No. Rootsi laulja Nikolai Eda esinemiskunsti kaunist häält ja stiilitaju sai 1981. aastal nautida ka saalitäis Tallinna publikut. Tõsi küll, kriigi luik, keda siin ei laulnud. Tookordne kava oli koostatud kuulsate ooperikomponentide kammerrepertuaarist. Selle kontserdi järel kirjutas Hendrik Krumm. Kuulnud Nikolai ta esinemisi las skaalas. 15 aastat tagasi oli mul eriti huvitav taas kohtuda, selle suure kunstnikuga teada saada, millises vormis on laulja praegu ja mis suunas on arenenud tema loomingulised otsingud. Juba kontserdi esimestest numbritest oli selge, et laulja hääles ei ole mingeid olulisi muutusi toimunud. Võib-olla ainult et kõige kõrgematel nootidel polnud sellist jedaliku kõla nagu aastaid tagasi. Kuid veelgi oli süvenenud hääletehnika mõte ja nüansitäpsus. Tookord oli laulja 55 aastane. 1985. aasta detsembris esietendus Stockholmi kuninglikus ooperis Verdi maskiball kuuekümneaastase Nikolai Jeedaga peaosas. Lavastuse dirigent Eri Klas kirjutab prooviperioodist nii. Nikolai, ta peatas mind iga vähegi kahtlase noodi puhul, palus vabandust kolleegide ees, kus ta vahest rütmiliselt oli neist lahus muretses proovi järel intonatsiooni kõlavärvi või mis stseeni mitte õnnestumise pärast palus iga kord osutada talle abi. Abi suur lauljale. On ju Nikolai Eda, elav legend, kes on laulnud ja laulab vaid maailma esindusteatrites ja esineb ning heli salvestab vait parimatega. Temast õhkub töökust, mis haarab otsemaid ka kolleege kui jäägitult ja täpselt täitis suur mees noore lavastaja, iga palve. Ning tiivustas selleks ka teisi. Usinamad ja targemad lauljad pöördusid korduvalt Jeeda poole, kes jagas heldelt näpunäiteid oma suurest kogemuste pagasist. Taas oli võimalus veenduda, et tõeliselt suur on alati lihtne ja aus kõiges. Meie käsutuses ei ole muusikat sellest etendusest ega ka varasemad maskiballi salvestist Nikolai Edaga kuulakem siis teist Verdit, hertsogi laulukestrigoletast. Itaalia keel on ooperilauljatele nagu teine emakeel, seda õpivad nad kõik ja sageli ka laulavad itaalia muusikat originaalkeeles. Tervitatav on püüd originaalis laulda muidugi ka teiste keelte puhul kuid kaugeltki igaühel ei õnnestu see alati. Nikolai Eda esituses on meiegi fonoteegis laule ja aariaid seitsmes keeles. Vahest on ta tegelikult kasutanud rohkemaidki. Kõneldes itaalia, prantsuse, saksa, vene muusikast ei mõelda selle all ju niivõrd autori päritolu ega teose sünnimaad kui just stiili, mis sellele muusikale omane. Ka enamik häid soliste valdab täiuslikult üht või teist stiili. Need, kes end kõigis erinevate maade ja ajastute stiilides kodus tunnevad, on reeglit, kinnitavad erandid. Nende hulka kuulub ka Nikolai, keda ta ise on öelnud. Kõige rohkem tänu võlgnen keelteoskusele just see, et valdan kuut keelt on võimaldanud mul juba oma lauljatee algusest peale võtta repertuaari kõige erinevamaid teoseid. Moratooriumidest kuni operettideni. Olen alati rõhutanud. Noortele lauljatele on keelteoskus eriliselt tähtis. Keeled on nõudnud mult tohutult palju tööd kuid samaaegselt on just keelte oskus see, mis on andnud mu repertuaarile sellise laiahaardelisus ning teinud mu loomingutee niivõrd huvitavaks. Kõike, mida olen esitanud, ei suuda alati mäletadagi. Vahel meenuteni ja imestan, kas tõesti olen seda või teist teost kunagi laulnud. Kuulame nüüd lõiku Bachi missa h-moll, orkestrit muusikasõbrad juhatab Herbert von Karajan. Nii ja naa, aga ta oli ka. Ja. Mis puutub keelte oskusse, siis andis siin mitu otsa kätte juba lapsepõlvekodu. Tulevane laulja sündis 11. juulil 1925 Stockholmis rootslannast ema ja venelasest isa pojana. Perekonnanimigi oli talguni lauljaks saamiseni Ustiinov. Kunstnikunimeks võttis ta ema neiupõlve nime. Nõnda siis olid rootsi ja vene keel juba kodust võtta. Ka saksa keel tuli lapsepõlves lihtsalt ja loomulikult kätte, sest kaheksa aastat elas perekond Laitsidis. Isa oli väga musikaalne ja ilusa häälega laulis sealses õigeusu kirikus. Kantori amet oli leivatöö, ent kodus lauliste palju vene rahvalaule ja romansse, mida ta teadis lõtmatul hulgal. Nikolai edane meenutanud. Ise laulis mulle hea meelega ja ma õppisin kiiresti vene laulud selgeks. Kõik need enamasti nukrad lood jätsid mulle väga sügava mulje ning on minu lauljaks kujunemisel ja hilisematki loomingut eel mänginud olulist rolli. Järgmine laul on salvestatud koos üleliidulise raadio suure kooriga. 1936. aastal kolisustinovice pere taas Stockholmi. Seal lõpetas noormees kooli ja asus tööle pangaametnikuna, õppides samal ajal ka laulmist. Kuninglikus konservatooriumis oli ta õpetajaks Rootsi tuntud dramaatiline tenor Karl Martin Öömann, kes ise oli saanud suurepärase laulukooli Itaalias ja Saksamaal. Kontakt õpetaja õpilase vahel oli väga hea. Üks mõistis nõuda ja nõu anda, teine nõudmisi täita ja nõuandeid järgida. 1952. aastal debüteeris noor laulja Shappelu rollis Adami ooperis lon mee postiljon ja minu oli otse uskumatu. Kõik ajalehed ülistasid järgmisel päeval Rootsil laulutaevasse tõusnud tähte. Kuulame nüüd aariat sellest ooperist, mis on salvestatud küll mõned aastad hiljem koos prantsuse raadio orkestriga, mida juhatab shorf pretree. Nikolai tänavatee algas tõepoolest tähelennuna. Esimene osa oma kodulinna ooperis. Juba kutsus dirigenti sain ta prooven, kes valmistus parajasti salvestama heliplaadi tarvis Mozorski ooperit Boriss Kodonov. Noore laulja, esitama seal Grigori Atrepiri vale Dmitri partiid. See heliplaat viis Nikolai Eda nime muusikamaailma tegi temast peaaegu üleöö kuulsuse. Lauljate jaoks on maailmas kaks ooperilava, millel esinemist nad ise kõige olulisemaks peavad. Need on Milano La Scala ja New Yorgi Metropolitan Opera. Las skaalas laulis Nikolai ta juba järgmisel aastal pärast kodust debüüti Mozarti ooperis Don Giovanni Herbert von Karajan juhatada seal. Seal võttis ta osaga Carlorfi trianhodi Aphrodite ettekandest. Möödus veel vaid neli hooaega ja siis oli Nikolai Eda New Yorgi Metropolitan laval nimiosalisena Kunofavstis. Ka sellest ooperist ei ole meil tema esituses katkendit, küll aga võime kuulata sama helilooja ooperis Stroomi ja Juulia roomio karantiini. Nende kahe unistuste lava las skaala ja Metropolitan Opera vahele mahtus tohutult palju tööd. Pakkumisi tuli nagu küllusesarvest ja noor laulja püüdis nad kõik vastu võtta, kui aga vähegi võimalik. Ta laulis Londoni Cavend Kaalenis Torinos, Kopenhaagenis Pariisi grand operaasia Roomas Viini riigiooperis. Alates hooajast 1956 57 esineb Nikolai Eda kõigi teiste lepingute kõrval regulaarselt ka Rootsi kuningliku ooperilaval. Esimene taas kodulaval esitatud partii oli nimiosa Wagneri loeni kreenis. Hiljem oma loominguteed kriitiliselt analüüsides on laulja tunnistanud, et loen kriini, poleks tal siiski tarvitsenud laulda. See on tema jaoks liiga dramaatiline, mitte päris häälekohane. Kuid nooruse uljus esia tahtmises kõigega jõudu proovida ta seda tegi ja tulemust hinnati väga kõrgelt. See näitab, et kõige karmim kriitik on interpreet ise. Kuulame siis meiegi loen kreeni, jutustust. Nikolai Eda oli oodatud esineja Edinburghi, Müncheni, Viini, Salzburgi ja paljudel teistel festivalidel. Pikemaajaline leping sidus teda Pariisiga, kus peeti parimaks Mozarti lüüriliste tenori osade lauljaks aga ka parimaks prantsuse ooperite tõlgitsejaks. Tema repertuaar aina laienes. Üldtuntud ooperiklassika kõrval kuulub sinna ka palju vähem tuntud teoseid. Ajaliselt haarab see Klukiga alustades ja nüüdisooperites lõpetades. Kõik perioodid ja stiilid, mis nende vahele jäävad. Lavarolle on olnud umbes 40 teist samapalju tervika, ooperite plaadisalvestisi. Vast pooled neist kattuvad, nii et kokku võib oopereid lugeda umbes 60. Tippu tõusmisel võivad looduslikud eeldused lauljale küll teed siluda, tipus püsida, ilma pideva tööta ei suuda vist keegi. Ka veel 15 aastat pärast oma debüüti Maailmakuulsa jätkas Jõgeda pidevat tööd õpetajatega koos, et täiustada hääletehnikat. Meti juhtiv tenor võttis 10 aastat laulutunde vene päritoluga õpetaja Paula Novikova juures kes oli kuulsa baritoni Mati Apati stiini õpilane olnud ning saanud esmajärgulise Itaalia kooli. Nikolai ja ta on veendunud, et ka professionaalne laulja peab lakkamatult õppima ja harjunud täna. Nüüd, mil tema mõlemad õpetajad, öömann ja Novikova on ammugi surnud, töötab ta enda kallal iseseisvalt. Vähemalt kaks-kolm korda nädalas istub ta klaveri taha, ei, võtab läbi kõik harjutused treenib häält, kontrollib tehnikat. Praeguses vanuses olen suuteline laulma ainult tänu omandatud tehnikale, tunnistab eakas tenor. Kuulame Tamiin aariat Mozarti võluflöödi-ist. Nikolai eed alustas lüürilise tenorina, kuuekümnendail aastail hakkas tema repertuaari ilmuma ka dramaatilise maid osi. Ja mis peamine, talle meeldib, et osa võimaldaks midagi ka mänguliselt ära teha mitte üksnes noore armastaja rollis armastatuga toite laulda. Selles mõttes pakub palju võimalusi often Bachi Hoffmanni lood. Ühe viimaste aastate lemmik rollina nimetab Jeedaga linskit Jevgeni oneeginis. 1981. aasta külaskäigul laulistelenskit Moskva ja Leningradi lavadel. Kriitiku hinnang osatäitmisele suures teatris. Oma käitumismaneeri, teie välisilme poolest tunduv Klenski mõnevõrra Semm ja meenutab vähe seda noormeest, keda tunneme Puškini romaani lehekülgedelt. Ent kangelase väline küpsus ei kajastunud õnneks tema sisemises olemuses. See oli tõeline romantik, lüürik, unistaja, poeet kõigile saalis viibinuile sööbis, kauaks meelde, Lenski Jeeda esimene käik üle laba. Zürii imetlusväärselt graatsiline kerge ja sundima too üldse igast tema žestis kogu liikumises oli tajutav hingestatud vaimustus, tulisus ja õrna tundelisus. Nikolai ta lapsepõlves olid suurimad muusikalised mõjutajad isa laulude kõrval heliplaadid Itaalia tenoritega. Esimene ideaal oli Benjamin Adviili. Varsti lisandus tiitoskypa. Need lemmikud on jäänud püsima. Tänapäeva tenoritest peab ta parimaks itaallast Luciano Pavarotti kahispaanlast klassida domingot. Olin ka oma kaasmaalase jussi Berlingi suur austaja. Mul on olemas kõik tema helisalvestised. Kahju, et ta nii noorelt suri, ütleb laulja. Aastakümnete jooksul on Nikolai Jede laulnud paljude silmapaistvate vokalistidega koos esinenud parimate dirigentide käe all. Rohkesti on meeldivat, mida meenutada. Ent kõige eredamad muljed on jäänud kahest maailmakuulsast lauljatarist. Need on Victoria Delozan heles, kellega ta laulis sageli koos Metropolitan Opera laval. Eriti aga marja kallas. Tema oli partneriks kolme tervik, ooperi plaadistamisel. Üheskoos on sisse lauldud madam pater flai türklane Itaalias ja Karmen Maria Kallast peab Nikolai Eda suurimaks laulja isiksuseks, kellega tal on oma enam kui 30 aastat kestnud loometeel olnud õnne kokku puutuda. Marja Kallasega koos laulda. See on vapustav elamus, mis püsib elu lõpuni, ütleb laulja. Lõpetamegi tänase saate Maria Kallase ja Nikolajev toitiga Putšiini ooperist Madam Paddar. Flai orkestrit juhatab Herbert von Karajan.