Vikerraadio. Tere, hea vikerraadio kuulajad, algab saade nimega huvitaja, mina olen saatejuht Greete Palmiste. Olge hea, tuletage meelde või vaadake praegu köögilaual ringi, milles teie hommikusöök koosneb? Aga eilne õhtusöök, kas see on eesti toit? Mina arvan, et kui isegi osa teie toidulaual olevast on ka Eestis kasvanud, siis päris oma eesti köök ei olegi olemas. Vot sellise hüpoteesi esitan ma peakokk Andrus laanistele, kellega vestleme mõne aja pärast ja saate lõpus tutvustame selle aasta parimat kondiitritoodet ning siis on mikrofoni tagaanne täheke Kalevist. Aga nagu ikka enne jututeemade kallale asumist puhkame kõrva ühe muusikapalaga. Andrus laaniste akadeemik, puud läheb ühenduse liige ja Kokk, tere hommikust. Tere hommikust ka minu poolt. Meenutan enne muusika pausile minekut püstitatud väidet siis, et, et minu arvates Eesti kööki ja toit ei ole olemas, sest et meie kultuur on niivõrd läbi läbi punutud nii vene, saksa kui rootsi kommentee maitsetega. Kas te olete selle väitega nõus või või mitte, hakkame me siin nüüd võib-olla vaidlema hoopis? Sellega peab ilmselt nõustuma. Täna siia saatesse tulles ma üritasin ette ennast valmistada selleks väiteks ja üldse ennast harida Eesti toidu ala. Ja mis meil siis siin on, meil on järved, jõed metsa, väiksed põllusiilud seal vahel ja kivi kõvasti ja kui me veel kaugemale läheme, siis muinaseestlaste toitumusharjumustest me praktiliselt ei tea midagi. Ja millega saame arvestada sellega, et Ameerikat ei olnud arvestatud, avastatud järelikult kartulid meil siin ei olnud. Tegemist oli siis siukse, kahju küll öelda, aga harimatu, konservatiivse matsirahvaga, keda ütleme muinasajal siis välis ülikute asemel rõhusid ilmselt kohalikud kaubandusele vilgas, kaubeldi igasuguste asjadega, aga kuna need liikumisteed olid aeglased, siis ilmselgelt toiduaineid oli seal vähe, võib-olla toiduainetes pigem siis võib-olla mesi ja võib-olla mingeid vürtsid võib-olla ka mingid kuivatatud asjad toiduainetest huvitava komponendina, mida mul on alati hea tuua, esile on selline toode nagu karu mis oli ka Euroopas levinud ka Itaalias üks vanade roomlaste näiteks üks põhilisi maitseandjaid maitse taimsest. Ei, Ta on selline vedelik, mida tegelikult idas tuntakse väga, ka tänapäeval väga hästi. Aga vanad viikingid kasutasid seda oma oma toituda maitsestamisel ja mis ara, millest seda valmistati. Kuidas ta valmistab? Karm. Karm ja pakuks mingi mingisugune vili. Ei, ta on tegelikult sihuke fermenteerimisteelt, Tais nimetatakse ta näiteks lamp plaks ehk siis Fizzause kalakaste. Aga et nendele karm ja Vahemereäärsetes piirkondades siis valmistuti varamid siis fermente, eriti amforotes ja igas prügikalast, mis sealt Vahemerest kätte saadi, aga vanad viikingid tegid seda Kilkidest ehk siis rohutirtsulaadses sellised putukad ja siis need pandi samamoodi tünnides päikse käes, siis nad fermenteerusid soolaga. Nii et me oleme leidnud ühe toiduaine, mis ei ole eesti kultuuris jäänud kinni Kindlasti see jaa. Aga vanadest eestlastest jah kindlasti oli jah, mustus, mis ilmselt mingil hetkel isegi aitas haigute Haiuste vastu oldi immuunsed paljudele tänapäeva haigustele koos elas mitu põlvkonda. Klassikaline selline üldlevinud nõndanimetatud ühepajaköök, ehk siis majapidamises oli üks tulekolle, kus oli üks pada ja selles ühes pajas siis ühekorraga valmistati siis mitmele põlvkonnale, kes seal koos elas sööki. Et jah, et me, kui me mõtleme siin leivad ja niuksed asjad, siis leiba küll valmistati, aga see leib, mis siis valmistati, isegi ma arvan 200 aastat tagasi, mis valmistati, oli täiesti teistsugune kui see, mida me täna leivaks peame. No hakkame siis otsast vaikselt minema, vaatame, kas me suudame mu hüpoteesi ümber lükata või mitte, kuigi mulle tundub, et juba juba asjal peab vett. Kartul loomulikult me ei saa üle ega ümber praegu väga levinud, eks ole. Kuulame meesterahvaid rääkimas, kui ei ole liha ja kartulit, ei ole õiget õhtusööki. Kartul on tegelikult väga uus nähtus, meil. Jah, et küll mõisnike, eks viimatise Ameerikat avastades kartul Euroopasse tuua, siseneda siia Eestimaale saada on selge, on see, et mõisnike Se, oma aias nagu ka paljud muud köögiviljad olid mõisnike aedades olemas ja reaalselt, et kuna neile võimalik tuua istikuid, seemneid Euroopast ja olgem ausad, ega need mõisnikud nüüd nii kadedad ka ei olnud, et nad ikkagi hoolitses ikka oma alamate eest ja üritasid neile siis. Veel kui kui peksa ennem? Jahe siis kõik see on ikka niisugune profülaktika tegelikult. Et need kõik olid seal sibulad, porgandid, kartulid, pastinaagi, kõik nad kasvasid. Kõik nad kasvasid. Mõisnik aias, aga aga talurahvale nad kuidagi ei tahtnud kinnistada. Samamoodi nagu vilja ja marjapuud ja põõsad. Ehkki mõisnikud pakkusid eestlastele kartuleid, aga esialgu ei võetud Ega jah, see ikkagi vistlaks sajand ikka pigem sinna vahele ja mul tuleb meelde see samane suvefilm. Me oleme sellest põgusalt, rääkisime, kus teile tuleb siis Tootsi juurde ja pakub seal Tootsi vanematele õunapuuistikud ja nemad siis vaatavad täitsa suurte silmadega, et mis mõttes, et mis ma nendega umbes peale võiksime hakatagi. Aga, aga jah, et mõisnik ei olnudki nagu ühtepidi võime öelda, et vaata, kus nad ikka olid halvad, et kas kasvõi samanes esimese õiguski, eks ju. Nende puhul selline õigus oli olemas, kes kasutas, kes mitte, et ka see võis olla teistpidi mõeldes ka eestlaste geeni pildi parandamiseks suunatud üritus ja ja need, kui sealt mingi laps ka kasvase ütleme, sohilaps, siis need tavaliselt meelitati ikkagi mõisa anti neile mõisas tööd, võib-olla oli võimalus ka mõisa lastegagi mängida koos. Aga jah, viljapuid peljati. Esimese õiguse juurest tagasi toidu juurde. Kui kartul on küllaltki uus nähtus, siis tõenäoliselt igasugused viljad ja viljatooted leiba juba mainis, et need olid siis olid levinud ja kasvasid ilmselt eestlastel, et rukis, oder, ma kujutan ette, on sellised vanematest toidavad. Jah, et other kõigepealt, siis hiljem rukis ja siis kaer ja siis nisu on ikka päris uus asi, et aga reaalselt jah, olid kaunviljad, herned, oad, läätsed, mere ääres, silk, kas siis räime jõudis soolatunu ka sisemaale, teda soolaliha? Aga üldiselt jah, ega neil rohkem midagi muud ei olnud. Mis nendest viljadest tehti, jõuame, mistõttu vaikset kama poole. Ahah, kama, et kamoon jah, siis jämedalt jahvatatud kaunviljade, kuivatatud kaunviljad, ka oder ja siis ühesõnaga kõik, misjärel jäi põhimõtteliselt selline kuivatati ära, jahvatati ära ja ja kui meie mõtleme tänapäeval kama, et see on pigem selline desserdilaadne toode, siis ilmselgelt see nendel päris nii ei olnud, et suhkur oli ikkagi väga hinnas väga hinnas asi ja, ja ma arvan, et seda kasutati siis pigem selliste putrude putrude valmistamisel. Aga joodisede hapupiimaga ka nagu meie praegu teeme keefiriga. Ja siis ja keefiri ja jogurtit sel ajal ilmselt ei olnud, et küll oli see hapupiim ka piimatooted üldse, kui sellised on ikkagi väga-väga jälle viimase ajarida, et et kui me räägime üldse loomadest, mis majapidamises oli siis esimene kindlasti oli hobune, eks ju. Hobuse tööloom täpselt sai teopäevi käia mõisas tegemas. Hobusega do Teopäev oli palju kõvema väärtusega, kui lihtsalt jalamees. Hobune kannatas ka süüa ära. See väga pabul ongi väga hea asi. Ja lammas oli siis minevikust kanad. Lammas, kasvaski ütleme suvega suureks, sõi rohtu, hobune, samamoodi rohtu, kanad, küülikud, need otsisid samamoodi iseendale ümberkaudsed süüa. Aga siga, kui me mõtleme, et eestlane, põline seasööja, siis siga jälle lisandus hiljem, kuna sigased tegelikult sama toitumisinimene ja see tähendab siis seda, et seale tuli valmistada süüa ja see pidi tulema siis kellegi arvelt. Kallis ülal pidada täpselt nii. Enne mainisid ka kala, juba. Meile meeldib mõnikord, kui ka seda rõhutada, et eestlane on selline mererahva ees ja me oleme meresõit teadja, viikingite, saime uuema ajaloo käsitluse korras päris hästi läbi. Või isegi tegime tuupi neile, kuidas kala, kuidas kalapüüdmise, söömise ja tarvitamise kvali. Saarlastel rand lastele ilmselt see oli nagu tavapärane see valitnik, aga ütleme, mandril ikkagi oli see kala oli ikkagi väga taunitav selles mõttes, et talis ka raskeajase näljase, pigem et ikkagi üritati liha süüa, samas ka saarlased ja raldased sõit ja nemad panid rõhku hüljestele, näiteks. Aga. Sellepärast, et väga rasvaselt nendeks rammusat Ja sealt sai ilmselt veel mingeid lisa lisaväärtust veel juurde, aga noh, angerjat näiteks me ütleme, et see on luksuskaup, angerjat praktiliselt üldse ei söödud. Angerjas pigem pigem ei tule, meil võib olla lesta, söödi räime mõeldes üldse selle kalamajanduse peale tulles põigates korraks ja tänapäeva moodsasse aega ka, et et kui võttes 25 aastat tagasi, et seal euroopas lõhe oli odav ja kõik see valge kala oli kallis, meil siin täiesti vastupidi, lõhe oli kallis ja kõik see kohade ja kõik need ahvenad, need olid siuksed nagu odavad noh, tänaseks on see kõik teistpidi pöördunud ja oleme nagu maailmaga ühes ühes sammus ja hindade mõttes samamoodi, aga aga mis meil siis siin tänapäeval restoranis kasutatakse, ongi sisenenud Pärnust tuleb meil ahven Peipsist andeks kohana, koha peal ka mujalt ja ahvenat samamoodi Peipsist Pärnu Ahven, Peipsi koha, Saaremaa siig. Noh, need on need kalad ja mis me siin nagu kasvatama ja samamoodi loomulikult Norra kala kasvatades siis lõhe. Sel aastal ma vaatan ka, pakutakse eesti eesti lõhet mere merelõhet juba siis nagu. Kalateema siis nagu jätkuks, aga millal siis kalapopulaarseks sai? Et kui esialgu ta oli pigem selline vaesem toit või püüti ikkagi rohkem nagu liha proteiini süüa kust see kala populaarsest baskidel? Kala, isegi nõukogude ajal ütleme siis ei olnud väga populaarne toidus ikkagi liha, kuna liha oli vähe saada. Mul on siiamaani meeles, et kuskil Venaal lihaleti olid praktiliselt tühjad, aga küll võis leida kalaletist, krevette, kalmaari, kaheksajalgu keegi ei ostnud neid, sest nendega ei osata midagi peale hakata. Rääkides veel lihadest ja mõtlesime metsaandide peale siis et, et metsadeni ulukeid täis ja miks nad ei söönud neid. Siis metsad kuulusid mõisikele ja tegemist oli salaküttimisega salaküttimine muidugi üldse röövpüük kui selline eestlaste lemmiktegevus ja aga olude sunnil mulle tundub, jahete jänestel pandi seal paelu, vahel aga küttimine oli karistatav ja said jälle siis kindlasti pingi peal. Vitsa võisid saada seened, marjad, metsadest. No aga see kuulus, ütleme seeni seal niimoodi küll huvitama, täitsa üllatusin, et seeni tegelikult söödi, söödi eelkõige kukeseeni ja puravikke. Aga need, mis galatsi kohe süüa. Aga, ja kui me läheme ida poole, liigume siis sinna Peipsi poole ja seal osati seentest ka rohkem lugu pidada ja söödi rohkem. Aga kui me tuleme vastupidi saarte peale, siis mina lausa lugesin, et 20. sajandi eksis. Põhimõtteliselt 1900 keskel hakkasid saarlased alles seeni sööma. Et see tundus nagu müstikana, et et miks siis, et aga ilmselt ongi selline nagu mingi suhtumine või. Aga jah, mari marju küll 100 kindlasti samblikest rääkima hakata tagalast. Jätame jätame hilisemaks, aga vahepeale kuuleme muusikapala. Vikerraadio huvitaja saates on külas Andrus laaniste ja me räägime endiselt eesti toidust eesti köidist. Jõudsime ära lahata enam-vähem selle olustikku, mis mõisat Ta ajal ja ütleme siis pärast keskaega siis eestlaste oli, kartulit veel ei olnud, pigem olid viljad kaunviljad. Metsadest ulukeid küttida ei saanud, sestap siis kasvatati kodudes näiteks, eks ole küülikuid ja Tööl omad hobused, tehti teine kord siis toiduks ära. Aga üldiselt ja kala üllatuseks kalani väga tegelikult ei söödud. Enamasti siis ka see, et sisemaale seda väga palju ei jõudnud, kui just mitte sooletuna. Mulle tundub see kõik, see kirjeldas, et see Eesti toidulaud oli üsna maitsetu. Jah, masendav oli jah. Aga eks ta on kogu aeg liikunud üha paremaks ja paremaks ja paremaks, et sellist toorainete valikut nagu meil praegu on, kindlasti ei ole kunagi eelnevalt olnud. Aga jah, et kes aeg läks edasi, tsaariaeg lõppes, tekkis selline Eesti vabariigi aega, et eestlased said rikkamaks, kas ostsid oma talud välja? Linnades tekkisid võib-olla esimesed sellised restoranilaadsed, asjad, kaalid, kohvikud, ma mõtlesin ennemgi, rääkisime sellest toorainest, mis sellel ajal siin Eesti vabariigis liikusete tooraine kindlasti ei olnud nii rikkalikku praegult. Aga samas see kvaliteet võis olla päris hea. Kui me räägime tänapäeval suur tööstustest ja sellistest siis seal tehti sel ajal ikka südamega see või mis siis ilmselt eestlase siin restoranis pakuti, võis hoopis meeldiva maitsega olla, kui praegult. Me räägime siis, ütleme 20. sajandi alguses Jah, just aga ennem seda Jakume mõtlemegi nüüd need meie vallutajad, kes meil siin käinud on, need siis ongi erinevaid perioode saksa ega Rootsi aega ütleme siis vene aeg nõukogude aeg ja siis nüüd siis see viimane siis ütleme Eesti vabariigi uue Eesti vabariigi aeg, et et sakslased ja mis nad siis meil jätnud on, et noh, kõik kohe esimene asi sakslaste puhul ütlema, et et on siis Šayne Flisse, siis sealiha ja sauerkraut teeks siis hapukapsas. Kindlasti sakslastelt tuleb selliste vorsti valmistus vorstivalmistuse oskust ja tehnoloogiaid. Rootsi ajast selline keeruline küll mõelda, et aga yld käed ka muidugi palju ikaldust alal, jah, et lugesin mingi veretooted vorstid erinevad samamoodi subproduktide kasutamine, heeringas, et ega siin meil heeringas ei olnud heeringa seal juba sisse osta, et ka see võis sellel ajal sealtpoolt tulla. Mädakala vistile. Nojah, see, see jäi neile sinna igasugused tõu smart, pruute, mis võileivad ja sellised asjad, võib-olla ka mingid pannkoogid, karaskit, sellised seda tüüpi asjad, vene mõjutused on. Olikesin, seened, pirukad, pärmitaignatooted, marineerimised, fermenteerimised, supid see ja ütleme, kui me võrdleme siis nõukogude aega juba edasi tulla, siis ütleme, see toiduvalik, kui me küll seda kirume, seda aega, kaupluste, seal midagi restoranides siiski süüa valmistada ja selle sellel ajal üks selline imeline. Ma ei tea, mis ajal selline välja ilmus, Agalist spornik oli selline vahva raamat kus olid kõik nõukogude inimesele lubatud, sihuke kulinaarne piibel oli seal, kus olid siis nõukogude inimesel lubatud toidud, need tehnoloogiad ja kogu seal väga-väga täpselt lahti kirjutatud ja see oli maru asi, isegi arutasime kokkadega üks päev seda, et, et rushovkad, nagu need majandis olid seal imeväiksed, köögid olid, siis nad olid sellepärast väiksed, et reaalselt Ta oli mõeldud, et ega nõukogude inimene kodus ei teegi süüa, et selleks on töölissööklad, koolid, lasteaiad seal, kus reaalselt inimesed söövad. Aga vene ajal restoranikultuur kindlasti arenesed tulevad meelde sellised põnevad asjad, kusaid uksehoidjad olid kuningad, uste peal, sellised põnevad kohad nagu Viru hotell, talli Inturist, Kännu Kukk, kevade, Tunurd, sellised põnevad kohad ja mis seal siis eriti kõva oli, muidugi siis kulinaarselt loeti siis Inturist Tallinnat, nii et see, kus päralt on Meriton Hotell sees mis sealt kihtima toidud siis meil 1000 kiiri kotlette eksis. Kana Kiievipäraselt siis kana Sis, tabaka Kübaraga karbonaat pealinna salata siis Tallinna hotellis oli selline Nikolai salat, rulaadid, passteedid, keeletarretises, süldid. Aga juba, kui me veel edasi jõuame tänapäeva, siis ühel hetkel seal kiire toidu tõsine ralli läks, disin üheksa kümnend ja soodsi, peoleo Peetri pitsa, Nehatu burksiputkat. Pingviin iiris Vabaduse puiesteel, kus siis olidki friikartulid burgerid, pitsad kõik sellised asjad, suured pikali, pikad järjekorrad, öö läbi, teine korda, aga tänavatoidufenomen on nüüd ikkagi praeguselt hästi tõusuteel ja väga kihvt tooteid tuleb sealt. No kui võtta 1920.-te kuurortlinna daame talle tutvustada 90.-te toiduputkasid, ta võib saada, ma usun, kerge südamerabanduse, sest et see toitmis pakuti eesti ajal restoranides, see oli ju väga maitsev, ütlesite. Ja seegi täpne ja kvaliteetne, maitsev. Aga jah, et sealt siis tuldi. Tuldi nagu mürtsuga tagasi seal. Ärkamisaja kiirtoidumaailma. Aga kust need need vabariigi aegsed kokad või kust see restoranikultuur tuli, kus nad õppisid? Ikka sakslastelt. Ilmselt see oli kokakoole, kui selliseid võib-olla ei olnudki, et see oligi pigem töökohapõhine õpe, et vanemad kokad õpetasid välja ja nii ta läks, et ega see korje kulinaalne kooliharidusse, eks ta muutunud paremaks ja paremaks, aga seal on meil igal väga arenguruumi veel, et et mõeldes ütleme 20 aastat tagasi, seal ütleme Baltikumi peale, siis Eesti kokad kindlasti 20 aastat tagasi olid siin suunanäitajad, ma arvan ka 10 aastat tagasi viis aastat tagasi, võib-olla Kahaga juba teatud mööndustega, aga, aga me samas oleme järele jõudnud päris pikkade sammudega siia oma põhjanaabrit tele ja ja kindlasti kõige suuremaks takistuseks võrreldes põhjanaabritega, siin ja muu Euroopaga on see, et reaalselt meie kohalikul publikul puudub ostujõud. Et nautida restoranitoitu siin, ütleme kasvõi nädalas korragi. Jõuame tänapäevase keegi juurde, pisut hiljem. Oskad sa tuua välja mingisuguseid retsepte või toite, mis siis ka veel vabariigi ajast just Eesti Eesti riigi sünniajast restoranidest tõelised hitid. See nüüd küll hea küsimus. Ma Ma lugesin teilt eile, värske ajakiri, köök tuli välja ja ma lugesin sealt siis Pärnu rannahotelli, mingi menüü oli seal eestiaegne ja seal oli päris palju vähke vähki. Ta vähkidest näiteks, seal olid heeringad, kalamarja oli seal. Piid olid EAS-i, Kiievi kotlet, oli seal magamisneed hitid, nüüd on seda jah, siis peaks küsima juba nende kaasaegsete käest. Ja kindlasti härra Demjanov oskab öelda selle kohta ja rääkida pikemalt, mis kloorias olid. Aga mulle, kui me tule, hüppame korraks sellesse tänasesse päeva juba edasi, et siis Demjanov väga kihvtilt ütles, seal tuletati meelde pigem siis 10 aasta taguste ütlemis, kus. Et kus need toidud, mida me peame, või tahame pidada oma rahvustoitudeks, eks ju, et me täna peaksime võtma sellisteks algosadeks lahti ja uuesti teistmoodi kokku panema, moodsamas ja maitsvamas ja muule maailmale arusaadava mas kombinatsioonis juba moodsate tehnoloogiat ka kaasates, et et see oli küll taga targasti öeldud ja ma usun, et sellega me iga päev tegeleme ja peaksime ilmselt veelgi sügavuti rohkem rohkem tegelema. Nagu ma ütlesin, siis pärastpoole räägime natuke sellest, mis on see Eesti keegi tulevik või kuidas praegused peakokad tead, murravad, et mida menüüsse panna. Veel enne kui me kuulame järgmise muusikapala, ma küsin ka seda, et kui me rääkisime restoranidest, eks ole, esimese vabariigi ajal mida tavalised inimesed siis seid, siis koliti massiliselt linnadesse. Hernetamp vist päris kaasa ei tulnud, et pidi pidi ikkagi kohanema uue keskkonnaga. See on nüüd küsimus, mille ma vastata ei oska. Mida töölisklassis sai, et kindlasti leib, ala oli olemas, kartul oli olemas, siis juba, eksju? Ma arvan, igasugused kastmed. Enamik toitekas on, see on siin minu ettekujutus või oskad sa siis juba oskad sa kinnitada, et enamik toitumises poodides kaupmeestelt liiklus, liiklus oli eesti oma. Või on see selline ettekujutus, et praegu meil on rohkem nagu importkaupa, võib-olla oli siis ka? No oli siis ka importilmselgelt oli kallim ja Eesti maali märkimisväärset odavamat, küllap see eestimaine oli, et oli ju eestimaist nisu ja nii edasi, et et jah, aga siis jah, Vaksid toorelt liikuma, suhkur enam ei olnud, nii suur luksus ja, ja nii edasi. Hea küll, aga kuulame siis vahepeal ühe muusikapala taas kord. Midagi. Näpata taevalt trimmer Männa metsa, Martna leiva peale. Tarte. Koored Männake ebadiku panin kokku, mädalindata taevast suitsu sisse minna Sõmermanna virtsa maltsa leiva peale lihtsa tatsama. Koore midagi mädali, Männake kebadiku avalik kokku, kedagi mädalin mätta taevast sisse imbunud kümner Männa virtsa. Andrus Anistan, te olete sellise ühenduse või ettevõtmise nagu akadeemik, puud läheb, liige ja eestvedaja. Teete põhimõtteliselt nagu koolitusi inimestele tänavalt ja üks asi, mida te pakute, on võimalus tutvuda eesti köögiga. Mis on siis eesti köök, mida te tutvustate seal missanne toorained? Toorained ongi need, see ei ole meie kõige populaarsem kursust aga, ja eelkõige ta on suunatud siis just välismaalastele, et kes siis, kas siis välisministeerium ei kaudu tulevad ja tahavad teada saada, siis mis on siis eesti köök kasutamegi siis neid täna juba loetletud, põnevaid põnevaid, aga pidamiseks lihtsalt eestimaiseid tooraineid. Aga mis me tahamegi, et lammutamine toorained lahti ja paneme kokku isegi võib-olla vahel ka iseenda jaoks üllataval kombel kui, et, et võib-olla see soolane toit võib-olla demobistas magustoidu ja magustoidus, teeme soolase toidu, tooraine näited Naika sedasama neegrite tangud ja kruubid ja kama loomulikult teise üle ja noh, mis me võimegi, hapukapsas, näiteks hapukapsast võime teha ju ka näiteks Kaspadža, eks mingit vahtramahlast teha sind kilesi hooajal võib-olla teha mingi esimese siukse maasika-rabarberi punased otsad, mis seal on, eks selle maasika-rabarberi-ist ja võilillest teha mingi salat grillimäel teemideks, grillitud lutsu maksast, teeme sändvitši lutsu maks käes, ise on tegelikult jah sõltublid Lutsusteks ei, lutsumaksa muidugi ei olegi nii väike ei olegi nii väike, ta on mõnikord isegi tursamaksast suurem. Ja ta on väga elegantse maitsega ja teda tuleb varuda. Kui me räägimegi hooajalisus, mis Eestis ongi neli erinevat hooaega ja ütlemegi restoranides just see hooajalisus nagu jälgida, aga samas kui me mõtlemegi talveperioodi peale siis kui on mingi asja hooaeg, siis me peame kasutama seda toodet ja ka varuma teda, kasutades siis erinevaid tehnoloogiaid, kassis kuivatamist, fermenteerimis, soolamist, külmutamist, siis mõeldes ka mitte hooajale, eksis teadlast, hoidiseid tehti nagu vanasti tehti hoidiseid, ütleme see kuivatamine, vinnutamine, kõik sellised Sukrustamine kõik need vanad ajad, vanad põnevad tehnoloogiad, püüaks siis restoranis mitte pakkuda neid plastikust maasikaid keset talve, näiteks mingi kultuurmustikaid kuskilt väga kaugetest maadest, mis on meile saabunud. Edukad edukad on ikkagi need projektikus restorani projektidest on sellised, kus on omanikud reaalselt ise kas kokad või siis hästi restorani maastikuga kursis olevat südamega asja kallal inimesed. Eelnevad eelnevast jutust mulle jäi mulje, et väga uhke sellise eestlase toidulaua ja toiduhuvi su vastu ei ole selle üle väga uhke, et eestlased toidulaud on pigem nagu mage ja, ja igav. Aga kui me räägime tänastest Eesti kokkadest, kas nemad on tublid, kas nemad on Euroopa ja maailmatasemel, kuidas sa hindad seda kokandusskulptuuri meil siin? Me oleme me tulnud pikamaa meie talupoja toidulauast. Ja meil on väga palju väga palju häid ja andekaid Kokini eestlasi kui ka vene rahvusest inimesi ja kes ka vene rahvusest inimest väga tublisti ja arendavad just sealsamas Eesti kööki, kuna ka nende jaoks on see, kuna ta siin elanud ja kasvanud, et nad tunnevad ennast siin ikkagi eestimaa lastena ja ja nad väga kasutavad neid, aga kui me mõtleme, siis ütleme niisiis tänapäeva klinaalsele maastikul ist toidud on muutunud lihtsamaks, arusaadavamaks võib-olla isegi mõnes, mõnel juhul isegi liiga minimalistlikuks. Kui me mõtleme toitude väljapanekutest, ütleme serveeringutest, siis need trendid muutuvad kuskil kahe kolme aastase sellise vahega. Siis, kui me sinna toitudele kõrvale paneme veel ka selle hästi väga kiirelt areneva joogipoole, et käsitööõlled, käsitöösiidrid, koduveinid, see on taimetoidu väga jõuline pealetulek ka ütleme see on siis kindlasti sellise klindirühmad, kes seda soovivad. Aga teisest küljest taimetoit kui selline on väga maitsev ja, ja, ja ma ise olen ka väga, ma ei saa öelda, taimed on fänn, aga mulle meeldib taimetoit kui selline, et. Ehk et eestlaste köök ja eestlast Eestis eestlastest pankade töö on väga kirju ja selle üle võib uhke olla. Selles mõttes kui ma tean, sul on veel palju-palju häid mõtteid jagada, võime neid retsepti mõtlesid, aga võib-olla siis ERR lugejatega teeme artikli pärast, aga paraku ma pean otsetasin kokku tõmbama aitäh Andrus laaniste, ma ei tea, mida kokkadele soovitakse, sibul silma või piparkeele peale. Jällegi kuramus, muga räpp on kõige seda ikka tegelikult nuga ikkagi enam väga näppu ei lähe, et see, kes ikkagi nuga kasutab, siis seda juhtub. Igatahes suur aitäh tulemast. Sel aastal juba 20 kolmandat korda korraldas Eesti Toiduainetetööstuse Liit konkursi Eesti parim toiduaine ja nii mõnigi laureaat Vi kuldmärgiga pärjatud on siin saates ka varem olnud. Täna toome Teieni magusaid uudiseid. Niisiis parim kondiitritoode 2017 palun fanfaari trummipõrin. See on tume šokolaad, täidisega ehk šokolaad, tuljak Kalevilt. Ja selle, seda võitu on tulnud meile kommenteerima, et Kalevi tootegrupi juht Kristiine Tambre tervist. Tere hommikust. Kui suur üllatus oli, et selle võistluse kinni panid? Noh, ma ei taha nüüd küll ühtegi enesekindel tunduda, aga ega me muidugi enne šampusepudeleid kontoris ei avanud, aga eks me ikka ikka lootsime, et sest me ju ise teadsime, et me oleme teinud väga hea toote. Michelle Tuljaku šokolaadi sünnilugu on kui, kui sellest täpsemalt rääkida. Et tuljaku sokolaadi sünnilugu on tegelikult päris omapärane, et meil on kalevis selline asi nagu innovatsioonitahvel. Et see ongi päris päris tahvel, see on meil kontoris seina peal seal on juures siis kleebitavad postid, paberit, kirjutusvahendid ja sinna tahvlile võib iga ettevõtet Ta ja siis panna oma ideid. Valdkond on piiramatu, see võib puudutada ükskõik mida, mis siis teeb ettevõtte töö efektiivsemaks ettevõtte inimeste elu paremaks. Ja kuigi sinna tuleb küll igasuguseid ideid tõepoolest, siis tõsi ta on, et umbes pool, ma arvan nendest ideedest on seotud uute toodetega. Ja samamoodi samasuguse kleebisena jõudis sinna tahvlile siis ka tegelikult tuljaku šokolaadi idee ja selle kleebise pani sinna Kalevi juhatuse esimees Kaido Kaare. Et see ei tähenda nüüd kindlasti seda, et kalevis tootearendus nüüd niimoodi käibki, et me laseme lihtsalt kolleegidel tahvli peale kleebiseid paigutada ja siis valime nendest huvitavamad välja, et kalevis on olemas ka väga tubli tootearendusosakond ja ja turundusosakond, kes siis külastavad erinevaid messe töötavad läbi erinevaid turu-uuringuid, osalevad erinevates tööga töögruppides, et enamik meie tooteid jõuab ikkagi sellisel viisil turule, aga aga jah, innovatsiooni tahvel on ennast õigustanud. Üks tahvel on ka minu Eeesse Socasama šokolaaditahvel seal peale kirjutatud tume šokolaad, täidisega. Kahjuks raadio pilti ei näita. Seega tuleb kasutada kirjeldamist, kuidas te kirjeldaksite, mis siin, mis siin sees on, millise maitsega see tume šokolaad on ja mille poolest ta erineb eelnevast? Tegelikult selle toote puhul ei ole tegemist lihtsalt ühe täidisega tumeda šokolaadiga vaided, et selle toote teeb eriliseks ikkagi noh, esiteks muidugi muidugi see maitse, et toote hea maitse, et et. Fakt on see, et tootel võib-olla üks kui ilus pakend ja ükskõik kui kui kõlav nimi, aga kui ta ikkagi inimestele ei maitse, siis ei ole sealt mitte midagi head loota. Aga selle toote maitse ja nime taga on tegelikult vähemalt 50 aastat ajalugu. Et see toode on inspireeritud kalevi legendaarsest samanimelisest käsitöökommide karbist, mida kalevis on valmistatud juba 1965.-st aastast ja Tuljaku kommid valmivad otsast lõpuni käsitööna. Seetõttu on nende valmistamine suhteliselt aja- ja töömahukas ja see teeb ka selle, ütleme kommikarbi siis ka oma hinna poolest päris kalliks. Ja kommikarp ikkagi reeglina ostetakse sellistel erilisematel puhkudel näiteks kinkimiseks. Aga kui inimene tahab lihtsalt endale midagi magusat osta veel koju oma perele, siis reeglina sellist kommikarpi ju ikkagi ei osteta. Ja selle toote puhul me siis tahtsimegi inimestele pakkuda sedasama legendaarset ja head maitset sellises väiksemas koguses ja soodsama hinnaga. Ehk šokolaaditahvlid on just väga mõistlik. Te rääkisite enne seda jälgite trende, käite messidel? Minu meelest üks väga suur trend, mis praegu siin on, eks ole see veganlus, igasugune tervislik toitumine, vähem äärmuslikumad liikumised kui raske on luua magusaid tooteid, mis tegelikult ju liigitatakse ka ebatervislike alla, teinekord kui, kui kerge või lihtne on tulla turule mingite uute asjadega või hoid ta sellist tervislikkuse joont nagu ühiskonnas parasjagu moesed. No eks me oleme oma tootearenduses ikkagi pidevalt ju liikunud selle poole ja me kindlasti jätkame sama suunda, et me valime väga hoolikalt oma oma koostisosi, mida me toodetesse paneme. Ja ega maiustustega tegelikult ju ei saagi ju sellise tervistikkuseni päris minna. Aga eks meie oleme ju aastate jooksul toonud turule erinevaid tooteid, et aga ikkagi elu on näidanud, et inimesed eelistavad selliseid puhtaid häid klassikalisi maitseid. Ja tegelikult inimene võib toituda tervislikult ja jälgida, mida ta sööb, millal ta sööb, kui palju ta sööb. Aga see ei tähenda seda, et ta peab maiustustest loobuma. Et näiteks Kalevi toodete pakenditel ja ka ja väga paljude teiste toodete pakenditel on ikkagi väga korrektne märgistus. Et selle järgi saab inimene täpselt teada, kui palju ta tarbib kaloreid, süsivesikuid, rasvu, suhkruid. Et kõik on lubatud, aga mõistlikult. Kalev on tõesti väärika ajalooga ja väga pika ajalooga. Teie tooted on varemgi võitnud igasuguseid auhindu, kui oluline. See on meil, et te saaksite olla pärjatud ses mõttes, et maine on küllaltki hea niikuinii. No maine on hea jah, et Kalevi Kalevi tooted on populaarsed ja inimesed armastavad kalevit, aga aga eks need auhinnad loomulikult on olulised ja teevad rõõmu ja, ja annavad kinnitust, et me liigume õiges suunas, aga aga eks meie peamine eesmärk on ikkagi pakkuda võimalikult häid tooteid ja selliseid tooteid, mida inimesed soovivad ja mis neile maitseb ja mida nad meie käest ootavad. Kuidas parima kondiitritoote auhinde tähistatakse teil töö juures tehakse kõvasti välja kommi kõigile. No meil selline suurem pidu on veel pidamata nii aga eks loomulikult see, see tegi kõigile rõõmu ja, ja seda on näha ka ka Tuljaku sokolaadi müükide pealt, et see toode on ikkagi algusest peale väga hästi müünud ja see tiitel on sellele müügiedule ainult kaasa aidanud. Aitäh tutvustamast Tuljaku sokolaadi meile. Kalevi tootegrupi juht Kristiina Tambre oli siis teisel pool minu vastas jutustamas ja me rääkisime parimast kondiitritootest. Sel aastal seisis Kalevi tuljaku šokolaad ja sellega hakkabki huvitaja saade siis otsi kokku tõmbama. Mina olen saatejuht Greete Palmiste, helipuldis oli täna Marika Leetme. Ilusat päeva.