, et see on teie õigus seda teha. Aga uskuge mind, see on pigem nagu vastureaktsioon tekib inimestel, kui me näeme lehesed. Et tulevad inimesed räägivad, et ainult ainult see taimetoitlus ongi nagu õige, aga mina tahan küsida nendelt inimestelt ka seda, kui nad ütlevad, et nad päästavad maailma. Sest me päästame nagu maailma, et kui meil kõik inimesed tarbiks ainult taimset toitu, siis meil kaovad ära, põllumajandusloomad kaovad ära, põllumajandusloomad kaovad ära kaabel tegelikult ära ju loomade sõnnik, näiteks millega tuleks põlde, et teda ehk me hakkame järjest rohkem kaota, kasutame tegelikult sünteetilisi väetisi. Et seda kogu seda pilti peab nagu tervikuna nägema, et ma ei heida midagi veel kord, mina ei heida taimetoitlastele mitte midagi ette. Oled täiskasvanud inimene, Sul on õigus toituda nii, nagu sa tahad. Ja kui sa teed seda teadlikult, on kindlasti võimalik noh võib-olla siis üksikuid toidulisandit kasutades ka saavutada täiesti ideaalne nagu teet. Aga. Mul on üks küsimus teile veel, et ja intervjuu lõpp, ma arvan, et on paslik teilt spetsialistilt küsida, et mida tuleks poes käies silmas pidada? Üks asi on see, et asi näeks hea välja, onju mis veel? Poes käies loomulikult ma ei ütle seda, et mõelge selle peale, et toit on potentsiaalselt ohtlik, et kõik toit, mis on poes, müüakse nagu jaekaubanduses peab olema ohutu, et see on nagu toiduseadusest tulenev reegel ja toidukäitlejad peavad seda tagama. Et noh, mida ma ütlen rasedatele, et rasedatel on vaja nagu vältida teatud toiduaineid, mida võimalik poest osta, näiteks sellised piimatoidud, mis on valmistatud kuumtöötlemata piinast. Ja sellised külmsuitsukala ja lihatooted meils vaakum pakendatud näiteks viirustatud suhteliselt pika säilimisajaga on kindlasti üle 10 päeva on see säilimisaeg pikk säilimisaeg ja nemad peavad teadma seda, et seal võib olla stan lubatut olla teatud kogus listeeria, monocytogenes bakterit, aga rasedad, põrandaohtlik, nii, seega rasedad peavad teada mida, mida mille, millest nagu hoiduda. Aga tavainimesele ütlen seda, et kui te käite poes tänapäeval järjest rohkem läheb nagu vähemalt arenenud riikides trendiks, et võetakse kaasa külmakastid, vähemalt autos on need olemas. Ja kui me ostame poest, et siis ostaksime ikkagi selle pealt kõigepealt selliseid toiduaineid, mis ei vaja nagu jahedam tuure ja alles kõige lõpus ostame selliseid tooteid, mis ajavad jahe temperatuur, siis vaadake, tõstame jahe letis selle toidu nagu korvi siis enam ei ole tagatud pluss seitse kraadi v pluss kuusk saadi. Et mida vähem on selline toit, mis peab hoidma jahe temperatuuridel toa temperatuuridel, seda seda rohkem on tagatud nii toiduohutus ka toidu kvaliteet. Ja seega see toit peab jõudma nii kiiresti kui võimalik kodu, külmkapi, laadekana, kodu, külmkapid üle vähemalt ühe korra aastas võiks need puhtaks teha ja ei pea kasutama niukseid tugevaid kemikaale, võtke soe vesi ja lapp ja tehke see külmkapp puhtaks, et seal ei tuleks pärmide hallitused nagu toidule, et on täiesti võimalik, et ait tegelikult läheb enne kõlblik kuni päevarikneva tarbijast ennast tingituna sesse. Külmkapp ongi väga must, mõnikord seda silmaga ei pruugi näha. See on hea soovitus, millega see intervjuu siin lõpetada. Aitäh teile stuudiosse tulemast, Matti vastu, aitäh teile. Kuulame muusikat. See on tudengikolmveerand. Tõepoolest, tudengipäevad kestavad kuni pühapäevani veel ja saate võtta paljudest vahvatest üritustest osa, näiteks täna on rahvusvaheline üliõpilasspordipäev, aga saab ka sulgpalli algõpetust pida ja võimalik on veel ka märkmikuvabrikusse minna, nii et huvitavat tegevust jagub kahtlemata kõigile, näiteks on rabamatka meini Kunnas, rabad on üsna popp koht minu meelest viimasel ajal eriti seia seal muidugi ja väga ilus ja näiteks song battle toimub täna ka, kus siis kõik, kes kellele laulda meeldivad, saavad laulusõnu, teavad hästi just just oodatud kevadel. Me rääkisime siin saates ka sellest üritusest tundus igati vahva, me panime kohe muidugi saatekülalised proovi teha, et kui hästi nemad antud teemade osas oskasite laule tänasele tegema ei hakka, teineteisele mina ei oska laulda, nagu ma kevadel ütlesin, ma parem ei hakka siin raadiokuulajaid traumeerimas. Läka Signe küll oskab laulda, jah, tema, aga ma seda ei hakka siiski tegema, siin Ignelal lausa absoluutne kuulmine, nii et ta ilmselt oskab väga hästi laulda. Aga igatahes ja et kõik tudengid ja tudengimeelsed inimesed siis kuni pühapäevani veel osa võtta igasugustest vahvatest üritustest tahtsid midagi öelda. Aga ma tahtsin lihtsalt öelda, et ja nautige tänast päeva. Praegu on imeilus ilm väljas, kindlasti käge tiir või kaks ümber ja kas või just, aga tänane tudengi 45 hakkab läbi saama, mina olen Sandra Saar, mina olen Signe Ivask ja kohtume teiega juba homme kell 12 15. Soovime teile omalt poolt ilusat päeva jätku. Ilusat päeva.