Te kuulate raadio kohta. Siin Tartu Peetris on tudengikolmveerand. Kell on saanud 12 18 ja algab tänane tudengi kolmveerand, mina olen Sandra Saar ja minuga on singa Signe Ivask, tere päevast. Kõigile tudengipäevi on veel alles jäänud. Kui tänane päev sisse ka lugeda, siis neli päeva ja nelja päeva jooksul on võimalik veel igasugustest üritustest osa võtta. Ja tänavune sügis tudengipäevade sügisfestival on keskendunud eelkõige rebastele ja sellel puhul on ka üks täiesti uus üritus, millest on nüüd rääkimas sing, Kristiina meister. Tere, jah. Mis üritus see on, mis sina täna tul korraldada? Ürituse nimi on selle pasteerimine ja põhiliselt on see rebaste ristimine tervele Tartu tudengitele kõikidele. Ehk siis saame kokku kõik rebaselt, saad võimaluse Kraudserfida ise ehk siis olla nagu staarid üksteise peal edasi emmeli ägedamasse soti limbo ehk siis kõik Limbatavad ja lõpus anname siis ametlikult ametliku osa, ehk siis anda kõigil erialadel tegelikult või noh, vähemalt enamusel on ka omaette selline rebaste ristimine, kus siis värsked tudengid võetakse ülikooli perekonda vastu, et miks on vaja veel sellist üldist ristimist. Sest minu arvates ühendab Tartu tudengite Tartu niigi kõik teevad seal ülikoolilinna ja tudengite linna, et miks mitte luua sellist traditsiooni, kus siis Tartu tudengid teevad kõik koos midagi, et tegelikult, kui me mõtlesime selle ürituse peale, siis meie jaoks tuli uudisena, et tegelikult kuskil ei olegi väga sellist üritust veel tehtud. Et kuigi selline asi võiks olla kuskil, sa pead siis silmas Eesti Eestile üldse Eestis. Kuna ühest ainult Eestis on selline pikaajalisem rebaste ristimise traditsioon üldse sinna tänasele üritusele, kas võivad kohale tulla ainult esmakursuslased või ka mõned vanemad, teise või kolmanda kursuse tudengid, kes tahavad ka tulla, ma tahan ka äkki tulla teetegi, oodatud on kõik, et kindlasti vaatama samuti, aga muidugi esmajärgus ootame värsked rebased, kes saaksid üksteisega siis 11 tutvudega näiteks ristimine, see kõlab millegi, ma ei tea, võib-olla natukene isegi hirmutavalt, sest Me kõik võib olla Sandra enne ka arutasime, et tulevad võib-olla meelde need keskkooli ajada, kus ikka sai kõvasti retsi. Millised on teie mõlema kogemused, Sandra ja kas kiina üldse risti retsimise ristimisega? Minul ülikooliajast kahjuks Rütsimisele ei saanud minna, ei mäleta, kui samamoodi mujale minema, aga gümnaasiumis oli selline lugu, et meie rentisime näiteks jäeti pooleli, sest see oli liiga hull, et liiga palju, mis seal juhtus seal siis. Ühesõnaga Me jumala tahtes väga palju kala sisse panna ja siis terve kool haises, kõla ärge jäeti, linn öeldi, et juhtkonna poolt täitsa lõpetatud. Sander, sina ütlesid, et sinul midagi nii hullu ei juhtunud ja gümnaasiumi ajal oli meil hästi-hästi leebe ristimine, sest aasta enne meid oli see veidike ülekäte läinud strippar Marco kooli kutsutud kooli ja siis sellest tuli suur meedial skandaal lausa, et igal pool ajalehtedes räägiti, et kas see on ikka õige koht, kus astet teha ja siis igatahes selle meelelahutaja ikkagi. No see võib-olla ei usu seda arutada. Aga siis sel aastal, kui mina gümnaasiumisse astusin, siis meil oli väga selline leebe, sellised mängud olid, et saime oma klassikaaslastega paremini tuttavaks. Ja jah, ma midagi sööma vist ei pidanud üldse ja kui ülikooli ajal juba ajakirjanduses mina õpin ajakirjandust, siis seal on väga lahe traditsioon, minu meelest näiteks üks ristimise traditsioon on see, et minnakse Marju Lauristini akna alla massikommunikatsiooni laulma ja massikommunikatsioonisõnad peavad peas olema ja ma arvan, et mul on selle laulu sõnad elu lõpuni peas raiutud ikkagi ja. Aga kui hulluks tänav tull teie lähete, siis, et kala Jakovast loopima strippar markad, kutsuvadki kala, strippar Marco kahjuks jah, seekord ette või kõrvale, aga ei, täna ongi midagi hullu, ei ole ehk siis midagi määrima ka, et põhimõtteliselt ongi nagu see mõte rohkem ja et nad saaksid selle kogemuse midagi koos teha. Eks seal massiüritus on, sa ei saagi väga mingeid raskeid ülesandeid teha ja väga inimesi loopida, kuna meil pärast pidu ka veel otsa, siis ei hakka määrima neid rebaseid, räägi sellest peost, sellel on päris lahe nimi, kes värske Lizzy pidu toimub siis illusioonis ja kell 23, null null on kõik oodatud Facebook etendi, kindlasti pange kaasat odavad peole. Seal peol, see on lihtsalt selline tavaline klubi üritus. Õnnestub see nimi väga nalja ja püüan ennast koguda natukene. Nii. Jah, aga tööta oma kodulehel tegelikult tõendata, too on parim linn, kus üldse oma tudengipõlve veeta, miks niimoodi? Mina tulin ka Tallinnast Tartusse õppima eestimäelt, et saada vaheldust, aga lisaks on võõrustanud Tartu Ta on piisavalt väike, et sa saad igale poole minna, ehk siis keegi ütleb, et oh, teeme midagi, seda näiteks siis lähedki kodust välja arvatud paar minutit oledki kesklinnas tegelikult igast punktist. Lisaks niipalju tudengeid on siin ehk siis, kui sa kuskil väljas käid üldse jalutamas. Tudengiõhkkonda saatis teistsuguse. Sa ütlesid, sa tõid Tallinnast siia tallinlastel, tihti on arusaam, et noh, Tartu on sihuke külakoht, et et ei taha siin väga olla, miks sina ikkagi just siia tulid? Pind 12 aastat samas koolis siis ma tahtsin mingit vaheldust, tähtsad välismaale ülikooli minna. Aga kuna ma ei olnud kindel veel enda erialast, siis Eesti on hea koht, kus proovida, kui tasuta haridusse saadki proovida järgi, kas sulle meeldib see eriala või mitte. Ja miks see start? On ikka Tartus on Tartu ülikool on üks parimaid ülikoole Eestis kui mitte parimaks. Aga muidugi, me oleme siin, kallad kallutatud siin laua taga, aga minul tekkis selline küsimus, et kui sa rääkisid, et see ristimine on mõeldud selleks, et inimesed tuleksid, kui näeksid teineteist ja saaksid tuttavaks, võib-olla teineteisega võib-olla ma tea, lobivad seal kala omakeskis, kes teab, siis missugused üritused sellele järgnevad, et seda ühistunnet hoida. Eks üks on kindlasti pidu, saad veel koos olla, aga minu arust üks asi on see, et mis ühendab kindlasti veel teaduskondade endi retsimised, kus sa saad siis veel kursuse ühiselt Eskursetest tuttavaks, aga muidu, eks laupäev, pühapäev, laupäeval pralle promenaadile saad kindlasti leida oma kaaslase, kellega koos minna sinna nautima. Minul on jäänud mulje, et erinevate tudengipäevade üritustele pigem tullakse ikkagi oma kursakaaslastega, et kui palju tegelikult selliste nii-öelda lõimumist toimub erinevate erialade vahel tudengipäevade raames, kuidas sulle tundub, Sa tuled seltskonnaga kokku? Kindlasti oma sõbrad, kellega sa oled kohal, aga kui sa oled juba kohal, on seltskonnaga, siis tegelikult on palju ja kui see ka võistlusmoment on, siis sa pead ka teistega suhtlema ja tuttavaks saama. Jälle tulles tagasi selle peale, et kuidas hoida seda ühisosa, aga mõtlen ka järgnevatel aastatel, ma saan aru, et nüüd astuvad inimesed sisse, saavad selle ristimise mõnu ära tunda mida saaks teha sellist, et inimesed ka edaspidi võib-olla järgnevatel aastatel rohkem teineteisega veel kokku käiks. Eks sängi, neid rohkem sellele üritustel käima ja suhtlema võib olla inimesi, sest et tänapäeval tudengi puhul ongi probleemiks see, et nad ei tule seda Est kodust välja saada, et saada üldse, ma tean, seda lähen suhteliselt raske on tõesti, et noored inimesed ei taha kodust välja tulla ja ta ei taha ekstreemseid asju väga teha, nagu kunagised öeldi, et see seda paljas okse kuskil mäluk püssirohukeldris ringi, siis täiesti nagu vabalt tehti seda näiteks paadiralli näitas seda väga raske kar summed, raske osalejaid saada. Isegi kui sul on hea, et auhinnad siis see tänapäeva tudengit välja saada on üsna raske, seda nisa laisk tegelikult millesse laiskus tulla võib. Eks ma arvan, et kohati on sotsiaalmeediat lihten seal kodus Facebookis inimestega rääkida, kui kohale tulle, näost näkku rääkida, näost näkku on ikka parem või kindlasti kõvasti. Ma tegelikult vastaks ise Kasel Signe eelmisele küsimusele, et kuidas seda erialade vahelist palutlust saavutada, minu meelest väga hea variant donorganisatsioonid kuuluda mingisse organisatsiooni, sest siis sa puutud kokku tõesti mitte ainult oma eriala inimestega, vaid kõigi teistega ka ja saab näiteks ajakirjanikuna on sellest väga palju kasu, et kui on vaja mingit lugu teha, et siis ei oleks võinud ajakirjandustudengid allikatena võtab ta kuskilt mujalt. Sihuke optimistlik maailmavaade. Jah, aga täna õhtul siis selline asi nagu rebasteerimine kell üheksas hakkab raekoja platsil kõik esmakursuslased. Teie olete ilmselt kohustuslikud kohale minema, tulge ikka kohale muidugi ja suhelge näost näkku, mitte sotsiaalmeedia kaudu, aga võivad siis ka teiste erialade tudengite kohale minna. Kristiina meister, aitäh täna stuudiosse tulemast ja ette. Kuulame nüüd muusikat. Ja jääks. Tudengi kolmveerand. Meiega on nüüd koha sisse võtnud sotsiaalmeedia lektor Maria Muru mammengel ja kutsusime tema stuudiosse täna sel lihtsal põhjusel, et rääkida internetist internet on üks teema, mis puudutab meid kõiki ja see on viimastel aastatel ikka ikka väga suureks kasvanud marja. Miks üldse on vaja internetti uurida? Kuule sa ütlesid ise selle vastuse ju ära, et see puudutab meid kõiki ja see puudutab ka väga paljusid erinevaid eluvaldkondi. Et kui igaüks võib mõelda selle peale, mida on internet tema elus muutnud. Ma usun, et muutunud on rohkem või vähem peresuhted, kuidas räägitakse omavahel, millal räägitakse, kui palju näost näkku, kui, kui kui palju saadetakse, lihtsalt piiks-piiks võiks Kaibitakse. Internet on muutnud seda, kuidas. Me kogeme intiimsust ja armastust või noh, tehnoloogia üldisemalt siin on alati hea näide, et olenevalt põlvkonnast on kahtlemata inimestel sellised need liblika tunded, et mingisugune meedium või mingisugune konkreetne asi mis on kaasa toonud kõhus need esimesed armastuse liblikad, et noh, paljude jaoks on seal mingisugune kindel SMS-i heli, näiteks et sa tunned sellega praegu ikka veel ära, sest et sa mäletad seda tunnet. Ja paljude jaoks on see hoopiski mingisugune märguanne, mis tule või MSN ikka vana hea, või siis noh, kirja saamine vanemal ajal, et, et see, see kahtlemata on muutunud intiimse osast rääkida, siis. Selline võib-olla paljud kritiseerivad just seda intiimsfääri transformatsiooni või muutust Tinderi peale tulekuga näiteks, et kuidas üldse inimesed liiguvad üksteisele lähemale, et kas see on selline kaubastumine, kas see on kuidagi odavnemine või, või nagu mis erinevad mehhanismid seal on või siis, kui me mõtleme näiteks sellele, kuidas me õpime. Tänapäeval on väga lihtne olla iseõppija, sest nagu me teame, internet on materjali täis või kuidas me ajame asju, kuidas me käitume ja mida me teeme oma rahaga. Internet puudutab peaaegu kõiki elusfääre. Aga kuidas seda uuritakse, siis onni lai teema ja sellega tegelevad teadlased väga paljudes erinevates distsipliini ides ja ja internetiuuringud kipuvadki olema sageli sellised interdistsiplinaarsed, sest et nad hõlmavad endas nii tehnoloogiat kui inimkäitumist kui mingeid makro-meso mikrotasandi protsesse. Ja seda uuritakse traditsiooniliste meetoditega. See on kahtlemata kvantitatiivsed, analüüsid, kvalitatiivsed, meetodid leiavad seal palju rakendust ja lisaks ka terve hulk pidevalt arenevaid, just nimelt suurandmete töötluse analüüsiga seonduvaid tehnikaid. Mida sina täpsemalt teed, sina täpsemalt, uurid? Minu elus on saanud üks etapp nüüd natukene läbi. Ma kaitsesin oma doktoritöö, mis käsitles seda, kuidas inimesed, õigemini keda inimesed kujutlevad, et kui nad suhtlevad onlain-platvormidel, et millised on need kujutletavad auditooriumid ja millised on need konfliktid, mis sellega seoses võivad esile kerkida. Et noh, ma usun jällegi paljudel inimestel on endal kogemusi sellega, kuidas on asjad läinud pisut nihu. Just nimelt sellepärast, et kui me suhtlema ja tehnoloogia poolt vahendatult ekraanide poolt vahendatult siis me kipume ära unustama selle info sellise fundamentaalse erinevuse sellest, mis on tavaline, näost näkku suhtlus. Et see on talletatav, peeritav, jagatav, kättesaadav inimestele, kes on sellest kohast ajast ja sellest kontekstist täiesti lahti haagitud sageli ja sealt võib tekkida väga palju probleeme, mida me oleme ka näinud siin avalikke häbistamistaja ja selliste suure käraga toimunud vallandamist igasuguste muude selliste juhtumite puhul, et me traditsiooniline meedia jälgib ka seda päris hoolikalt. Kui me läheme natukene spetsiifilisemaks, siis võib-olla on mõistlik siin kohe ära defineerida, et mis asi on sotsiaalmeedia, kuidas seda mõista. Sotsiaalmeedia ka paralleelselt on kasutusel sotsiaalvõrgustikke mõista ja ma tegelikult just eelmise nädala ühe seminari jaoks vaatasin Google Translate üle, et kuidas nende kasutus on, et alguses olid nii soul, network, sound working, saite kui soul, myydia inglise keelses ruumis üsna niimoodi, noh neid kasutati kõiki omas tähenduses. Teadlased püüdsid kokku leppida, mis on nende erisus. Et algselt tähendas siis sotsiaalvõrgustik seda, mis oli väga inimesekeskne, et noh, miks ka loodi näiteks on ju Facebook või miks loodi või milline oli algne funktsioon, näiteks Twitteri jaoks oli ikkagi selline võrgustikupõhine kommunikatsioon, toome inimesed kokku. Ja plaan ei olnud arvatavasti sel määral saadagi keskseks meediumiks see noh, näiteks kui me mõtleme, mida kõike tänapäeval saab Facebookis teha ja milliseid infovajadusi rahuldav või üldse sotsiaalseid vajadusi siis tegelikkuses on see väga-väga keskne, sest et seal ei ole ainult enam selline identiteeti kujunemine sotsiaalseid suhteid, vaid seal on ka ärisuhted. Me saame väga suure osa oma igapäevastes uudistes, näiteks sotsiaalmeedia vahendusel. Me kujundame oma maailmavaadet, et see on väga-väga kesksele kohale tõusnud sotsiaalmeedia selline olemus on nii-öelda siis ajas muutunud, ilmselt muutub veel edasigi ja et tänasel päeval kasutatakse rohkem seda mõistet sotsiaalmeedia, kuigi tegelikult see mõiste ise natuke nagu viitab sellele, et see on selline sisukeskne, mitte inimestekeskne, vaid sisukeskne. Kevadel kaitsti ühiskonnateaduste instituudis mitut lõputööde, mis puudutasid näiteks Tinderit, blogijaid kui ka Youtubeereid. Ja see teema sai avalikkuse avalikkuses ka rohkem tähelepanu ja olid väga sellised vastukajalised Argo olulisi vastuolulised. Just jah, et inimesed ütlesid, et kas see ongi siis teadused, millega Tartu ülikool küll tegeleb. Miks on oluline selliseid teemasid ka uurida? Taaskord tulles tagasi selle juurde, mis me oleme rääkinud inimsuhted ja see, kuidas inimesed teevad mingeid asju, kuidas nad tajuvad asju, mis mõjutab nende maailmataju, on selle meediumi võidukäiguga oluliselt muutunud. Ja kui me Peame neid teemasid triviaalseks, sest et need on miski millega niikuinii ikka igaüks ju tegeleda, kõik ju teavad ja nii edasi, siis tegelikult me eeldame väga palju, aga me tegelikult ei tea, sest et täpselt son see mullistumine ja filtri mullistumine, millest räägitakse. Et me kujutleme väga ette, et maailm ongi selline, nagu meile tundub ja et on olemas väga objektiivne maailma mõtestamise viis kuid tegelikkuses me näeme, et noh, seal on ikka väga erinevad, kuid sotsiaalmeedia võimaldab sellist kapseldumist. Ja just nimelt sellepärast on ka oluline uurida neid teemasid, et mitte ainult sellistel noh, miks mingid asjad toimivad nii, vaid ka selleks, et võib-olla disainida paremaid teenuseid, et tuua kaasa ühiskonnas mingisugust muutust, et tõepoolest osata kasutada seda uut meediumi nii erinevatel viisidel, kui see vähegi võimalik on. See annab mulle, kui ma tean, milline on näiteks mõni Tinderi kasutatud jah. Ega see ei anna, see võib mikrotasandile anda võib-olla mingeid strateegiaid enese presenteerimisel või mida iganes sa soovid. Aga üldisemal tasandil on see küsimus sellest, et mis juhtub inimsuhetega, mis juhtub lähedaste suhetega ja kas siin on mingisugune selline fundamentaalne nihe toimumas, et kas see, kas see päriselt muudabki midagi, sest et Tinderit on kutsutud lihaturuks ja selliseks noh, tõepoolest väga lihtsaks kaaslase leidmise viisiks ja kas see võib tuua endaga kaasa mingisuguseid üleüldse ma ei tea, lähedaste suhet, odavnemist nagu eelnevalt sai öeldud, või siis kas see võib endaga kaasa tuua mingeid üldiseid, selliseid normide muutmise ideid, mis on normaalne, kui palju on normaalne? Ütle, ütle, mis see kaasa toonud on, sa oled, sa oled juhendanud siin päris mitmeid töid sellel teemal mis siis juhtunud on selle sellega, et on tulnud selline vahva äpp nagu Tinder välja. Eks sellest siin on nii poolt- kui vastu ja, ja tugevad tugevad arutelud käivad sellel teemal just nimelt. Kuna Kinder grandia noh, igasugused erinevad sellised kohtingu ja seksi otsimise äpid on muutnud meie jaoks ülilihtsaks just nimelt sellise intiimse kehalise läheduse leidmise siis nii mõnedki teoreetikud on rääkimas sellest, et me kaotame selle oskuse huvi süveneda inimestesse, mis on tavaliselt olnud sellise flirtimise kurameerimise üks loomulik osa, et sa, sa nagu huvitud teisest inimesest, sa tahad teada, kes ta on ja seeläbi süttib kirg või siis süveneb, kui kaob, onju. Aga et selline lihaturu mentaliteet ja see, et sul on alati olemas lõputu arv inimesi, kellega sul on võimalus proovida ja võib-olla ka siis kokku saada ja mida iganes teha, siis see, see kaotab just nagu ärasevad süvenemise võime ja minu meelest see võib tuua väga palju psühholoogilisi, aga ka sotsiaalsetele institutsioonidele selliseid ütleme, tugevat mõju, avaldavaid tegureid. Järgmisel kuul on Tartus tulemas ka väga suuri internetiuurijate kokkutulek, ole hea, räägi natuke sellest lähemalt. Ja Meil on Tartusse tulemas internetti uurijad koorekiht siis ütleme niimoodi, et 19.-st kuni 21. oktoobrini tegelikult paar päeva juba ennegi on siia väikesesse Tartu linna, sest et tegemist on organisatsiooniga, mis on harjunud oma aastakonverentse pidama tõelistest suurlinnades. Seega on siia tulemas tõesti väga-väga kõvad tegijad ja väga erinevatel erialadelt samuti, nagu me ennegi rääkisime, siis on arvutiteadlased on infoteadlased, meedia, kommunikatsioonispetsialiste haridust juura, majandusnoh, ükskõik mis. Sest see teema puudutab nii paljusid, et seal toimub tihe töö, seal on vist üle üle 300 osaleja ja kaheksa paralleelsessiooni mitmel päeval päris suursoo väga palju, see natuke hirmutab mind. Aga, sest, et see kõik tuleb ära korraldada ka, aga see on seal on nagu kõva sõna tegelikult, et, et selline rahvas siia tuleb kokku ja meil on võimalus neid võõrustab, mis annab Eestile, et sellised inimesed siia tulevad. Esiteks see annab loomulikult Eesti eduloole võimaluse kandepinda saada, aga teiselt poolt ka, kuna ma tean seda siis nad on pigem kriitilised. Näiteks suhtub väga suur osa maailma internetiuurijatest palju suurema sellise paranoia, aga isegi võiks öelda üldse andmekogumise andmete ristkasutus kõigesse sellesse. Samas kui Eestis kipub olema sellel selline optimistlik vaade, et loomulikult tõhustame, teeme kõik läbipaistvaks ja nii edasi, siis näiteks Inglismaa uurijatega rääkides hoiavad juustusid kinni ja küsivad, mis mõttes, kuidas, kuidas selline asi saab võimalik olla, kuidas teil lubate ennast jälgida nii palju? Noh, kontekstid on nii erinevad, et ehk siis see on ka hea võimalus saada võib-olla teist vaadet meie erinevatele sellistele asjadele, mille üle me kipume olema väga uhked või siis ka võib-olla mingid edasiarendusmõtteid ja nii edasi, et kui rääkida sellistest praktilistest asjadest. Aga üldiselt kahtlemata kinnitab see Eesti internetiuurijate ja Eesti ülikoolide sellel teemal ka tegelejate sellist kogukonda, et meie oleme osa sellest ja meil on väga tugevad internet ja uue meedia uuringud, näiteks me õige pea jätkame vestlust Mariaga siis juba küll veidike teisel teemal, aga kuulame vahepeal natuke ka muusikat. See on tudengikolmveerand. Ja tudengi 45 saates on külas Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Marje Murumaa Mengel, kes ühtlasi õpetab ka Tartu Ülikoolis sellist ainet nagu akadeemiline enesejuhtimine ja just sellest rääkima kaamegi, kuidas ülikoolis hästi ja edukalt õppida, akadeemiline juhtimine, see kõlab nii uhkelt, aga mis selle, mis selle sõnapaari taga siis tegelikult akadeemiline enesejuhtimine tähendabki seda põhimõtteliselt, et kui ülikooli tuleb värske tudeng, kellel puudub selline kogemus enne, siis ta peab kõigepealt aru saama sellest süsteemist kuidas tema sinna asetub, millised on seal selles süsteemis olevad reeglid ja normid ja tavad ja rituaalid ja nii edasi. Ja selle kõige keskel tõenäoliselt pisut vähem individuaalsust õppejõudude poolt, kui ta on harjunud näiteks gümnaasiumist saada saama. Ja see tähendab, et ta peabki suutma pigem ennast ise juhtida kui oodata, et keegi teine näitab talle, kuidas asju teha ja nii edasi, et ta peab olema väga selline tõhus selline nagu kombitsad laiali kaheksajalg, kes saab kõigega hakkama. Ja kuna me vaatasime mitme aasta vältel, et see, see esimese kursuse rahvas tuleb väga erinevatest taustadest ja mõnel on, tuleb mõni asi lihtsalt ja teine asi keerulisemalt ja mõnel tuleb mõni asi jälle kuidagi palju raskemalt kui teisel ja, ja sellised baasasjad nagu näiteks viitamine, autorlus, plagiaat ja nii edasi, et sellega oleksid teatud reeglid väga-väga selged. See oli puudu. Ja siis me tegimegi sellise õppeaine kohe, mis on päris esimene ainetudengile, mis on natuke nagu tere tulemast oline häälestamise häälestamise ja kursusekasvatamise ja, ja selline nagu ütleme siis akadeemilisse perre sulandamise kursus. Kuidas siis õppida pima, kuidas õppida õppima ja vot siin oleks väga hea, kui oleks mingisugused sellised väga selged reeglid, mis annab tudengitele ette, ütleb nii, mine juhi ennast nüüd kõik ära. Jala on selles, et me oleme kõik väga individuaalsed, meile sobivad erinevad asjad. Ja selle kursuse eesmärk ongi paljuski näidata neid kõiki erinevaid viise, kuidas on võimalik õppida, mis võib ühele inimesele sobida, see ei pruugi teisele sobida, aga lihtsalt tudengil oleks võimalus katsetada, mis tema jaoks sobib. No näiteks me räägime seal erinevatest ajajuhtimise tehnikatest. Me räägime õpimotivatsiooni, siseajajuhtimine on, ma tahaks teada hirmsat moodi, mis ajajuhtimine tähendab eneseabikoolidest meil, aga seal räägime me erinevatest tehnikatest, mida on võimalik sellise tõhusa efektiivse noh, kus on vaja midagi ära teha, ennast kokku võtta ja saada ennast sellisesse Intaalsesse kontsentreerumist sellisesse tõelisesse super Minasse. Et siis selle jaoks on välja töötatud päris palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks, noh, ma ei tea, jupikaupa töö tegemine ehk siis pomodoro tehnika on ju, või siis tõepoolest, et kuidas ennast saada sellesse, selles bluu seisundisse, nagu seda kutsutakse, et kus kõik ümberringi kaob sinu ümbert ja sa oled seal ja sa lihtsalt kirjutad ja kõik tuleb sulle väga, väga lihtsalt ja kuidagi kõik toimib täpselt nii, nagu peab. Selle jaoks on olemas erinevaid võtteid, samuti ajajuhtimise juures räägime me kuidas tulla toime sellise tudengi jaoks tüüpilise olukorraga, kus ühel hetkel tundub, et nüüd ma upun, sest et nii palju on teha. Mul on 15 asja nimekirjas ja need kõik on vaja teha väga-väga kiire kuulajatele. Võime kinnitada, et eel kindlasti, kui te olete tudeng, siis üks, üks moment, teieni jõuab see arusaam, et nüüd ma upun, nüüd loobun ja siis on tavaliselt selline klassikaline läbipõlemise moment või allaandmise moment, kus inimene tunnetki, et ma ei saa sellega hakkama. Ja selle akadeemilise enesejuhtimise üks eesmärk on ka õpetada tudengit, et mitte nagu otsima abi sellises klassikalises mõttes, vaid nägema abi igal pool, kus, kus vähegi võimalik, sest et siin on ju abiks nii õppejõud kui teised tudengid kui tõepoolest kui stress ja, ja kõik see läbipõlemine läheb nagu väga-väga karmiks juba, et siis on ka olemas tugistruktuurid. Et ta tunneks ära selle momendi ja see oli see eneserefleksiooni selline keskne roll selle aine juures, sest noh, Sa pead suutma pidevalt mõelda, mida ma teen, miks ma teen, kas on mingisuguseid teisi viise, kuidas seda teha, kas see õnnestus või ei õnnestunud, mida ma peaksin teistmoodi tegema ja tegelikult, kui me mõtleme, siis sõnaga teadusliku mõtteviisi selline baas ja alused pidevalt mõtestavad seda, mida sa teed ja tegelikult ka üldse igasuguse eduka tegevuse alus. Nii et, aga seda peab sisse harjutama ja seda peab nagu pidevalt ennast sundima tegema, sest et ega alguses ei ole väga mugav mõelda kogu aeg, nagu noh, miks ma peaksin aega raiskama sellisele asjale. Aga tegelikkuses noh, lõpuks lihtsalt harjutab sind tegema asju sellisel viisil, mis toovad sulle kõige rohkem kasu. Nii et see on natukene mingi selline, ma ei tea, ülesanne siis esiteks kohe, et õpi, õpi ennast tundma, noh kahtlemata loomulikult ennast peab ikka kõigepealt tundma, aga lisaks ka on seal tõepoolest igasuguseid selliseid koostegutsemise aspekte nagu näiteks et kuidas rühmatöödega hakkama saada, sest et noh, tänasel päeval tuleb mõelda läbi see, kuidas töötada grupis nii online'is kui ka offline-is, ehk siis päriselus ja, ja ka nii-öelda virtuaalsetes sellistest tööriistadest, töötubades võib-olla et selle jaoks on erinevat tehnikat ja, ja loomulikult ka konfliktiennetus, sest ma ei tea, kuidas teil, aga Mul on olnud küll elus päris halbu kogemusi, grupid kus ma arvan, et kõigil on, kes neid teinud olen. Ma arvan, lõik noogutame samal ajal siin laua taga praegu. Neil on seda hea rebane, kui sul veel ei ole olnud, siis täna õnne, aga seda pidu jätkub rikkaks, et tõenäoliselt sa ühe sellise korraliku laksu saad kätte. Aga neid konflikte on mingil määral mitte alati, sest et me ei ole robotid võimalik ennetada või leevendada või lahendada ja ka selliseid harjutusi ja, ja nii-öelda tüüpsituatsioone me selles aines läbi mängime. Ja muidugi siis on sellised konkreetsed asjad, mida õpetatakse just nagu igal pool, aga samas võib-olla ongi nad ripakil, sellepärast et keegi nagu põhjalikult neid asju läbi ei võta. Et kuna teaduses ja noh, üleüldse muidugi digikultuuris on see autorluse värk on natuke teistsugune ja meie noored on sellega harjunud ka seetõttu, et selline viitamine ja hiiglaste õlgadel seismine ja teiste töö tunnustamine on ülioluline mitte ainult akadeemias, vaid ka igal pool mujal. Siis. Me õpetame seda, kuidas seda teha, kuidas korrektselt viidata, kuidas tunda ära, millal on üldse vaja viidata. Ja, ja noh, siin on muidugi erinevatel distsipliinide oma oma normid, aga meie õpetame seda, kuidas meie valdkonnas seda tehakse või siis info otsimine, andmebaasides orienteerumine, märksõnastamine, erinevate otsingut, lihtsustavate nippide kasutamine ja nii edasi, et need on sellised hästi konkreetsed asjad, mida saab ka seal kursus lõpetada, man, sel sügisel, saanud tuttavaks hästi paljude esmakursuslaste, aga ja noh, kool on käinud nüüd vist kaks, kolm nädalat ja nad on hästi palju rääkinud mulle seda, et issand, et ülikool on nii lihtne, et nad ei osanud üldse arvata, et meil on nii palju vaba aega ja et üldse peaaegu õppida ei ole vaja ja nüüd otsivad hästi palju kooliväliselt tegevusi endale, et kuidagi seda aega sisustada. Mis sina kui õppejõud ütleb, et kas selline entusiasm? Eks see on ka niimoodi kavalalt disainitud sisseõppesse kohe alguses inimesi siruli tõmbaks. Et tavaliselt, kui mina lasen alati esmakursuslastele kirjutada õpipäevikut, mis on selline hästi personaalne sisevaade inimese hingeellu ja sellesse, kuidas ta õpib ja kuidas ta kohandub ja see on väga tänuväärne materjal, sest sealt, et olen saanud teada nii mõndagi meie rebaste kohta ja näiteks tõepoolest see alguses tundubki väga lihtne, sest et sul ei ole tunniplaan ja sul ei ole kiireid vaheldusi, et üheksa tundi päevas näiteks või midagi sellist, vaid sul on pigem sellised pikemad sutsakad, palju iseseisvat tööd. Ja esimesel kursusel ma julgen väita, et tõelisem kisab vähemalt meie juures sellest töökoormuse suhu alles oktoobrikuus. Sest praegu on täpselt selline, kus me eeldamegi, et tudengi alles vaikselt orienteerub, saab aroom, mis toimub, viis Moodle'i, mis asja, millel mida, kes, kuidas pääs, mis moodulid, mida, kuidas ma siia sain. Ma elan, kui palju makaronid maksavad ja siis oktoobris hakkab see, see nagu päris töö pihta, et ma ei tea, Sandra, sa võib-olla ise mäletab ka ju ja ei, ma olen nõus sellega minu meelest kõige raskem on veel teine aastat, siis on küll selline vahepeal, et mõtled, et milleks alla anda, aga ei, tegelikult nii hull ka ei ole, et lihtsalt ongi hea, ajaplaneerimine on kõige võti ja lihtsalt mõtle, mis on oluline ja täpselt vahepeal mõnest asjast võib-olla peab ära ütlema, et teha kooliasju. Aga teiselt poolt on väga oluline, kui Pepe võimaldab seda ja kui inimesel on energiat selle jaoks ja tahtmist, siis loomulikult see kõik, mis jääb ülikooli seinte vahelt väljapoole, mis toimub erialaorganisatsioonides, tudengiorganisatsioonides ma ei tea, niisamagi sõpruskondade vahel selle jaoks peab võtma aega, sest et noh, ma ei tea, kuidas teiega on, aga minu üks suurim selline vara, mille ma võitsin ülikoolist kaasa, on just nimelt sotsiaalne kapital, ehk siis need inimesed ja ma arvan, et seda ütlevad kõik, seda ütlevad kõik inimesed. Ma arvan, et siia on nüüd tore lõpetada see intervjuu. Et sõbrad, võtke siis aega, leidke endale tegevust kindlasti õppida ka, aga kindlasti käige ka tudengipäeval ja Sandra, äkki sina räägid neile, mis, mis täna põnevat plaaniskand ja mul on siin see tudengipäevade kava lahti ja tegelikult igal päeval on tohutult palju erinevaid üritusi, et on midagi neile, kes tahavad arutada, kui ka neile, kes tahavad lollitada, võib olla veidikene niiviisi öelda, sest programmi või projektijuht ütles, et sel aastal on hästi palju selliseid lollid, mis asju kavasse sisse pandud, sest ikkagi millal sa veel lollitad, kui mitte tudengiajal. Aga näiteks täna õhtul kuni kella kuueni on võimalik minna mänguasjamuuseumisse, kus saab lahendada erinevaid põnevaid ülesandeid ja päeva lõpuks selgitatakse välja ka kiirem rallitaja keda huvitab näiteks muuseumite teema, siis sinna tasub kindlasti minna, mänguasjamuuseum on väga lahe koht. Poolt soovitan, aga on veel ka kella kolmest selline asi nagu aktiivne ja meeskondlik ekskursioon Tartu vanalinnas. Nii et kes soovib vanalinnaga rohkem tutvuda, siis teile midagi ja ka välistudengid. Teil on täna üks niisugune vahva asi nagu eesti keelekohvik, kus siis on võimalik saada eesti keele oskust nii-öelda arendada, edasi praktiseerida seda, aga tudengid ja söök on ikka üks teema, mis kokku käivad ja täna õhtul kell viis on anne Ta keskuses selline üritus nagu häste nuudel ja seal siis koka etteantud toiduainetest tuleb teha imeline tudengieine ja siis on seal ka sellised professionaalidest koosnev žürii, kes siis hindab, kes teeb kõige parema nuudliroa. Aga on ka sportlikke asju, nimelt Suusahullude sügisesed jõu- ja ilunumbreid. Ja nagu me juba enne ka mainisime, siis rebasteerimine on täna, kus siis kõik rebased lüüakse ametlikult tudengite, eks seepärast seda ka värskellisi pidu, nii et kõike igale maitsele on. Aga täna selline saigi siis tänane tudengi 45, mina olen Sandra Saar ja mina olen Signe Ivask ja soovime teile omalt omalt poolt ilusat päeva jätku. Ilusat päeva. Granaadi kaks. Pela pühapäevakoolis kuulame saadet, mis viib meid pliiatsi avastamise loo juurde. Wella pühapäevakooli õpetaja Igor Maasik alustab tundi hommikul kell üheksa. See on raadiomaks.