Jean Sibeliuse on kirjutanud muusikat 11-le näidendile. Nende seas on eraldi orkestris viitidena eriti tuntuks saanud surm. Peleaaja milisanud torm. Luikvalge Nendest teemegi tänases saates juttu peale mõne loo, nagu kurb valss on Sibeliuse lavamuusika võrreldes näiteks temast sümfooniatega hoopis vähem tuntud. Ent selles valdkonnas on palju ilusat, millel on omaette väärt. Näidendi surm. Autori Arvid järgne filtiga on sibi ilusas perekondlikud sidemed. Soome kultuuriloos on jälle Feltide perekonnal eriline koht ja see tagasi piiluse elus. Sellest perekonnast leidis ta endale kaaslase kogu eluks. Abikaasa Aino nime järgi teab kogu maailm kasi piiluse kodumaja järven pääl. Ainole. Aino järve Felti kolm venda olid kõik huvitavad loovisiksused. Eero oli kunstnik, armas helilooja ja dirigent ning Arvid kirjanik Arvid Järnefeldi näidendile surm. Kirjutatud muusikast saavutas maailmakuulsuse kurb valss. Esietendusel 1903. aastal ei äratanud Sibeliuse muusika erilist tähelepanu. Järgmisel aastal olles rahapuuduses, tegi ta sellest muusikast orkestri ja klaverivariandi ning müüs 200 marga eest auku Marju õiguse kirjastusele Fazer ja vester lund. Mõned aastad hiljem müüdi autoriõiguse edasi kirjastusele Braikov. Hertel ja orkestri süüt levis kurva valsi nimetuse all üle maailma. Situatsioon oli lausa groteskne. Sibeliuse müüs oma autoriõiguse väikese summa eest ning samal ajal, kui kirjastused lõikasid sellest suurt kasu elassi, piilus ise aastaid rahapuuduses. Draamas surm. Peategelane Paveli ei usu, et surm on olemas kuid surm ilmutab end talle raske katsumuse enam. Üksteise järel surevad ta ema, naine ning lapsed teenile. Ema surmatunnil kirjutaski Sibeliuse oma maailmakuulsa kurvavalisi. On Paavli emal avaks surivoodil. Jutustab oma pojale, kuidas ta unenäos oli pallil tantsinud. Väsimusest kurnatud Paavli uinub. Kaugusest kostavad valsihelid. Pimedusest vilksatavad meeste ja naiste tantsivad figuurid. Tantsuharipunktil koputatakse uksele, tantsijad kaovad ja uksel seisaks surm. Ema arvab sellest tundvat oma kadunud meest ja tantsib temaga. Paveli ärkab oma nägemusest ja leiab oma ema surnuna. Süüdi teine osa on lüüriline loodusmaaling, stseen kurgedega, kured, politsei peenusele lähedased, kogu elu. Mõned päevad enne surma, 1957. aastal lendasid kured ainuna. Essibeerus ütles oma tütrele. Seal nad on, nooruse linnud. Kui näidendit mängiti kaheksa aastat hiljem, 1911. aastal uuesti rahvusteatris. Komponeerisi peenus kahele loole, lisaks kelt Kansson eta ja romantilise valsi. Igor Stravinski oli kantslanetast niivõrd võlutud, et tegi sellest seade väikesele vaskpilliansamblile. Seda küll. Alles 1963. aastal kuuleme Arvid Jeanne Felti draamas surm muusikast koostatud orkestri süüdist. Veel teist ja kolmandat osa. Stseen kurgedega jagantslaneta esitab sümfonietta orkester Finlandia, Pekka elas juhatusel. Morris materjal linki näidendile, Peleeaa ja meil ei saanud, on sajandivahetuse aastail olnud külgetõmbejõudu mitmele heliloojale. Levisii kirjutas sellel teemal ooperi Schönbergi sümfoonilise poeemi. Gabriel Foree kirjutas oma näidendi muusikamaterjali orkestri süüdi. Nagu sibielluski. 1905. aastal esietendus Helsingis Rootsi Teatris PDA ja meil ei saanud, millel oli muusika, kirjutan Usansybeljas. Sellest muusikast kasvaski hiljem välja üheksaosaline orkestri sviit. Näidendi teemaks on kuninga kahe poja koloojatele armastus salapärase lisandi vastu. Koloog kohtab milisandi metsas, kiip ta isa lossi ja abiellub temaga. Melisandiljak, koloog, poolvennad, Beliaal aga tekib võitmatu vastastikune kiindumus. Armukadedushoos tapab koloopia Lea. Varsti pärast seda kustub vaikselt. Kas salapäraseks jäänud milisandi elu kuuleme sellest süüdist osi, mis on otseselt seotud milisandiga. Neli saanud meri saand kaljul ja Meelis andi surm esitab Leningradi Kammerorkesterit Gennadi Rustentsenski juhatusel. 1908. aastal esietendus Augusti rin Peri muinasjutt luikvalge. Seal lugu haldjast luik valgest, kes elab oma muinasjutulossis keset õitsvaid, roosiaedu tuvisid ning paabulinde. Juba lapsena oli ta lubatud kuningale naiseks. Ühel päeval ilmub luikvalge juurde noor prints, et kuninga nimel tema kätt paluda. Nooredaga armuvad teineteisesse. Kuuldused sellest jõuavad kuningani. Armunud põgenevad, kuid merel juhtub õnnetus. Prints upub. Imepasun kutsub siia printsi isa, kes haldja abiga võidab printsi surmalt tagasi. Murnemofess sümfooniaorkester. Paavo peri luni juhatusel esitab süüdist luikvalget harf. Tütarlaps roosidega. William Shakespeare'i näidendile torn kirjutatud muusikast konsibeilust teinud isegi kaks orkestri süüti. Meenutame lühidalt näidendi sisu. Prosperohk, endine Milano hertsog saadetakse oma valdustest vägisi välja venna Antonio poolt. Koos tütre Mirandaga satuvad nad üksikule saarele keset merd. Prospero tunneb võlukunsti ja tänu sellele saab temast saare valitseja. Tema teenistuses on õhuvaim Ariel ja nõia järeltulija. Brutaalne kaliba. Kalibani on Sibeliuse muusikas väga huvitavalt kujutanud. Nende abiga kutsutakse esile tohutu torm, mis viskab kaldale prosteeruva vaenlased eesotsas lendantoniuga. Prospiro võidab oma avaldused tagasi. Küpros peeru on oma kavatsused ellu viinud. Loobuta võlukunstist ja võimust, vaimu teile. Torn lavastati 1926. aastal Kopenhaageni kuninglikus teatris. Sibeliuse muusika on tõesti väga piltlik, eriti õnnestunud on tormi kujutavad osad. Saate lõpuks kuulan orkestri sütti. Torn number kaks esitab Ungari riiklik sümfooniaorkester Soome dirigendi Jussi alase juhatusel. Muide, jussi jalas on Sibeliuse väimees ja tunnustatud Sibeliuse muusikaspetsialist interpreteerida. Usad Tuulte koor, intermetso, nümfide tants, prospero, kaks laulu nii randa ja tantsuepisood.