Vikerraadio. Tere hommikust, algab huvitaja saade. Kas teadsite, et lisaks alkoholisõltuvusele tuleb ohtudest rääkida, ega alkoholi kuritarvitamise kontekstis. Kuidas teada, milline on mõistlik kogus alkoholi? Kas seda on üldse olemas? Kas unistada täielikult karskest Eestist on võimalik ja vajalik või kuidas vähendada koguseid, kui paistab, et suvel seltskonnaga Kärde minnes või sugulaste grillipeole minnes tuleb ikka ja jälle vastate küsimustele, mida sina täna jood, õlut või veini ja kui ütled, et ei joo, siis küsitakse. Miks me räägime täna alkoholiteemadest? Kahe eksperdiga? Meil on külas doktor Ants Kask regionaalhaigest ja Jane Alab tervise arengu instituudist. Enne kui teema kallale asume, kuulame ära ühe laulu. Elus pole alati kõik nali. Elu toob meile vastu. Sageli, kui saatus liigavani Saale ja ta ainult viinast lohutu. Üksinda maades klaasi. Suderviseks mooneljand etan saha. Seest peetmis või arv on, keegi ei keela, armastab ta. Ankeedid ei jääks. Üksinda ma tõstan ta sihini. Mis? See loost Ma usun, et on neid, kes mõtlevad, et see laul võib olla alkoholi kuritarvitamisest rääkimise puhul ei ole ehk sobiv, aga ma valisin selle siiski kahel põhjusel, mitte sellepärast, et ta on sellises masoorses võtmes vaid esiteks ta räägib sellest suhtumisest murede, klaasi uputamisest, sellest, mis meil on ühiskonnas levinud. Ja teiseks, siin viimased sõnad kõlasid, et võtan, tõstan klaasi sinu tervituseks. Ehk et alkoholi tarbimine. Meie ühiskonnas on see meil nii, ma ei tahaks öelda, et verre imbunud see kole väljend siin. Aga me peame sellest rääkima, sest et see on, see on probleem ja pigem see ei ole kultuurne tarvitamine, võib olla. Aga alustame kõige algusest, räägime, kasutame juhust, mine arst stuudios. Jaa, jaa. Olge hea, andke käsk, selgitage, mis on sõltuvuse kuritarvitamise vahe või mis on see piir mil me ei räägi enam haigusest, vaid me räägime sellisest kuritarvitamisest või seisvast alkoholi tarbimisest mida me igaüks võib-olla sama tähele panna. Et kui sealt raskemast otsast sõltuvusest alustada, siis sõltuvust iseloomustab kontrolli kadu. Et selle abil on võimalik eristada kuritarvitamist sõltuvusest. Et sõltuvuse puhul ei kontrollita, millal tarvitatakse, kui palju, kui kaua ja sellisel juhul saab juba rääkida sõltuvusest. Nii nagu sõltuvuse korralgi kuritarvitamise korral peab olema siis mingisugune tekkinud mingisugune tervisekahju. Ja kui see kontroll on alles, aga tervisekahju on olemas, siis me saame rääkida kuritarvitamisest, et see oleks väga lihtsalt selline nii-öelda vahetegemine. Ja siis eraldi küsimus on, et kus nii-öelda kuritarvitamine hakkab, milline see tervisekahju on, mis alkoholi tarvitamisel võib tekkida, et see on asi, mille üle nagu mitte väga nii-öelda ei vaielda. Aga uusi andmeid tuleb kogu aeg juurde ja seda nii-öelda piiri tuuakse järjest allapoole. Ehk et allapoole selles mõttes, et mida järjest väiksemad kogused on, need juba, mis mõjuvad meile kehvemini. Jah, põhimõtteliselt küll, et noh, alkoholi puhul on oluline, võib-olla see siis, et milliseid koguseid kasutatakse, millise aja jooksul millised nii-öelda kontsentratsioonid veres ajus tekivad. Et need põhjustavad siis rida muutusi, millest see kahju nagu tekib, et mida kiiremini juuakse mida rohkem juuakse, seda suurem see kahju tavaliselt on. Et põhimõtteliselt alkohol oma olemuselt on ju lahusti ja kui, kui neid närvirakke seal lahusti sees loputada, et siis midagi ikkagi juhtub. Kirjeldada kuulajatele, mis juhtub inimesega, kui ma käin oma alkoholi nii palju, et tekib mürgitus ehk siis joove tunne. Aga selleks, et tervisekahju tekiks, ei peagi nagu mürgistuseni jõudma, et ma ise olen mõelnud selle üle vaadanud neid uuringuid ka ja põhimõtteliselt võib arvata, et selline sellised nii-öelda muutused, ümberkõlastused tekivad kohe siis, kui saavutatakse joove, kuskil minnakse üle 0,5 protsendi promillises. Et seda nii-öelda uuringutega näidatud näiteks tudengite seas on mitusada tudengit, on uuritud küsitletud, kellel on järgmisel päeval nagu halb olla ja siis osad väidavad, et neil ei ole üldse nagu pohmelli. Ja siis, kui hakatud uurima, et kui palju nad alkoholi on tarbinud, siis need, kes ütlevad, Neil ei ole pohmelli. Nende kogused on kõigil olnud sellised väikesed, et nad ei saavuta üle 0,5 promilliste joovet. Et tõenäoliselt, kui üle selle minnakse, siis on mingi kahju juba kindlasti olemas, mis avaldub ka selle pohmillina või noh, need võib vaadelda nagu võõrutus nähtudena, kuigi see ei ole päris selline klassikaline võõrutussündroom, mis järgmisel päeval on. No on ka väljendit joob oma ajusid ära, kas selline asi, mis, mis siis juhtub näiteks meie ajuga testi, kuid alkoholiga kokku puutub? Jah, see on väga hea väljend, et mis seal tekib, on, et saab kahjustada siis nii valgeaine kui hallaine et hallaine sisaldab neutroneid ja kui nende alkoholiga pikk, pikka aega alkoholi tarvitanud inimestel on uuritud, et seal on leitud, et näiteks aju koorne lõheneb aga valgeainekahjustused, siis avalduvad selliste erinevaid aju osasid ühendavate juhte, teede kahjustusena. Ja see kahjustus tavaliselt on hästi laialdane, et tänapäeval on sellised uued uurimismeetodid nagu kompuutertomograafiga saab vaadata ja seal on päris täpselt nagu näha, et tegelikult see kahjustus on nagu globaalne. Põhimõtteliselt aju ei suuda enam nii hästi organismi juhtida. Homseni. Aga noh, positiivne pool on seal see mingid teatud määral need muutused ikkagi taanduvad, et kui alkoholi tarbimine lõpetada, et see kahju on nagu pöörduv teatud määral. Jane annab tervise arengu instituudi ekspert, olete teie ja korraldate ikka ja jälle igasuguseid kampaaniaid on see, joome poole vähem. Kainena on parem ärgata reklaamid, kus fotograaf käib metsas ja räägib sellest, kuidas ta hommikul vara ärgata ja seetõttu ta õhtule ja kui palju neid kampaaniaid juba tehtud on ja miks, miks ikka jälle on vaja neid reklaame teha, tundub, et vist ei jõua kohale inimestele väga hästi. No neid reklaame, neid sotsiaalkampaaniaid ongi vaja teha, sellepärast et numbrid selle kohta, kui palju eestlased alkoholi tarbivad, on kurvakstegevad ehk meie numbrid alkoholi tarvitamise kohta elaniku kohta on oluliselt suuremad, kui me võrdleme Euroopa keskmist. Hea uudis on ka see, et nad on olnud langustrendis viimastel viimastel aastatel. Konjunktuuriinstituudi 2016. aasta andmed ütlevad seda. Ta soriaani kohta elaniku kohta 8,7 liitrit, mis on juba märgatavalt vähem kui näiteks aastal 2015, kus oli 10,3 aga teisel poolt maailma terviseorganisatsioon on leidnud, et selleks, et ta, et ühiskonnas oleks nagu märgatav muutus alkoholi liigtarvitamisega. Kahjude osas peaks see number olema kuus liitrit. Nii et meil on veel pikk tee minna ja sellepärast me neid kampaaniaid teemegi. Mina ei ole varem mõelnud sellele, et on saab sellist eristada, et üks on nagu haiguslik tarvitamine ja teine on selline tarvitamine, kus me mõtlematult endale liiga teeme. Seda vist ka ei ole varem nii palju arutletud, et miks me sellest kuritarvitamisest eraldi räägime. Doktor Kask on võib-olla siin õigema õigem vastaja, aga, aga natukene nii palju. Et aastal 2015 valmis valmis alkoholitarvitamise häire ravijuhend. Ja enne seda Eestis Eestis raviti neid patsiente, aga see ravi oli eklektiline selles mõttes. Ta eeldas, et inimene ise läheb sinna, läheb konkreetse arsti juurde. Arst annab talle oma soovitused, kas inimene täidab või ei täida, et, et see nagu õhku. Aga need on sellised patsiendid. Ta, kes on väga halvasti motiveeritud raviks, nende ravile pöördumine on väikene, nende ravisoovituste jälgimine on, on madal. Ei hetkel ei taha, ei ole. Vastus. Siis me kuulame siia vahepeale ühe loose tervise arengu instituut on siis ütleme, et Eesti riik on avaldanud sellise lehe alkoinfo KE, seal on soovitusi selleks, kuidas vähendada tarbimist, kuidas loobuda, kuidas aidata ennast ja teisi ja ühtlasi on seal ka videoklipid eesti inimestest, kes räägivad enda loost alkoholiga. Ja me kuulame järgnevalt taglase klippi, taglason vanem meesterahvas, hüppab, pensionär räägib sellest, kuidas last kuuekümnendates eluaastates ta sai abi alkoholi liigtarvitamisel loobumisest. Mina olen tagas ja see on minu lugu. Minu alkoholi tarvitamine sai alguse üsna varakult. Ja selleks olid teatavat laadi soodustused, nagu seltskond ja kättesaadavus kuueteistaastaselt juba õlleputkad olid ju iga nurga peal sai seal sang tehtud ja mulle lihtsalt meeldis selline pidev nagu sumin sees. Töökollektiivis sattusid, sellised ja objektid olid näiteks koomiline juhus oli, Lätis olime kuskil kauplusel ajal kuue meetri kõrgune, lagi mõlemad redeli peal, üks ühel, teine, teisel kaks müüjat, jooksevad šampuseklaasid peos, ronivad krõbinal redelilt üles, toovad meile joogid kätte, noh. Aga noh, ise olen kõiges süüdi, ega siin ei pea ju kõigilt ressuuril alluma, et, et kui on kamp, siis peab kohe, aga tervisele hakkas mõjuma selle sajandi alguse poole juba oli niimoodi, et hakkasid tekkima sellised momendid, et ma ei võtnud enam jalgu alla ja siis olin nädal kuni 10 päeva olin kodus, ei võtnud napsi, siis tuli nagu see jalg tagasi, aga nii kui jalad olid all, siis olid esimesed sammud olid napsi järgi 2013. aastal, siis peale seda 100 viitkümmet, suitsu läks pilt eest ära. Ega ma ei mäleta mitte midagi, aga kaks kiirabibrigaadi oli kohal, elustasid mind ja sellest emast, mul on väga hägusad, et mälestused nägin mingisuguseid unenägusid, mingid pisikesed lennukid lendavad ja, ja siis viidi mind Keilasse hooldushaiglasse. No see on niisugune ümberlaadimisjaam ühest silmast teise, ilma nagu reeglina sealt enam välja ei tulda, tegevusjuht seal siis tõi mulle selle kitse kõnni kitse. Albessis käisin, aitas mind selle kitse najale ja kuskil nädala pärast ma sain juba iseseisvalt liikuma. Tuli seal ikka jutuks, eks ole, ja otstega maja võtma ei hakka seal üks sanitar, oh mul vend ka ütles, et oli haiglas ja oli samas ikka kõik, kõik hakkavad uuesti, vot siis ma vihastasin. Ega ikka ei hakka küll. Kui ma sealt ära läksin, siis ma tegevusjuhile. Temaga leppisime niimoodi kokku, et iga neljapäev ma helistan talle ja kannan, et kas ma olen võtnud või ei ole, et ma üldse olen nüüd saanud sellest alkoholist lahti, selles on muidugi väga suur teene Keila hooldushaigla, siis Keila taastusravi ja Benita kollektiivil, sest need aitasid mind igati nendele minusse, usku venitas üldse seal ma õppisin uuesti kaherattasse rattaga sõitma esimesel teisel päeval, nii käkerdasin natuke, nii, aga see nädala lõpus sõitsin juba päris korralikult. Alkoholist loobumine ja suitsust loobumine mis ta mulle enesetunde on andnud tagasi. Ma praegu 62 sõna tunnen ennast paremini, kui ma tundsin 40 aastasena. Kui ikka tahtmine on, kas rõõmustada või kurvastada, siis ilma piinata seda parem teha. Kui on käsk tuju, istun ratta selga, sõidan pool tundi, siis on tuju juba ja sõidan kaks tundi jutti või need on väga hea lõõgastumine. Suhted perega endise perega on nagu taastuv vestlema ja vanem poeg käib pidevalt siin. Käime sõitmas ratastega temaga. Meil on nagu ühised huvid, kõige rohkem rõõmu. Ma tunnen praegu just sellest, et ma saan endale kasulik olla, Matsand rattaga sõita, ma saan seda teha, mida ise tahan. Ma ei ole sõltuv alkoholist ja suitsust inimene, kes tahab alkoholismist välja tulla, see peab endale selgeks tegema, mida ta tahab ja peab olema karm iseenda vastu, lihtsalt paugupealt loobuma. See on raske, aga see on võimalik, sest kui endale ei ole selgeks teinud, mida sa tahad ja sa ise ravile kaasa ei aita siis on kõige parem maailmameditsiin täiesti võimetu. Omaosaluse tähtsus on väga suur, et kui ma nüüd hakkaksin uuesti, siis ma kaotaksin palju häid inimesi oma elust. See oleks kõigil sellel nendele meedikutele ja nendel nagu näkku sülitamine. Et nende töö oleks siis selle sellega täiesti tühi. Et see on nagu tänamatus minu poolt. Täna suudan põhimõtteliselt kõik ära teha, mis mul enda eluks vajalik on olla ja väga loodan, et suudan ka kedagi aidata sellest loobumisel ja üldse õnnelikuks teeb mind praegu see, et ma olen lahti alkoholismist suitsust, mul on hea sõpruskond oma pesa ja ma saan teha, mida ma tahan. Selline oli siis ühe eesti mehe lugu ja lugu temast ja alkoholist ja suitsust, nagu me kuulsime. See mees oli, eks ole haige selles mõttes, ta on diagnoositud sõltuvus ja ta sai abi, nagu ta rääkis Keila haiglast ja, ja mujaltki. Aga selleks ei pea ju olema konkreetselt diagnoositud alkohoolik, et saada abi Teie juurde, jõuab ka teistsuguseid patsiente, ehk neid, kes ei ole konkreetset ju sõltlased. Jah, et mina töötan psühhiaatriakliinikus ja noh, sinna pöörduvad inimesed tihti vaimse tervise probleemidega. Ma võin nendega nad pöörduvadki, aga et seal kõrval me näeme ja seda nii-öelda alkoholi liigtarvitamist kuritarvitamist päris tihti. Et meie osakonda patsientidel umbes nagu pooltel juhtudel. Ja sellega me ka siis nii-öelda tegelema, et, et need on nii tihedalt seoses alkoholi tarbimine, tarvitamine ja mitmesugused psüühilised kaebused, et kui need kaks asja on nagu kõrvuti, siis ei saa eeldagi, et üks või teine asi nagu leeveneb iseenesest, et see on niisugune ring. Kui ma näen või kui ma saan aru näiteks, et ma ise kuritarvitan alkoholi või näen, et seda teeb mu sõber või pere ja näolapp. Millised on võimalused Eesti riigis praegu üldse sellel selles kohas abi saada? Euroopa sotsiaalfondi toetusel on Eestis käimas programm kainem ja tervem Eesti ja selle programmi raames on siis üks üks suur osa on just nimelt selle ravisüsteemi ülesehitamine inimeste jaoks, kes on alkoholi liigtarvitajad. Nagu ma ennem ütlesin, et, et neid patsienti raviti ka enne, aga see oli selline eklektiline ta nüüd programmi raames on tervise arengu instituut sõlminud lepingut tänasel päeval viie tervishoiuteenuse osutajaga. Need on lisaks Põhja-Eesti regionaalhaiglale Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti haigla, Pärnu haigla ja Viljandi haigla. Kes siis kõik toimetavad tegelikult selle ravijuhendi soovituste kohaselt. Ja see ravi toimub seal tasuta ja on võimalik pöörduda ka nendel inimestel, kellel ei ole ravikindlustust. Ehk inimesed, kes võib-olla ongi alkoholisõltuvuse tõttu juba kaotanud ka oma sissetulekud, oma töökohad, oma peret, noh nii nagu ka see, see mees eelnevas jutus kirjeldas oma oma kunagist kunagist olukorda. Pöördumine sinna on, kuna psühhiaatri abi olla on väga raskesti kättesaadav. Meil on psühhiaatreid vähe. Ja ega esimene ei peagi olema psühhiaater, kes selle inimesega kokku puutub. Et esimesed on üldjuhul vaimse tervise õed, nii et kui inimeseta sinna helistavad või kirjutavad, et vastuvõtule saamiseks siis enamasti kolme tööpäeva jooksul saavad nad selle esimesel vastuvõtule, kus siis vaimse terviseõega koostöös juba juba püüaks, püütakse aru saada, et kui suur see probleem on ja ka patsiendile tutvustatakse neid ravivõimalusi, et temaga koostööst siis valida just see viis, mis talle kõige rohkem sobib. Mis need viisid on? Doktor Kask. Ma mõtlesin selle eelmise jutu peale, et ega nii-öelda liigtarvitajad sõltlased, et ega nad alati ei peagi selleks, et oma probleemiga toime tulla, arsti poole pöörduma, et paljud inimesed lahendavad selle asja ikkagi nagu ise ära ja nagu eelnevalt seal ka öeldud oli, et on nii-öelda mõelda vaja, et mida inimene tahab, et mis asjad on nagu olulised ja arstid kindlasti ei ole nagu ainuke võimalus, et on ka ja, ja, ja kui need nii-öelda elu põhimõtted üle vaadata ja muudatusi teha, et küllalt suur osa inimesi saavad nii-öelda ise hakkama. Et see, mis asi see sõltuvus on noh, selle üle nagu pikka aega vaieldud ja ma ka öelnud, et on mingi 150 erinevat sõltuvuse teooriat ikkagi nagu kokkulepet päris ei ole, et mis asi see on. Ja üks minu arust nagu niisugune negatiivne pool selle alkoholi tarvitamise määratlemisel sõltumusena ongi see, et inimese enda nagu osa võetakse ära või et ühest küljest on hea jah küll, et kui alkoholismi vaadeldakse nagu kui haigust aga seal on ka teine pool, teine äärmus, et et kui nii-öelda inimesed tulevad ravile, ütlevad, et noh, ma ise ei saagi midagi teha, et see on niisugune haigus, et ravige teie. Et see on kuskil seal vahepeal ilmselt. Et ravivõimalused on jah, et kuritarvitamise puhul tegelikult ei tohiks üldse farmakoteraapiat nagu kasutada, sest ükski ravim ei ole nagu näidustatud selleks, et kõik ravimid on nagu sõltuvuse ravimiseks tabletid ja jättis, et selleks peaks tegelikult olema nagu sõltuvuse diagnoos, et üldse neid ravimeid, mida alkoholismi korral kasutatakse nagu arst kirjutada saaks. Ja tähtsam pool on see psühhosotsiaalne pool ja ka selline patsiendile motiveerimine, mitmesugused erinevad psühholoogilised sekkumised püütakse välja siis vastavalt sellele, mis patsiendil parajasti vaja on või mis on tema nii-öelda eripärad, mis on probleemid, mida lahendama tuleb hakata, ja seda siis arstid teevad koos psühholoogiga. Seda sellega võiksid tegeleda rohkem ka vaimse tervise õed, kui neil on nagu vastav välja võtta, väljaõpe olemas. Et aga neid võimalusi sellise süsteemi Rimi mõttes tõesti ühtse süsteemi mõttes seni väga ei ole olnud, et psühhiaatrid alati on sõltuvust ravinud. Aga võib olla, mis on seni nagu selline puudu olnud, ongi just selline järjepidevus, jälgimine. Probleemist rääkimine lihtsalt öeldes, tegelikult on see, kuidas juba aidata kaasa. Jah, see teadvustamise pool on väga oluline ja ma arvan ka see nii-öelda nagu tervisekahjude teadvustamine on väga oluline, et mõnes mõttes ma olen ka sellest nii-öelda kuid kui me räägime sellest, et kuidas alkoholi mitte liigtarvitada tegelikult läbi selle on alkoholi tarbimine ka nagu normaliseeritud, aga, ja need inimesed peavad nagu ennast õigustama, kes alkoholi ei tarbi, et omal ajal see on nii-öelda nagu norm norm olnud, pigem võib-olla et ei tarvitata alkoholi, aga nüüd on see nagu muutunud. Et see on see nii-öelda kultuuripool, et tegelikult noh, inimesel peaks olema õigus ka keelduda alkoholist ja otsimata sellele mingisuguseid erilisi põhjuseid, et see on tegelikult nagu niisugune ühiskonna surve, kui ta peab nagu seletama, et miks ta ei tarbi alkoholi. Et seda on mõistlik teha ja ja need piirid on allpool, et sellest saame ka rääkida, võib-olla. Tahtsingi öelda, et räägime sellest natukese aja pärast, käänedasid. Täiendage ennem jah, ma tahtsin täiendada doktor Kask just sellesama osas, et see inimese enda vastutus või võib ka see arsti arsti roll sealjuures, et nii nagu ka taglas meile oma loos rääkis. Ta tegelikult Keila taastusravi Keila haigla ei tegele, ei ole sõltuvusele spetsialiseerunud haigla seal, aga seal oli, oli inimene Tegevusterapeut kellega, kellega suhtes olles noh, küllap neil tekkinud, kes siis niisugune 11 respekteeriv ja usalduslik suhe ja taglastegi sisemiselt selle otsuse, eks ole. Et, et tõepoolest Ta on väga paljudel juhtudel inimesed saavadki ise hakkama või need on mingisugused hoopis tervishoiusüsteemivälised asjaolud, millega, millega nad tolevatel, aga teinekord on vaja seda, seda tõuget just just süsteemist ja ja selles samas kainem ja tervem Eesti programmi raames siis üks osa tegevustest on suunata perearstidel ehk ehk tegelikult esmatasandile pereõdedele. Kes, kes peaksid seda teemat rohkem oma patsientidega jutuks võtma. Ta noh, paraku meil arstid ikkagist natukene ignoreerivad seda, seda teema tundub, et meil võib-olla ei ole aeglasel jutustada väga pikalt, et ta ütles, et noh, eks see ajapuudus on valikute küsimus. Et kui me mõtleme selle peale, et kui suur tervisekahju nii nagu ma saate alguses rääkisime, alkoholi tõttu tekib siis siis peaks ikkagist olema elementaarne arst küsib inimese alkoholi tarvitamise kohta. Ta selleks, et aru saada, miks tema üks või teine tervisehäire, millest see võib olla põhjustatud ja teiselt poolt ka ravimite väljakirjutamisele. Et koostoimes alkoholiga. Ta et tervise arengu Instituut jah, on on siis arendamise toetamas just ta ka peremeditsiinikoolitusi selles osas. Et õpetada neid spetsialiste, kuidas seda teemat tõstatada, tõstatada ratsionaalselt ilma hinnangut, et ta ilma emotsioonideta kuidas, kuidas sellest rääkida nii, et kummalgi poolel ei oleks ebameeldiv. Muidugi ta klaas ja siin teistest klippides räägib ka Kaarel ja Mari-Liis. Need inimesed on minu meelest õnnelikud. Sest Ma olen kõrvalt näinud paljusid neid, kes ei no lihtsalt, nad ei otsi abi ja neil on suurem osa inimestest, ongi need, kes ei oska seda tunnistada endale veel enam nad ei lähe arsti juurde. Kuidas need, kes nende kõrval on, saavad aidata inimesi. Jah see on tõesti väga paljud olla paljudel juhtudel probleemiks ja tervise arengu instituut helistavad ka inimesed, kes ütlevad, et ma tean, et teil on selline programm aga minu abikaasa, minu isa, minu vend, minu poeg või ka minu naine ei, ei ole nõus minema, ta ütleb, et tal on kõik okei, et ta, et ta ei saa, sellega, tuleb toime. Kuna saate formaat on nii pisikene, siis, siis ma alustaks pigem sellest, et kõikidel nendel inimestel on sellesama programmi raames võimalik ka pöörduda nende eelloetletud raviasutustesse ja saada sealt juba konkreetseid, nende olukorra nii-öelda rätsep rätsepatööna antud soovitusi arutada nendega, sest et iga iga iga inimene on unikaalne ja olukord unikaalne. Niisuguseid universaalseid soovitusi on keeruline anda. Aga üks rusikareegel võiksin küll olla. Ta pea liiva sisse pistmine ei ole kellelegi lahendus ja see on tavaline, kuna sellega selle haigusega kaasnev väga paljus Tigmat ja kogu perekond tunneb ennast nagu süüdlasena ja tunned häbi ja selle tõttu varjatakse, varjatakse lähedaste eest varjatakse, ütleme, kolleegide eest seda ja, ja püütakse, püütakse nivoolt ära siluda, ära klattida kõiki kõiki probleeme. Et see esimene soovitus on tõepoolest, et, et ta, et seda ei tohiks teha nägu, et oh, mitte midagi ei ole juhtunud, kõik on okei, järgmisel hommikul ta sellest peaks rääkima. Aga siin tuleb meeles pidada ka seda, et purjus inimesega rääkimine on, on mõttetu või lausa katastroofiline, et see viib, see viib mõlema poole meeleheite, nii et rääkida siis, kui inimene saab jutust aru, kui ta on, on kõne kõnemõistmisvõimeline ja, ja rääkida ratsionaalselt, mitte anda nii palju hinnanguid, kui keskenduda sellele, et, et mis on, mis on ratsionaalne pool ja kuidas siis partneritele mõjub. Sooviti täiend. Jah, ma mõtlesin sellele, et ple tõesti hästi oluline on see nii-öelda piiride nagu tajumine, piiride seadmine, et ühest küljest öelda, et see ei ole nagu okei äkki nii-öelda sellega ei tohiks nagu leppida, kui keegi kõrval oma tervist nagu kahjustab. Ja tihti ei ole see, keda ta kahjustab ta ise, eks, et ka need inimesed, kes on kõrval vaatavad ja seal on nagu kaks võimalust põhimõtteliselt, et kas neil vahel inimesed tulevad rääkima teise inimese probleemidest sellepärast, et eitada enda oma ja, ja siis ongi iga arsti ülesanne, tihti on juhtida ka sellele poolele tähelepanu ja teine asi on, on siis see, et nad on tihti nagu ära väsinud, sellest, kannatavad ise, sellepärast nad on nii-öelda nagu kaaskuidas kaassõltuvuseks nimetatakse seda, et neil tekib nii-öelda süütunne ja ja siis on ka sellega selle poolega nagu vaja tegeleda. Aga mõlemal juhul on oluline nagu piiride seadmine, et et teise inimese eest ei saa vastutada, teise inimese eest ei saa otsuseid ära teha. Me oleme pikalt rääkinud, teeme vahepeal väikse mõttepausi ja kuulame ühe muusikapala. Noorena. Rääkmäe geenesajale paaris andis. Meestepeenar Belgias varrod, ääremaastumine kergele jääd. Menumäng. No nädala ja kuu peal tuuletallaja kuu peal on. Me jätkame vikerraadios huvitaja saates alkoholi kuritarvitamise teemadel, mina olen saatejuht Greete Palmiste. Saatekülalistele üks isiklema isiklikumat laadi küsimus, kuidas teil suhe alkoholiga näete, karsklased või vahepeal ikkagi klas veini? Ei ole, et vinni saab ikka vahel sõpradega joodud. Mina ka ei ole karsklane mõtlengi, seda, et ega vist ka tervise arengu instituudi kampaaniatesse täiskarskus ei ole kunagi olnud eesmärk. Et selle taotlemine või selle propageerinud, see vist õnge ta võikski olla ideaal, agedenike utoopiline, utoopiline soov. Ma ei oska nüüd seda seda öelda, kas ta kunagi on olnud, et mulle tundub, et kunagi on küll olnud täpselt niimoodi, nagu ka tegelikult kogu alkoholiteema ja alkoholi liigtarvitamise käsitlemise ajaloos. Karskusliikumine on kogu maailmas olnud ikkagist algselt, et see, see aluskoht, mis hakkas minema ja, ja tänapäevased ka ravieesmärkide seisukohad on muutunud sinna täis karskusest selle poole, et eesmärgiks võetakse koguste vähendamine. Ja see on oluline just kuritarvitamise puhul ja kirjandus ütlebki. Et väga paljude inimeseta võimalik, et ei ole ravile pöördunud. Ühe põhjusena just sellepärast, et nad ei kujuta ette enda elu täis karsketena. Ja neil on jäänud mulje, et noh, et see saab olla niisugune mustvalget salt, kas ta ainult täielik täielik karsklane või siis või siis alkohol, sõltlane, aga tänapäevased ravi eesmärgid. Ta on ka sellised, et, et vähendanud oma alkoholitarvitamise koguseid Doktor Jants, kas kas on olemas ohutut kogust alkoholi? Uuemad andmed viitavad sellele, et ilmselt siiski ei ole et mingisugused riskid kaasnevad ja see risk on nii-öelda kumulatiivne, et et loeb neid mingi aja jooksul ära joodud, siis alkoholikogus. Et kui neid riske nagu vaadatud epidemioloogiliste uuringutes, siis varasemad uuringud näitasid, et, et selline vähene alkoholiga kogus võib-olla nii-öelda vähendab teatud riske või räägite sellistest ott, et nagu kõveratest, et et natukene alkoholi tarbida on võib-olla parem kui üldse mitte tarbida, neid uuringuid on nagu üle vaadatud ja kritiseeritud, sellepärast et öeldakse, et nende nii-öelda mittetarvitajate grupp B on sattunud endiseid alkoholi tarvitajaid, kellel on juba probleemid. Aga mis on natukene nii öelda, murettekitav on see, et kuna alkoholil kantserogeenid toime, siis teatud vähiriskid näivad nagu kaaskasvavad nendel inimestel, kes tarvitavad alkoholi võrreldes nendega, kes alkoholi üldse ei tarvita, et nii naistel see näiteks rinnavähiga, kus ka nii-öelda need soovituslikud kogused siis tõstavad rinnavähi riski, et see ei ole väga suur küll kuskil 20 30 protsenti, eriti võib-olla võrreldes mitte tarvitajatega, aga see risk on siiski nagu olemas on päris palju. Ja noh, see on nii-öelda see vähipool. Aga kui me mõtleme sellele, et mis on see nii-öelda mõju selliste väheste koguste mõju, siis ühest küljest on neid raske nagu uurida aga objektiivselt vaadata, aga samas noh, ei, ei saa ka päris nagu väita seda, et et kindlasti sellest mingi kahju tuleks, kui inimene alkoholi tarvita, seda omal ajal juba uurisi Emil kreppeline, eks, ja ma ei tea, kui kaua tema nagu alkoholi tarvitanud Emil kreppelinaliseksbriga pater SK töötas Eestis mingit aega ja kõik maailma psühhiaatrite jaotada. Tema siis ütle, oli öelnud niimoodi, et et ma nüüd ei ole mingit pikemat aega alkoholi tarvitanud. Ma ei ole küll märganud, et mu tervis oleks sellest kehvemaks läinud, et siiamaani on seda alkoholi tarvitamist ka nagu argumenteeritud osaliselt sellega, et et äkki on sellest midagi kasu, et vähendab kardiovaskulaarhaigust, hoiab dementsust ära. Et need on kõik asjad on nüüd nagu kummutatud ja tegelikult, et igal inimesel oleks mõistlik mingi aeg püüda elus alkoholist nagu hoiduda, et vaadata kaua nädala nädal kindlasti ei ole piisavaks ja öeldakse, et ka selliste sõltlaste puhul, et neil nii-öelda pool aastat ei ole probleemi kaine olla, kui nad on piisavalt motiveeritud. Aga ma arvan, see mingi paar-kolm Kuud võiks olla ja siis, kui see õnnestub, siis on hästi ja kui ei õnnestu, siis on põhjust olla murelik. No ma siinkohal kasutaks kohe juhust, mul tuleb meelde, et see tervise arengu instituut on korraldamas septembris liitumas rahvusvahelise kampaaniaga septembris ei joo. Et see oleks suurepärane võimalus kõikidel proovida olla üks kuu ilma ilma alkoholita. Kordame, võib-olla siin kohapeal üle, ega need reeglid või sellise tegi, mis on ka see alkoinfolehel olemas, et peaks jääma nädalas ütleme siis mingi perioodi peale kindlasti kolm alkoholivaba päeva ja et naistel on see see ütleme siis veel piiripealse ühikud on siis kaka päevas ja 44, mis kaks ühikut tähendab. Ja et ta siis alkoholi selleks, et, et saaks rääkida nüüd kuidagi alkoholi tarvitamisest nagu objektiivselt ja numbrites, eks ju, et tarvitavad kangemaid jooke, teised tarvitavad lahjemaid jooke, lisaks on seal nende nende sees veel väga palju erinevaid siidrid, õlled, veinid ja nii edasi. Ja et üks alkoholiühik tähendab 10 grammi absoluutset alkoholi ja, ja kui ümber arvutada, siis oma oma alkoholikogus, et ja, ja vastav kangus ja, ja korrutada see veel alkoholi erikaaluga, siis saabki kätte, mitu ühikut on tarvitatud alkoholi. Et see, et me oleme selle eesti eesti keel, on, on natukene keeruline olnud ja et me kindlasti ei saa ütelda, et soovituslik kogus on kaks ühikut alkoholi päevas, aga ütleme siis niimoodi, et et see soovituslik piirkogus on kaks ühikut alkoholi päevas, naistel ja meestel on see siis neli, neli ühikut päevas. Ja kindlasti peaks olema nädalas kolm alkoholivaba päeva, mõnedes kultuurides kutsutakse seda maksapäevaks naljaviluks maks maksaks veidikese puhata. See üks, kaks ühikut alkoholi on põhimõtteliselt üks pooleliitrine õlu mul õigesti meeles põhimõtteliselt üks pooleliitrine õlu just ja kindlasti, et kui me räägime sellest piirist päeva kohta, siis täpselt nii, et mitte iga päev vaid jäeti, eks need alkoholivabad päevad jõuame siis selle teema juurde, mida siin juba korra puudutasime. Miks on vaja argumenteeritult kaitsta oma otsust, mitte alkoholi tarbida, ehk et see, meie ühiskonna suhtumine sellesse, kui me ütleme, täna ei joo? Mis mõtted teil sellega tekib, kui palju teil endal on tulnud ette seda, et te peate tõesti seltskonnas selgitama, miks ei soovi võtta pitsi või klaasikest? Ma arvan, seal plased tekib nagu probleem siis, kui inimene on mingil määral ikkagi teadvustanud endale, et tal see nii-öelda alkoholitarbimine on liigne, et liiga palju, et seal peab olema mingisugune sisemine konflikt, miks see nii-öelda probleem tekib. Et ühest küljest on, seal võib olla mingisugune nii-öelda süütunne, et varem on seda alkoholi tarvitatud nagu liiga palju ja teisest küljest on ka soov seda nii-öelda nagu vähendada ja võib-olla on ka seal see nii-öelda nagu konflikt just v, mis on nagu teadvustatud, et teised ootavad, et ma nii-öelda tarbin, aga see võib olla samas ka inimese nii-öelda enda soov ja kellel see nii-öelda tarvitamine ei, ei ole nagu niivõrd problemaatiline, siis nemad ei tee sellest nii suurt nii-öelda nagu numbreid ka või nad nagu ei eelda, et teised eeldavad, et ta tarbib, et see on tema nii-öelda loomulik viis olla olla ja siis on see loobumine nagu kergem sellel alkoholil, et see noh, sellisel määral see küsimus nagu tõstatukse, see juba näitab seda, et selle inimese elus alkohol mängib küllalt suurt rolli. Grete mõtlete seda kultuurikontekstis näiteks, et inimesed, ütleme, on mingi mingi koosviibimine ja, ja keegi, keegi sellel osalejatest ütleb, et tänan, ma joo, keerab oma klaasi Kullum kummuli või täidab veega. Et siin on ilmselt jah, niisugused pikemad kultuurilised ja siin võiks olla veel veel semiootikuid ja, ja Kultrolooge meiega meiega istuma, seda, seda teemat arutama, samas aga mulle endale tuleb meelde ja inimesed, kes on niisugused, ütleme 50 50 pluss võib-olla mäletavad kunagi vene ajal väga palju elevust tekitavat filmi Väike-Veera milles klipp. Ma ise olen esinemistel palju kasutanud, kus siis sa potentsiaalne väimees on karsklane ja, ja tal tekib pereisaga väga suur tüli selle sellel teemal, et miks ta, miks ta ei joo ja ei ole. Et, et sellel, sellel asjal on meie jaoks tõepoolest pikalt pikad juured, aga, aga see annab ka teiselt poolt võimalused. Kui meil nii väga nüüd täna taunime kõike, mis oli nii-öelda vene ajal nõukogude ajal siis, siis see võiks olla samamoodi. Et noh, tolleaegset kultuuri-, tolleaegset alkoholi tarvitamise käitumist võiks samamoodi taunide ja me võiks nüüd võtta võtta hoopis uued harjumused ja uued mallid omale. Kas Lõuna-Euroopas on ka sellised programmid, mõtleme itaallaste prantslaste peale. Me teame, nende toidulaua kõrvale käib kindlasti lõunasöögi kõrvale pokaal veini. Võib-olla see on minu selline kujutelm või stereotüüpne mõtlemine. Aga kas, kas meil on rahvast tänases erinevad taluvuspiirid või piiripidamistunne või kuidas? Alkoholi liigtarvitamine on probleemiks kogu maailmas ja, ja selle programme selle vähendamiseks on ka kogu kogu maailmas ükskõik, mis riigi me võtame, kaasa arvatud seal vanad veinikultuuriga maad, nagu, nagu Itaalia, mida te nimetasite ja nii edasi, nii edasi. Aga on tehtud professor Remm ja tema meeskond on teinud uuringu, kus on just vaadatud neid erinevatest kultuurilisi erinevusi alkoholi tarvitamise mustrites ja seal on toodudki välja Vahemereäärne kultuur. Ja, ja Põhjamaade kultuur ja Põhjamaade kultuur erineb just just selle poolest. Ta joomise üks eesmärk on juua ennast purju, juuakse väga kanget alkoholi, juuakse suurtes kogustes. Et see Vahemerekultuur on siis just selline, et juuakse lahjemat alkoholi ja need joodavat kogused on väikesed. Ja kindlasti ei ole joomise eesmärgiks juua ennast purju. Et see on nii, nagu te ütlesite, sellise söögikorra üks osa. Saate lõpus jõuame veel ühe teema põgusalt avada. Kuidas peaks lastega või ütleme alaealistega teismelistega, kes siis juba hakkavad huvi tundma alkoholi vastus, selline keelatud vili võib-olla isegi loomulik huvi või selline ärevus, tekib see teema puhul, tahaksin proovida. Kuidas peaks vanemad käituma, kas hoidma oma last täisealiseks saamiseni, kindlalt karskena või, või on okei ka see osa, mida osad vanemad selgitavad, et kui laps proovib alkoholi minu koduköögis minu silme all, siis see on kuidagi nagu kaitstud keskkond, mida arst selle peale ütleb? Noh, kui küsimus on nagu, lihtsalt nagu proovimise ees, et ja see huvi on, et, et selle öelda suu märjaks teha ju võib, et ma arvan, see ei ole nii-öelda nagu probleem, eks, aga probleem on siis kui nii-öelda vanem noh, nii-öelda normaliseerib seda alkoholitarbimist, et, et huvi, huvi on ja maitstakse ja tihtipeale esimene nii-öelda kogemus inimesel on ka ju suhteliselt nagu negatiivne või et lapsed, kui nad proovivad, ütlevad, et on kibe ja vastik ja ja on ka selline nii-öelda alkoholirefleks, et kui suurem kogus alkoholi ära juua, siis inimene oksendab. Ja kui see kokkupuutumine on nagu pikemat aega, siis magu nagu harjub sellega ära ja ka kui lahjemaid alkohol tarvitada, siis siis ta oksendamise refleksi ei ole, et kindlasti ei peaks noori nagu ergutama või proovima või ütlema, et seal midagi nagu normaalset. Peaks meelde tuletama seda, et aju areneb kuskil 24. eluaastani ja kui alkoholi seal nagu kasutada ja pidevalt, et sessi, siis takistab seda nii-öelda aju küpsemist. Et aju tegelikult areneb väga kaua, teatud ajupiirkonnad saavutavad oma sellise funktsionaalse täiuslikkuse alles 40.-ks eluaastaks, et see on siis otsmikukoor näiteks kõik need ühendused on alles 40.-ks eluaastaks ja alkohol tegelikult kahjustabki just selle nii-öelda otsmiku koore nii-öelda toimimist, et seal on need muutused nii-öelda, tekivad, et tegelikult et noh, inimesed, kes pidevalt alkoholi tarbivad, nad ei funktsioneeri nii hästi, kui nad teeks seda ilma alkoholita. Aga ega see vanusepiir 18 ei ole ju ka mingisugune imerohi või noh, see ikka organism areneb, eks ole, erinevalt aga see 18 ilmselt pandud noh, seadusandjale paika. Et see ei ole niuke punkt 18, saan siis mul on ohutu alkoholi tarbida. No ei ole ju, teatud riikides on ka see vanusepiir on 21. Ja millesse nii-öelda erinevus siis on, et see on alati nagu kokkuleppeline ja selline mõistlik ettevaatlikkus. Arukas, ma arvan See vanusepiirang on ikkagist poliitilistel kaalutlustel, eks ole, et meil on ju tegelikult ta selleks, et inimesed tarbiks alkoholi, meil on selle taga väga suur huvigrupp olemas, kelle, kelle jaoks on see ühelt poolt äri teiselt poolt ka igapäevane töö ja, ja sissetulek. Et see on üks pool. Aga rääkides nüüd lastest, siis siis on kindlasti hädavajalik, et sellel teemal lastega räägitakse, et see on jällegi, et noh, tale mõtet, et see on kõikjal meie ümber olemas ja me ei saa teha nägu. Et seda ei ole siis 18 aastaselt sellest sellest rääkida. Aga kõiki asju ei pea õppima läbi isikliku kogemuse. Ja nii nagu doktor Kask ütleski, et ta, et sellest ta sellest ei saa nagu teha, teha sellest eraldi sündmust lapse elus, et vot nii käibki, et ühesõnaga see fookus ei saa olla, ei saa olla alkoholil. Meie saade on saanud väga kiiresti otsa aitäh külalistele Jana Alap tervise arengu instituudist Ants Kask, kes oli arst ja psühhiaater? Regionaalhaigest, mina olin saatejuht Greete Palmiste huvitav läbi. Ja, ja kohtumiseni. Kena päev.