Te kuulete kahte värske ja vaba. Siin Tartu siin Tartu Peetris on tudengikolmveerand. Algab selle nädala ja üldse tudengipäevade sügisfestivali viimane tudengid, kolmveerand. Mina olen Sandra Saar ja mina olen Signe Ivask. Ja tänases saates räägime veidike sellest, et miks on üldse hea organisatsioonidesse kuuluda. Ja see teema sai valitud. Et homme on, toimus selline üritus nagu tudengiorganisatsioonide olümpia ja meil on siin külas selle korraldaja Rannar Park rannale sina kuulub muidu ka tudengipäevade korraldustiimi, kuidas üldse see nädal möödunud on senimaani? Sel nädalal on läinud väga-väga hästi, et meeskond on selline üsna värske, tegelikult, et vahepeal toimub selline kaadrivahetus. Ja kõik, kes tulid, on ainult teinud kevadfestivali ja kevadfestivali. Selline suur massiivne üritused olid väga nõudlik, nõud nõudvad ja siis sügiseks oli vist natukene hirm nahas ja kõik valmistusid ette kõige hullemaks ja see on sajaprotsendiliselt ennast ära tasuvad, sest et kõik üritused on läinud lepase reega. Ei anna mulle mitte rahu ja mina kohe tahan teada, kuidas läks rebasteerimine ja see värske liha pidu ka loomulikult. Nalja teeb jätkal. Revasteerimine läks ülimalt hästi, sest terve päev otsa me vaatasime ilmateadet ja esialgu lubasid, kell viis hakkab sadama, siis lubasid, kell kuus hakkab sadama ja siis lubas täpselt ürituse algusajaks, mis olid kell üheksa siis et siis hakkab kallama nagu oavarrest. Ja ülejäänud kaks piiska vett ja see, see tunne lihtsalt see rõõmutunne, et ei hakanudki sadama kõigi kuivaks. Enam-vähem. See oli nii hea ja näha seda ka, et kuidas rahvas oli kohale tulnud rebased, rebaste nägu, kui nad seal sele Groutherpimise nii-öelda. Palju seal rahvast, oskad sa öelda? Peast ei oska, aga välja nägi. No seal ikka oli palju, sest ma vaatasime instastooridest ja Snap Tšertidest enda tuttavatel, kes käisid seal ja seal ikkagi raekoja platsi esine, oli ikka paksud. Tulid need osalejad, rebased ise oli, pealtvaatajaid oli peaaegu sama palju aetud. Väga populaarne üritus, järelikult aga värske Vichy pidu. See läks väga hästi, sest et neljapäevased päevad ongi festivali meeskonna enda jaoks ka natukene sellised natukene auru välja lasta ja, ja korraldaja Sander sai siis väga heateoga hakkama, sest et maja oli paksult paksult täis kuni viimase looni ja isegi siis ei tahetud kuival minna. Et ma arvan, et igati äge pidudeni. Aga räägime nüüd sellest, miks me sind tegelikult siia täna kutsusime organisatsioonidest ja sinna kuulumisest. Ma tean, et sina oled üsna aktiivne noor inimene. Miks sina otsustasid kunagi omal ajal liituda mõne organisatsiooniga? No ma tundsin, et esimene aasta, kusjuures ma ei olnud üldse aktiivne, esimene ülikooli esimene ülikooliaste et sai, sai käidud koolis ja kord kord nädalas väljas ja see oli kogu ja tundsin, et kuidagi motivatsiooni langus tekkis endal selline natukene kookoni, et ma olengi kodus loengusi raamatukogus käinud ja ma hakkasin mõtlema, et okei, ma pean midagi ette võtma kevadistel tudengipäevadel, ma nägin seda meeskonda ja seda, kuidas nad naersid seal pannkoogihommikul Belgiale mõtlesin issakene kell on kaheksa läbi natukene ja inimesed on nii. Nii, ekstaasis sellest asjast ja see on ainult tore vaadata, siis mõtlesin okei, sügisel kandideerin ja siis sealt hakkas lumepall veerema, sealt ma sain selle tegutsemispisiku kätte ja siis järjest nii on läinud, et nüüd laulan kooris ja teen tööd. Just seda ma tahtsingi täpsustada, et kui me räägime organisatsioonidest ja sinna kuulumises dist too mulle mõni näide, et mis, mis need organisatsioonid üleüldse on, kuhu saaks või võiks. See on väga selline lai küsimus selles suhtes, et tudengiorganisatsioone Tartus jube palju, neid on sadu, kui ma isegi isegi mitte rohkem ja et see organisatsioonide hulk, ma arvan, et mitte kellelegi, mitte ükski tudeng ei ole tartus, kellel ei oleks ühte tudengiorganisatsioonid. Ole sa näiteks geograafiatudeng, siis see on äge ja kes tähistab oma kuuekümnendat aastat millalgi millegi väga äge taga, nad käisid just matkal. Et ole sa, ajaloo tudeng, korraldavad mingeid tuure siin linnas või küll ongi. Ta on selline korraldamispisik küljes, tahaks midagi sellist tegelikult ära teha. Siis on näiteks ole rohkem või ongi Ülikooli kultuuriklubi. Põhimõtteliselt kõik ja põhimõtteliselt kõik, mis huvi pakub, ilmselt sellele mingisugune organisatsioon ka on loodud, eks. Kui sa ülikooli tulid esimesel aastal, siis miks sa kohe ei mõelnud selle peale, et võiks kuuluda kusagile? Esimene ülikooli aasta esimene semester oli puhtalt sellepärast, et ma kartsin, ma noh, uus linn, täiesti uus keskkond, omaette elamine ja 30 diabeet tundus kohutavalt palju, aga siis ma sain aru, et lihtsalt käib, see on nagu mul on nii palju vaba aega ja ma ei tee selle vaba ajaga mitte midagi. Ma tahan midagi ära teha. Tudengiaastatega nagu midagi saavutada, peale selle käisin mõnes laenust, mis sa saavutanud oled. Siiani ma olen saavutanud selle, et korraldasin pannkoogihommikut kevadel ja see oli rekordiline, mille üle on mul väga hea meel, et me küpsetasime üle 6000 pannkoogi nagu vau, meie tegime seda. Ja üldse, kui, kui kardeti ka seda näiteks mõni rebane, kes kuulab praegu, et mul mul ei ole sõpru, kusakat tunduvalt Veidel siis mingi orgi. Sest et see seal nendes orgudes on sellised omamoodi inimesed ja nad on täpselt teie moodi veidrad. Ehk siis nad teevad neid samu halbu nalju, nad, nad ajavad sedasama iba, mida te ise kardate ajada. Paljud tudengid käivad veel ka kooli kõrvalt tööl, et kuidas üldse leida seda tasakaalu, et sa käid koolis võib-olla ka tööl ja siis veel organisatsioon sinna kõrvale. Sellega peab olema ettevaatlik, et on suur võimalus endal läbi põleda, kui sa ei oska enda aega planeerida, aga tegelikult on see paljud töökohad, mis on tudengitele sobivad. Ongi just sellepärast sobivad neile, et, et on natukenegi sellist nii-öelda Trondheimi, millega sa saad teha näiteks oma homse loengu jaoks ettevalmistused ära või kodutööd ära või mis iganes. Nii et ikkagi hea ajaplaneerimine on kõige võti eilses saates. Tegelikult tuli meil jutuks veel ka see asi, et noored inimesed vist ei taha kodust väga välja minna. Eilne ja tudengipäevade üks korraldaja rääkis seda, kuidas sulle tundub? Neid natukene tuleb utsitada tagant. Nad ei, nad ei taha tulla, sest et kodus on mõnus ja sa saad lihtsalt olla omaette, sa ei pea kellegagi suhtlema, mis seal vahepeal tore. Ma mõtlesin kohe selle peale, et olgu, ma leian endale mingisuguse, ma ei tea, võib-olla organisatsiooni, kuidas läheneda või kuidas üldse see algus võiks välja näha, tal on nõus ja lähed ise selle asja läbi teinud, et kuidas, kuidas ma peaksin edasi käituma? No kui sa oled leidnud enda tudengiorganisatsiooni, siis tasubki neid natukene nii-öelda Stokkida nii sotsmeedias kui ka näiteks ma arvan, et kõik teavad kedagi, kes on, kes on organism, et saada nagu natukene rohkem teada, sest kui esialgne selline noh, kodulehel on ikka ilus jutt, aga kui sa uurid sõpradelt või tuttavatelt et huvitav, milline see organisatsioon tegelikult on, siis ma arvan, et see annab palju parema ülevaate sellest asjast, kui see kodulehe kolmesõnaline või kolme lause. Nii cool koht, teen selle töö ilusti ära selle eeltöö ja viin ennast kurssi. Mis me sealt edasi peaksin tegema, kuidas suhtlema või? No kõige lihtsam on see, kui paljud organisatsioonid teevad praegu sügisel on teinud või tulevad siis infoõhtul ja sellised asjad, et aga kui, kui sa teadki kedagi, kes teab kedagi, kes on selles organisatsioonis, siis aitab ka see, kui sa lihtsalt nendega jutu jutule saad. Sest et paljud organisatsioonid ei ole väga bürokraatlikud, meil on lihtsalt see, et tule kohale ja sa oled oma. Ma just hakkasin mõtlema, aga mis siis juhtub, kui ma ühel hetkel avastan, et mulle ei sobi see organisatsioon? Kas mulle jääb märk külge siis? Ei jää, ma arvan, et kindlasti on see, et sa pead lihtsalt julguse kokku võtma ja mitte ennast hakkama siis pooleks rebima selle selle organisatsiooniga, et noh, tõesti, kui see ei sobi ja sa saad aru, et, et nagu ma ei suuda, ma ei, kas ei ole aega, kas ei ole päris sinu inimesed või on organisatsiooni selline see nii-öelda varjukülg on hoopis midagi muud, siis on vaja lihtsalt natukene hingeotsingutega tegeleda ja öelda, et ei, ma ei saa siin organisatsioonis olla. Aga nüüd teeme näo, et kõik on läinud edukalt, ma olen leidnud selle organisatsiooni, ma olen sinna astunud või mind liikmeks võetud. Ja vaatan, et ohoo põnev üritus tulemas. Tudengiorganisatsioonide olümpia. Mis asi see on? See on selline mõõduvõtt, kus me kutsumegi siis organisatsiooni kokku, kes on tõde, ole rohkem tudengivõrgustikus või siis koostöövõrgustikus. Ja nad võtavad mõõtanud, näitavad ennast rebastele oma parimast küljest. Et nad võtavad mõõtu nii füüsilistel aladel, kus pead nagu 11 kandma, võib-olla ja kiirus läheb arvesse ja no muidugi peab ka halja eurot, kui natukene seal pingutama, et et näidata Ta siis, kes on kõige kõvem tudengiorg Tartus. Oskad sa seletada ka, mis asi see ole rohkem koostöövõrgustik on, sina vist otseselt küll sellega seotud ei ole, aga äkki sa ikka tead? See on selline võrgustik, organisatsioone Tartus, kes siis on rohkem, pigem teevad tihedamini koostööd ja need organisatsioonid on just need, kes kes siis tegelevad mitte ainult ürituste korraldamisega, aga ka üksteise nagu aitamisega, et kui paljud organisatsioonid on niimoodi, et nad singid saavad üksinda, siis koostöövõrgustik on selline topic kokku kõik aitavad ja kui on mingid küsimused või tahet, tahetakse kuhugi edasi areneda, siis on, toimub, toimuvad konverentsid ja ümarlauad ja sellised asjad, kus siis aidatakse 11 edasi. Nii et kõik need organisatsioonid, kes sinna koostöövõrgustikku kuuluvad, siis nemad on oodatud sinna tudengiorganisatsiooni olümpialega. Millistel aladel mõõtu võetakse, seal? No natukene tuleb ka sellist müsteerilist uduloori hoida, aga tegelikult on see, et kui keegi organisatsioonidest kuulab, kes homme on tulemas siis vaadake üle Tartu ajalugu mida teevad tudengiorganisatsioonid. Ning see tehke kaks kätekõverdust enne magamaminekut. Õhtul. Tuleb kasu sellest, jah. Ma vaatasin, et see ei kõla väga kasulik ära väsitada ennast võib-olla kaks kätekõverdust, väsitav nii ära ette, aga siin võib-olla teisi, kes teab. Aga ma vaatasin, et see üritus kestab homme kella 12-st kuni kella neljani päris pikalt, päris pikalt ja hakkas pärast seda üldse jõuab veel kuskile minna või need osalejad on nii läbi, et. Õnneks neid ei ole sealt kaugele minna, sest et üritus ise olümpia toimub raekoja platsist, aga õhtune pralle promenaad on kohe sealsamas Emajõe ääres. Et ei ole kaugele minna, nii et kõik olümpialased saavad natukene lõdvaks jällegi lasta puhata. See kõlab väga sellise ägeda kirjeldusena, see, mis sa siin oled rääkinud, kust üldse on selline idee pärit? Mõte tuligi sellest, et organisatsioone on Tartus nii palju ja kõik kõik teevad midagi, aga kedagi kunagi koos ei näe, et okei, pannkoogihommikul on seal erinevad telgid, aga siiski organisatsioonid ei suhtle avalikult omavahel. Miks see nii on? Seda selle jaoks peab otsima kellegi targema, aga ma kardan, et ongi see, et organisatsioonides tekib selline natukene ikkagi suleti noh, seltskond, et suheldakse omavahel ja tekib selline nagu, nagu näiteks oli, ma ei tea, kuuendas klassis, et on omaette ringike, suhtlevad üksteisega, aga, aga nad on kõik ühes suures klassis. Ma arvan, et siin ülikoolis praegu nii võib olla küll, sest ülikoolis tihti on väga-väga palju tudengeid koos ühel erialal, et siis see on paratamatult 50 inimest, kuusi, noh, ei saa suhelda, niiviisi võiks aga Isar. Aga sinna nad tulevad kokku ja üritame siis neid ringe kokku sulandada. Teeme väikse venni diagrammi tudengiorganisatsioonis. Sa enne mainisid ka, et homme õhtul on veel ka selline asi nagu pralle promenaad, see vist on ka esimest korda nüüd. Missa. Et see mõte tekkis sellest, et Emajõe äärne on jube ilus koht ja et sügisel Te jõudmas ja vaikselt hakkab siis Emajõe äärne jahedaks minema, aga enne, kui see läheb jahedaks ja need väikesed välikohvikud kannas kinni panevad peame seal maha sellise suurema know ja vaatame, mis saab, et lihtsalt ongi jällegi reedeõhtune võimalus natukene vabaks lasta ja tulla kohale ja mitte istuda näiteks kuskil lihtsalt illegaadis näiteks ja seal kalatiibu krõbistada, aga hoopis tantsida mõne bändi saatel kes seal esituled, Tartu enda Geobungi kollektiiv eterniit näiteks esinema ja tean, et mõnda erialavend Hendrik mängib seal passi, näiteks kultuuriklubi liige Peeter on seal samamoodi eesotsas, et kõigile on midagi. Tiideid tulevad kohale. Et kui eilne värske liha pidu ei väsitanud veel ära, siis tuli ka. Ma kasutan selle võimaluse ära, et sa oled siin üks korraldaja, kuhu sa soovitad veel minna, et siin natukene seda tudengipäeva siin alles jäänud kuhu, mida? No kes täna jõuab, siis kindlasti vaadata Tartu Ülikooli spordiklubi harjutusväljakule, sest seal toimub langi poolt, mis on selline väga vahva mäng ja see toimus esimest korda siis kevadel. Et osutus nii menukaks, et otsustasime, et okei, see peab sügisel ka tulema, sest et inimeste inimesed nõudsid seda lausa. Ja peale kevadist üritust oligi selline olukord, et inimesed ei tahtnud platsi pealt ära minna. Me pidime nad välja ajama sert. Täpselt, sport on inimestel hinges midagi veel, äkki. Pühapäeval tõmbame otsad kokku käru Väliga. Ja ma olen näinud neid ettevalmistusi, tulevad hüpped ja, ja seal saab, hakkab nalja saama, ütleme nii, et ärge kartke nagu et teil haiget tehakse, aga kui te tulete sinna Kerru hüpata, siis pange valmis vaim, et võib-olla saate natukene värviseks ja natukene märjaks, sest et osalejad saavad 11 last veepüstolitega. No mida veel elult tahta? Täpselt, see on see, mida just tahaks, kuidas, mida tahakski pühapäeval minu meelest teha, aga sul on see võimalus sinna ja aga me teemegi selle ära. Davai teeme aga nii, et põnevaid üritusi on veel nende kolme päeva jooksul tulemas mingi tudengipäevade kodulehele, sealt saate juba ise välja valida need kõige põneva, mis teile meeldivad. Aitäh täna stuudiosse tulemast, Rannar Park ja meie kuulame nüüd muusikat. Tudengikolmveerand. Me oleme sel nädalal juba rääkinud tegevustest, mida saab Tartu Ülikoolis teha, samas ka maaülikoolis ja nüüd on järk käes Tartu kõrgemal kunstikoolil ja meil on külas Sandra Pärgma, kes õpib Tartu kõrgemas kunstikoolis nahadisaini Tre ja kutsusime me suu täna siia sellest, et rääkida veidike, kuidas kunstikooli, mida kunstikoolis üldse tehakse ja kuidas kunstikooli inimesed tudengipäevi tähistavad Soviniumi parandada, aga mulle veidike tundub, kunstikooli tudengid ei ole võib-olla nende tudengipäevadega niivõrd pildis kui näiteks Tartu Ülikooli või maaülikool seda küll, et selles mõttes see ongi vist esimene kord, kui me nagu natuke rohkem seda oleme ette võtnud. Vist eelmistel, ma ise ka ei tea selles mõttes, et ma eelmine aasta olin esimest aastat ja siis ma väga nagu ei puutunud kokku nende tudengipäevade vääriti. Aga see aasta oli teisipäeval siis drink Endro oleval Kunstiviktoriin ja homme siis see kunstitudengite kirbuturg ja kus toimub erinevaid töötubasid mis töötubasid, seal toimub näiteks nahast käepaelte töötuba, mida ma ise läbi siis on seal ka. Ma võin eksida ka mingisugune talgikivi, mingisugusest pehmest kivist saab mingeid kujukesi teha ja siis on seal ka skulptuuri tudengite oksjon näiteks. Ja erinevad kunstnikud meie oma koli, inimesed müüvad enda tooteid, disaini asju, jaga lahedaid riideid. Sa nüüd kirjeldasid päris hästi seda, mida nüüd Kunstikool tegelikult ette võtab. Tänavu aga kuivõrd üldse on sellist asja nagu tudengipäevad ühele ülikoolile vaja ühele kõrgkoolile? No kui rääkida sellest kunstikooli kontekstis, siis tegelikult me võime jääda natuke nagu varju, et inimesed ei teagi, võib-olla et me oleme olemas. Kui nad Tartu ülikool on ikkagi kõige populaarsem kool Tartus, siis tudengipäevad on selline üritus, mis toob inimesi ka meie kooli ja ja tutvustab seda natukene lähemalt, on juba toonud ka? Jah, selles mõttes, et, et inimesed on küsinud, et kus see ikkagi on ja et mis teil seal ikkagi teete ja mis, mis seal üldse õppida saab ja selles mõttes küll on näha maja peal juba võõrast rahvast ka vaatamas, mis toimub sügisel ikka on, sügisel käivad ka teised õppejõud ekskursioonidega ringi ja selles mõttes ikka on ja ma kujutan ette, et kunstikoolis õppimine erineb võib-olla veidike sellest, kui nii-öelda klassikalises ülikoolis ja Tartu Ülikoolis on mul õigus ja selles mõttes meil on erinev enamus. Õppeained on ikkagi praktilised. Me oleme tunnis ja me võtame noa käte päriselt lõikame kui, kui, kui, siis võib-olla ülikoolis viis aastat enne ei ma üldse arstiks, kui üldse saad nuga kätte või midagi sellist. Selles mõttes kohe alguses juba hakkame asju tegema, on ka loenguid, aga neid on pigem vähem sina õppida ja nahadisaini, kes sinust tulevikus saab. Vot see on hästi lihtne küsimus on ju, et selles mõttes, eks ma praegu olen pigem seal faasis, kus ma õpin nahka kui materjali tundma ja ma see on minu jaoks huvitav. Ma veel ei tea, et kas minust saab mingisugune nahakunstnik või, või järgmine Stella soomlais, aga aga selles mõttes pigem see on lihtsalt hästi huvitav minu jaoks sa õpid nahka tundma, mida sa seni teada oled saanud? No see on väga-väga kestev materjal, et kui, kui ma siin näiteks tegin ettevalmistusi nahast käepaelte tööde jaoks, siis lõikasin nahka ühe pika vao ja see ei hakanudki hargnema näiteks see on väga põnev ja selles mõttes, et erinevate nahkade puhul on just põnev, see ta ajas läheb just paremaks ja ilusamaks ja pehmemaks ja tuleb seda iseloomu juurde, et selles mõttes on ta väga huvitav materjal, et see on selline kvaliteet, teetne materjal, sisest. Aga sa oled kaasa võtnud ka hunniku asju, et meie saaksime siin otse-eetris kohe proovida endale ühe käepaela valmis teha sinu juhendamisel, mis sul siin kaasas on, need mul on siin kaasas erinevate siis ettevalmistatud ribad, et üks on natuke pikem, teine natuke lühem, et mõtlesin proovida näiteks sellist põimetehnikad, mis näeb natuke välja nagu punupats. Ja selle jaoks selle jaoks ei olegi vaja muud kui ühte pikana riba, mis on jaotatud kolmeks võrdseks osaks. Aga hakkamegi tegema siis meister tagasi. Nii et siin on mitu erinevat värvi naha vaena, ma võtan siis endale ühe musta, sest musta meeldib minule väga, seda musta ma proovisin enne ta natuke jäigem, et teda natuke raskem nagu põimida, aga põhimõtteliselt lihtsalt hakati punuma ja siis kui lõpus see teine ots mida sa ei punu praegu parasjagu, seda tuleb nagu kogu aeg lasta tal nagu läbi käia, nendest, kas ma pean suhteliselt lõdvalt punuma, kõige noh, sul ei tule see väga hästi välja. Käeliseks, oksa punud siit ülevalt siis tagant annad kogu aeg nagu järgi seda, sest muidu tuleb sõlme siit niimoodi nagu harutama mulle, sa võid ise valmis teha selle sinise. Ma arvan, et sa vist peab mulle. Mul siin ei epaga, samal ajal äkki me võiksime natukene rääkida, et kuidas nahka hooldada üldse? No erinevat moodi. Selles mõttes, et nende rahas, käepaelte puhul, mida ka homme kindlasti teha saab, tegelikult erilist hooldust vaja ei ole, sest kuna ta on nii väike tükikene ja tegelikult püsib üsna kaua Nahka saab hooldada erinevate rahadega ja tegelikult ma ei olegi sellega eriti palju kokku puutunud, aga selles mõttes tasub uurida kindlasti, kui osta uut toodet, siis see, kelle käest ostate, oskab teile mida täpselt, sest iga nahk on ikkagi erinev iga siis see tootmisprotsessi või noh, et mille jaoks on kas kott või käepael mis iganes, et selles mõttes on kõik erinev ja sellepärast küsisingi, et just hiljaaegu puutusin kokku sellise ma tean momendiga, kus siis lihtsalt poemüüja müüs konkreetselt mingi seitse erinevat potsikud Mahaliselt ühe kingapaari jaoks ja siis ma jäin mõtlema, et kas neid kõiki tõepoolest nagunii väga on, on tarvis. Nojaa, selles mõttes, et kingadele ikkagi tahad ju, et nad läigiksid või oleksid ikkagi vastupidavad ja selles mõttes võib küll olla vaja. Aga samas võibki olla seda, et võib-olla lihtsalt on hästi Praha küsida nende ja noh, kindlasti on väga hea on, noh mis asi see on? Nüüd sa oled jõudnud, sinna poleks, aga see kisub väga imelikuks. Kui algus on enam-vähem siis lõpp on pikad juuksed, kuidas ei oska teha, seda proovisime, võttasid üks. Võta see ja proovi hakata. Läheb oma soodusele. Sandra naerab eile Sandra, kõik standardväravaid? Noh, see on ikka jah, suhteliselt selles mõttes seda siit nagu andma järgi ja proovi veel edasi. Ühesõnaga, et kui ma palun siin seda säärasel, et siis ühel momendil ja aja sättima peab seda teist otsa jah, et ta nagu tal oleks, mida punuda selles suhtes. Vot vot et Pinterestis on hästi palju erinevaid võimalusi, tegelikult kui nagu kodus on näiteks mingi jupike nahka, mida ei oska kasutada enam. Et siis saab ka nende kaudu teha, aga, aga mina vaatasin, et majandus Pinteresti asjadest eriti aru ei saanud ja mõtlesin ise oma tehnika, tehnika tehnika nagu samaga, lihtsalt töövõte on, võib olla erinev. Signe, ma vaatan, et sul läheb tunduvalt edukama punu, mul on pikemad need siin hoovad või ma ei oskagi öelda. Tehniline termin on üllatavalt jäik, on tegelikult see nahk, et sellel on minu oma, ma proovin siis sinu oma minu ta veidikene käepael must, mille järgi mina kohe haaras hoo, sul on tõesti palju mõnusam on niisugune patsi näha, see on kogenud näpud, kohe teevad seda valmikut nii kenasti sind edasi, Askatsin sellega seal tuleb hästi välja, jah, aga sa peadki siit vist mulle tundub, kuidas sa seda Polod siis ta lõpuosa tuleb niimoodi järele anda, kuidagi nagu keerutada või niiviisi. Et kui see asi nüüd või see nahk punutud saab, siis mis edasi peaks tegema, vaat siis tuleks auk teha, sest mul on siin selline nupukene, mis käib kruviga kinni. Siis selle noh, ühel pool on siis nagu kruvi, teisel pool on siis nagu see nupuke selle siia vahele käib nahk ja selleks, et tsenactsjaseks käia, siis paugu tegema. Sisse tuleb kerida, siis otsa ja teisele poole tuleb teha veel üks. Millega ma seda auku teen, auku saab teha sellega, mis asi see on, see on üks see asjad, auguraud raud, see on sellised erinevate suurustes selline nagu tangid näeb välja natukene niisugune käes hoida, et kui muidu augurauad on meil haamri, haamri augurauaga, siis pead toksima augu sisse, siis see on hea, mobiilne saab kaasata, tead, ma pean tunnistama, et ma täitsa kartsin seda, et me siin hakkame mingit käsitöö asja tegema, sest ma ei ole selles kunagi hea olnud. Ja nüüd, kui ma, kui ma siin sinuga koos teen seda, siis ei tundugi asi üldse nii hull. Jah, selles mõttes teeb tegelikult ikkagi propageeris kõiki inimesi kohale tulema, isegi kui võib-olla esialgu tundub, et käepaela tegemine on natuke raskem, võib-olla sinnapoole nagu ei taha, siis võib-olla soojenduseks vaatad mõnda toodet või ostad mõne ilusa keebikese endale, sest sellised asjad on ju moes väga nahast käsitöö üldse on väga moodi läinud. Just kõik tehakse masinatega eete ära, et siis on hea, kui midagi kätega teha. Ja selles mõttes see noh, paljud inimesed just eriti nagu võib-olla käivadki ülikoolis iga päev loengutes, unustavad ära selle lapseliku meisterdamise nagu, mis, mis tegelikult loob nagu sellist loost ja ja selliste põnevust ellu, et, et millal oli tegelikult Sandra näiteks viimane kord, kui sa tegid midagi kätega, kui see välja arvata? No seal ta tegi ikka minimaalselt. Ma pean nentima käsitöös konkreetse randmepaelaga, kusjuures ega ma ei mäleta east ma ei ole kunagi väga osav olnud sellistes asjades. Ja ma väga ma olen vahel proovinud küll midagi kätte võtta ja teha, aga mul tõesti lõpeb see niiviisi, et keegi teine teeb selle teha valmis. Aga ma arvan, et kuna meil läheb sellega veidike veel aeg-ajalt selle meisterdamisega, siis kuulame ühe laulu ja siis saame juba edasi rääkida, kuid mis on edasi saanud nii et kuulame muusikat. See on tudengikolmveerand. Sel ajal, kui teie head kuulajad, kuulajad, muusikat kuulasite, siis meil siin näpud olid väga nobedad ja püüdsime sellest nahast ikkagi selle käepaela valmis saada. Signel läheb üsnagi hästi, ma vaatan, et tema on juba peaaegu lõppu jõudnud omatuga, tõsi, mina ma ei suuda, ma olen endale valmistanud säärase üllatuse. Minul ei tulnud see asi kohe üldse välja, nii et nahadisainitudeng Sandra võttis üle ja hakkas ise meisterdama, samas peab tunnistama, et see nahk on ikkagi üsnagi jäik. Ja selles mõttes on temaga üsna raske nagu käsi ütleda või selles, et teda on esitada raske, et ta nagu ei taha nagu alluda sinu provokatsioonidele. Millest see tuleb, et üks nahk on selline pehme, et seda on päris mõnus punuda, aga see teine on selline hästi jäik? No see oleneb, kelle nahkse kunagi oli, et mis loom sellest, mis loom see oli, kes kunagi lahti, seda? Jah, et, et see võib-olla on siis veis, kes on nii tugev ja jäik, aga kes see võiks olla, see pehme võiks olla kas lammas või keegi selline, selline, selline nunnu loomakene, nii et Signe, sina saad endale nunnu looma käepaela muidugi, aga selles mõttes, mis naha puhul on hästi tore või noh, mitte tore, aga selles mõttes, et, et me ei kasvata looma ainult naha pärast, vaid see on pigem jääkprodukt ja me kasutame lihtsalt selle ära, et selles mõttes, kui praegu on hästi see vegan kultus ja kõik küsivad, oh, kuidas see ikkagi selle looma, kuidas ikkagi seda nahk õpid, kui see umbes kõik see surma teema ja nii, aga minu meelest nagu noh, selles mõttes ma kasutan seda materjali, sest see jääks muidu lihtsalt üle. Kas selline looduslik materjal on tegelikult parem ka kui selline tekstiil või? Oleneb, milline tehistehispolüester on ikkagi päris ränk ja samas tegelikult ka kunstnahk on päris ränk loodusele ja tegelikult ka kui aus olla, siis ka tavalisest kui need nahad, mis meie käes ja need on kroompargid ilmselt ja need on ka üsna tegelikult rängad loodusele. Aga kui sul on nüüd noh, et mis siis nagu neid halvem on, kas see, et sa kasutad ühte toodet 50 aastat, võib-olla alguses oli natuke kehva loodusele või see, et sa ostad iga aasta uue jälle kiirmaast mingisuguse polüestersärgi ja jälle ja jälle on vaja sulle toota neid uusi asju. Selles mõttes minu meelest tore, aga see, et, et kui me nüüd liigume selle sammu võrra edasi, et igaüks saab vastavalt enda soovile siit ka värvi valida, see sinist värvi siin ma olen nii õnnelik selle üle, see on ja tegelikult see on ainult üks võimalus, punumine tegelikult on miljon erinevat võimalust. Kui võib-olla natuke eeltööd olete teinud, oskate ise midagi midagi otsida, samas meil on ka näited. Näiteks siin on niisugune hästi armas lipsukene, mida saab käe ümber panna, siis on selline erinevat punud dised ja on ka veel, on veel neid väga palju võimalusi, võib olla meestele mõni lihtsam lihtsalt panetegi sellel ühe nahakese ümber käe ja Truckiga kinni ja olemas, mulle tundub, et see on hästi popp, viimasel ajal linnapildis ikka on näha, et mehed ka kannavad selliseid ehteid ja selles mõttes see on hästi universaalne. Tal ei ole nagu väga palju. Ei ole nagu eeldusi. Miks sa seda just peaksid kandma, sest ta sobib, nii palju inimestele? Me paraku ei jõua selle saate ajal oma käepaeltega ühele poole, aga kui need valmis saavad ühel hetkel, siis me paneme need ka tudengipäevade Instagrami kontole pildi nendes, nii et kõikide huvitab, millised need käepaela, mida me siin meisterdasime välja näevad, siis minge otsige see hiljem ülesse ja siis näete ka. Ja olgu siis kõigile veelkord südametunnistusele pandud, et kui meie, Sandraga siin saime tegelikult hakkama sellega ja tegelikult oli väga-väga tore, siis soovitame kindlasti minna kaema, et kuidas, kuidas see asi käib ja anda natukene näppudele midagi muud, ka tunde peale nende klaviatuuri nuppude. Ja homme ilmselt ei ole sellist ajasurvet ka, et ilmselt saad rahulikult meisterdada kõiki neid käepaelu ja ehteid siis ja hea mälestus ka endale, et ikkagi, et, aga asi on tunduvalt erilisem, kui poest ostetud. Ja nii siis tegelikult meie saade hakkabki vaikselt lõpu poole veerema. Kahju aga tõsi. Aitäh, Sandra Pärgma tulemast meie juurde rääkimast, kuidas siis selle nahaga ikkagi lood on? Ja ega midagi meil on traditsiooniks saanud see Sandra lõppusite ka paar soovitust, kuhu võiks näiteks täna minna ja võib-olla isegi tervel nädalavahetusel, homme ma kindlasti soovitaksin siis minna siia nahatöötuba, mis toimub, sest tõesti hea mõte panna end proovile. Aga Signe, kas sa üldse oled kuskil sel nädalal käinud? Muidugi olen käinud, aga küsimus oli rohkem sellest, et mis mulle meelde on jäänud. Eile käisin näiteks naiivi muusikal viktoriinil, mis ei ole küll tudengipäevadega seotud, aga seal tulid tuli teemaks, et kas tudengid teavad muusikat veidi ja, ja siis arvati tudengipäevadel. Võib-olla ei olegi mõtet muusikaviktoriini korraldada, sest tudengite ja muusikat ma vaidlen sellele vastu. Kindlasti teavad, aga muusikaviktoriinile naiivi, jah, seal käisin ja see oli äge. Mulle meeldis, Sa käid seal tegelikult igav muidugi. Aga käinud oled, ma tegelikult olen rääkinud ka, kui ma kusagil käinud olen, mälukal käisin ja pannkoogihommikul ja, ja nädalavahetusel kindlasti tahan minna mõnele kohale veel näiteks käruralli, tundub sihuke lõbus asi, kuhu minna. Nii et miks mitte seda viimast nendest alles jäänud päevadest, mis alles jäänud on siis tudengipäevade raames. Aga selline sai siis tudengi kolmveerandsaade, sel sügisfestivalil. Loodetavasti juba kevadel oleme jälle. Seniks aga soovime teile ilusat päeva jätku ja nautige veel nii palju tudengipäevi, kui vähegi võimalik on. Ja palun tehke seda ilusat päeva.