Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Valitsus andis riigikogule ülejärgmise aasta riigieelarve eelnõu. Peaminister Jüri Ratase kinnitusel suureneb ühiskondlik võrdsus. Eesti maksukoormus jääb samale tasemele, kui see oli siis aastal 2016. Ja aastatel 18 kuni 21 tegelikult vähenevad tööjõumaksud ja kasvavad siis tarbimise kapitalimaksud. Reformierakonna hinnang on aga karm. No eks seda eelarvet iseloomustab tegelikult võlgu elamine. Riigi infosüsteemi ameti eestvedamisel on välja töötatud tarkvara ID-kaardi turvariski lahendamiseks. Kui testperiood on edukas, saab oma dokumente digitaalselt uuendada novembrist. Hispaania peaminister kinnitab, et Kataloonias ei toimu pühapäeval iseseisvusreferendumit. Kataloonia president väidab aga, et toimub kumbki pool. Oma seisukohast ei tagane. Kohtla-Järvet lagunevate majade elanikud peavad täpsema info saamiseks ootama tehnilisi järelevalveameti ekspertiisi tulemusi, kuid esialgu tundub, et olukord on kardetust parem. Viimaste päevade ilus ilm on viljakoristusnumbreid tublisti kasvatanud, ent kui ilmaolud taas halvenevad, võib osa saaki põllule jäädagi. Ilmunud homme pilves selgimistega ja olulise sajuta õhutemperatuur on 12-st 16 kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Valitsus kiitis heaks tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Kui koalitsiooni hinnangul on tegu sotsiaalse vastutustundliku eelarvega, siis opositsiooni hinnangul elab riik headel aegadel veel üle oma jõu. Uku toom räägib kõigest lähemalt. 2018. aasta riigieelarve on koalitsiooni kinnitusel nii hea, kui üldse olla saab. Peaminister Jüri Ratase sõnul annab valitsus eelarve oma panuse inimeste elukeskkonna parandamiseks, ühiskondliku võrdsuse suurendamiseks, majanduse pikaajalise ja jätkusuutliku kasvu tagamiseks ning julgeoleku kindlustamiseks. Eesti maksukoormus, millest on väga palju räägitud 2018. aastal jääb samale tasemele, kui see oli siis aastal 2016. Ja aastatel 18 kuni 21, tegelikult vähenevad maksumuudatustega tööjõumaksud ja kasvavad siis tarbimise kapitalimaksud. Kokkuvõttes jääb maksukoormus aastani 2021 alla 35 protsendi SKP-st. Eelarvet kiitsid ka koalitsioonikaaslased. Tõsi, rahandusminister Toomas Tõniste IRL-i esindajana püüdis esile tuua oma erakonna panust. Rahandusministrina on mul väga hea meel, et saime eelarvet kokku panna nii, et mitmed kavandatud uued maksud ei tule ükshaaval. Oleme laualt ära saanud automaksu panditulumaksu uue pakendiaktsiisi ja ka suhkrumaksu. Samuti on otsustatud ära jätta hotellide käibemaksutõus ja diisli aktsiisitõus 2018. aastal ja kolmas koalitsiooni liige, sotside liider Jevgeni Ossinovski. Meil on kindlasti oluline rõhk sellel, et tagada Eesti majanduse kiirem kasv pikemas vaates investeerida kasvupotentsiaali juba täna selleks, et tulevikus kasvada ja teisest küljest tagada samal ajal ka kõikidele Eesti inimestele võrdsemad võimalused nii ühiskonnaelus laiemalt osalemiseks, aga ka tegelikult majanduskasvu panustamiseks. Opositsiooni vaatenurk on teadagi hoopis teine. Kuidas hindab eelarvet Reformierakonna juht Hanno Pevkur? No eks seda eelarvet iseloomustab tegelikult võlgu elamine. Kui vaadata tulude ja kulude vahet, siis paistab sealt 250 miljoni eurone vahetulusid on riigieelarves rohkem kui protsendi jagu sest vähem kui on kulusid ja, ja see on ikkagi selline eelarve, millega valimistele vastu minnes ikka valitsus teeb väga suure karuteene tulevikuvalitsustele ja eesti rahvale tervikuna, nii et see on selline kõige suurem mure. Ja eks see defitsiiti minek, Gea defitsiidiprotsent on need, mis jäävad seda eelarvet ja seda valitsust kummitama päris pikaks ajaks. EKRE fraktsiooni juht Martin Helme on leebem ja märgib, et valitsusel on majandusolukorraga vedanud. See tähendab seda, et meil on jõuluvana eelarve, ilma et kuskilt otseselt käriseks kõikidesse valdkondadesse saab raha juurde anda ja kasv on igal pool ja seda nad saavad ka ilusti välja käia ja, ja kusjuures peaaegu ei olegi nagu kritiseerida, et tõepoolest sisejulgeolekusse on juurde vaja raha, on vaja juurde haridustöötajatele, kultuuritöötajatele, põhikriitika siinkohal on muidugi see, et sellise majanduskasvu ja sellise eelarvele suvise kasvu taustal oleks võinud ka selle õnnetu 60 miljonit eurot ikkagi jonksu ajada, et ei oleks negatiivne eelarve. Turvariskiga ID-kaarte saab riigi infosüsteemi ameti sõnul uuendama hakata novembris. Eestis on turvariskiga kaarte kokku ligi 750000. Riigi infosüsteemi ameti peadirektor Taimar Peterkop kinnitas, et turvariskile nüüdseks lahendus leitud. 24. oktoobril tuleme me välja uue ID-kaardi baastarkvara versiooniga, mis võimaldab kauguuendamist ja esimesest novembrist alustame kauguuendamisega, võimalik on siis ka tehase uuendusprotsess läbi PPA kontorites, kuid inimestel loomulikult kõige lihtsam on teha seda oma arvutist distantsilt ja samuti esimesest novembrist hakkavad siis liini pealt tulema korras ID-kaardid kauguendas periood kestab kaks kuud aasta lõpuni ja siis uuest aastast alates sertifikaatide kehtivus peatatakse ID-kaartidel, mis tähendab, et on võimalik neid uuesti aktiveerida ainult isiklikult PPA kontorisse kohale tulles ja seda on võimalik teha kolm kuud esimesest aprillist nende ID-kaartide sertifikaatide kehtivus siis lõpetatakse, et siis tuleb juba taotleda uus ID-kaart, kui soovitakse seda digitaalselt kasutada. Reisidokumendina kehtib edasi ja kui ohuhinnang peaks muutuma, siis need kuupäevad võivad ka muutuda. ID-kaarti peavad uuendama eelkõige inimesed, kes on aktiivsed e teenuste kasutajad, selgitas Taavi Eilat-ile. Riia ei teevaldkonna juht Margus Arm. 750000 on see üldine number jah, et mis see kaart on välja antud, kõik need ei ole e-keskkondades olnud kasutusel ehk eelkõige peaksid muretsema need inimesed, kes on aktiivsed e teenuste kasutajad ja kasutada ID-kaartigapäevaselt. Nemad peaksid oma ID-kaardi sertifikaadid ära uuendama. Ja teie sõnum neile, kes kasutavad seda lihtsalt isikut tõendava dokumendina näiteks. Passikontrollis kasutajaga samamoodi rahulikult edasi füüsiline dokument isikut tõendava dokumendi jääb kehtima kuni selle kehtivusaja lõpuni ja ei pea muretsema, kui teenustes ei kasuta, ei pea minema politsei ja piirivalveametisse dokumenti vahetama. Edasi välismaalt pühapäeval toimub Kataloonias enesemääramise rahvahääletus, hoolimata sellest, et Hispaania ülemkohus kuulutas selle seadusevastaseks. Mall Mälberg sai Barcelonas telefonile Barcelona ülikooli doktorandi Laura Tibo ette olukorras pisut selgust saada. Iseseisvusreferendumi nii on jäänud mõni päev, Hispaania peaminister Mariano Rajoy on lubanud, et seda ei tule. Kataloonia president Carlos moon ütles, et tuleb küll. Keskvõim on lubanud muuseas kinni võtta ja sõjaväepolitsei on Barcelonas vahistanud katalaani aktiviste ja konfiskeerinud hääletuspõlled. Mida küll nüüd on hakatud vis uuesti trükkima. Sisevägesid on Kataloonias kõvasti juurde saadetud, ühesõnaga olukord läheb iga päevaga pingelisemaks. Kuivõrd seda igapäevaelus tajuda ja näha, on. Tõsi, ta on, et olukord läheb iga päevaga pingelisemaks ja natukene tajuda inimeste vestlustes ja meedias. Samas ma pean ütlema, et elutöö juures tänavatel on siiani rahulik. Üks viimaseid küsitlusi näitas, et Kataloonia iseseisvuse poolt oli 41 protsenti vastu 49 protsenti, et kas on ka värskemaid andmeid? Minutiga värskemaid andmeid ei ole ja tundub, et jah, jäi pooldajaid on tõesti niimoodi peaaegu pooleks, samas mis on parem võimalus kui referendum, et seda kontrollida. Valitsus kardab ka võimalikku vägivalda näiteks sellisel juhul, kui referendumi pooldajad ei lase politseil valimisjaoskondi blokeerida. Jah, seda kardetakse, kuigi siiani ei ole iseseisvust pooldavad katalaanid selleks põhjust andnud. Sellisteks hirmudeks võib küll tekkida pingelisi olukordi politsei- ja hääletajate vahel ning tegelikult on ka sellepärast Kataloonia politsei öelnud, et nendele ei tundu plaan blokeerida valimisjaoskondi teostatav. El Pais analüüsis katalaani iseseisvusliikumise kümmet väidet oma seisukohtade kaitseks ja leidis, et need on kõik valed. Ma toon mõned näited. Me oleksime iseseisvalt rikkamad. Hispaania röövib meid, meil on õigus eralduda ja me ei lahku Euroopa Liidust. Mida nendest väidetest arvata? Ja raske on öelda, paljusid neist ei saagi kontrollida enne seda, kui Iseseisvus teostuks rahalises mõttes või majanduslikus mõttes on, on palju eriarvamusi, paljud ülikoolide õppejõud ja majandusväelasedki arvavad. Kataloonia oleks ikka siis, kui ta oleks iseseisev Euroopa Liidu küsimuses reaks ka, vaatame siis, mis juhtub, sest et pretsedente selles suhtes ei ole ja raske ennustada. Aga kindlasti ei saa öelda, et need väited on kategooriliselt valed. Tulles meie jutu alguse juurde, kas referendum tuleb? Raske öelda, ma ise arvasin, et tuleb, et siin paar aastat tagasi oli ka suur rahvaküsitlus ja see võib nii rahumeelselt läbi ja mingeid probleeme jälle ma arvasin, et tuleb samasugune olukord. Aga kuna siin on tõesti politsei osakaal ühiskonnas on minu meelest ebaproportsionaalselt suurendatud siin viimastel nädalatel ja Hispaania valitsus on väga kindel oma seisukohaselt referendum tuleb ära keelata, siis ma ei oskagi öelda. USA president Donald Trump kutsus Euroopa liitu üles järgima Ühendriikide eeskuju kehtestama Venezuela presidendi Nicolás Maduro režiimile sanktsioonid. Küsisime Sven Mikseri kui Euroopa Liidu eesistujamaa välisministri seisukohta. Kindlasti on inimõiguste olukord Venezuelas erakordselt tõsine ja väärid kindlasti Maduro ja tema režiimi igakülgset survestamist. Ameerika Ühendriigid Jani loetud päevad tagasi ka Kanada on kehtestanud või siis ka juba karmistanud olemasolevaid sanktsioone Venetsueela suhtes. Euroopa liidus on samuti need arutelud käimas. Tegelikult Venetsueela olukorda arutati ka Tallinnas toimunud välisministrite mitteametlikul kohtumisel. Eeldan, et üsna lähedases tulevikus võimalik, et juba oktoobrikuus jõutakse ka kokkuleppele, siis kuidas Euroopa Liit omalt poolt saaks piiravate meetmetega Maduro režiimi survestada. Et on selge, et kui jutt käib suunatud sanktsioonidest noh, näiteks isikuvastastest sanktsioonidest, olgu tegu siis reisikeeldudega või ka varade külmutamisega, siis loomulikult tuleb kokku leppida nende sanktsioneeritavate isikute nimekirjas. See on, on kindlasti tehtav ja mitte iseäranis keeruline ei tohiks mingeid vastuolusid tekitada, näiteks relvakaubanduse piiramine või keelamine. Mis puudutab laiemaid majandussanktsioone, siis see on kindlasti pisut enam analüüsi vajav teema, aga kindlasti need arutelud jõuavad väga lähedases tulevikus juba ka ametnike tasemelt poliitikuteta ja usun, et saavutatakse üksmeel. Ja tagasi Eestisse endisele kaevandusalale ehitatud pragunema kippuvate Kohtla-Järve majade elanikud peavad pragude tekkepõhjuste kohta info saamiseks ootama tehnilise järelevalveameti ekspertiisi tulemusi. Seni Jon pragunemise põhjuste kohta tehtud vaid spekulatsioone jätkab Rene Kundla. Kui me tulime täna siia vaatama, et kas nende elamutega on midagi lahti, kas on mingeid probleeme? Eelinformatsioon on selline, Donald viivad asuda vanal kaevandusalal Nad küll projekteeriti arvestusega, et teateid kaevandusanal eksperimentaalkorras, seetõttu hooned on nagu tugevdatud konstruktsiooniga, kuid siiski hoonetesse on tekkinud praod ja see vajab uurimist. Me analüüsime selle informatsiooni läbi ja vajadusel siis valime välja ka hooned, kus teeme siis täiendav ekspertiisi. Kindlasti kaasame spetsialiste sellesse töösse siis selgub, mis on selle põhjuseks. Võimalik, et see ei olegi üldse sellest kaevandamisest tingitud, võivad olla hoopis muud põhjused. Ekspertiis esialgsed tulemused peaksid saabuma paari kuu jooksul. Valmond Mikli sõnul oli majade seisukord kardetust parem. Hooned on väga heas korras selles mõttes, et ma olen Tallinnas ka paljudes hoonetes käinud, et siin on ilus vaadata sellist termosõlmene, kui siin ühe majal, kus oli pannoo seina pandud, ma pole kuskil mujal näinud ka tehniline seisukord on täiesti rahuldav, normaalne see, et hoonetesse tekivad praod, sellesse ei tasu paanikaga suhtuda. Korteriühistu sinivoore viis juhatuse liige Valentina Purgaanoval mõistagi kehvas seisukorras maja pärast mures. Selle maja puhul on kehv see, et korterites väliseid põhjusi näha ei ole ja saama sellest, et majal on midagi viga teada alles siis, kui vihmase ilmaga pöörduvad meie poole korteriomanikud murega, et vihm tungib ka tuppa. Seepärast tahamegi kompetentsete organite käest infot, et kas siin üldse mõtet teha mingitki remonditöid, mis on suure kuluga. Lambaid. Valentiina kurgaanova kuulub korteriühistute juhatuse Kohtla-Järve teiste linnaosade majades ja seal tema sõnul sarnaseid probleeme ei ole. Seda hoolimata sellest, et seal on majad, vanemad kui kõnealuses 5000 elanikuga Kohtla-Järve Järve linnaosa lõuna mikrorajoonis Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Kundla. Septembri keskpaigaks oli koristatud 57 protsenti teravilja, 47 protsenti rapsi ja rüpsi ning pisut allapoole kartuli kasvupinnast. Viimaste päevade ilus ilm on neid numbreid tublisti kasvatanud, ent kui ilmaolud taas halvenevad, võib osa saaki põllule jäädagi. Ja kuigi keskmine saak on valdavalt hea, sobib suur osa sellest siiski ainult loomasöödaks. Olev Kenk räägib lähemalt. Kuna viljad õigel ajal ei valminud, algas saagikoristuse aeg tavalisest kolm nädalat hiljem. Ja kuigi tänavused saaginumbrid on head, rikkus vilja, septembrikuine pikk vihmaperiood. Mällikvere põllumajandusühistu 1200-st hektarist on veel koristamata 250. Ühistu juhatuse liige Meelis Kaljuste ütleb, et see on lükanud edasi ka sügistööde alguse, mis omakorda mõjutab järgmise aasta saaki. No eks ta kindlasti ikka mitukümmend protsenti võtab ära, see, siis me saime sind septembri algul enne vihmaperioodi teha, et see 200, sealt noh, on lood, oras on tärganud ja noh, sealt tuleb aga, aga teine pool noh, kindlasti praegu külvame, millal ta tärkab, oleneb, kui pikk sügis tuleb, et et see sõltub ka sellest, et kas ikka taimi jõuab tärgata ja, ja kui, kui tugevalt ta talve alla läheb. Pajusi mail on pilt pisut parem aktsiaselts Pajusi Aabeeeff lõpetab viljakoristuse oma 835-l hektaril. Ilmselt juba homme. Juhatuse liige Lembit Paal. Saak on saak, on hea, et seda arvanat peavad tulistama kõik põllumehed, saak kasvas, väga ilus, iseasi on selle kättesaamine ja kvaliteet. Mis puutub nüüd talinisus, siis meil tõesti õnnestus, kõik talinisu läks toiduviljaks, kuigi viienda ja neljanda kategooria sama suvinisu on kõik söödavili, lootsime, et me saame korraliku toiduviljasid, aga kahjuks kahjuks peame kõik söödaviljana müüma või oma loomadele. Noh et see kvaliteediprobleem ongi seal aasta üks märksõnaviljade puhul. Kui nüüd toiduteravilja kvaliteet on kehvakene, kas see võib kaasa tuua ka näiteks leivatoodete saiatoodete kallinemise? Eesti on ikkagi avatud maailmas ikka väga väike teraviljatootjad, et ma arvan, et leiva-saia hinda see tänavune aasta küll mitte kuidagi mõjutada ei saa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Jõgevamaalt Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv tähistab sel nädalal üheksakümnendat juubelit rahvusvahelise konverentsiga. Kõne all on arhiivide roll nüüdismaailmas mitmesuguste kultuuriliste ning ühiskondlike protsesside jäädvustamisel jaurimisel. Jane Saluorg jätkab. Siilid mineviku, oleviku ja tuleviku vahel või esinduslik hetke jäädvustus olukorrast sõnab Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv vastuseks küsimusele, milline on üheksakümneaastase arhiivi roll tänapäeva maailmas. Võiks arvata tõesti, et tänapäeval võime me suure jälje enda elust saada arvutimaailmast ja kõik olen kuskil serverites tallel aga nende valik ei ole süsteemne, ei ole keskendunud järjepidevale talletamisel. Just järjepideva kultuuri talletamise tulemusena täidab arhiiv ajast aega oma peamist missiooni ehk aitab eestlastel seostada ennast oma kultuurilise minevikuga. Nii näiteks ütleb arhiivi teadustöö juht Mari Sarv, et arhiivimaterjalid, mida on kogutud 1888.-st aastast või veelgi varasemast ajast alates, on praegu ühiskonnas väga laialdaselt kasutatavad. Kasvõi lähed Selveri juurde ja sa näed neid vanasõnu seal käru putkade küljes enamasti ei teadvustata, et need teadmised on kogutud kõigepealt rahvaluule arhiivi, siis kuidagi publitseeritud ja siis on nad jõudnud siis sellisesse avalikku ruumi või avalikku kasutusse. Sarv lisab, et peale vana asja nii-öelda uues kuues esitlemise dokumenteerib arhiiv ka tänapäeva kultuuri olulisi nähtusi sellest aastast jäärjärve sõnul arhiivimaterjal näiteks inimestele nimede panemise lugudest. Koostöös keeleteadlastega Eesti keele instituudist ja Võru Instituudiga oleme osalised Eesti perenimeraamatu ettevalmistamisel. Kuigi meil on arhiivis just varasemast ajast palju põnevaid lugusid, kuidas inimestele perenimesid on pandud, oleks väga tarvilik täiendada seda tänapäevase materjaliga. Kokkuvõtteks viitavad nii sarv kui järv 1927. aastal Oskar Loorits poolt öeldule ehk Eesti rahvaluule arhiiv ei ole ainult endise aja vaimukultuuripanipaik vaid taotleb tihedat kontakti ka tänapäeva maailmaga ja tahab teadlikult rakendada end elu teenistusse. Jane Saluorg. Tartu. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Lähipäevil kujundab Eesti ilma Soome kohal olev kõrgrõhuala, mille serva mööda saabub Eestisse jahedamat õhku. Eelolev öö tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Mitmel pool on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur tuur on 309 kraadi vahel, saartel, rannikul on sooja kuni 12 kraadi. Maapinnal võib temperatuur langeda null kraadi ümbrusesse. Päev on pilves selgimistega ja olulise sajuta. Tuul puhub idakaarest kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 16 kraadi. Reedel kaotab Soome kohal olev kõrgrõhuala jõudub. Meie ilm on pilves selgimistega ja olulise sajuta. Öösel puhub peamiselt idakaare tuul, päeval muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kolme ja kaheksa kraadi vahel, maapinnal langeb temperatuur kohati nulli, miinus kahe kraadini. Rannikul on sooja üheksa kuni 12 kraadi. Päeval tõuseb õhutemperatuur 10 14 kraadini. Ja päevaspordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Nädalavahetusel algab võrkpalli balti liiga hooaeg, tiitlikaitsjana läheb mängudele vastu Rakvere. Traditsiooniliselt on tugevad valitsev Eesti meister Tallinna Selver, Pärnu ja Tartu Bigbank. Veel löövad Eesti klubides kaasa TTÜ ja Järvamaa ning uustulnuk Saaremaa, kes on kokku pannud väga tugeva meeskonna. Rakverest on peatreeneri kohale palgatud Urmas Tali, diagonaalründajate tegutsevad Hindrek Pulk ja Siim Põlluäär. Sidemängijaks on Austria koondislane Aleksander tus. Klubi mänedžeri Hannes Sepa sõnul võtab andekate mängijate ühtseks löögirusikaks vormimine veel aega. Saaremaal elamine tulemine on ka paljude mängijate jaoks ühtepidi selline nii-öelda väljakutse aga kui nüüd mänguliselt rääkida, siis uus tiime, kokkumäng võtab veel väga palju aega. Siin paljud tiimid on tuumiku suutnud säilitada, ütleme sellised vähemalt kolm-neli-viis meest siis meil on kõik uued mehed ja kindlasti võtab aega ja ma arvan, et siin hooaja alguses me päris kindlasti sellises korralikus löögihoos ei ole. Et pigem vaatame siin detsember, november Ma arvan, et siis meie vastus on lihtne olema ei saa. Loomulikult kogukonna ootus on suur. Ja me üritame neid ootusi täita. Me teeme tõesti väga tugevat tööd väga professionaalselt ja ma tahaks loota, et see kannab vilja ja ja tulevad ka mõnel ilusat medalit meile. Eesti kuni kaheksateistkümneaastaste korvpalli noortekoondise keskmängija Mattias Tass hakkab sel hooajal esindama USA tudengiliigas Californias asuvat Saint Mary Ülikooli. Ameerika spordiportaal. ESPN kirjutas, et tass paistis silma eelmisel sügisel Helsingis peetud NBA talendilaagris ja samuti tänavu augustis, kui Eesti U18 koondis lõpetas koduse EM-i B-divisjoni turniiri kolmandana. Matthias Tass kuulus eelmisel hooajal Eesti meistriklubi Kalev Cramo hingekirja ning enne seda prantsuse meeskonna limoosi ridadesse. Jalgpalli meistrite liigas mängis Eesti koondislase Ragnar Klavani koduklubi Liverpool eile võõrsil üks. Üks viiki Moskva Spartak. Iga Klavan Liverpooli eest väljakule ei pääsenud. Inglise klubi on alagrupis teeninud kaks viiki nii vahepunktiga jagama teist kohta. Täna mängitakse meistrite liigas gruppides A-kuni-d. Kõige põnevam tõotab vastasseis tulla Pariisi Saint-Germaini ja Müncheni Bayerni vahel. Mõlemad klubid alustasid hooaega võidukalt, kui alistasid oma esimese ringi vastased. Tänastest põnevatest mängudest võib välja tuua Madridi Atletico, Londonit seltsi kohtumise ning Moskva CSKA ja Manchester Unitedi mõõduvõttu. Hyundai rallitiimi. Suurel talendikonkursil teise ringi pääsenud Karl Kruuda ei osutunud kaheksa noore roolikeeraja seast valituks. Kohaprogrammis võitis hoopis soomlane Jari Huttunen. 23 aastasel nutune, neil on küll vähem kogemusi kui teistel kandidaatidel, kuid žüriile avaldas muljet tema pühendumus ja esitused testikatsel, vahendab Delfi. Auhinnaks saab soomlane järgmisel hooajal Hyundai roolis osaleda mitmel WRC2 rallil. Selline oli Päevakaja kolmapäeval, 27. septembril, ilusat õhtut ja gripivaba sügist kuulmiseni.