Viienda klassi õpilased. Te olete praegu Vana-Kreeka õppimise kallal. Tänases saates jutustame Vana-Kreeka jumalatest. Osa sellest, mida kõneleme, on teile kindlasti õpikust tuttav. Saate oma teadmisi siiski veel nagu kontrollida kuid sisse on põimitud ka uut kuulakem, siis. Vaarao käsul liigub mööda Niiluse orgu lõunasse suur egiptlaste ja palgasõdurite armee. Nende hulgas on ka kreeklasi. Teekond on raske. Kreeklastest palgasõdurid kannatavat kohutava kuumuse käes. Ainult öösi. Kui päevane palavus taganeb ja lõkketule ääres võib väsinud liikmeid sirutada, tuleb inimestesse. Kui jõud tagasi vaikselt omavahel vesteldes meenutavad kreeklased oma mägist kodumaad, tema varjurikkaid salusid ja koju jäänud peret. Eriti igatsevalt, räägib noor Helleen. Pandion. Milleks me küll tulime siiamaale, kus kõik on võõras? Isegi jumalat, keda siin austatakse, ei sarnane meie omadele? Käisin Memphises egiptlaste võimsa jumala Aapise pidustuste ajal ja mis ma nägin? Jumal, keda egiptlased nii väga austavad, on vaid must härg valge täpiga laupäeval. Kas tõesti võivad jumalateks olla tummad loomad? Vasta mulle, jahmus, kes sa oled egiptlaste hulgas vanim ja targem. Meeleks küll, Sachelleen tulid meie jumalate maale. Kas selleks, et nende üle naerda? Miks sa ei palunud oma jumalatelt edu kodumaal? Aga võib-olla teie jumalad hoopis jõuetud? Istu lähemale jahmas. Ma jutustan sulle oma kaugest maast ja selle jumala-ist. Meie maa põhjaosas asub kogu Hellase kõrgeim mägi olümpos. Tema järsud nõlvad on kaetud metsaga. Seal kasvavad tammed, kastanid, jaa, igihaljad põõsad. Sellele mäele on surelikele inimestel raske tõusta, sest kaljusid mäeküljed on täis lõhesid. Tipulaga lamab igilumi. Päikesepaistelistes päevadel sädeleb lumi olümpasel mäe tippu ümbritsevat tihedad pilved. Seal mäetipul elavat kullast kristallist elamutes. Jumalad. Meie jumalad ei ole loomataolised nagu teie Aapis vaid nad on nagu inimesed. Ainult võimsamad ja surematud. Kõrgel kuldtroonil istub jumalate ja inimeste valitseja Zeus. Tema kõrval on ta abikaasa Hera. Seal on kad, Zeusi lapsed, Ateena, Hermes, ares Hefaistas, kaksikud Apollon ja Artemis ning teised. Igaüks neist jumalast valitseb mingi inimeste töö või tegevuse üle. Kõige võimsam nende hulgas on aga, et see uus tema valitseb taeva ja maa ületormid ja äike, tuuled ja vihm, välk ja müristamine. Kõik see toimub Zeusi tahtel. Häda sellele, kes rikub Zeusi poolt maa peal kehtestatud korda. Viipab võimas jumal parema käega ja välgulöök tabab vandemurdja. Sellepärast kutsuvad Helenil vannet andes alati Cheusi tunnistajaks. Vannun Zeusi nimel, räägitakse meil. Zeus kaitseb ka kodust korda. Igal Helenil on maja õues suure jumala ohvripaik. Zeusi altari juures võivad leida kaitset ka võõramaalased. Paljudes paikades on Cheusile pühitsetud tammed. Niisugune Zeusi püha tamm on põhja Hellases Toodonnas alus. Zeus puhkab sageli sellesse alus. Tema hääl kostab tammelehtede kahines ja salusügavuses voolava oja vulinas. Tavaline inimene ei mõista neid hääli. Preestrid aga seletavad nende järgi Zeusi tahet. Zeusi kõrval on Hera, kes kaitseb Helleenide perekonnaelu ja õnne. Zeus austab heerate, peab temaga nõu. Kuid nagu Helleni naised peavad alluma oma mehele peab Kahera kuulama Tseusisena imekaunis erasageli vihane ja õiendab siis karmilt arveid jumalate ja inimestega, kes teda on pahandanud. Näiteks Trooja sõja ajal tõida palju halba Trooja lastele jumalate Artemist, kes olid roojalaste poolel asunud lõida noole tupega näkku, niiet nooled laiali lendasid. Aga väikese Fefaistuse, kes oli sündinud põdurana, heitis ta Olümposelt alla kuristikku, nii et see jäi Lombakaks. Helleni taustavad heerat kui jumalate kuningannat ja kodukoldekaitsjat. Eriti austatakse teda arguses ja Spartas korrentoses jaolümpias. Seosel on palju lapsi, kes pidutsevad temaga koos Olümpose paleedes. Kõige kaunim nende hulgast on kuld, kiharaline Apollon päikesejumal ja kunstide kaitsja. Apollon külvab kõikjale elu ja rõõmu. Kõik vaikivad, kui ta ilmub oma saatjate muusadega. Jumalat kuulavad vaimustusega muusade koori ja apolloni pillimängu. Kui aga Apollon vihastub tabavat noole täpselt. Inimesed kardavad kohtuda apolloni kaksikõe igavesti noore ja imekauni Arteemisega loodusejumalanna ja jahiõnnekaitsjaga nooletupp seljas ja vibu käes, jälitab ta kergel väeledal sammul metsloomi. Tema kaaslasteks on põllu- ja metsajumalannad. Jahimehed ohverdavad ar teemisele oma esimese saagi. Kuid hädasurelikule, kes arteimisele läheneb, sest tema nooled on niisama tabavad kui apolloni omad. Julmalt õiendasid Artemise Apollon arveid surelikku naiseni joobega, kes nende ema oli solvanud. Juubel oli seitse poega ja seitse tütart. Kuulnud oma ema kaebamist, tapsid Artemise Apollon nooltega kõik joobe lapsed. Joobe ise Kiilines murest ja muutus kaljuks, millest voolab välja allikas. Niinutata igavesti taga oma lapsi. Kõige kaunimaks jumalannaks olümpasel on Aphrodite kes sündis lumivalgest merevahust. Aphrodite on ilu ja armastuse jumalanna. Ta on hea ja õrn kõigi vastu. Aga neid, kes ainult ennast armastavad Aphrodite ei salli rängalt karistada seda külma ja uhket noormeest nartsiss just, kes oli endasse armunud ja imetles enda peegeldust, vees nartsissi ei söönud ega joonud, ainult vaatas enda peegelpilti. Näljast ja igatsusest piinatud nartsisse, suri tema keha, ei leidnud keegi. Sellele kohale, kus ta suri. Kasvas valge lill, mida inimesed nimetavad nartsissi-iks. Verehimuline on sõjajumal Ares kelle auks sõtta minevad võitlejad annavad metsikut sõjavannet sõjavankril käes, mõõk kihutab ars lahinguväljal. Lahingu ajal on ars kohutav. Sageli ta toob õnnetust ja surmaga neile, kellele ta on oma abi lubanud. Kuid raevukat sõjajumalat on võimalik võita kavalusega. Korduvalt on teda võitnud Zeusi lemmiktütar, Ateena Ateena sündist, Zeusi peast täielikus relvastuses, peas kiiver ja käes terav oda. Olümpose varrahtas, kui Ateena maapinnale astus. Ateenat austatakse kui linnaelukaitsjat. Ta on korra ja tarkusejumalanna käsitöökaitsja. Oma armastatud linnale, mis kannab tema nime. Ateenale kinkis jumalanna püha oliivipuu. Nagu kõik jumalad, nii ei salliga tarkatena võistlejaid. Kord julges üks tütarlaps Ateena vaielda, kumb neist oskab kududa ilusamat vaipa. Neiuvaip oli tõepoolest nii sama kaunis kui Ateena oma. Kuid karistuseks hulljulguse eest muutis Ateena neiu ämblikuks. Osav käsitöömeister on ka lombakas, tule ja Sepagunsti jumal. Efaystos. Kui raevunud herra Efaistuse Olümposelt alla kuristikku heitis, varjas teda merejumalanna. Tasuks selle heateo eest sepistas Efaistus sõjarüü merejumalanna pojale Achilleus ele. Trooja sõja kangelasele. Erale valmistas Efaistus kuldse istme. Iste oli imekaunis, kuid ta oli valmistatud nii, et eraei saanud sellest enam tõusta. Ainult defaistus ise võis eirad sealt vabastada. Suurte raskustega õnnestus Cheusil Efaistust Olümposele meelitada jahi rad vabastama panna. Olümposele Refaistusi jäigi. Jumalatele ehitas ta seal kuldse lossi ja nüüd kasutavad jumalad alati osava meistri. Abiosavuse poolest paistab silmaga Härmes jumalate kiirejalgne käskjalg ja teede ning rändurite kaitsja. Hellases võid sa igal teeristil näha herme. Nii kutsutakse kivisambaid, mis on kaunistatud Hermese pea kujutisega. Hermes saadab surnute hingi, allilm hoolitseb karjade eest, kaitseb kauplemist. Inimestele, õpetas Hermes tähestikku. Ja arvutamiskunsti. Leiutasin nende jaoks mõõdud. Hermes on kaval, osav ja leidlik. Hermest austavad teekäijad, kaupmehed kogu Hellases. Minu mereäärses kodulinnas Mileetoses austatakse jumalast kõige enam merede valitsejat Poseidonit mille etoslaste elu sõltub merekaubandusest. Meresõitjate heaolu on aga Poseidoni kätes. Lööb hirmuäratav merejumal oma kolmeharulise sauaga ja merel tõuseb kohutav torm, kerkivad hiiglasuured, vahused, lained, mis pilluvad laevu kui puukoori, paiskavad neid ümber või viskavad rannakaljudele. Kui aga Poseidon oma kolmhargi kõrvale paneb, rahuneb mere Pindi jällegi ja meresõitjad võivad oma teekonda jätkata. Häda sellele, kes solvab merede valitsejat. Julmalt jälitas Poseidon Odüsseus, kes tema poja ühesilmalisi Polofeenlase pimedaks torkas. Karistuseks selle eest tuli Odysseus merel palju kannatusi üle elada ja ainult jumalata. Ateena abiga õnnestus tal lõpuks kodusaarele jõuda. Kõige süngem jumala eest on Haades, kes valitseb sügaval maa all surnuteriigis. Sissepääs tema riiki asub see algus, loojub päike. Sissekäiku valvab kolmepäine koer Kerberos. Surnute hingi veab üle jõe sünge paadimees. Surnute üle mõistavad kohut kolm äraostmatud kuningad, et mis tahes tasu eest ei saa näide ebaõiget otsust tegema panna. Need, kes on elanud jumalatele meelepäraselt lähevad Ellüüsiooni väljadele, kus puhub alati värske tuul. Õitsevad lilled ja puud. Teised aga lähevad Tartarrosse, kus neil tuleb piinu kannatada. Niisugused on meie jumalad. Nad on kaunid ja võimsad. Nii sama kaunis ja võimas on Helleenide maa. Said sa minust aru? Jahmas. Sa jutustasid mulle palju huvitavat oma jumalatest. Usun, et need on kaunid, julged. Kuid siin, Egiptuses tuleb sul kummardada meie jumalaid. Tead ju isegi, et paljud Helleenid meie sõjaväes kummardavad egiptuse jumalaid. Seni pole meie jumalad kedagi alt vedanud. Selle üle, kelle jumalad võimsamad pole vaja vaielda. Sest seda näitab aeg. Möödusid sajandid. Inimesed ei kummarda enam ei Olümpose ega egiptuse jumalaid. Usust jumalasse on säilinud ainult müüdid. Neis kajastuvad ka kreeklaste tööd ja toimetused omavahelised suhted. Seepärast me saame müüte lugedes palju kasulikke teadmisi. Ilma neid tundmata on väga raske mõista paljusid kirjanduse ja kunstiteoseid, sest kõigi maade maalikunstnikud, skulptorid ja kirjanikud on oma töödes kasutanud müüte Olümpose jumalatest.