Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime mesilastest ja mürkidest. Viimasel ajal on surnud massiliselt mesilasi ning kuigi surma põhjused ei ole veel teada, siis lasub kahtlus põldude mürgitamisel. Uurime, milline on mesilaste elutsükkel ja mis need kõige enam ohustab. Räägime taimekaitsevahenditest, nendest, mis lubatud, kui ka nendest, mis keelatud ja küsime põllumeestelt, miks põlde mürgitatakse ja kas saaks kuidagi teisiti. Stuudios on Eesti mesinike liidust Maire Valti kes on üle 20 aasta mesilasi pidanud ja Eestis mesinikke koolitanud ning tema on ka see naine, kelle mesilased juuli alguses Lääne-Virumaal surid. Põllumajandusametist on saates Riina Pärtel taimekaitse ja väetiste osakonna kontrollbüroost ning põllumehi esindab Kalle Hamburg Eestimaa Talupidajate keskliidust. Selline on tänase huvitaja teema on minu nimi Krista taim ja head kuulamist. Väljas oli jooni. Paljajalu asfaldi. Õitses pilved, kallasid vett. Aegija jalu Ast palve. Ühel päeval hoidsin minuga haavatu käed. Paekiviajaloobaas palve. Olevat sinus meie maalijate. Jõgi. Miks mu käed on külmad, keset augusti komme? Palli ajaloobaas Valdee? Enam saite ei saa, kui päeval jalgpalli ajaloobaaspalee. Uskumatu, kuid kuulen parved käes. Iirimaad ärab ratuur. Alati ei näe. Iga küla valuuta. Ja nüüd meie tänased külalised ja tänane teema, milleks on siis mesilased ja mürgid. Stuudios on külas Eesti mesinike liidust Maire Valtin, tere. Ja Eesti Ma Talupidajate keskliidust Kalle Hamburg ning Põllumajandusametist Riina Pärtel. Tere. Tere. Tänast külalised tutvustatud ja teeks algust mesilastega. Maire Valtin huvitaks selline asi, et ma olen kuulnud, et see aasta ei ole mesilastel olnud väga hea juba looduslike tingimuste poolest, et kevad oli selline kesine, õitsemise asjad, kõik lükkusid ja nüüd veel takkapihta ka näiteks noh, teil need nii palju mesilasi ja tarusid, hävis. Milline on olnud see aasta teil? Mitte ainult see, vaid kaks eelnevat aastat mesindusel olnud juba hästi kehvad, sest ilmad on külmad, vihmased tuulised ja mesilased ei saa nagu tarust välja, lihtsalt nad on nagu poolenisti nälgas. Ja siis, kui tuleb see ilus ilm, siis nad muidugi püüavad minna korjele ja, ja nii palju saada, kui võimalik. Ja noh, siis on jälle mitu, mitu ilma, kus on vihmased ja nad söövad selle praktiliselt kõik ära, mis nad siis on korjanud ja nad ongi tänavu sellises väga viletsas olukorras, aga nüüd nagu tundub, et ilm läheb paremaks ja korje hakkas peakorje, aga kõik oleneb siiski mesinduses ka väga palju ilmast. Nii nagu põllumees sõltub ilmast, nii sõltub ka mesindus väga palju ilmast. Kui palju meil Eestis? Sellisi mesinikke, kes elatuvadki mesilaste pidamisest No kutselisi on tegelikult suht vähe meid, näiteks mesinike liidus on koos 600 liiget ja nendest kutselisi on kuskil 30 ringis pluss siis veel ka need, kes ei kuulu liitu, et mesilas ikka Eestis olla ja mesilasselliste mesin, mesinike ühingus on kutselisi muidugi ka kuskil 50 ringis, aga üldiselt on neid suuri tegijaid vähe, aga enamus Eestimaal on ikkagi sellised väiksemad mesinikud ja nende mesilased ja on hajutatud üle terve Eesti mani. Kui nüüd mõelda tolmeldamisele ja sellele, mis kasu toob mesilane tolmeldamise eest, siis see on väga märkimisväärne. No miks me täna mesilastest räägime, on just see, et juuli alguses teil mesilased palju tarusid kukkus kui suur see kaotus oli ja on seda ka varem olnud? Kaks aastat tagasi oli meil samasugune juhus, aga siis oli meil nagu neid tarusid kodus vähem. Ja just selles koduses grupis, siis hävisid ka lennumesilased ja nüüd sel korral samamoodi. Ja noh, ma ütleksin, et see tundub, et ei ole ainult minu probleem, et seda on ikkagi väga palju olnud ja väikesed mesinikud lihtsalt ütlevad, et kuhu ma ikka lähen ütlema, et proovin jälle uuesti vaikselt alustada, aga see ei ole lahendus. Sellepärast et kui see nii edasi kestab, ei ole meil varsti ühtegi tolmeldajat, aga see on ökokatastroof, see ei ole ainult mesinike probleem, see on terve looduse paljude liikide kadumine. Kui palju te olete saanud liidus teateid selle kohta, et näiteks aastas tarusid, hävib? No ikka väga palju, eriti nüüd pärast seda, mis meil juhtus, on hästi paljud mesinikud julgenud tulla ja öelda, et minul läks siin nii palju ja nii palju, mõned päevad tagasi siin just helistas, üks inimene ütles, et mul läks 16 aru ennem jaanipäeva. Siis üks härrasmees oli Soomes tööl, oli nädal aega ära, tuli koju, mesilased olid surnud. Aga kui avastatakse hiljem, siis nagu ei võta ju keegi kuulda, sest tahetakse ikkagi kohe avastada ja kohe analüüse. Nii et ja paljude mesinikud ei ela ju oma mesilaste juures, nad käivad võib-olla seal suvilas või käivad maakodus nädalas korra või kahe tagant. Nii et nad ei teagi, kui selline asi on juhtunud. Ja tavaliselt jäävad ka väga paljud lennumesilased põllule, sest et nendes taimekaitsevahendites on sees kleepaine, mis kleebib mesilaste tiivad. Praegu tänase seisuga ei ole veel teada, millesse teie mesilased surid selles mõttes, et põllumajandusametist ei ole veel vastust tulnud. Proovid on võetud ja Riina Pärtel, mille taga asi on, et miks ei ole saadud nii ruttu teada või kui keeruline on see saada teada mesilase surma põhjus. No laborianalüüside meetodid ja analüüside tegemise aeg on ikkagi ette nähtud aeg. Sinna me ei saa nagu kuidagi sekkuda mingisugusel teistsugusel moel, kui kõik proovid, mis praegu on tulnud mesilastest, on laborisse läinud sildiga kiire, ehk see tähendab seda, et et nad võetakse analüüsida esimeses järjekorras, neile anda kuskile ootele ega, ega seisma veel vähem. Et selles suhtes on, on nagu noh, meie poolt on tehtud see kiirendatud korras. Aga laboritehnikalabori, need ütleme, need meetodid on siiski sellised, mis nõuavad oma aja ja sealt ei saa nagu nagu neid vastuseid kiiremini kiiremini tahta, kui nad tulevad. Millal nad võiks tulla või siis tulevad nagu tulevad, aga öelge mulle, palun. Kui palju varasematest juhtumitest on selgunud mesilaste surma põhjused, mis need on siis olnud? Kui nüüd vaadata, Ta ütleme siin mõned aastad tagasi 2013 2014 2000 1015 2016 siis 2013 2014 oli, on meil nagu registreeritud viis juhtumit kus on, mis on nagu suured mesilaste hukkumised. 2015 on meil olnud üks mesilaste hukkumise juhtum 2016 samamoodi üks mesilaste hukkumise juga, mis sel põhjusel, et kui vaadata ta pilti niimoodi järjest neid aastaid, siis valdavalt on taimekaitsevahendite poole pealt mesilaste hukkumise põhjuseks toimeainet imetavad. Ongi niimoodi, et kus kasutatakse või mis asi, see on Timetaaton tänadim 40, et see tohib nalja, Kasem. Aga põhjusmõtteliselt lihtsalt öeldes on see vahend, mida kasutatakse teravilja ja mis on kindlalt keelatud rapsil kasutada. Ma ei oska päris täpselt öelda põhjust, miks noh, kui vaadata neid analüüsi tulemusi, siis Timetuaadi kasutamine on selgelt taimekaitsevahendi väärkasutamine. Et see ei, ei ole juhus, ei ole mingisugune selline nii ja naa teema, et see on selge väärkasutus. Ma ei oska öelda põhjust, miks mingil hetkel põllumees jõuaks sinnamaani, et ta, et ta kasutab. Ma ilmselgelt usun, et et see on väga tõhus toimeaine. Et aga lihtsalt on keelatud ja just nimelt sellepärast keelatud, et ta on ohtlik kõigile tolmeldajatele külge. Kui te neid katseid teete ja saate teada surma põhjuse, saate ka teada, et vot oli see mürk seal taga. Kas saab ka kedagi vastutusele võtta, on seda tehtud? Selles mõttes seda on tehtud ja seda saab teha. Kui nüüd vaadata neid varasemaid aastaid, siis kui on nagu selgunud, noh, siiamaani on nagu süsteem natuke käinud niimoodi, et kui kõigepealt võetakse proov mesilastest kui selgub, et mesilaste proovis on taimekaitsevahendi jäägid siis võetakse proov võimalikest põhjustajatest põldudelt põldudelt jah, selles mõttes, et noh, kõik taimed ei ole just alati nagu silmanähtavalt põhjustajad, aga on ilmselgelt raps, on uba, on, on sellised õitsvad kultuurid, mis mis on sellised tõenäolisemad põhjustajad. Kui nüüd see proov natukene viibib? Siin on olnud mõned juhtumid sellised, et, et taimede proov on natukene viibinud, siis see taimekaitsevahend siiski laguneb. Ja pärast mõningast lagunemist sealt ei ole võimalik tuvastada enam jääke. Ja selle tõttu on jäänud mõned juhtumid lahendamata või ega, on olnud niimoodi, et tõesti ei leita nagu, nagu nagu seda kuidas öelda stardipaika, et kust, kust võis olla tulnud see taimekaitsevahend Messilastesse või kust ta selle nagu on, on võinud kätte saada. Aga on olnud ka siiski nagu lahendatud lahendatud selles mõttes juhtumeid, et on, on tuvastatud ka taimekaitsevahendi rikkumine rikkuja ja rikkuja on ka vastutusele võetud. Kalle Hamburg, öelge, miks tuleb pritsida põldusid teie kasvatate küll kartulit, aga kartul nõuab aeg-ajalt pritsi, ma olen aru saanud mõlemal suunal. Tootmises kasvatama teravilja, rapsi hernest, nii et selles mõttes on mul see teema täiesti tuttav. Ütleme, et ega põllumees ei, ei pritsipritsimise pärast, et see on ikkagi. Seda võiks nimetada nii nagu inimese ravimtaimede ravimiks, et et kõigepealt ikkagi tehakse ära niinimetatud integreeritud taimekaitseneed, võtted rakendatakse, mis on vajalikud nende haiguste ja kahjurite ennetamiseks. Missinatsioon näiteks viljavaheldus. See on vastu pidanud sortide kasutamine. On agrotehnika, et luua taimedele algarenguks soodsad võimalused, et tasakaalust väetamine noh, nii nagu inimesega täpselt sama taimega, et kui ta on heas toitumuses, siis ka haigused tabavad teda vähem ütleme siis haiguste ja kahjurite tõrje, see on ikkagi selline vältimatu protsess, et saaki päästa. Ja eks see on paljuski ilmast kinni, et kui on põuale suvi, mul taimed stressis, vanad haiguskahjudele vastuvõtlikumad, kahjurite soodsam arengukeskkond on vihmased, niisked ilmad on haigustele, seenhaigustele ja arenguaeg, nii et selles mõttes sõltuvad situatsioonist. Ega põllumees sõltub täpselt samamoodi ilmast, nii nagu mesinik, et neid tagajärgi tuleb likvideerida. Aga on teil tekkinud endale või kuidas teie saate mesinikega läbi teie põldude ümber on kindlasti ka mesitarusid. Kuidas teie lahendate probleeme või on tulnud ka ette siis selliseid tülisid lausa? Ei mäleta, aga aga eks see on, ütleme, kui me tahame selles valdkonnas žanrite väärat mängida, et siis sealt head tulemust ei tule. Et seadusandja ei saa ju kõik, ehkki inimeste kapriis seadustesse kirjutada, et seadus ütleb, et et taimekaitsetöötaja peab Põldu ümbritsevaid mesilasi mesinike kahe kilomeetri raadiuses teavitama 48 tundi ette. Mõtlema. Täpsustan, seal öeldakse vähemalt vähemalt. Ja see on tekitanud väga olulise sellise nüansi praegu selles seaduses, kus ma võin teatada. Ei tea ju, mis ilm on 48 tunni pärast. Täpselt nii, eriti kui vaatame täna, avastad nii, nagu mesilaste lendlus mõjutab ilm nii ka taimekaitse tööde võimalikust, mõjutab ilm, et tänavu aastal väga tuuline olnud hoovihmad et see võib olla poole tunni küsimused, tuleb pritsima lõpetada või isagi põllule minna. Aga samas on siin ju ka oht, et täpselt samamoodi ilusat ilma ootavad ka tarudes mesilased. Aga mida tähendab ette teavitamine, see tähendab seda, et mesilane mesinik peaks panema oma tarud kinni, see ei ole mõeldav, kui praegu on tarudes võib-olla seal 70 80000 isendit Need, mesilased lihtsalt lämbuvad ja, ja põldude vahel elab ka väga palju vanemaid inimesi, kes on mesinikud, nad ei jaksa mesilasi ära vida vedada. Nii et tegelikult ei ole mesiniku poolt mitte midagi võimalik teha. Andke võimalus, ongi, et põllumees teeb neid asju korrektselt ja ei, ei kasuta siis lubatuid, lubamatuid, aineid. Ja näiteks see mesinikud on juba aastaid käinud ja pakkunud väljaministeeriumile, et tuleks põlluraamatusse vabandust, kirjutada sisse. Et samal päeval 24 tunni jooksul on vaja panna põlluraamatusse kirja, mida on kasutatud, kus on kasutatud ja millised kasutusele võetud ja ettevõte ettevaatusabinõud. Sellisel juhul on ju taimekaitse võimalik operatiivselt kontrollida tööde käiku ja tööde läbiviimiseks looduslikke tingimusi. Ja üks probleem on ka see, et kui on väga tuuline ja see aerosool, mida pritsitakse, lendab väga kaugele, et ka neli meetrit sekundis sellest tuleb ka kinni pidada, see on väga oluline. Ma ei tea, kas nendel masinatel on tuulekiirusemõõtjad peal. Kalle Hamburg. Sellepärast tahtsingi öelda, et et seadus tulevalt öeldakse, et kuni 48 tundi ette. Aga kõik ju saavad aru, et 42 tundi ei ole võimalik mesilase kinni pidada. Et mida ma öelda tahan, on see, et et see keskkonna säilitamise ja ütleme, et kogukonna ühine probleem ja siin ei saa muud moodi asjale läheneda. Head tulemust ei saa, kui inimesed peavad kommunikeerima. Ütleme, et võtame ükskõik kus konflikt, punkt on, näiteks on ka jahimehed, põllumehed, jahimehed, metsamehed. Jahimeeste huvi on võimalikult palju ulukeid küttida. Põllumehed ei ole rahul oma põldude luua metsa, eks ole. Et siin täpselt samamoodi seadus annab raamid, aga see tuleb sisustada ikkagi kogukonnal, endal. Aga see on ju kõige keerulisem see nagu miljon dollari küsimus, mismoodi saada inimesed omavahel suhtlema ja hästi läbi saama. Jah, see on olnud viimasel ajal ka põllumajandusameti suur eesmärk, et mitte üksnes seadusepunktide järgimine ei, ei pane asju õieti paika, tegelikult on ikkagi siiski kõige alus on omavaheline suhtlemine ja sellest tulenevalt ju ju põllumajandusamet algataski selle kolmepoolse kokkuleppe nagu sõlmimise, kus on nagu kokkuleppima see ei ole, see ei ole seaduslikke aluseid, et vot see seadus on selline, me teeme, see on just vastupidi. Selline kolmepoolne kokkulepe, kuidas keegi käitub. Ja kõige alus on omavaheline suhtlemine, et noh, ma saan aru, et praegu on ettepanek, põllumees näeks ära kõik mesitarud ja nende omanikud PRIA kaartide pealt. Aga tegelikult oleks ikkagi ju suhtlemise asjus oleks tunduvalt normaalsem, kui mesinikud ja põllupidajad omavahel nagu silmast silma suhtlevad. Et see võiks olla küll nagu, nagu esimene. Aga teate, ma ikkagi tuleksin natukene mürkide juurde, et üks asi on mesilane, aga paljusid inimesi. Igaühe väikse selles mõttes sellise nagu tähelepaneku sõnaga mürk, tegelikult me kasutame ikkagi taimekaitsevahendeid ja no minu arusaam on selline, et kui taimekaitsevahendeid kasutatakse vääralt, Ta on väärkasutus, sisense mürkaineid ei tulnud ja kui taimekaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt, siis ta on taimekaitsevahend ja siis ei saa teda nagu nimetada üheselt mürgiks siukse, väikse arenguhäirega. Tore, aga öelge mulle, kuidas kontrollida Öeldakse, et taimekaitsevahendid ei muutuks mürgiks, ehk siis need inimesed, kes neid kasutavad, on teadlikud, on pädevad. Ei ole neil matemaatikaga raskusi, et nad saavad Arudoseerimisest ja saavad aru ka keskkonnakogu toimimisest ja ja on ka head suhtlejad arvestavad mesilastega arvestavad loodusega. Selle jaoks on kõige aluseks on taimekaitsekoolitus. Kui sa kasutad oma majapidamises taimekaitsevahendeid, kui sa tahad kasutada vahendeid, mis on lubatud kasutada ainult tunnistuse alusel osta ja kasutada või kui sa kasutad taimekaitsevahendeid oma majandustegevuseks, siis sul peab olema taimekaitsetunnistus ja taimekaitsetunnistuse saamiseks, kui sul ei ole varem olnud seda tunnistust on olemas koolitused. Kõige esmane, kõige algajate koolitus on kolm päeva. Seal käsitletakse kõik teemad, mis puudutavad taimekaitsevahendeid, nende registreerimist, nende registris olemist, nende toimeaineid, nende ohutusnõudeid, kasutusnõudeid, pritside kõikvõimalikke nõudeid, noh ühesõnaga seal käiakse läbi see asi kõik seinast seina. Et on ka pärast eksam ja ma olen näinud igasuguseid koolitusi ja Tarasse lõpeb eksamiga. Et ilma eksamit läbimata ei saa mitte keegi taimekaitsetunnistust. Kas on olemas ka selliseid taimekaitsevahendeid, mis on ära keelatud, sest lõpuks on ikkagi välja tulnud, et nad tekitavad rohkem kahju kui kasu, et on tulnud uued paremad, näiteks asemele. Noh, selles mõttes kindlasti on, et on nüüd neid, mis on noh, kuidas öelda, päriselt ära keelatud. Muidugi see aktuaalne teema praegu on meil nüüd Neonikotinoidid, et. Nõuniku mõjuvad need on need, mis on kõige ohtlikumad tolmeldajatele k ja seda pritsiti õitsvatel, taimedel õitsvatele taimedele on praegu lubatud kasutada ühtlanioonikotinoidi klassist, toimeained on lubatud kasutada õitsvatele taimedele, aga ma sain aru, et et noh, ütleme niimoodi, et võib-olla võib olla ka see läheb ikkagi ümbervaatamisele. Ülejäänud nioonikotinoid ei tohi kohe kindlasti kasutada kasutada õitsvatel taimedel ja nende noh, ütleme niimoodi, et nende registreerimisel nõuded kõik on nagu väga ranged ja neid noh, ütleme nii, et neid nagu Vabamüügist keelustati täielikult ära, tunnistuse alusel tohib neid kasutada, aga, aga siiski on nende kasutamine nagu hästi piiranud. Kalle Hamburg, kuidas teie kasutate ja mida, millal teil on erinevad kultuurid nagu aru saime, et millal, mida? Näiteks kartuli puhul on põhiproblem kartuli lehemädanik. Kui öelda, et põllumees ära pritsi Ta püüab ilma hakkama saada siis eelmine aasta ilmekas näide, et enamus väike aiapidajad, kes leiame turiety teinud saakeris nad isegi ei saanud endale talvekartulit. Et kui nüüd vaadata erinevaid kultuure, siis saagikadu taimekaitsega ilma taimekaitseta võib olla väga suur, et teraviljade laste sõltub kõik aastast ja ilmastikust. Teraviljade kuuldav 10 kuni 50 protsenti kadu olla. Kartuli puhul kuni 80 90 protsenti rapsi kuus, 75 protsenti kadu. Et noh, need on need numbrid, millest lähtuda, kas teha või mitte teha. Aga kui nüüd Minu isiklik, minu. Juurde tulla, siis minul on põllu peal automaatilmajaamad. Automaatilma registreerib siis? Nii õhutemperatuuri, õhuniiskuse, tuule kiiruse, mulla, temperatuuri, mulla niiskusekastepunkti ühesõnaga kõik näitajad, mis nagu iseloomustavad siis kartuli lehemädaniku arengut. Siis on. Need andmed lähed automaatselt läbi? Loodame siis Šveitsi serverisse, kus on loodud matemaatiline mudel kartuliteemadel arenguks. Ja sealt tuleb siis vastu nagu soovitused, et millal pritsida, millal Pütsid, millega pretsedent, kui suur suhtun. Ja siis koostöös taimekasvatuse teadlastega tulebki lõplik soovitus, millal minna peale, mis preparaadiga, mis normiga. Et see on ühelt poolt, tähendab, kartuli ei ole, vihkan mesilaste eriti lemmiktaim ei ole lemmiktaim, aga seaduse silmis ta on teatud perioodil õitsev taim. Seda küll. Et ja sealt tulenevalt on ta noh, ühelt poolt on keskkonnasurve väikse, teiselt poolt on ta rahakotile oluliselt tervislikum. Kolmandalt poolt on ta kindlasti tarbijale tervisliku, mida vähem seda taimekaitsesse peale Täiesti nõus, aga öelge, kas on ka võimalik, et neid taimekaitsevahendeid üldse mitte kasutada, et minna nagu mahedaks täiesti üle, sest ometi mahetalunikud ka kuidagi. Ta on muidugi, aga vaatame suurt pilti, et inimkonnal inimkonna eksistentsi küsimuse ees, et kuidas lähikümnenditel suureneb elanike arv planeedil ära toit. Ja selge on see, et mahetoiduga söönuks ei saa. Aga ütlen teistpidi vastu, et kui peaks mesilased kaduma, kui kauaks meil seda pidu on iseenesest rahvastik on rohkem, hakkame kõik tolmeldama. Käsiisi. See on, see on vastutustunde küsimus, et selle, et põllumehed ei tohi kindlasti mitte vastutustundetult suhtuda keskkond, et et see on minu arust väga-väga taunitav, et selliseid näiteid valesid preparaate kasutada, keelatud preparaate kasutada ja valekultuuril ja valel ajal ja et see ei ole nagu mitte mingi põhjendus põllumeeste poolt pahatahtlik lähenev. Ma loen nüüd siia ühe väikese kommentaari, et siis kuulata laul mesilastest Muhu mesinik, kirjutan veel kommentaariumis, et käis eelmisel nädalal Taanis, oli seal ühel mesinikul külas, kui Eestis mürgitamise teema jutuks tuli ja ta küsis, et kuidas neil seal lood on ning sai teada, et jätkuvalt pole neil mesinike ja põllumeeste vahel mingeid konflikte, ühtegi mürgitamise juhtum ei osanud ta meenutada. On pidanud kuni 700 mesilasperet ei enda ega teiste mesilastega pole siis seda temale ta juhtunud ja Taani mesinike ajakirja viimase 10 aasta numbrites pole ka ühtegi sellist teemat arutletud. Seal on lühidalt niimoodi, et mesinikud veavad oma mesilaspered kevadel puuviljaaedadesse siis kohe rapsile ja enamasti valgele ristmikule otsujateks põllumehed ja mesinikele makstakse siis selle eest. Nende mesitarud on aedades, kui rapsile viiakse, siis ei maksta, sest see on mõlemale poole kasulik tehing. Mesinik saab sealt märkimisväärse osa, meeste talunik saab kuni 15 protsenti enam saaki. Selline tore kommentaar iseenesest peaks mõtlema panema, et on võimalik küll me teeme siin nüüd ühe pausi. Kuulame loo Mesilind, Tuksame sõbrad esitavad selle ning seejärel avame ka telefoninumbriga 611 40 40, kus oodatud on teie küsimused, kommentaarid, kuidas edasi minna, kuidas oleks võimalik koos rahulikult eksisteerida nii mesilastel kui ka siis taimekaitsevahenditel või siis taimedel lähevad aeg-ajalt neid vahendeid, et kahjuritega kuidagi toime tulla. Saates on külas Eesti mesinike liidust Maire Valtin ja põllumajandusametist Riina Pärtel ning Eestimaa Talupidajate keskliidust Kalle Hamburg. Mets me mängu Me Tallel Linda või Tõll. Ja. Või? Või? Või? Või? Või? Ei mõõksaba? Või? Mets meelimäng Talv passiivi noka läinud nagu iial tõi. Ja näljamaid. Supp. Supp. Silindone Mäll Est andmebaas ei ole, noka, ta lemmiklaul tõi ja mängib tal maitsva mehe. Suu. Lukku. Viimane ja läheme jutuga edasi, täna on teemaks siis mesilased ja saates on meil külasärina Pärtel taimekaitseväetiste osakonnas põllumajandusametist Talupidajate keskliidust, juhatuse esimees Kalle Hamburg ja Eesti mesinik Liidust Maire Valtin, telefoninumber. 611 40 40 on meil saates ja esimene helistaja liinil. Hallo, kuuleme teid? Enn Läänemaalt ja. Tere päevast, nüüd olen, tulin maalt ja panin tähele niisugust huvitavat asja, et sel aastal ei ole ühtegi herilast ei ole ühtegi kärbest. On mõned üksikud varblased ja mesilasi muidu muru niites ja niimoodi ikka ma pidasin alati niiduki kinni, et nägin, et mesilased teesel saaks lendu. Ei ole. Meil on tohutult palju, on ristikut nagu muru sees ja, ja üldse palju nagu õitsvat. Ja ei, ei ole ühtegi, ühtegi ei kodumisest, Mess mesilasi on, neid on ka suhteliselt vähe, aga kärbseid herilasi ei ole üldse. Mis see võib põhjus olla? Aitäh ühte kärbest ei ole veel näinud. Vot siis aitäh, mina olen paari pori lasteaiast ja neid alles hiljutigi taga, aga tõsi see on, et herilasi on vähem ja vapsikuid on üksjagu palju. Ma ei tea, Maire, oskate teie öelda, mis võiks põhjus olla? Tegelikult ongi nii, et kõik need looduslikud tolmeldajaid hakkavad ära kaduma igal aastal oleme näinud neid kimalasinid armsaid karvapallikesi, aga tänavu oleme ainult ühte näinud ja nendega on niimoodi, et nende pere on ju ainult kuskil 300 isendit. Kevadel on ainult ema üksinda ja kui nüüd esimene põlvkond koorub ja kui nendest osa saab kuskil hukka näiteks kusagil põllu peal mingi pritsimise tagajärjel, siis see on tohutu kahju kogu perele ja nii nad hävivad, kui iga isend on seal arvel. Ja erakmesilased samamoodi, neid on ka väga-väga vähe. Tänavu ongi näha ainult varblasi väga suured need, kes püüavad mesilasi ja herilasi, mõned aga, ja arvata võib, et see on ikkagi keskkonnaprobleem, veel kommentaare, kalle. Hambapigem kaldun arvama, et ta on ilmastikust kinni, et et kärbseid, noh, ei saa öelda, et kui laudas kärbseid oled, siis on keskkonnamõju on pritsimise tulemuseta lavastaja, isegi laudas kärbseid näiteks rapsipõldudel hiilomortika populatsioon on oluliselt väiksem, see tähendab, et ei ole pritsida ja siis sealt, nii et see on lihtsalt külmas kevades kinni. Ja Riina. Mina ei, jällegi ei üldistaks seda asja niimoodi üleüldiselt kõigi peale, sest et minu eilne kogemus imeilus ilm, jätsin oma muru niitmata oma aiamaal. Istusin Moloristikud seal hästi palju ristikut ja istusin ja seoses kõikide nende teemadega, mis siin nüüd päevakorral on, ma lihtsalt istusin ja vaatasin, kuidas minu ristik oli täis mesilasi. Mul oli väga hea meel selle üle ja sellepärast ma ei, ei tahaks nagu üldistada seda, et, et see on igal pool niimoodi. Selge, võtame järglased, muidugi on ka tekkinud ma isa ida. Nendega pisut hädas. Nii ja järgmine helistaja, halloo, kuuleme teid. May Harjumaalt. Tere, mina olen kolm aastat suve hommikust õhtuni siin ütleme et kõik 12 kuud ja mina tahaksin ka lisada seda, et selline asi on ka ilmastik olnud erinev. Ma olen ka suviti pidevalt siin, ma olen juba 20 aastat selle koha peal, kus ma praegu elan ja ma pean ütlema, et niisugust olukorda, et ei ole tõesti ei mesilasi ei ole. Noh, ma ei oska kärbeste kohta öelda, need mind ikka tülitavad, üldiselt aga ei ole putukaid peale noh, nende sipelgate, mis, mis ei ole, ka meeldivad. Ja ma ikkagi tahaksin öelda, et minu situatsioon on küll selline, et ümberringi on mul põllud ja ma ikkagi kahtlen seda, et toimub ikkagi see smooth, ütleme see sinine. Ja kevadel ma olin hädas, mida pole juhtunud 20 aasta jooksul, massiliselt surid mul linnud, mis tulid siia. Ma olen lindudest praktiliselt tühi täna. Ma ei julge midagi öelda, ma kontroll, palusin tookord ka võtta, need proovitsid, linnud surid, ütleme kuskil paarsada lindu oma, korjasin ära, mis ma kätte sain. Väiksed linnud, pisikesed ja, ja, ja need need olid kuskil maikuu sees ja, ja, ja nii et ma siiski kahtlen, et on olnud ennem ka selliseid tingimusi ilmastiku, aga niisugust olukorda mina kuna ma olen täiesti nõus sellega kommenteeris, et ei ole need varblasi, on küll neid tõesti on. Aitäh teile. Ma küsiksin Riina teilt sellist asja, et kui heade või üldse meil kõigil, kes kontrolliga tegelevad Eestis on ülevaade sellest, mis toimub meil, olgu siis põldudel looduses keskus, millega pritsib või mürgitab need ei pea olema ka põllumehed, need võivad olla koduaias, et on meil ametnikel või teile ametnikele ülevaade sellest. Mis kuskil tolliametnikel on kohe kindlasti sellest ülevaade niimoodi suures plaanis, selge on see, et kõikide tarude juurde või kõikide juhtumite juurde ei jõua ametnikud ilma põhjuseta. Et kus ma tahaksin siit tegelikult nagu edasi minna, on see teema, et et kui räägitakse palju, nagu tegelikult seesama lindude juhtungi siin. Et kui, kui midagi juhtub, tuleb kohe teada anda, tuleb seda kohe teada anda. Et saaks tegutseda, ühtlasi saaks ka ülevaate sellest, et meil on väga raske nagu teha objektiivseid järeldusi. Et noh, tegelikult väga palju kuuleme tagantjärgi, et aga mul oli niimoodi ja mul oli niimoodi ja see niimoodi aga, aga objektiivselt on nagu väga raske seda hinnata. Minul endal on sellest aastast kaks kogemust, kus Ma olen, vestlevad, mesinikud, ega nad on tulnud mulle kurtma oma muret. Loomulikult on minu nagu, nagu ettepanek või ütleme nii et poolsunniviisiliselt Ma oleks tahtnud, et nad annaksid sellele asjale ametniku ametliku käigu. Mingil minule arusaamatul põhjusel nad sellest keeldusid. Et Ma ei, ma ei tea, miks ma ei tea alati seda põhjust, et et miks me räägime, et mesilased hukkuvad, aga miks me ei taha nagu nagu sellega seoses midagi ette võtta. Ta on selgelt võtame järgmise helistaja, inimene on meil tükk aega nüüd juba oodanud liinil ja kuuleme teid. Hallo olete eetris? Aitäh Kalle Hamburg, millega pritsitakse seal äkki oskate öelda? Tähendab põhimõtteliselt samad preparaadid. Aga ütleme nii, et ega põllumajandusse on Euroopas üks kõige enim reguleeritud ala. Ja isetegevuseks nagu ruum ei ole, et ma arvan, et ma tahaks niimoodi teha ja kõik, me oleme niivõrd raamidesse pantud ja niivõrd kontrollitavad ja läbi läbinähtavad. Aga neil ei ole kuidagi paremaid nõrk ja võib-olla mis on kallimad, aga lihtsalt meie talumehed ei saa seda osta. Ei ole, et pigem ütleks, et sa ikka tulen tagasi sinna suhtlemise suhtlemise probleem. Võtame veel viimase helistaja edu Valgamaalt kuuleme teid. R räägin teile sellist asja, et siin oleks väga lihtne ja loogiline. Selle mürgitamisega õhtul kella üheksast hommikul kella viieni. Mesilane ei lenda eile enda tegelikult juba õhtul kella kaheksast kuni hommiku kuskil nii poole kuueni, kuueni. Ja see mürgitamine on väga liigne öösel, öösel, ajale õhtul hilja. Ja ei ole, ei juhtu mitte midagi. Selts minul mingit värki ära kaks aastat järjest, kõik pered. Öelge, kas te andsite sellest teada? Suur siin ja tuul oli sealtpoolt ja mürgitati ära kõik kaks aastat vutiga rapsipõldudele. Selge, aga öelge mulle sellised asjad, kas te võtsite ühendust selle põllumehega või näiteks andsite kuskil? Ei, no väga lihtne, väga lihtne ja loogiline olnud, kes on siin teised põllumehed, ümberringi on Talupidajad, kõik on viisakad, kõik teavad ilusti, et on meil kellel on mesi, mesilased, kõik teatavad, millal mürgitavad viisakalt ja mürgitavad ka õhtuti, alati, aga see kurva luha peal, kes see omanik on, ma ei tea, kas tal saksa soomlane see ei pane, täheletöölised panevad päeval või öösel kolm tundi suure tuulega järjeloos eel südametunnistuse. Aga jah, ööbiti. Aitäh teile? Jah, kuidas kommenteerite, Kalle Hamburg, on see võimalik? Ma tuleksin ikkagi selle suhtlemise juurde tagasi, et et ütleme, et seadusest seadus ütleb, et mesilase lendu saalide pritsida Ühelt poolt põllumees, idea, mesilaste hingeelu, teiselt poolt noh mesinikud ei mõista, miks põllumehed siis seal pritsiga põllule sõidavad nagu tuli välja ju, et ilmastik ka on väga muutlik, ta lavastab, mesilastel polegi õiged lennukorjeilmasid olnud. Vastavalt, et maikuus on üks lendus, AEK augustis hoopis midagi muud, et seal ikkagi suhtlemise küsimused omavahel kommunikeerida, et millal mesilased siis sel perioodil lendavad, millal on mõistlik pritsida, et see kahju oleks võimalikult väike öösel. Aga see, et öösel tegelikult ongi reaalsus see, et ühelt poolt, mida põllumehed on teinud taimekaitse või taimehaiguste kahjurite leviku vähendamiseks ühelt poolt on oluliselt vähenenud suvirapsi pind et talirapsi puhul talirapsi ütleme, et läheb hakkab õitsema enne hiila mardikate levikut. Teiselt poolt on väga palju investeeritud taimekaitsevõimekusse, sest tegelikult reaalsus ongi see, et öösel tuleb tööd teha ja öösel peab jõudma seal õigel ajal töö ära tehtud. Et teiega, põllumehed on väga oluliselt panustanud sinna, aga tegemata töö on ikkagi see omavaheline kommunikatsioon. Riina ja see öine pritsimine on, on kirjas kindlasti ka kasutusjuhendis, mis on taimekaitsevahendi kasutamise A ja O. Et sellest ei saa nagu kuidagi üle ega ümber kasutamisjuhendis. Kui on lubatud kasutada taimekaitsevahendite õitsval taimel siis on seda lubatud teha ainult öösel jalal vist isegi ära märgitud kella 10-st õhtul kella viieni hommikul. Ja aga ma pean ütlema, et see juhus, mis meil nüüd juhtus, oligi täpselt nii, et öösel pritsiti hommikul hakkasid mesilased surema ja tean palju juhuseid, kus Lääne-Virumaal ja ka Kuusalu kandis pritsiti öösiti, aga ikkagi need mesilased surid ja on teada need preparaadid, mis on näiteks Proteus, OD on üks nendest, mis tookord Kuusalu kandis suri, 40 mesi. Mesilasperet kasutati ja siiamaani on seal muutmata selle kasutusjuhend, et ei tohi kasutada mesilast. Soodee toimeaine kohta ei ole nagu meil ühtegi juhtumit, et ega ei ole ka mesilastest leitud selle toimeaine jääke. Et. Samas on meil ka siin küsimus foorumis just sellesama prodeosoodee kohta, et öeldakse, et ta on hiila mardika tõrjumiseks rapsi ja rüpsi taimedel õitsemisajal, kuidas tagatakse, et see taimekaitsevahendi mõju mesilastele juhendis on kirjas, et vahend toimib lisaks kontakt sele toimelega süsteemselt? No seesama see katsete tegemine ja see hindamine ja kõik see asi tagab, peakski tagama nagu selle, et, et ta on ohutu ja ma ütlen veel kord, et Proteus OD toimeaine tõttu ei ole nagu ühtegi juhtumit. Mis oleks siin mesilaste surmaga lõppenud, ei ole meil tuvastatud, ei ole tuvasta, ei ole tuvastatud üsna lisanud ka, sest ma saan aru, et, et väga palju on siiski asju, mida, mida millegipärast ei taheta meile rääkida. Ja selle kohta ei saa ka teha mingeid otsuseid. Et, et Proteus OD sest see on lubatud kasutada õitsvatel taimedel seati viimane, mis tehti, et tal võeti ära. Tal oli nagu kasutusjuhendis, et teda võib kasutada ka paagisegudes Fungitsiididega. Aga et see on nüüd kindlalt nagu leidnud tõestust, et, et et see kombinatsioon või see kokteil nii-öelda on. Ta on toksiline. Ja nüüd on nagu rodeo sooteed ei või enam kasutada paagisegudes Fungitsiidid. Tahan öelda, et maaülikooliuuringutes on kindlaks tehtud, et need pestitsiidid mõjuvad ka, mitte järgmisel päeval ka hõivad mõjuda ülejärgmisel päeval ja kui näiteks isegi on kasutatud repelente nende segude sees, siis need repelendid ei toimi ja ei peleta mesilasi eemale, põllult isegi kahelda päeva jooksul mitte. Ja mesilane on, kui ta on nälgas ja tal on korjevajadus, siis ta lendab igasuguse ilmaga välja ja läheb ikkagi selle õite intensiivsuse peale, et kui nüüd see rapsipõld seal kolletab, siis see, see mesilas tõmbab. Et need kasutatud pestitsiidid mõjuvad siiski ka mitte ainult järgmisel päeval, ka nendel on pikemaajalisem mõju ja näiteks see mõju on mitte ainult ütleme lennumesilastele, see on ka amm mesilastele, kes söövad nektarit ja õietolmu ja peavad sellega siis söötma oma lapsukesi, baklasid tarus siis omamoodi on kahjustatud ka kindlasti mesilasema tema munemis võime kannatab ja kui munemis võime kannatab, siis ei arenega mesilaspered, nii et ikkagi see mõjub kogu perele, mis on tarusse toodud. Ja näiteks minu selle juhuse puhul oligi nii, et aru mesilased püüdsid võidelda mesilastega, kes olid hommikul korjele läinud ja tagasi tulles oli nendel siis pestitsiidide lõhn juures ja nüüd valvur, mesilased ja kõik, kes tarus olid, püüdsid selle vastu võidelda ja oligi nagu vennatapu sõda. Kohutav lugu hülge Maire Baltin, mida annaks teha või mismoodi edasi minna, et mis paistaks selle olukorra kolmapäeval põllumajandusministeeriumisse tulevad need osapooled kokku, toimub arutelu. Kuhu see välja läheb? Tähendab, siin on pidevalt kõlanud jutte, et me peame suhtlema, Me peame suhtlema, loomulikult tuleb suhelda inimestega, kes meie ümber elavad ja, ja me peame arutama neid asju, aga ja midagi ei anna mesinikule see teadmine. Nüüd hakkab põllumees pritsima, sest mesinik ei saa mitte midagi teha, me ei saa tarusid kinni panna, me ei saa, neid ei jaksa neid ära vedada. Et siin on ikkagi võimalus põllumehelt toimetada, nii et, et see pestitsiide ei satu mesilaste peres mesilasperedesse. Näiteks enamus juhtudel ongi jäänud niimoodi, te küsite, miks, miks ei teatata, kui inimesel on kolm või neli tarud, on vana inimene? Tahab, mõtleb, et kes mind ikka kuulda võtab ja pealekauba mu oma kullakene naaber on seda teinud, no kuidas ma lähen naabri peale kaebama ja sellepärast jäävad väga paljud juhused lahendamata ja mesinikud jäävadki oma surnud mesilastega, nii nagu meiegi kaks aastat tagasi ei saa. Lõpetanud vabandust ja ja ühesõnaga Ongi, nii et mesinikud jäävad oma surnud mesilastega, mitte keegi ei vastuta, kahjud jäävad korvamata ja sellepärast on mesinikel eesmärk või on ettepanek luua fond, me oleme seda väga palju aastaid rääkinud, et on vaja fondi, et korvata need kahjud ja seal pundis peaks kindlasti olema osanikud siis riik, pestitsiidide maaletoojad ja pestitsiidide kasutajad. Sest praegu on olukord väga, väga kole selles mõttes, et tõesti, kui sa oled jäänud oma tootmisvahendist ilma ja näiteks need vanad inimesed, kes maal peavad mesilasi, au nendele, nad on teeninud omale võib-olla kopika pensionilisa, sest meie pensionid on niivõrd väikesed ja maal on tööhõive, on, on ka väikene ja ka see annab inimestele tööd, tegevust ja annab ka kopika raha, et ära elada. Et Eesti riik ei ole siiamaani tunnustanud mesiniku aastaid ja on aeg hakata seda tegema, seda yks ja mesindus on ju läbi tolmeldamise tohutut kasu annab keskkonnale, põllumehele, köögivilja, kasvatajatele, puuviljakasvatajatele. Taimekaitseseadus kui vana see on, tuleks äkki võib-olla üle vaadata. Taimekaitseseadus kindlasti ongi nüüd praegu juba ülevaatamisel, et on mitu punkti, mis tahavad sealt ülevaatamist, uuendamist ja, ja kaasajastamist. Kalle Hamburg teile ka veel viimane sõna ikka suhelda omavahel kuidagi teha põllumeestele kas siis koolitus mesilaste hingeelust või et kuidas seda olukorda saaks parandada, ma usun, et, et need, kes on teadlikud, kellel on vahendid, need no nad ise söövad ka seda, mida nad kasvatavad tõenäoliselt, et nad ei taha ka ise mürgitatud saada. Aga väike kahtlus nagu jääb, et võib-olla kõik ei tee toimetada päris teadmiste piiril või on eksimisi, on kas siis pahatahtlikkust, aga rumalust tulevad. Igal pool, no selge see, et eksimine on inimlik ja kindlasti ei ole ka välistatud mõningate pahatahtlikud juhtumid, aga valdavalt 99,9 protsenti igal juhul ma olen täiesti kindel, et on koos õnnelikud ja seadusekuulekad taimekaitsetöötajad. Aga nüüd jah, selle kommunikatsioonikoha pealt kindlasti. Mina isiklikult näen, et siukseid, piirkondlikud kokkusaamised, et noh, talvel on, ilmselt mainis seda rohkem aega, et see võiks nagu olla üks selline hea algatus. Et kogemusi vahetada võiks, seal võib kindlasti peaks osalema ka näiteks põllumajandusametist erapooletu ekspert, et ei läheks niisama vastastikuse süüdistamine vastasseis on olemas ja tundub, et kohati on, aga noh, see on täpselt tega, Andrese-Pearu ei saagi kunagi ühele lainele, aga samas peame kõik ära mahtuma, me peame kõik ära mahtuma. Neelakaid Lasnamäel. Ja iseenesest on ju see mõistlik, et ka mesilat mesilasmesinikud saaksid kompensatsiooni, sest eks ju, kui jahiseadusega olid asjaajamised, siis talumeestele põllumeestele tulid mingid kompensatsioonid või vähemalt mingi koostöö hakkas toimima. Aa, ja mis tahes teemat noh, ütleme tänu seakatkule ta enam ei ole valus teema, et nüüd nagu enam ei ole, aga aga kompensatsioon oli jah. Kiskjate murtud loomade loovad kompenseeriti küll, aga mitte metssigade ja põtrade poolt tekitatud kahjule. Jah, ma tahaksin veel lisada seda, et ükskõik milline see aastaga ei oleks halb, vilets korjata ei tule, mesinik peab ikkagi oma mesilaspere viima järgmisse aastasse, ta peab seda söötma sügisel, kui on mingi osa meestelt ära võetud, ta peab teda ravima. Ja see tähendab seda, et need on kulutused ja riigipoolset toetust nii nagu saavad põllumehed ja teised ei, oleme esindusele siiani pakutud, aga meie ümber on Läti, Soome, kes kõiki oma mesinikele toetust maksavad tarutoetust, et see oleks Eestis ka väga normaalne ja aastaid on sellest räägitud, aga kahjuks on vastus kogu aeg eitav olnud. No kolmapäeval tuleb istumine, eks siis näis, mis uudised tulevad. Aitäh täna saatesse tulemast. Maire Valtin, Riina Pärtel ja Kalle Hamburg. Saade on läbi minu nime, Kristo taim, tänan teid kuulamast ja kohtumiseni homme.