Vikerraadio tere kaunist hommiku jätku, nüüd paistab küll ja õues olles on tunne ka selline, et suvi on viimaks ometi jõudnud kõigisse Eesti otstesse. Head kuulajad, kes te praegu olete teel panete kindlasti tähele, et mõni põllulapp on kaetud heinapallidega, teisel poolega paistab viljapõllust erksaid lilleõisi ja need, kes usinasti turul käivad, ilmselt märkavad samuti, et lettidele jõuab üha enam eestimaist kraami. See kõik annab tunnistust sellest, et taludes on kibekiire tööaeg. Ja ometigi avas eile 280 talu üle kogu Eesti oma väravad võhivõõrastele uudistajatele. Ikka selleks, et inimestele meenuks, kuidas veiseid kasvatatakse või kuidas võidelda mahepõldudel umbrohuga. See oli avatud talude päev. Meie siin huvitaja saates käisime samuti taludes ja täna kuulete kolme reportaažid kahte lääne ja üht Lõuna-Eestist. Mina olen saatejuht Greete Palmiste ja pärast muusikapala lähemegi pisikesele ringreisile. Esimene peatuspaik on Läänemaal Martna vallas Suure-Lähtru külas. Talu väravas tervitab meid silt. Siig saab kanepit tõepoolest uudistajatele maitsmiseks, kanepijahust ja õlist tooteid. Aga kõik on tervislik ja täiesti legaalne. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esimehe Mart Helme mõisa ümber kasvab hektarite viisi kanepit. Kui tahaks kõvasti tähelepanu saada, võiks seda reportaaži alustada nende sõnadega. Aga tegelikult on palju tähtsam hoopis tammejuure talu ise. Kuigi kanepil tõesti on siin mängida päris omapärane roll. Kanepiõliga näpi jahu, kanepiseemned kanepi tee, kanepi spaakreem, sellised huvitavad asjad tulemas Tammera vahedatu. Kanep ei ole eesti taludes sugugi võõras taim, vanasti kasvatati rohkesti just kiu kanepit ehk taime, millest saab hiljem köiematerjali. Millegipärast kadus selle populaarsus, kuid nüüd on ta uue hooga tagasi, seekord hoopiski õlikanepi näol. Kui mõne aasta eest sai tammejuure talu kanepikasvatuse tõttu eriti palju tähelepanu, on tänaseks samaga tegelejaid päris palju. Aga kanep, olgugi et ehk esimese hooga põnevust tekitav on vaid väike osa sellest, mida tammejuure talu 500-l hektaril põllumaadel kasvatatakse. Räägid talu üks perenaine Karin Tiit. Meie mahetalu on juba 28 aastat tegutsenud alguses teraviljakasvatusega ainult ja hiljem siis ka töötlemisega näiteks puidutöötlemist ja, ja sellist toidu töötlemist ja, ja nüüd hakkasime ka tegema turismitalu nagu talu ikka. Kevadest sügiseni tehakse siis põllutöid ja taimekasvatust ja viljakasvatust ja siis talvel siis käiakse, mehed käivad metsas ja, ja ütleme niimoodi tegevust on aastaringselt. Ja näiteks selle puhkemaja ka, et see on kõik oma metsamaterjal, kasvatame selliseid kultuure nagu nisu, kaer kunagi kasvatasime rukist, trahv on, aga praegu seda me ei tee. Ja hernest ja mesikas ja Reps ja siis ka kanad just selle nimel, et me siin saaksime maal teha, ellu jääda, et me ei pealinna minema, et nagu ma ennem rääkisin, meil on peretalu, et ema, isa mina ja vend, siis teeme seda peamiselt teised lapsed aitavad ka muidu meil on seitsmeliikmeline perekond. Aga põhiliselt ikkagi see andis meile sellise võimaluse siin Läänemaal elada ja tegutseda muidu jah, et, Mahetalusid on Eestis päris palju. Aga mida see tähendab? Mahepõllumajandus? Muidugi on raske selle umbrohu ja nende putukate kahjuritega võidelda, aga samas see, see kõik tasub ikkagi ära ehk siis mahepõllumajanduse kõige aluseks viljavaheldus. Kui tavapõllumajanduses saad kasvatada näiteks siin kolm-neli aastat samal põllul näiteks nisu või rapsi, siis meie peaksime ikka iga aasta vahetama seda kultuuri, seal põllule, samal põllul erinevad kultuurid, see on sellepärast vajalik, et siis me hävitame igale kultuurile omale oma iseloomulikud need kahjurid ja umbrohud. Et sa iga aasta vahetad näiteks peenrale pelga neid kultuur ja seal siis siis siis sa sellega hoiad ära erinevate haiguste ja nende kahjulik. Aitäh see, et põldudel ei hävitata umbrohtu, meelitab sinna elama kasulikke putukaid. Näiteks lepatriinu esid, kes söövad, lehetäisid. Aga ka väetamine on mahepõldudel omalaadne. Näiteks siin kasvatatakse ühel aastal põllul Vaidmisikat magusalt lõhnavat valgete õitega taime, mis hiljem täies kasulikkusest põldu küntakse. Naturaalseks haljasväetiseks. Kui saakidest rääkida, siis ikkagi selle suure majandamise kõrvaldan näiteks saagi erinevus on ikkagi päris suured. Mahetalu saab, kui vahetalu saab näiteks kaks tonni hektarilt nisu, siis on see täitsa hästi, aga tavatootjad saavad viis, kuus, seitse tonni hektarilt nisu, et see on nagu selline erinevus ikkagi, selline suur erinevus jääb sellepärast, et ikkagi ikkagi me ei suuda nende, sel nende tavatottidega nagu saagi poolest nagu võid võistelda, aga noh, see pole hullu, et see, mis me saame see poole väiksem, saaksime vähemalt palju väärtuslikum. Aga tagasi kanepi juurde kanepikasvatuse mõte tuli neil 2012. aastal ehk viie aasta eest. Ja see käis käsikäes mõttega hakata toorainet, väärindame ehk tegema tooteid, mida vajavad kohalikud või mis oleks lihtsalt tervisele head ja veel turul puuduvad. Niisiis, tänaseks on kanepipõllud 70-l hektaril. Kui me lähme nüüd kanepipõldu vaatama, siis me näeme seal kahte erinevat sorti taimi. Osad on isased, teised on emased, lemmisse õitsevad õitega, need on nagu isased ja teised, mis on tegelikult kus on õiedega nähtamatuid, õied on emastaimed ja varsti need isased taimede surevad ära ja siis emased saavad ennast laiali lükata, et me seda põldu hakkame siis koristama, pas septembri lõpupoole või oktoobri alguses, oleneb, kuidas on seil kanepi saagikuse rääkida, siis kanepit saab, kui nisu sai mahetalus kaks tonni, tabasin viis tonni, seda kanepit saab umbes kas pool tonni 0,5 tonni hektarilt, siis või ühe tonni hektarilt sihuke vahe. Aga lähme siis vaatame seda kanepipõldu. Me lähme nüüd läbi selle Suure-Lähtru küla, meie teine tootmispool on seal nüüd ammu juba, et seal me näeme teraviljaterminali, Kosorteerija, kuivati ja laoplatsiga, siis me näeme uut viilhalli, mis me ehitasime, et me soovime seal hakata rohkem puitu töötlema ja üldse töötlemise ruume nagu laiendama. Me lähme läbi siit mõisa eest näete Mart Helme seda mõisa ja siis seal on ka vana tuule Huviliste ees on põllulapp, mis eemalt paistab kui lihtsalt kõrgeks kasvanud muru. Lähemal vaatlusel aga paistavad teistest kõrgemalt ohakad ja veel lähemalt vaadates kuulsad teravatipulised kanepi lehed. Aga taimed on võrdlemisi pisikesed, lühikesed niisiis kui ei teaks neid otsida möödasõidul ilmselt siinset kanepipõldu tähele ei paneks. Aga nagu alguses mainitud, on kanepi inimestes palju uudishimu tekitanud ja talunikele ka üksjagu sekeldusi. Juba esimestel aastatel, kui me kasvatasime, siis panime tähele, et mõnel põllul on käigud sees ja siis me hakkasime jälgime ja ja siis, ja siis me saime ka infot, kelle tuttav ütles, et ta teab inimesi, kes meie kanepitaimi Tallinnas müüvad selle narkokanepi pähe mingid poisikesed, kakey mõni aasta edasi, siis oli juba päris suureplats puhtaks tehtud ja siis siis siis politsei uuris ja siis nad pidasid kinni Ühed, täitsa soliidses vanuses inimesed yhe inimese ja ja alustati sellist kohtujuhtumite ja millest oli ka meedias juttu. Aga tema siis ilmselt jah, segas ta meiega lepitama tava kanepiga, võib-olla, aga igatahes sai ka karistuse. Ütleme niimoodi, et nüüd on õnneks kanepikasvatajad Eestis nii piisavalt palju, et keegi pese Läänemaale kaugele tulema, et Harjumaal on ka neid, et nad saavad sealt korjatud ja kätte, aga muidu selle kanepiga on jah, siukest nalja ikka. Aga ja muidugi see ka, et me neid tooteid müüme. Siis on ikkagi helistatud aha, et et tere, et kas ma saaks seda päris kanepit ka, et ütleme nii, et noh jah, et päris kanepit, millist te mõtlete, seda mõtlevad seda mõnuainega, eks ju. Et ei meil sellist elanud, et ma saan aru, et selle telefoni ma sõidan teile sinna, Läänemaale, räägime siis edasi ikka peab ju saama, et kuidas te siis sellise asjaga nagu siis ära majandate Tartu aga, aga tegelikult ikkagi teed inimesele selgeks lõpuks, et ei, et see on, meil on see tervisekanep, et meil ei ole seda narkokanepit. Et kui palju on vaja. Tõestada või näidata, et me siis seadusandjatele või et kas keegi on käinud siin kontrollimas ka, et kas ikka kasutatakse. Ta legaalset kanepit ja üldiselt selle talupidamisega meil käib vähemalt siin neli, neli korda kindlasti kontrolli aastas, kui siis osad mõned aastad nagu rohkem ka veel. Aga muidu on iga aasta ikka korralised põlluvaatlused PRIA poolt ja proovi võtmise, et need on alati olnud kõik korras ja selles mõttes ütles, et kanepikasvatus on kõik kontrolli all ikkagi. Kuidas valmib yks pudelitäis kanepiõli? Meie tammejuure mahetalu teeb oma kasvatatud seemnetest siis seda kanepiõli külmpressi meetodil ehk siis madalamal temperatuuril, siis mehaaniliselt pressitakse kanepiseemnest õli välja ja me milline pudeli kriteeriume vahepeal ja William pudelisse selliste puhast värsket neitsiõli, ehk siis esimene õli, et me ei sega seda millegagi, et ta on niisugune 100 protsenti puhas. Võin öelda, et 25 protsenti võib seda puhast õli tulla. Oleneb muidugi seemnest ka. Kuidas eelnevate aastatega võrreldes tundub tänase avatud talude päev, kas külalisi on rohkemaks vähemaks jäänud, milline suvi? Võib-olla eelmised aastad on olnud mõnes mõttes rahvarohkemad, sellepärast et see kanepiteema on olnud eelnevatel aastatel hästi uudne, aga nüüd on inimesed juba aru saanud, mis kanep on ja paljud võib-olla on jõutud külla. Miks näha vaeva ja ühel pühapäeval ilusal pühapäeval, kui võiks, kes tööd teha või päikest oma koduõhuavade täiesti võõrastele inimestele? Ennem just mõtlesin, et miks me seda nagu kõike teeme, et see nõuab tegelikult päris palju niisugust vaeva ja aga see on sellepärast, et päeva lõpus oleks selles niisugune mõnus tunne, et Teedsin siin metsade põldude vahel Venemaal õiget Eesti asja ja ja et sinu töö on tänuväärt töö. Et inimesed, kes tulevad siia, annavad positiivset tagasisidet, annavad häid ideid, mõtteid ja samas ka tekib selline tunne, et see, mida sa teed, lähevad neile korda. Ööbivad laagi onu pääle. Toimetaja Marju Himma käis avatud talude päeva raames Lõuna-Eestis Sõmerpalu vallas asuvas Pruuli-Kaska viinamarja talus ja tegi seal juttu perenaine Liia Kaska ja tema poja Karliga. Etteruttavalt tuleb öelda, et kuigi tegu on viinamarjataluga, peetakse seal ka lihaveiseid ja loos on kuulda oma sõna sekka ütlevad ka mägikitsi, kes elavad talus siiski rohkem lemmikloomadena. Esimesed viinamarjaistikud pandi siin Pruuli-Kaska talus maasse juba 30 aasta eest ja minu kõrval on suur kasvuhoone. Milles need viinamarjad ka sees on? Siin lõhnab nagu oleks kuskil Itaalias, õhk on soe, lämbe ja võib jälle selline viinamarjamahlahõnguline. Kui need taimed siin olid 30 aasta eest esimesed, mis maasse said, siis praeguseks on Pruuli-Kaska talu maadel üle 280 erineva sordi viinamarju. Kas te teadsite seda, et viinamarja puhul ei ole sugugi oluline, milline on Eestimaa suvi vaid palju olulisem on see, milline on olnud Eestimaa talv ehk kui palju on olnud lund ja sellest sõltu ka viinamarjasaak. Kui ma uurisin talu peremehelt Jürilt, kuidas Vahemere maadest saab viinamarjasaak nii hea olla, seal talviti paksu lund ei ole. Siis ütles Jüri, et Vahemere maades on teised viinamarjasordid ja need, mis siin hästi kannavad, ei olekski seal eriti eluvõimelised ja vastupidi. Aga nagu öeldud, siis Eestis viinamarjasaagi saamiseks on vaja head talve. Ja siis ka head suve. Talu perenaine Liia on siin täna külalistele jutustanud juba õigel mitmel korral. Kuidas seda veini tehakse ja miks teeb üks vein võib olla vea haigemaks, kui teine liia, kuidas siis on, kas on vahet sellel, kuidas veini tehakse tulemuses, kas vein teeb pärast pea haigemaks või mitte? Et siis me, põhjamaa viinamarjad on ise tugevamaitselised ja kui neid teha kuiva veinina, siis lihtsalt ta, meie põhjamaa inimestele ei meeldi. Ja me lisame suhkrut pääle kääritamist lisatud suhkur mis ei ole käärimisprotsessist osa võtnud, see siis öeldakse, et tekitab peavalu. 30 aastat tagasi te panite esimesed viinamarjad kasvama, kust teil selline mõte tuli? See on päris julge ettevõtmine, Eestis, me teame, on külm ja ei ole nii nagu vahemeremaades kasvab hästi ja vein voolab ojadena. Kuidas teil oli ja kust see mõte tuli ja kuidas te jõudsite selleni, et nüüd meil on ilusti pudelis veinid? Üle 50 aasta tagasi Räpinas koolis. Olles saime teadmised Eestimaal, saab viinamarju kasvatada ja sealt siis soov tekkiski. Kas on olnud mõni aasta ka, kus on kõik läinud täitsa hukka või on, ei ole midagi üldse välja tulnud ja mis aastal need sellised on? Seda ei ole üks kõige viletsam aasta selle aja jooksul ongi tänavune. Sest kolmas aasta meil ei ole üldse lund enam, mis hoiaks maapinna juurtel tasakaalus. Ja jaanuaris oli suur sula, mis sulatas ka maa üles, taimed hakkasid elama ja siis tuli külm peale ja. Pruuli-Kaska talu veini kvaliteeti on testinud ka Eesti maaülikooli teadlased ja on leidnud, et selles kodumaises veinis on oluliselt rohkem neid kasulikke aineid, mille tõttu soovitatakse mõnikord veini juua. Nii et kui kosutuseks klaase ei nimetata, miks mitte siis juba kodumaist. Kahel pool teed laiuvad viljapõllud ja veesilma ääres mäenõlval söövad lehmad, mõned kirjud, mõned valged. Talu teeotsast sisse keerates avaneb vaatepilt nagu filmist keskea rõõmud. Sellest kohast, kus jõutakse Niguli juurde. Terve taluhoov on täis pargitud autosid. Üks uhkem kui teine linna maastritest väikest elektriautodeni välja. Linnainimesed on tulnud vaatama idüllilist maaelu. Aga kui idülliline see maaelu siis ikkagi tegelikult on? Pruuli-Kaska talu noorperemees, kes ise oma majapidamist siit viie kilomeetri kaugusel peab, on toonud siia oma lihaveised. Ta räägib, et vigasid üllis on oma varjukülg. Võtame kas või näiteks needsamad viljapõllud. Kalli kasko ütleb, et need piss suurtootja üles küntud maad ja need on üleostetud kohalikelt väiketalunikele, kes seetõttu maaharimisest pidanud loobuma ja talud on sootuks kadunud. Seaduse järgi kõikidest põlisheinamaadest põllumaid harida ei tohi. Seda just seetõttu, et nii saab piirata suurtootjate võimalust väiketootjaid välja suretada. Samas võib osadest põlisheinamaadest siiski teha näiteks mahepõllumaad, see annab suurtootjatele jällegi võimaluse luua mahepõllumaa. Et see siis paari aasta pärast tavalise suurtootja põllumaana ehk nii-öelda mürgipõlluna kasutusele võtta. Kasvatati lihaveised. Mis te teete nendega ja paljudel neil on. Jah, ütleme, et kuskil 25 on või põhiloomi. Ja, ja need on ikkagi nagu maastikuhooldajad praegustel pull-pull-pullvasikad tulevad, lähevad sügisel, võib olla müükijate. Ja lehmvasikad jäävad karja täienduseks, et praegust on sihuksed, lemmikloomad hoiavad lihtsalt mäed korras, et et on mingi matemaatik. Ehk nii pügamise mõttes, aga selles mõttes, et kasvatada, karjatas, siis ikkagi liha saada või midagi sellist, seda mõtet ei ole. No ütleme niimoodi, et eks me üritame siin maal ellu jääda, et peab ka vahepeal ju midagi müüma, et küll elusloomadena, et et, et noh, kuidagi peab eksisteerime siin linna tööle käia, siit on keeruline, kui Pardeed midagi siis pead niimoodi tegema, et ära oleks võimalik elada, et et sellepärast jah, eks neid tuleb ka nii, et et kuna see aasta sai nüüd ka selle noortaluniku toetuse, et siis on viis aastat, on nii või naa, on kohustus peale vaestelt palku, mööblit ja kui aega, saadet ja viinamarjaasja peab ka vahest aitama siin, et ega siin siin ei olegi, ei olegi teist varianti, et et midagi peab mitmekülgsed, tegemata mingi asi kuskilt. Lonkab natuke, siis teine aitab jälle. Et siin tuleb selline vastastikune toetamine ja ma vaatasin, et täna on siinkohal ka mitmeid naabreid, millega naabrid tegelevad. No ütleme nii, et naabritega on nad naabritega peab läbi saama, et noh, võib-olla päris ümberringi kohe kõrvalnaabriga pole, kõige paremini ei saa, aga aga natuke eemalt juba saab, et siis me teeme nagu asju koos palju-palju asju, et. Sest kõike, tehnik, tehnika on kallis ja, ja siis süsteeme nagu sihuksed silotööd ja, ja siis loomade ajamised või siingi vanadele kilede peale panekut kõik noh, et seal on inimesi vaja, et kuna töölist palgata ei jõua, siis kõigil on abi vaja, et siis siis niimoodi asjad tehtud, et noh, see juba ütleb, et peab läbi saama. Ja siis need, kes siin väljaski täna on, et nad on küll eemalt, aga ajavad enam-vähem ühte asja, et tahavad hakkama saada ja ja nii ongi Kas seda lootust, et siia tuleks rahvast juurde või, või te peaksite kellelegi ütlema, et vot siin on nüüd tegelikult maad ja oleks äge elada? On lootust, et siia tuleb inimesi juurde elama ja tuleb nooripärased. Oota, siis peab väga kiiresti tegutsema, et noh, et maa, maa on väga hinnas. Ütleme, et suurtootjad on, on päris palju maad kokku ostnud ümberringi ja, ja sinna tulla kuhugi, et on ka päris palju põlistalukohti, mis seisavad tühjalt ja, ja sinna, sinna ei tule kunagi keegi. Pigem rendivad praegust maa välja kui nad ära müünud, et siis et täna ei pruugi võib-olla laps tulla sinna elama ja midagi tegema, aga, aga meil on siin üks sõber on tulnud põhimõtteliselt niimoodi seal on nagu lapselaps ja, ja väga Eater kuskil tulla oli, et kui, kui oleks otsus tehtud kunagi ära müüa või siis siis poleks kuhugi tulla, et et noh, siin siin pead midagi tegema, et noh, suvekodu võitsin pidada. Et siin elama jääda, siis peab, peab nagu natuke leidlik olema ja et see tööle tööle käimine siit on on keeruline. Üks asi on, meil on selline riigimaantee siin, nüüd mille peal ikkagi peab autot remontima kaks-kolm korda aastas, mitte enne ülevaatust, ainult siis see paneb kõik nagu paika on, on lihtne korra linnas käid nädalas ja ostad asjad ära, et ei pea nagu iga piimapaki pärast kohe jooksma, et noh, selles suhtes on, võib-olla on nagu soodsam elada siin. Aga, aga meil on, me oleme, rahulzin jah. Aga kui oleks viis asja, mis ta soovitakse, kas kohalikul omavalitsusel või ka siis miks mitte valitsusel keskselt, mida võiks muuta, et, et elu Maal oleks kergem. Tuska tekitab see, et liiga kergekäeliselt jaotatakse neid nii-öelda pindalatoetusi ja asju, et mina kutsun seda kinnisvaratoetuseks juba seda, seda purustamist, et mis nüüd jälle kaks aastat on vaba, et võib ju kõike ära purustada jälle ja riik annab kahe käega raha sulle selle eest, sest meil nagu kes toodame midagigi, kellel on see teine tarvis, et siis nendel on nagu keeruline saada selle poole pealt nagu tuleks ja ütleme, väljamaalastele siis võib-olla see maa müük ja see on kõik ju oma riigi ressurss, et see tänagi, et keegi kuskil Soomes tööl või kuskil, et noh, ma olen aja küsimus, kui nad ikkagi tulevad, ega neid seal ka väga ei oodata. Tulevad ikka tagasi, aga oleks kuhugi tulla, et kui täna on tööpäev läbi, siis võiks juba homme hommikul sellega tegeleda. Küsimise peale ütlen Pruuli-Kaska taluperemeestele, et huvitaja saade on eetris esmaspäeva hommikul mille peale sain vastuseks. Tore on, sel ajal on nemad juba põllul. Põllul käivad peremehed siin ise, kuna sulast Calgata põllul käivad siin peremehed ise, kuna sulase palkamine on ühelt poolt kallis. Aga teisest küljest ei usaldata ka iga meest Cupilisele maastikule. Künka peal kündmine ja niitmine on omaette kunst, mille siinsed peremehed on omandanud terve elu jooksul. Paaris loova taadu saalis loovallaadi koolis loovad autoroolis loovad laadi loovad lahti poel loova turumajanduses loomad, nüüd on moes loovad lahti tänavad, võrdumasin teised loomad kodukaitsest lahti, maja õuel loomadele alla oma õigust looval looma jõul. Inimloomus. Tabeli hiire meigiriba järel söögipeedi Brauni loomalikust tantsuainest lahiliseta öelda mädanema. Loomari. Päeval meile ja. Noorloomad peavad meele ja. Meie viimane peatuspaik täna on taas Lääne-Eestis, kuid seekord Noarootsi poolsaarel lillevälja talus. Paistis, et päris paljud kasutasid pühapäeval võimalust taludesse piiluda sest Hara külla sõites tuli vastu trobikond autosid ja mõned jalg rattadki. Paremal pool teed, moodsad tuulikud, vasemal heinapallid ja taamal päikeses sillerdav sinine meri. Oleme Läänemaal Noarootsi poolsaarel ja peame pöidlaid, et päeva lõppedes lilleväljad alus veel külalistest tüdinud ei olda. Et meil õnnestuks tuttavaks saada mõne punakaspruuni pika tukkalise, šoti mägiveistega. Talu väravas tervitavad meid pea saja-aastase aida juures kümmekond vikatit. Jõudnuks me Noarootsi paar tundi varem. Oleksime saanud proovidega vikatiga niitmist. Väga kaval talupidajatest, külalised peakski kasvõi natukeseks tööle rakendama. Üks niidab ruutmeetri muru, teine rohi peenra ja endale ongi vaeva ehk pisut vähem. Jalutan ristile talu ikka mere poole lootuses näha mägiveiseid, aga sellel niidul medki lei paista. Olen just jõudnud end turgutada koduse maasikapiparmündi sidrunilimonaadiga, kui märkan, et talu peremehe juurde koguneb seltskond. Kas tahate tulla loomi vaatama? Küsitakse? Muidugi. Moodustub autorong. Sest veiste juurde on üksjagu teed minna. Esimesed loomades SMS-e Narvas oli 2008, detsember tulid esimesed 20 aastat? Jah, põhimõtteliselt hakkab olema. Nüüd on 98. Šoti mägiveised on ainukesed omasugused pikakarvalised. Nii isastel kui emastel on pikad tugevad sarved emastel rohkem kaardus nagu naistel ikka soengusse kuulutatud, mainib peremees Raivo Adman. Suvel, mil veised hakkavad talveks valmistudes paksemat karva kasvatama, vajavad nad teinekord jahutust. Seetõttu lähevad nad kuni udarani vette. Mõnikord on üks mõnekümne peane veisekari üsna talu lähedal aga just täna ei olevat peremees nendega jutule saanud. Niisiis, kui veis ei tule külalise juurde, lubatakse külaline omaniku lahkel loal viise juurde. Et siis meil oli siis nagu kohalik piirivalve Jah, et siin käisime ja siin oli see kõrge torn, siit käisime igal hommikul. Võtsime loaga merele, läksime kaheksakümnendatel ja nii see elu siinolijad turvaline oli, kui olid piirivalvel siin ja kord oli kõva. Asume teele läbi kuivanud adru mõne nõgesepuhma, maltsa ohaka. Üldiselt on veised niidu kenasti puhtaks närinud ja see ongi ehk kahejalgsete suur boonus. Märkab ju nii nõndanimetatud lehmakookidest mööda astuda. Nii palju, kui me vaatame alati niimoodi, et lähme niimoodi, et nad saavad meie lõhna. Et siis nad ei lähe ära muidu, kui, kui ta ei saa lõhnaja võõrad tulevad, nad lähevad lihtsalt kuskile metsa, peidavad ära ennast, ega nad nagu vasikad on kaasas, nad kaitsevad neid ja nendel on omad süsteemid. On ikka vahe nagu metsloom, et mitte nagu tavaline eesti tõugu lüpsilehm kodus nagu ketikoer. Külakoerad käivad üritamas, ega nad võtavad ringkaitse kohe, vasikad on keskel ja ja ega ükski koer pole teist korda üritama läinud. Sarved ja muidugi päris hirmuäratavad, ega rohkem ei kipu lähedane. Aga rahulikult mitte jah, et see on Ashley seal ja läks valget, on Leilo ja ei näe vabubli kaugelt. Aga nendel on kõigil omad nimed. Eks me enam vähem tunneme põhikarja nagu nägupidi. Meil on mingi neli, 50 põhikarjas, nende tunneme kõik küll niimoodi. No meil on kõige vanem on sündinud aastal 2000 et ta on siis seal 17 ja nii ka iga aasta veel vasika toonud, et selles mõttes nagu ei anna veel selliseid märke Vasikad joovad kõik ära, et nad praegugi veab seal meres ja nad niimoodi ütleme, et et nagu kannab üheksa kuud, et siis kui ennem kui ta poegima hakkab mingi kaks kuud siis lööb eelmise aasta vasika, ajab ise alt ära, et paar kuud koguks ja, ja siis poegib uuesti ja siis hakkab noor vasikas jooma ja vana ei saa enam mõningaid varastamas natukene, aga. Aga ega ta nüüd tähendab leiba, aga mul ma lolli võtnud leiba kaasa. Noh, sa ei tohi ise karta, et lehm on selline, et kui sa ta tunneb kohe ära, kui sa kardad. Et siis siis nagu ei ole muidugi pinnase niisugust arvamust. Ja sealt tuleb mooni Sugupull on teise karjaga ta täna, eile tuli selle karja juures tal siin pruut, tänapäeval ma nägin, et ta teise karja, ta nagu teab, kus ta peab olema õigel ajal, et asi peab toimima ja nad elavad nii nagu loomulikult maks karja on, aga nad on nagu algusest saati olnud, et nad on nagu üks on kodu juures, see kari on nagu kodu juures talvel ja see teine Maria on seal natukene eemal ja nüüd nad rannas, olgugi et nad pääsevad nagu ühte, aga nad hoiavad ikka üks on kodukari, need käivad kodu juures kogu aeg, teised kunagi kodu juurde ei tule kuidagi kujunenud ja nendel on niisugune oma oma oma keskkond, kus nad tahavad olla ja kes need, kes on ta sõbrad on ja ja nii edasi. Ja noh, nendel on oma oma, oma anarhia, et kui jooma tulevad võileiba võtta, siis on teatud järjekord, et ütleme, kes, kes tuleb ees ja, ja kes, ja kui see on võtnud, siis kes järgmine saab ja nii edasi. Et asi on ikka väga paika panna. Sätti nägilise kruttimine, käsin veel mingit, et miks riigi erisus on, kas seal mingeid teisi sihukseid karvaseid ei tähendab, et minu arust see on ainuke veider tõu, millel on aluskarv, sellepärast et mis on nagu mõeldud, et ta nagu õues kogu aeg. Et noh, et eks need teised on siin Eestis kohandatud õues olemise peale, aga aga need on nagu sotist mägedest ja nemad on nagu see on nagu tõuga, nagu on kohe selline, et nad on nagunii kui ka looduse lapsed, ütleme, et, et seal on vähe teistsugused. Noh, aga ma arvan, et me oleme näinud. Läks õnneks nad vähe käia tuli ja tee oli kehva, aga läks õnneks. Neid veiseid kasvatatakse liha pärast, aga Raivo Adman usub, et ilmselt on nende niiduki teenus talupidajale isegi tulusam. Mereäärne maalapp, millel veised toimetavad, oli kunagi rannaniit ja on nüüd Natura looduskaitseala. Selle eest, et lillevälja taluniidu eest hoolitseb, makstakse neile toetust ja selleta oleks raske. Ütleme, et eks, eks, seega kromosoome viss-viss toodab meile rohkem, kui ma ei ole küll täpselt arvestanud liha tee. Et, et need poollooduslikud Natura ala hooldamine eest, ma arvan, et lõppkokkuvõttes saab rohkem raha. Need toetused on sellised asjad, et mõtleme küll, et on toetused, aga aga eks see, eks see toetus moodustab väga suure osa nagu sellest tunnust. Ehitan Soomes silda selles, et selleks selleks, et nagu Eestis põllumees olla, selleks tulevad targad salvestada, sildasid ehitada tega, kuskilt peab rahaga saama nagu suvaline. Aga ütleme, et asi on ikka niimoodi, et ma elan Soomes tööl ja, ja ma võin omale kaks sulas pidada ja ja ja siis mul jääb ka veel piisavalt raha elamiseks. Päike hakkab üha madalamale vajuma, olgugi et paitab veel soojalt peski. Lillevälja talu kohvik korjab asju kokku, aga mõned lapsed veel jooksevad naerdes mööda õue ja kiirguvad hooga. Mis siis ikka järgmise korrani? Avatud talude päeva korraldati kolmandat korda, igal aastal on osa võtmas aina rohkem inimesi väravaid avama saine, rohkem talusid. Mina siiralt loodan, et nii see trend ka jätkub, sest kasud on sees ju kõigile. Külastajad saavad targemaks, saavad ka aktiivselt aega veeta ja talupidajaid. Kuulsin mõnelgi pool kokkulepet sõlmimas, ehk et nii mõnigi külastaja esitas talupidajale mõne tellimuse. Ega jäägi siis muud soovida, kui et kõik maale. Tänane huvitaja saade lõpetab. Mina olen saatejuht Greete Palmiste, reporteri rollis oli täna ka Marju Himma ja helipuldis Merlin kontas. Soovime teile ilusat päeva. Ja tõepoolest kõike ame küll. Kõik võivad tulla tee ele Puiga mäe, rõõmsad.