Seltsimehed, mul on väga hea meel avada meie tänane õhtu, oh mis on pühendatud meie sõbra ja seltsimehe ja kolleegi Johannes Semperi 75 aastasele sünnipäevale. Ma mäletan, kui me pidasime seitsmekümnendat aastast sünnipäeva, siis me väga palju rääkisime Semperi Kalamehe kiro eest ja tema nooruslikkusest ja ja kõike, missugune tubli mees ta on. No et ta, et ta tõesti on, on tubli mees ja, ja tõesti väga suurkuju meie nõukogude eesti kirjanduses ja eesti kirjanduse ajaloos üldse, siis ma ei tahaks enam korvata neid asju, mis me rääkisime viis aastat tagasi. Ma näen siin väga palju seltsimees Semperi sõpru ja ma mõtlen, et nad räägivad kõik, mis nad Tsemperis teavad, kuidas nad teda tunnevad. Ja lubage mul nii oma tagasihoidlikus ala sõnas tervitada meie soome kirjanikke delegatsiooni eesotsas Soome Kirjanike Liidu esimehe Martti larbiga, kes. Ja ja teisi teisi Soome Soome kolleege. Ma mõtlen nii, et Kõnesid tuleb palju kõned, võib-olla isegi pikad ja sellepärast lubage mul lõpetada ja avada meie tänane seltsimees Semperile pühendatud kirjanduslik õhtu. Esineb Aarne Üksküla. Friedebert Tuglas, Ringkäik. Ringil käidakse, kokku tullakse, selline on kõnekäänd ühes teises keeles. Aasta tagasi kirjutasid sina minu tähtpäeva puhul sõbralikke sõnu. Nüüd on minu kord seda sinu puhul teha nii, Avennas ei pääse sinagi soliidistavate aastaarvude eest kuigi vahest püüadki vastu panna. Oleme harjunud arvama, et kuulun sinuga samasse sugupõlve, mis need vähesed eraldavat aastat loevad. Aga sina märkisid oma mälestustes, et tundsid mind hoopis varem kui mina sind olevat siis lugenud mu noorpõlvekatseid kõiki neid hunte ja muud seesugust. Vaenlase mulle suurt rõõmu teeb mind juba nii kehva annan tuntud, vahel on meeldivam tühi koht, Ki kui abitu algus. Ringi käidakse kokku satutakse. Kohtasin sind esimest korda sajandi teise kümnendi esimesel aastal ja sedagi vahemaa tagant trükitähe kaudu. Seal olid Noor-Eesti ajakirjas sinu luuletused, artikkel. Imelik küll, tundusid siis olevat koguni vanem kui mina. Aga saladus peitus selles, et sinu avalikusse astumine toimus täpselt 10 aastat hiljem, kui minu oma juba palju arenenuimas oludes olid saanud reeglipärasema ettevalmistuse elutöö jaoks olid küpsem algusest peale polnud kirjandusse astudes üldse mitte nagu algaja. Järgmisel aastal toimetasin ma noor eesti neljandat albumit, tegin seda kodumaast eemal, nagu raamat isegi ilmus võõrsil jälle sinu luuletused jardikel. Nägin siis esmakordselt sinu käsikirju, nagu nägin sinu igipõlise kaaslase Barbarus Romigi. Nii isikupärased kindlad pisut jonnakad, käekirjad ja ikka seesama viimistluse ning küpsuse tunne. Ringi käidakse. Kuid siiski, alles kolm aastat hiljem toimus lõpuks meie isiklik tutvumine. Sina täiendasid siis Petrogradis oma filoloogilist tarkust ja mina veetsin seal hoopis võõra nime all Tomi pagulaspäevi. Sellest kohtumisest oled sa pikemalt kirjutanud. Minu arvates polnud see kaugeltki nii müstiline kui sina mäletad, kuid ma ei hakka käsukujutelma ümber lükkama, sest kui su enesemüütide loomise oskusega on ikka nii ja naa, siis lohutab su enesetunnet seegi, et võid vähemalt ise hetkeks mingiks müüdiks muutuda. Liiatigi oli see mulle tollal hädatarvilik. Kulus veel paar aastat, enne kui võis öelda, et ühes ollakse. Järgnesid Siuru, Ilo, taraapita Looming. Mina toimetasime Kirjanike Liidu häälekandjat hiljem, sina ja sinu järel jälle mina. Nii et meie käekirjad pidid vastamisi üksteisele juba päris tuttavaks saama. Ma ei mäleta, et meie vaated ja maitsed oleksid selle pika aja jooksul kordki sel määral erinenud, et toimetaja oleks kaastöölisele käsikirja tagasi saatnud seda avaldamata. Nõnda on jätkunud pool sajandit kokkusaamisi ja kõrvuti käimisi ka siis, kui ruumiliselt vahed eraldasid. Meie mõlemate teed on küll keerulised olnud, sina oled vahel hoopis kõrgemaid kaugemaid kaare teinud, kuid siis ikka jälle lähtekohale tagasi tulnud oma mõtete ja kujutelmad sõnastamisele. See on tähendanud eluõpikust tööd, üha nõudlikumad ja ennastsalgava kuulub nende kirjanike hulka, kelle kõik eri raamatuna ilmunud teosed peaksid mu riiuleil leiduma. Nüüd olen need su loomingu teede meenutamiseks oma lauale kogunud luuletuskogud, novellid, romaanid, näidendid, reisikirjad, uurimused ja esseed ning maailmakirjanduse tähtteoste tõlked. Ei ole aga mina enam suuteline kõigest sellest ülevaadet tegema ja selle osatähtsust märkima meie kirjandusloos. Seda teevad juba teised ja teevad veel pikkade aegade jooksul. Selle üle mõtiskledes märkan aga äkki, et oleme jäänud omaaegsest kirjarahvast ainult veel kahekesi kohale. Ja mida kauem elame, seda vähemaks muutub suhteline vahe meie vahel. Kui sina oled 100 aastane ja mina poole tosinat aastat vanem, kes märkab siis enam sedagi vahet kuhu me siis vaid detailidena Apildisse, kõigi oma täitunud ja kahjuks täitumata jäänud taotlustega vabandasin, pole enam kellelegi juubelijutt, kuid arvestama peleti kõigi pika ja soovide kõrval ka minu emaga. Seniks aga jätkuvat elu ja töörõõmu ning maises ringi käimises senisegi vaeva huumorimeel ei talu, mis, nagu on seda üks juubel sinu, Friedebert Tuglas. Esineb Tiina Üksküla. Minni nurme etüüd, Debora Vaarandi prossa järvel. Kas on ehk inimesel palet? Ühte näen teineteist. Mis on seal laua taga mõttes äge tuhandesest peas mõlkunud mõtetest, mis jagab üksi endamisi tõtt. Oo mõttemaailm, iidne malelaud, külmaru korda pea joodasite lõpu seab ning plaksub ratsu kabjaraud. Kui luba küsimata meeli kütkestavad puude koi ja drillerdav linnulaul. Meeltmööda on tuuleni ja päikesepikad, pillikeeled. Ning ikka ja jälle sõna lausumata helisid pillad, pianisti käed väsivad su südame ümber oma sõrme. Üks kallas on kuldne ja kumer ja teine tume ning lausk. Ja mõlema üle Ans suleerksinine taevakauss. Siin tammide sõõris on maja ja voorte vahel järv majas elab, veenis luuletaja järge kõrkides särg. Veel maailmas mõndan, näinud, kordonisse kitsas, kord lai. Ta Marmude maalgi on käinud, kuid tagasi ometi sai. Oi, talunik, sa kõva Kaarle, kus pragudes päikesel naer. Järv loojangusse, puna. Ja voorte liuvahes lainetab kaer. Ja rahu meelimust. Lootsik on õltsumas, Punaval veel ei ole järelejooksik, kuid õngile truu mees, kord sätendav särje, soomuskord nõrgu vajub pea vennale, inimloomus. Kuutsena avaneb seal, et õhtule tulla, ei, mõnda. Ärevil blond naine käib hämaral kaldal peos valge hädal lill. Esineb Paul Ruubel. Johannes Semper, tahad? Vahest? Igatses Üprus saada? Kiviverikaks tahab, püüan kinni selle päikselaigu keset. Haad. Tun riimi pärast nõgikaks lendan risti-rästi õhud läbi nukad sulle tuues. Taeva kätistki tahadki suhtlus, seda kunagi läbi. Tahad, püüan kinni selle keeli, ülevee liblikat, delta, lilla, siniroosa värvilist. Tahad pool kuuketta, sulateleks tahad, mängin klaveril kapritsioon, solist. Tahad, et kõik maailm põleks? Ettevaatust silmis juba põlepist. Esineb Lind, aru Johannes Semper veel hommikul kirjutatud 1942. aastal. Rannamänni katsumus. Miks mu sulg, kuidas elaksid kirjutatud 1957. aastal? Sel hommikul? Kui sel hommikul said vara oma silmad valla peeglisse, lõid pilgu ära juustes, kas juh alla? Aga kus on täna lastekarikakraid, pärjad, Nende ripsmed, hommikaste taoliselt märjad tagant kehvalt kaetud lauad, keegi ammu puudu. Igatsus viib pilgu kaua läbi aknaruudu. Kas ka täna võrkkiik liigub kahe Uibu vahel? Võidad tuules tühjalt kiigu. Kuigi ruumi kahel. Rannaliivad kahe jalutada, paslid aknalaual istud, kuulad Vereduk, sest kuidas nagu tormist kistud kedagi näed uksest? Tean sa ootamas, teinud väsi. Saagu suvi talveks. Õhtuti suv vaevad, käsi ristub nagu palveks kätes, neis ma tean, on kangust, läbis silmal veegi. Kui läinud keegi käevangus. Ega murra seegi. Õhkus sulle rõõska rõõmu täna sülle tuua sinu peost mas suure sõõmu saanud elu juua. Kustumatuks jääb mu suule viimne suudlus panti ka veel siis kui juba tuulde kõik Messaatus kanti. Katsumus vajus peale. Silmitu jäsuutu, kõik hüüded jäitsest vastugajata. Must taevas oli tähi. Ja pimedus peaaegu rajata. Surmus surusamal nõusta vastu ruutu ja hooples enamast sind ei vajata. Sea valmis end ööpäevaks, sul ei muutub. Kas palu heidan neelt? Võis sajat? Ei kummardunud pea vaid saatust trotsis ei murdnud lootusetus selle meelt, kes ennastunustavalt tõde otsis. Ei viinud viltu teda õigelt teelt. See öö, mis ümber paistis must, kui pigi ta sirget käiku käis veel imesid. Kuidas elaksid? Kui sul sõpra poleks kes on ustav? Kelles tuge tunned, raskel ajal? Kurstiku yes sul mustab ja sa nõu ning abi vajad. Kuidas elaksid? Kui sul puuduks kõige kallim tema läheduselembus ning su elu hallimast näik, sallim, kui ta hellus ja ta embus kõik su tuled põlemaismitaks puuduks see, kes iga sõõmu sinu p Krist kaasa ripaks. Olgu kurbust. Olgu rõõm. Kuidas elaksid? Kui sa kardaksid, et rusuks muutub maailm pärast sõjasõitu kui sa raasugi ei usuks tõe ja õnnevõitu näeksid ees vaid sompus ilma mätta otsast löödaksid mailma. Ja sind kaugused ei kutsuks. Kui su süda rahva leiduksuks. Kuidas elaksid? Uno Laht üle malelaua Loebautor. E kaks. Eeenneli keskväljal väike veli. Kohe järgneb ratsukäik. Näib, et avang tuleb jäik. Vangerdan, et säästa aega. Kemplemiseks partner lumivalge kraega. Semper ise. Süütu etturite lahing, võrdne kaup, pakub vahetust, ei kahib kõrgel auk. Laulusulgi palju pole needki harjatud. Vaimu lausik, üleolek neist on varjatud. Näost ei aima, vaevab pliin või? Või mängul kaotatud miimikas on distsipliini. Ent kui paotab suu, räägib täpselt. Vahel sähvad sellist keristki, et sind jahmab harva nähtav mulgilik espree lõpumängus, kvaliteedid, tarid, must. Semperilt mul saada meeldib haridust. Pole tähtis, kumma liinid varemeis. Temal on üldsummas niigi parem seis. Ruutudel, kus töö eest põikab määrja piir. Ruttan õnnitlema võitjat. Esinevad Tiina ja Aarne Üksküla vaikuse variatsioonid esiettekanne käsikirjast. Idüll olin veel lillel allerdaja, tillukesi sihuke käekõrval tallerdaja ema pihus, pihuke, kõnnime metsa, kuruni, matkame maasika muruni. Päike teeb tee meile kahele kasetüvede vahele. Emajõe kuduma mätta peal suka, panen sülle nüüd pea Sasiks muutuka kuni jändu tuuma. On nii hea, nii hea käte raamises üles faktide üles. Sinna, kus latvade õlul sinetapka tuss. Nii sügav on vaikuse võlu ja liikumatus nii suur, et upuks sellesse taevas, sina ladvad ja juured. Ema ja mina. Kärsitused päev läbi tänavate Curry ja kära veel ööseks jääb kõrvu trumm ja tramm. Ning mootorite võidusõidupläraka uni pole kindel kaitsetamm. Su soov on vaikse pühapäeva rahu, kus kuuldamatuks jaksu endas samm. Ja põgeneda põgeneda ära. Sest muidu sööb sind lärm kui majavamm. Kuid kauaks seda kuuled kauget Huyget või kõrgel lennukite kõue põra, näed, taevas kaugenevad valged mõra, Jon, kui kutsuksime parves, luiged sind kaasa rännule. Hüvasti, rahu ei enam vaikusesse südamahu. Ütle saab kivi Raik kas nii liikumatult püsida aastatuhandeid vait, Pole veel villand. Kui tal asjata küsida, millised Tuljakat kandjad, jalutud käetud su kunagi maha pillanud ja lahe randa, kus sind unarusse jäetud. Ei Linnutee täi, ei taevas, siniSiidne, ei maailmamelus, sulle korda lähe. Sa vaikus, graniidine ei inimese elusse peene niidina saatuse kääridega lõigata. Tuuled ja tornid võivad sind hõivata, vastusel ribisid taguda Einatsus jagusa. Sina ei kuule, sina ei näe isegi kibuvitsa Mariumisse ümber ehtena veeretavad ega koitu, kes sirutab käed heita su ümber, öised varjud. Sul ükskõik, kas levitab meri või kuu su jalge ees, kumbki ei leia harjumust su palge ees. Ja ometi vahest näid nii hunnitu, nii täis väge, tarmu, nii iseenesetähtsust täis ja majesteetlik ja salapäraselt tark tahtmatult meelitab ligi. Kuid on petlik ja valge Su pale pole sa talk. Sinu vaikus, ei loo ega sigi. Sundvaikus vahel on vaikus, kuid tinast sind vee alla vajutab. Ole siis vait nagu linask, kes muuta end majutanud mõtted oma maapealsest minas seal viimseni hajuta. Kujaga välgupea raiutab. Unista taeva sinast. Kuidas tappa kurbus? Ta läks risk aastal lilled, kohvri naeratuse maha, vaikus huulte puudutus ja kurbus ühes teiseni veel nähtamatud niidid. Mis peale hakata nüüd tühjunud rannikuga ja merega, mis tõmbunud kortsu kulmuliseks keeles ja seletas, et ta nagu linaväli oli päikest täis kui armunute süda see kaljukadakate vahel looklev rada, kus pilku haaras pilk ja käsi haaras kätt, kui oleks kole Ohtmeid äkki ähvardanud. Kui tuli ainult leekmendis sügavikust, hetk põlemist, hetk nooruslikku õnnetunnet, üks kiiktool seal rõdul liikumatult seisis, näe, hakkad äkki õudsmanni kummaliselt. Mis tõukas teda tuuleiil küpressi ladvast kaugelt ulgumerelt, oma endas süda kes ütleks, kuidas tappa pealetükkiv kurbus uputada mälestuste lainetesse või rõõmsat nägu tehes teiste lauda minna. Või jäta ta nii lahtisena päikse kätte kui nõudesse vett, mis nähtamatult õhku lend üks ja kastele mu luulelehtedele langeks. Kahe vaikuse vahel. Mind kohutab nende otsatute ruumide vaikus. Pascal. Ülal otsatus vaikuseruumis vaid hirmu ja õudust nägi pas kaal ei olnud veel aimugi. Talmis tuulispask all võiks pääseda valla, kui heidetakse Allase vaikuses tuum, mis oma kapslis veel suuremaid õudusi kätkeb. Sest mis saaks maast kõik lootused. Jätkem üks Pukk ta süttiks, kui laast jääks järele tukk. Kas tunnekski kaotust, elutu pall suitsust ja tuhas tall, tormaks ta endiselt mööda lahutust? Ei ühtegi vaimu, kel oleks veel aimu, et elas kord taim ja loo. Et oli kord inimsugu, et arenenud vaim tappis elu- ja vaimu, et kogude ajalugu oma seaduspärasusega kadu viimases vaatuses. Kuid siiski ma ei usu, ei usu, et saatus oma salapärasust ega kõik kaduliku uputab jättes maha vaid rusud ja rapped, Ooeli külmateeriase tark kombineerija välja nuputab uued proteiin, happed ja eluveod, uue olendite sooda, ajaloo ja kangelasteod ja ka teistmoodi vaimu, mis ei hävitanud. Võib-olla nendegi mõttelend loob legendi, sest endisest andes möödunust aimu nagu antisest Melgi nüüdisAtlantisest. Vaikusest, mis edendab lillekestest laulale värisevate lehtedega, haavas heinakõrrekeste puugil meie luule Närsid. Ent kus on värsid tulises laavast, mis põletab Vietnami džunglit, kus on Filipikat nende vastu, kes sinna on tulnud, mürgitama riisi ja maisi, külima külasid, ülena Palmiga, tapma mehi, laps ja naisi, kuna jumala jumalasulane oma salvitud salmiga, õnnis röövleid. Raduri, iilitsi tuhast veel vähe, eks tunne, bens sukk ja teistegi linnade tukk, buldooserite röövleid, maandasaiga metsatukkiga, vastupanu Paikus vele valitses suurumiga vaikus. Kuid kas vaikusele vait heidab, kisendab, kitsendab needusest naistes suu kaudu, kes traataeda taha on aetud isegi laipadest suu kaudu, kes teist 1000 kõlbena maetud kus on vihased värsid, karistus eas, et sõnad mis tulise orana kõrvetasid nendest südametunnistust, kes on armetud, hävitamas, palju kannatanud omaad. Paraku kallaletungija koduni vabaduse võitlejate käed ei küüni. Pole, tõsi, et sõnad on väetid pommilennukite vastu iga plakat Ko iga rusikas käsi, iga kirjatäht lisab tilga vihakarikasse, kuni see pilgeni täis kobrutab, üle langeb Kosena alla, keerdub vihaseks, virutas pekstes eemale käed, mis küüntega kinni on, võõrastes maades ja võõraste rahvaste kõris. Ent mis puutub teisse Steinbek vihased noormehe Brainiac Kingsley emis, siis pühin laualt teie vihakobarad. Need on vihad, süda, aga must. Johannes Semperi kui teenäitajast meie kirjanduses rääkis juubeliõhtul Voldemar Panso. Samuti ehitati lilli Prometi ja Kaarel irgi mõlgutusi kokkupuudetest Johannes Semper iga. Ning siis astusid juubilari ette õnnitlejad, kelle esinemised avaseltsimees Ansberg Andres juubilari üle Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi aukirja. Rohkete tunnustussõnadega tervitasid seltsimees Semperit, kolleegid ning paljude asutuste ja organisatsioonide esindajad soome kirjanike nimel, lausus sooje sõnu Marttilarni. Ning siis astus kõnepulti juubilar. Seltsimehed külalised, kui inimene kõrgesse ikka on jõudnud, ütleme soliidsuse ikka tagasihoidliku tõeliselt, siis paistab, et aeg läheb palju kiiremini kuud ja aastad jooksevad hoopis teises tempos kui nooruses. Ja sellepärast paistab nii, et alles paar päeva tagasi oli mul 70 aastane jõudel. Ja sellepärast tundus, et nüüd 75 aastaseks saades võib mööda hiilida sellest päevast. Sest mis on 70. viis aastat, see on selline väike vahejaam? 70 80 vahel, ütleme, teivasjaam. Kahe juubelijaama vahel ametlikult juubelid nendel aastatel ei peeta, kui, kui aatomite nulliga lõppev Niisiis arvasin seda küll, aga tegelikult kujunes asi teisiti. Juba see, et ühel ilusal päeval hakati valmistama ühte raamatut selleks päevaks. See paistis, et et nagu midagi tähtsat ees seisaks peale selle, kui siin korraldati see kirjanduse õhtu tavaline kolmapäeva kirjandusõhtu siis pandi sellele ette pidulik pidulik kolmapäeva õhtu. Ja kui tänaseid kõnesid pidada, siis ei jää muud üle, kui ennast juubidariks pidada. Nüüd tuleb mul meelde ladina vanasõna. Demortuis Nil niisi, peene surnuist, ainult head. Paistab, et seesama sõna käika juubilari kohta. Sellepärast, et. Ainult kiidusõna siin oli kuuldud. Koonutel on teatud eesõigus, nad ei tunne piinlikust, kui need kiidetakse. Juubilar ei saa sellest kuidagi pääseda. Muidugi on ka temal üks eelis, ta võiks vastu vaielda ja täna oleks nii mõnigi kord meelega vastu vaielnud neile sõnadele, mis siin räägiti. Liialdatud pead ka seda taluma, et alati meelde tuletatakse, et oled nii vana. Nüüd lauldakse kaunis tihti, ma ei tea, kas praegu lauldakse vähemalt vanasti, et noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi. Kui ma seda laulu kuulen, siis hakkab midagi mul alati vastu ja mikspärast sellepärast et iga iga on ilus ja mitte üksinda noorus. Noorus on muidugi omad voorused. Aga ka vanadusel on need olemas. Ja mitte vähe. Ja mulle tundub koguni, et need on palju rohkem pilgu noorusel. Nimelt. Kõigepealt võiks öelda, et vanadus sisaldab eneses noorust, noorus vanaduspäevil ei sisalda ega saavuta temast aru, vanadus sisaldab, noorustas mälestustena. Või jälle siis kiusatusena. Noorusega vanadusest mälestusi ei tea midagi. Vanadus on nagu mäkketõus õieti. Mida kõrgemale tõused, seda kaugemale näed pilguga, seda ilusamaks muutub see väljavaade. Need, kes ainult omaette vaatavad, ei näeb väga palju seda, mis elus olemas on. Kui me mõtleme seda, et tänapäeva noored kes no paarikümneaastased on ehk natukene üle selle ei ole, või näevad tänapäevaelus seda, mis neil praegu ees on, 13 14 aasta jooksul, mis meil viimati on olnud, on elu meil stabiilne, suuri murranguid ei ole olnud ja kui selles elada, siis paistab, et mitte midagi erilist ei ole olnud. Ei ole midagi suuri muudatusi olnud. Kuid see on ainult lähedalt vaadates, kui kaugemalt vaatad, siis näed, kuidas kõik see elu areneb kõige iga päev iga pisemagi Aasias. Ja kui vaadata isegi minu pärast kas või maastiku 50 60 või 70 aasta jooksul muutub seegi, kuna me nii-öelda igapäevases elus seda sugugi ei näe. Metsad muutuvad põldudeks soot põldudeks ehk ümber pöördud. Seal, kus arvasid põllu olevat, kasvab äkki mets. Nii on kõigi nende asjadega arenemisega ja võiks öelda, et vanem inimene tunneb elumuutust elurütmi eneses kogemusena, mitte mingisugust teooriana ja sellepärast on ta nende elamuse poolest palju rikkam kui noor inimene. Võiks öelda veel palju rohkem neid sõnu vanaduse kaitseks, aga paistab, et ma hakkan siin vanaduse apologeediks ja ja nii-ütelda kaitseline pidama vanaduse kasuks ja sellepärast ma selle lõpetanud olin ju ise kirjutanud ka kiusatusest noor olla. Muidugi käib vastu sellele, mis ma praegu räägin, aga eks elu olegi üks vastu oksuste rida. Lubage nüüd siis lõpuks tänada kõiki, kes tänast päeva on meelde tuletanud kõigepealt ülemnõukogu presiidiumi ja seal austanud aukirjaga samuti kõiki, kes täna on mind üllatanud Häädesõnadega kinkidega lilledega. Tänan Soome seltsimehi, kes täiesti ootamatult üllatusena täna mind on õnnitlenud. Ja kõiki ligidalt ja kaugelt, kes mind täna on meeles pidada. Suur aitäh kõigile.