Vikerraadio. Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime Karu putkest. Ohtlik võõrliik. Karuputk õitseb juba mitmeid aastaid on teda riiklikult tõrjutud, aga Taiman lisa, milles seisneb tema elujõulisus ja miks on teda nii raske tõrjuda? Sellest räägib meile täna saates keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialisti vunk ning tunni lõpupoole või sissetunni teises osas. Teeme juttu loodusajakirjaniku Kristel Vilbaste. Küsime tema käest, millega jääb tänavune suvi meelde. Suvi on olnud natukene teistsugune kui eelnevad. Head kuulajad, kutsun ka teid üles. Kui teil on mõtteid selle suve kohta, kirjutage need meie foorumisse. Tunni teises pooles saame ka sealt nad ette siis lugeda. Milline on olnud teie meelest see suvi, millega ta võiks meelde jääda, mida olete tähele pannud, mis teistmoodi on? Niisugused on tänased teemad, minu nimi on Krista taim ja head kuulast. Ja nüüd teeme juttu taimedest, mis võib kasvada viie meetriseks, on siin Eestimaal ennast hästi tundnud, teda riiklikult tõrjutakse, aga ikka ikka ta tõstab pead, kuidas temaga lood selle karuputke ka sellest alustamegi. Meil on nüüd Pärnu stuudios keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk. Tere. Tere hommikust. Hülge mitu aastat, olete teie selle karuputke teemaga tegelenud? Riik on alustanud tegelikult pisikeste projektidega juba 2007. aastal ja üle-eestiliselt on tõrjet tehtud alates 2009.-st, see tähendab, et siis kõik alad, mis teataksegi contõrjesse võetud Palju neid alasid on, ma vaatasin täna ka teie kodulehekülje peal, kus on võimalik siis vaadata, et kus need võõrliigid esinevad. No teda oli nii, Ida-Virumaal, Viljandimaal, Harjumaal praktiliselt ei olnudki maakonda, kus teda ei olnud. Ja on tõesti niimoodi, on et kõige vähem on teda muidugi Hiiumaal, kus ta juba hakkab praktiliselt kaduma ja üks kõige vähem sisse tassitud kohta on Pärnumaa huvitaval kombel. Aga muidu ta on tõesti kõikjal meil ja teda on kokku juba 2400 hektarit või isegi rohkem. Mul selle aasta viimased tulemused veel puuduvad, mis teeb Eesti pindalast 0,05 protsenti? Räägime natukene tema levikust ja sellest, kuidas ta siia tuli ja kuidas tal on nii hästi siin läinud, et temast ei saa ega saa lahti. Ma olen kuskilt lugenud, et 1814 mainitud Tartu Ülikooli botaanikaaia nagu siis seemnete nimistus, siis jubedast teati, aga ta vist veel. Ja teda kõige esimesed taimed toodigi sisse iluaianduses ja just botaanikaaeda ja samuti Lääne-Euroopas ja Inglismaale. Gaasias Kaukasuse mägedest, et seal on tal hoopis teised tingimused ja Eestis on viljakas pinnas palju mulda, erinevalt mägedest. Et sellepärast ta siin siis plehku pani ja igale poole laiali tassiti, ilus suur lill. Nii oli ilus, aga siis arvati, et oleks toredast ka silo teha. Ja siis oli Nõukogude Liidu ajal viiekümnendatel hakati otsima ju taimimiskonnaks, palju massi saaks loomadele palju Ta ja tuleks palju piima, palju liha ja, ja nii ta lahti läks, et eestlane on selline agar ka, võttis kätte ja hakkas teda erinevates kolhooside sovhooside kasvatama ja need on praeguseks ka sellised tuumikalad, mis, kus on ikka väga palju karuputke kaardistatud. Just need endised kolhoosi ja sovhoosipiirkonnad. Ja millal aru saadi, et ta ikka ei ole kõige parem silotaim. Kas loomad said ka sellest mürgituse, sest tegelikult ta ju sisaldab mingeid aineid, kas mingi puro, Kumari? Ning Burogu Marii on, on jah, üks nendest on see, mis just selle taimede tundlikus naha tundlikkuse inimesel ära võtab, et kui mahlaga kokku puutunud, et tekib päikesepõletus. Aga see, et, et ta nagu ikka väga hea ei ole vist sellest saadi juba tegelikult nõukogude aja lõpul lõpu poole aru. Et mul ei ole küll mingisuguseid artikleid põhjapanevaid viiteid tuua, aga kuuldavasti oli, ta tekitas maavaegusi lambaid, isegi suri selle kätte ära. Et ei olnud aru, saadi. Niimoodi ja siis tuli selline vaikne aeg, kus ta midagi ei tehtud, ta sai rahulikult olla. Ja millal algas siis tõrjumine ja kui edukas on olnud, et millal oli see nagu tipphetk, kus ta oli praegu 2000, et 400 hektarit, seda on ikka väga palju, kus on olnud teda veel suuremal alal, kui just ei ole kasvatamist mõeldud. No tegelikult kindlasti teda praegusel hetkel ikkagi on tegelikult suuremal alal olemas, me lihtsalt kõiki nurgataguseid ei tea kui palju teda nüüd päriselt olnud on või kui palju on näiteks omavalitsused või inimesed ise ära tõrjunud. See ei saa olla tegelikult väga palju suurem hulk. Ja eks jah, see, kui need sovhoosid, kolhoosid, lagunesid, need keskused jäid nagu peremeheta üldse. Eesti vabariigi algusaeg oli teatavasti piisavalt segane. Et eks siis oli see maastikupilti ka hoopis teine tuumikalad, mis praegu on tõrjes ja tegelikult hoitakse ju Kasmaasia hävitatakse iga aasta tärkavad taimed, siis olid ikkagi suured õitsvad valged, nelja viiemeetrised müürid püsti sõitsid nagu labürindis. Et seda on päris paljud ütelnud, et tegelikult maastikupilt on juba muutunud ja naljalt ikka tee ääres väga suuri paksu krooniat ja karuputke metsa ei leia enam. Kuidas teda tõrjutakse, mida selle jaoks tuleb teha umbrohuga lihtne, tõmbad välja ja ongi nagu kõik, aga temaga ei ole see asi nigel. Tegelikult oleks temaga ka ikkagi selles mõttes lihtne, et on ka ju ikkagi võib ju võtta umbrohi, et kui ta ikkagi välja tõmmata ei jõua, aga kaevad siis, siis ta ongi hävinud. Et kuna ta on selline mitmeaastane ja kui sa seda juurikat kätte ei soovi, seda juurikate hävita, siis ta kasvab järgmistel aastatel edasi. Riiklikult küll me ei jõua kõiki alasid panna kaevamise, kõik alad ka ei ole kaevatavad näiteks kivised jõeääred paepinnas Põhja-Eestis või siis mingit prahipaigad. Et meil on glüfosaadi põhineva herbitsiidiga mürgitamine, eksis taimemürgiga. Ja, ja aga nagu ma ütlesin, kaebamine kõige efektiivsem nooremaid taimi jõuab ka võib-olla välja tõmmata, oleneb mullast. Aga mis on selle kaevamise juures nagu üks nüanss, mis võib olla nagu neid tavalisi inimesi kutsuda kaebama, ongi just see, et kui sa selle taime mahlaga kokkupuute Sa võid pärast päikese käes olles saada väga koledaid tõsiseid päikesepõletusi mis jäävad nagu mitmeks aastaks ja tekitavad tohutuid arme. Et kui rahulikult talle ligineda pikad varrukad, kindad, pikad sääred, ei rahni, ei rahmelda, ei aja pritsmeid laiali endale igale poole näo peal, et siis on ta tegelikult täiesti täiesti lihtsalt hävitatav igalühel oma aiaski. Minul tekitab hirmu, kui ma juba näen mingit sellist neljameetrist ja ma lähen sinna rahulikult ligi, siis see asi lõpeb halvasti. Et lihtsam vist ikka varakevadel välja juurida, aga nüüd, kus on õisikud, et need edasi kannaks järgmisi, vot. Mis praegu praegu muidugi, et ja kuskil juba juuli keskel on tal tegelikult ju täis, kas käesed hakkab õitsema, et siis eriti sellise hiiglasega ei taha nagu rinda pista. Ja praeguseks tegelikult on ka juba see seis, et ega ta hakkab pudenema seemned ja siis vähemalt meie igasugustes juhendites ja soovitustes on, et kui ta juba pudeneb, seemned on valmis, siis parem ära mine puutuma. Sest kui sa seal jäävad sulle seemned kuskile külge kasvõi talla alla kuskile kapuutsi, sa lähed teise kohta ja sa tassid neid seemned hoopis laiali. Et see mure on ka praegusel ajal just. Hetkel põllumajanduses, kus on näiteks koloonia, mida me diabola tõrjutud seemned pudenevad, minnakse masinatega, ligi, pudeneb masinate peale pudeneb saagi, siis on see siis hein või silo või või mingi põllukultuur ja, ja niimoodi ta levib edasi, et praegu isegi soovitaks mitte midagi teha. Kevadel mingi kevadel tegema, siis peab ära tundma tõenäoliselt? Jah, kui tegelikult meie ütleme ka, et kui sa ikka juba korra oled näinud, et ega sa siis teistega seda sassi aja ja ta hakkab kasvama ikkagi oluliselt varem kui meie teise teised kodumaised liigid. Ja no võib-olla kui mingit väga pisikest on raskegi kinni võtta ja välja tõmmata või kui tõesti keegi tahab mürgitada, siis see lehepind ei ole väga suur, kuhu seda mürki panna siis tegelikult juba jah, juuni algus, siis on juba ta kindlasti äratuntav ja on hoopis ohutum sigineda. Kui kaua on tal seemned idanemisvõimelised? Et kui ta nüüd ütleme, seemned saavad valmis, kukuvad maha, kaua nad seal mullas on ja ja? Meie teada idanemisvõime on tal 10 aastat ja mõningate inimeste inimesed ütlevad, et isegi kauem, et on kolooniaid, mida meil on juba isegi 10 ja rohkem aastat tõrjutud, aga ikka veel taimed tulevad, on alasid, mis on tõrjutud, ütleme, et on hävinud Lähme paari aasta pärast, seal on jälle uued taimed. Nii et 10 aastat ei ole karuputke jaoks üldse mingisugune aeg. Aga kui te riiklikult seda tõrjuda, siis on palgatud inimesed, kes lähevad trimmerdama nad maha või pritsivad või kuidas see välja näeb. Trimmerdamine annab ainult kosmeetilise efekti hetkeks, et tegelikult ju nagu kõik igasugused muud putkad kes iganes oma kodu Oviski niidab, et ta võib ka väga madalalt õitsema ja seemneid on, see ei hävita ja riiklikult riigihanke korras me otsime siis jah, tõrjujat, kes nagu ma ütlesin, peamine meetod on Hervitsiidiga pritsimine. Et käsi pritsidega käiakse, minnakse kolooniasse, pannakse taime lehtedele, karuputke taime lehtedele ja see siis lehe kaudu peab jõudma sinna juureni sele juure ära tapma ja nii ongi sellest taimest lahti ja niimoodi siis nii palju aastaid kui see kui sa nagu Aktiivne koloonia on ja vähemal määral on siis kaevamine, seda justkui on maaomanikega kokkulepet ei soovitanud, ehkki oma hoovi või on mahealad, mahetootmisalad ja hästi väikesel määral on ka õisikute lõikamine, kus ei ole võimalik mürki panna, kaevata, mis on just sellised kivised jõeääred, sest veekaitsevööndis mürki kasutada teatavasti ei tohi. No siis keeruline taim, tundub ta kuigi mulle tuli pähe selline mõte, et nüüd, kus vabariigil on sünnipäev, kui meist igaüks võtaks kätte ja kevadel läheks ja ütleme, näiteks 20 karuputke välja uuriks, kas võiks saada. Lisaks hea meel oma spetsialistide meeskonnas oli ka selline mõte, et Eesti vabariik 100 kingituseks võiks tõesti teha, et igaüks läheb, kaevab 10 taime välja ja meil on üks aasta tõrje tehtud. Vaat siis me teeme pisikese pausi, kuulame Invoilerilt ühe loo ja siis räägime edasi. Pärnu stuudios on meil keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk ja head kuulajad. Kui teil on küsimusi karuputke kohta või olete ise äkki temaga oma koduaias võidelnud ja edu pikalt, siis andke meile teada, helistades 611 40 40 pärast järgmist lugu on telefon avatud. Näen läbi seilata ja üks on. Vaata mind, ma olen praegu kuus juukseid. Kõik on hästi parem Liivimaa ning Ruupaaemm riivi. Vikerkaar käib kahte piiri. Kanna poole raske enda keski olla lasketoetus Välgi. Aitan sind, et sinu minu poole miljon. Ülem. Kui kaamera ees parem Liivimaa ordu ämbri Vikerkaar käib ka läbi. Kuule, tüdruk, näen siin läbi eesotsa ja miks on tulla hävin? On hästi parentiini. Pöördu Paaemm yli, ei Kergaar käib ka triivi. On hästi paare, Iirimaailm pöördub, viidi vikerkaar, käib ka piiri. Niimoodi, 611 40 40 on telefoninumber. Meil on Ellis esimene helistaja liinil ja Pärnu stuudios on keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk. Hallo. Tervist, kuuleme teid. Tere, palun vabandust, aga mul on üks küsimus. Palun, kas huvitaja saade on järelkuulatav, Andal kordus olemas Eesti raadios. Jah, huvitav saade on järelkuulatav, tal on kordus, see on pärast südaööd ja saab alati meid järelkuulata ka internetis lihtsalt sisse huvitaja. Ja siis tulebki nii, aga 611 40 40 teemaks on karuputk ja küsimus selline, et kuidas olete teie ise oma koduaias karuputke ka võidelnud, olete tast jagu saanud. On teil mõni hea nõu? Kui kaua on see asi aega võtnud? Kohe kuuleme. Hallo. Olete eetris? Ma tahtsin küsida niisugust asja, et kui nüüd entusiastlikult oma elamise lähedal on leitud niisugune väike koloonia ja sealt on selle mõttega, et seemned puistavad edasi ja et peaks need seemneõisikud ära võtta ja ja, ja korjati nad ühte koti plastikad koti, kui aga siis kerkis küsimus, et mis nendega teha, kui põletada, et siis äkki õhuvooluga Nad paiskuvad veel laiali. Et no ma saan aru, et isikuid ei ole mõtet korjata, ma sain aru Nii kohe kuuleme täpsemalt ja Eike Vunk praegu ei ole hea korjades Napodisevad, aga kui seda oleks teinud nüüd natukene varem? Või ja meil see õisikute korjamine on täitsa tõrjemeetod ja juhul ka, kui esimene tõrje ei ole millegipärast piisavalt efektiivne olnud, tekivad õisikud siis kindlasti need õisikud ära korjatakse, kas seemne algetega või seemnetega ja meil on öeldud, et tuleb kas hästi sügavale matta või siis kontrollitud tingimustes põletada, ehk et ise olen ma kodus ka pliidi all, kui on juba söed all, ajalehenutsakas isse need seemned pannud ja siis põletanud sealt ei lendude küll kuhugi matta siin nagu pool meetrit, ma ei tea ja vähemalt pool meetrit, et meil üks tõrjuja on ka tegev ehituses, et tema näiteks paneb vundamendiauku oh seda õudust. Kui ta seal 10 aasta pärast kasvama hakkab, lükka vundamendile, aga võtame järgmise helistaja hallo. Ei ole teid praegu, võtame järgmise, kuuleme. Sellest karuputke saab väga lihtsalt lahti. Võtke, kui ta õitseb. Looma süstal, millega loomis mühkitakse kõige jämedam nõel. Tõmmake sinna glüko, saad sisse, sentimeetri kõrguselt, süstisid sellesse taimesid, ta on seest tühi ja saate väga kerge vaevaga lahti. Et te olete niimoodi proovinud? Selge aitäh, et mis te kostate selle kohta, et neid Aga ei, see sedasi võib läheneda küll lihtsalt, ma kujutan ette, et kui ma oma tõrjujatelt seda telliks üle-eestiliselt läheks natuke keeruliseks, aga meil tehakse ka niimoodi, et kui on tõesti õievars sisse, lõigatakse pealt ära ja sinna õõnsustesse sisse kallatakse. Ja siis ta läheb selle juure, nii et, et selles mõttes ei ole midagi vale. Võimalik, et võib nimedega, mis mürk see on siis, mis kõige tavalisem on meil raundab, mis põhineb glüfosaadi, mis on ka siin palju poleemikat tekitanud, aga seda öeldakse, et võiks olla kõige ohutum, ta on ainult taimelehepinna kaudu, mõjub, et seda ei panna mulda. Et selles mõttes võiks ta olla nendest mürkidest kõige nagu säästlikumalt kasutatav, aga ta peab olema võimalikult kange, lahus karuputk on võimus. Vaat siis. Ja kui tal see juur on ära surnud siis ohuks jäävad ikkagi seemned, mis ajavad uued taimed. No eks seal kõrvalt ärkavad siis järgmised, mis on oodanud oma hetke, et kui see üks suur jäme porgand, nagu meie nimetame ära võtta, siis kõrval on teised ootel ja, ja niimoodi aasta-aastalt lihtsalt tulebki see seemnepank välja kurnata. Selge, võtame veel ühe helistaja hallo, kuuleme teid, keerake natukene raadio vaiksemaks. 14 kolm kilomeetrit eemal labatrjeri teises otsas mälet järjel ja minu juurde on silla tekkinud. Järve äärde kaasneb karuputkel. Nii et see on väga ohtlik kant siin. Et see on küllaltki vähe neid praegu näha. Ja praegu on vihmane ilm hästi palju vihmatuld, ma vaatan mul aega on siin küll aeg ja nii, et siis ma lähen ja lõikan nad seal. Ülemised. Ja siis te panete nad kilekoti kuhugile, eks ole? Mina elasin vähemalt seemikuid, aga need kevadel katsun nad ise välja kaevata. Suurepärane, nagu see eelmine mees ütles, et seda süstlaga sinna seda mürki lasta. Võib-olla selle tegemise võtan ma kevadel ise kätte. Aitäh seda on väga tore kuulda, et kohalikud inimesed ikkagi ise hoolivad oma ümbrusest, et see on kõige operatiivsem, et sa näed, mis seal on, millal ta tekib, kasvab, kas mõni jäi kahe silma vahele, et see on väga tore ja jõeääred on ohtlikud, meil on päris mitu jõge, mille, mis on ikka mitmekümne kilomeetri ulatuses on koloonia ja seemned levivad edasi. Vaat siis reaalne oht. Ja võtame veel viimase helistaja, kuuleme teid. Tere, mina räägin ühest, ühest ka minu meelest võõrliigist, mis vallutab. Puude vahel sirelite ja teiste ilupõõsaste vahel ennast sättinud kõrgeks kasvab laiade lehtedega ja, ja väga ilusad kobara kobaras valged õied tulevad sügiseks ja, ja mitte kuidagimoodi sellest lahti saada, vallutab järjest kaugemale, läheb juba juba vabas ruumis sinna aeda puru sisse ja siis ma olen teda lõikunud. Et las ta kasvab nii kiiresti, et iga nädal tuleb, tuleb neid lihtsalt välja kiskuda, et, et nad sügiseks ja siis ei võtaks võimust. Ja kevadeks on siis pikad Need pruunid, puitunud kuivanud varred, millega ei ole mitte midagi peale hakata. Niivõrd imeb seal põõsaste vahele, talun, mida, mida sellega ette võtta, mismoodi saaks hävitada? Et ei tea, mis asi see on, mis taim see on. Ma olen seda näinud ka mujal, aga nime ei, no mina ei tea jah, ja arvatavasti võõrliik. Aitäh. Ma nüüd ei, ei tea ka, see on niisugune nagu mälumäng praegu meie leige võnked, mis taimega võiks tegu olla? Vana mõni mõningane kirjeldus ju karuputke ka sobib, aga kui teda on niimoodi välja kistud ja ei ole nagu midagi juhtunud ei oska ka ütelda, et karuputk võibki veidikene madalam olla, et Hiiumaal meil on näiteks selline pisike, et aga valged, säravad õied, suured, laiad lehed. Kõige. Mul on mingi dekoratiivne taim, võib olla küll mingi kultuuris on meil ju hästi palju igasuguseid sorte, liike, aga kui on mingi kahtlus või on küsimus, siis võib alati teha pilti ja keskkonnaametile ka saata, et me, me võime ise vaadata üle, et kes või mis on. Ja võib-olla oskame anda mingeid soovitusi. Nii on võib-olla ka kõige lihtsam, ma mõtlen, et kui on nagu tuvastatud, et kellega on tegemist, et siis tead, mismoodi tõrjuda sest niisama või on keeruline, mis nõu anda? Ja ei, niisama ainuke nõu, mis, nagu kõikide liikide puhul tegelikult toimib, on, et kui teile ei meeldi, siis rohige välja või kaevake välja. Aga kui ta on jah, selline risoomiga paljuneb näiteks ja siis siis võib-olla nagu väga kaua aega, väga palju tööd. Aga ega muud tihti üle ei jäägi. Küsin veel karuputke kohta. Et kui aga, kas teil on kõik kolooniat teada, mis on, või võib veel juhtuda, et on mõni kuskil peidus ja ootate, et ka inimesed nendest teada annaks või kuidas nendega käia? Kindlasti on kohti, mida me veel ei tea, siin on seitsme aasta jooksul on näiteks pindala kahekordistunud Meie jaoks et kui aastal 2010 oli hinnanguliselt 1200 hektarit, siis praegu on meil 2400 hektarit. Ja, ja kuna meil siis ka tõrjujad ja meiega ise kontrolli käigus satume järjest sellistesse piirkondadesse, kus me ei ole varem liikunud, siis ikka järgmise põõsa taga või järgmise käänaku taga võib olla mingisugune koloonia. Jätkus meil on tegevusi, mis, mis kahjuks levitavad. Nii et, et me kindlasti ei tea veel kõike ja me ootame inimestelt teateid ka sellistel juhtudel, kui inimene võtab kätte ja ise neid tõrjub, et siis me lihtsalt teame levikut. Me teame, mitte ohukohti, kus ta veel võib-olla et kõige lihtsam, kõige parem ka meie jaoks on ikkagi teha pilt ja saata, et me käime kohal, kaardistame aga sellega. Me ennetame seda, et me ei läheks kohale näiteks hea ohaka pärast või inputke pärast, mis kõige tavalisemalt tekitab tunde, et see võib karuputk olla. Et on taimi, mis nagu meenutavad, kes kasvavad hästi ja sedasi suureks, et et võivad segadust tekita. Ja no inimesed teavad, et on suur, hästi suur kasvuga ja hirmul on suured silmad, nii et see ohakaid on meil päris palju teatatud ehingutki, mis on lankide viisi. Öelge aga, kas linnud ja loomad ka tema seemneid edasi kannab? Loomad võivad niimoodi kanda küll, et siga metsiga näiteks kõnnib sealt läbi seemned pudenevad, et selga ja ta kõnnib kuskile mujale, et sedasi võib ta millega iganes levida. On kahtlusi, et linnud söövad seemneid ja siis levitavad, et seda ma kindlasti välistada, julgem. Nii et, aga kuna ta tuullevi ja ei ole, siis ikkagi peab reaalselt võtma mingi asi ta nii-öelda selga ja viima teise kohta. Vot siis küsin veel ka selle kohta. Tema oma kodumaal ta ei kasva nii kõrgeks, korra oli alguses sellest juttu, et, et Kaukasuse kandist on pärit seal, ei läinud tal nii hästi või, või, või kasvab ta seal ka siis selliseks neljameetriseks vohavaks. Ei, seal ta nii kõrge ei ole, et mägedes on ikkagi teised tingimused, seal on hoopis karmim kliima, seal on seda viljakat, mulda on oluliselt vähem. Mis natuke, võib-olla saab võrdluseks tuua meie Hiiumaad, kus on ikkagi kivine ja, ja seal on ta hoopis kidur, madalam. No kindlasti ka kaukalsuses on tal omad patogeenide, ehk siis mingid kahjurid. Seda on ka uuritud, et võib-olla tuua Euroopasse, et siis hakkab karuputke sööma hävitama, aga samas tõenäoliselt pistaks nahka võib-olla meie oma liigid esimesena. Et sellist varianti ei tasu katsetada. Päris ohtlik nii nagu kõigi võõrliikidega ja eriti nendega, mis tunnevad ennast siin siis ülihästi, sest tegelikult on ju meil Eestis ka teisi võõrliike, mis osal nendest lausa kantud ka Euroopa võõrliik nimistusse. No võtame siit näiteks verev lemmmalts, mis näeb ka sedasi eemalt väga ilus välja, aga kui ta ikka minema hakkab, siis annab teist hoida. Õnneks on, ta ei ole mürgine või vähemalt ei tekitada sellist tugevat reaktsiooni, nagu seda võib karuputke ka olla, kui sa juhtud veel päikese käes ja tema mahlaga pihta saama. Ja see verev lemmmalts pigem ongi ohtlik meie omale oma taimestikule. Et noh, mingil määral põhjustab ka majanduslikku kahju, mis on Euroopas arvutatud, mis tähendab igasugust erosiooniohu tekib tamist kohalike liikide väljatõrjumist sellel näol, aga muidu ta on nagu tavaline aedades plõksu taim, ehk siis see väike lemmaldset juurid välja kuivab, ära ei juhtu midagi inimesega ega ohutu. Aga jah, ta kasvab tohutult suureks ja võib tohutud alad enda alla võtta. Ma väga tänan teid täna saatesse tulemast, Eike Vunk, keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist ja peatusime siis pikemalt karuputkel. Olgu see karuputke ühtlasi ka hoiatuseks selles mõttes, et kui te kuskilt midagi huvitavat toote oma aeda, siis hoidke tal silm peal, et ta jooksu ei paneks. Sest kust teistmoodi need võõrliigid loodusesse saavad ja ennast hästi tundma hakkavad, et kui te olete midagi toonud, hoolitsege tema eest ja hoidke teda öelda oheliku otsas, et ta jooksu ei pane. Me jätkame siit lauluga, mis räägib samuti karu putkest selle. Ma ei tea, kas nüüd ohtudest, aga karuputke laul on pühendatud Senesiselt ning pärast seda laulu võtame ühenduse Tartuga, kus on ootel Kristel Vilbaste. Nüüd aga suveteemade juurde karuputke juurest ja meil on Tartu stuudios loodusajakirjanik loodusnaine Kristel Vilbaste. Tere, Christian, sinuga tahaksime rääkida suvest ses mõttes, et sina oled see inimene, kes jälgib, mis toimub meie ümber ja just looduses, et kui me siin tavaliselt oleme linnainimesed nii-öelda, et ei mäleta hommikutki ja veel vähem eelmist päeva või mis on kuskil toimunud, siis sina oled endas arendanud just selle, et sa paned tähele, sa märkad. Ja ma tahakski sinu käest küsida, mida sa oled sellest suvest, mis ma ei oskagi nüüd öelda, kas ta saab juba läbi või tuleb teda veel. Aga igal juhul ta on nagu teel sügisesse. Mida sa sellest suvest välja tooksid, on ta olnud kuidagi teistsugune või eesmärke, oled sina siin näinud? Noh, kõigepealt tuleb muidugi öelda seda, et selle suvega on tõesti nii nagu paljud naljamehed viskavad, et et need kaks päeva, kui suvi oli, olid ma parasjagu puhkusel. Et kui me nüüd seda saadet või seda lõiku kokku leppisime ja maalt pidin linna ära tulema, et siis ma ütlesin sulle, et seisan parasjagu rõdu peal, ahjuroop käes, et et see suvi on saanud ikka kogu aeg ahju kütta, et nii palju külm on olnud alguses või siis noh, nüüd ka selle kuumaajal, et tegelikult õudsalt niiske. Et Toas linadki on märjad ja ma olen täiesti mures, et meie ahjupuud või need saunapuud seal maale kuiva ära, et selline tohutu tohutu tohutu niiskus on kogu aeg olnud. Et vanematel inimestel kindlasti on see, nad tunnevad kontides kogu aeg seda. Aga eks see on toonud kaasa ka sellised hoopis kummalised asjad, et, et noh, rohi kasvab hästi. Et mina see aasta ei ole nii usin Alt jõudnud kõike maal ära niita ja mingi hetk täitsa otsustasin, et et las taimekesed kasvavad, et ma usun, needsamad võõrliigid ka, et küllap nad on saanud see aastaid täiesti mugavalt kasvada. Aga seda kummalisem on jah see ka, et on, on tegelikult juba Lõuna-Eestis jälle kaevud kuivad. Et ma ei tea, palju inimesed seda märganud on. Et kui me nüüd nädalavahetusel tegime trummikursust ja siis trummid ei salli ju üldse sellist niiskust ja siis ajasime seda kõuepilv ära, siis siis mingi hetk jah, Mikk ütles, et las tuleb Jakas Go Go kuuekene laulma ja vot siis tuli küll selline tohutu raju pähe. Ma kirjutan alla sellele kuivusele omalt poolt, et õues niiskus ja samas kuivus Pärnu jõe algusallikas on praktiliselt seisab, ma ütleks niimoodi, et seal ei toimu mingit tegevustega. Kuivanud ja paljud inimesed räägivad, et allikad on kuivad, et noh, ma ei tea, nüüd need vanemad ja suuremad allikad ikka voolavad ja ilmselt see Pandivere kant ikkagi seal on. Sinna tuli see rajuga nüüd maha. Et see on nagu veel on, aga tõesti jah sel ajal juba on olnud tavaliselt vihma. Et ega see tegelikult see Eestimaa loodus ju nii palju ei erine aastati, et et see noh, ütleme niimoodi, et juuli viimased viimane nädal ja augusti kaks esimest nädalat, et see on nagu noh, ütleme Bolt kindlalt tuleb meile üks korralik keeristorm ja selline ja keeristorm tuleb just selle kuumalainega, aga see on ka jah, enamasti on selline selline hästi niiske ja selline troopiline. Et aga see tuli ka see aasta korralikult maha. Üllatavalt küll jah, ma ütleks isegi, et nädal aega hiljem. Et nii nagu putukatega on see, et kõik asjad on natukene hiljem ja natukene enne saate alguses rääkisin Urmas Tartes, küsisin omavahel, viskame nalja, et et miks herilasi ei ole, et see aastaid. Urmas viskab nalja, ütleb mulle, et noh, maailmalõpp on tulemas, aga miks siis ei ole? Et tegelikult on ilmselt ka põhjus lihtne, et, et see, et kui kaks nädalat on hiljem see aeg, et noh, erilaste puhul on see, et ega nad siis pesa ümber kogu aeg inimestele kallale ei tiku, et need, kes kallale tikuvad, need on need pesast välja visatud erilased juba, kui see, see aeg on läbi, siis aetakse nad pesast minema, emale jääb siis talvituma. Aga et see aasta on jah, see, et umbes kaks nädalat võib veel oodata, et Urmas ütlebki, et septembrikuus võib tulla sellise erilise laine, aga ta ütleb ka seda. Et tegelikult ilmselt kuna herilased on putuktoidulised, siis neid putukaid on vähe ja ta ütles, et, et võib küll tema sõnade järgi öelda seda, et et see aasta erakordselt vaene putukaaasta mic mul abikaasa ütles, et tegelikult ainukesed putukad, keda palju oli oli olid vaarikaussid, need no neid oli kohe niimoodi, et vaarikaid see aasta vist keegi eriti ei saanudki. Aga jah, herilased olen, on praegu see, mis minu jaoks on täiesti arusaamatu, et kuidas ei ole, et ma olen nüüd ju isegi lugenud üle, mitut herilast ma sel aastal näinud olen, neli on üks oli nendest Lätis. Nii et ei ole neid. Küsisin ka selle kohta, et miks on nii palju vapsikuid, sest neid oli küll väga palju. Vaat seda ma ei küsinud ja on küll palju, aga küllap siis nad on nagu noh, kuna nad on ka ilmselt toidukonkurendid, siis nad ongi suuremad ja võib-olla siis paremini hakkama, et, et see on küll, jah, ma märkasin ka seda, et kuidas meil lapsikutel on see vahva komme, et nad käivad kindla koha pealt seda pesamaterjali koorimas ja siis meil sealt just selle koha peal, kus me rõdu peal istume, seda vana maja seinast, nad käivad niimoodi ja sealt katuseharja, laastukatu last käivad sealt koorimas ja nad viivad. Et, aga, aga on küll, aga mida ei ole? No seda ma üritasin Urmasele öelda, et ei ole puuke, et mina ei ole sel aastal ühtegi puuki enda pealt saanud, et koera pealt ma olen küll korjanud Jahjuks, aga neid on ka niimoodi, et võid ühe käe sõrmedel üle lugeda. Aga ta ütleb ka seda, et tegelikult Puhkidega ongi nii, et need on paiguti ja ma olen seda ammu mõelnud, et noh, et öeldakse, et noh, et põletamine, et kui noh, ühesõnaga neid kulu põletati, et siis oli puuke vähem, et see võiks olla põhjuseks. Aga Urmas ütleb küll, et ilmselt on, et puukide arv ja, ja lammaste arv on täiesti korrelatsioonis, et seal on see, et et kus on lambad, ta ütles, et noh, armsad väiksed, mõnusad karvapallid ja, ja verd täis, et miks, miks ei peaks puukidele meeldima, et seal, kus on lambaid palju, seal on ka puuke palju, et saared on meil seletatud ilmselt õnnistatud. Et võib-olla peab mõtlema selle selle euronormide järgi vaba lambapidamisel, et kui neid torme tehakse, nii nagu me võõrliiki ohjame, et võib-olla peaks olema ikkagi mingi süsteem, et lambakarjamaad ei pea olema sellised lammas, ei pea olema see kõige paljaks sööjad ikkagi, et meil on mehhanismid, et kuidas seda seda niita, sest onu ikka väga paljud inimesed kaotavad oma tervise puukide läbi. Tõsi, ta on, aga oskad sa öelda, või oled sa pannud ka tähele loomade ja lindude käitumises midagi natukene teistsugust? Minu mul on üks tähelepanek, mida ma jagaksin. Hea meelega on see, et minu arvates pääsukesed jäid oma pesa tegemisega nagu hilja. Vot, mina elan huvitaval kombel sellises kohas, kus väga palju pääsu, kes ei ole, mul ongi hästi kahju sellest, et ma olen, ma olen küll, panin pesaaluse ja kõik, aga minul ei ole jah, see aasta ei olnud üldse pääsu käsi, et ma vaatasin seal naabermajade juures ja noh, maal ei ole meil ühtegi pääsukese pesa ja aga aga piiritajad ei ole küll pääsukesed, aga nemad tulevad ju alati peale kuldnokki sinna pesakasti ja ja piiritajad jäid ka hiljaks ja, ja noh, mis kõige imelikum oli minu jaoks see, et et ma ei ole näinud enne seda, teeks metsvint üldse kuskile maja majja või meeldigi suitsusauna palgi peale pesa. Et see oli, noh, ma ei tea, kas ta kartis neid torme, mis tulid kevadel oli ikka suhteliselt tuuline, kui te mäletate, oli et ta tegi sinna suitsusauna palgi peale, pesad on ikka kuskil tavaliselt vahtraoksa arus või männioksa arus kuskil. Aga see oli jah, see oli täiesti hämmastav, et sellised asjad on. Aga jah, linnud jäid ja hiljaks küll ja aga, aga noh, rohukasv oli vägev ja ilmselt seetõttu ikkagi niideti ka seda niitmine on ikka väga kole asi, kui praegu vaadata, et meie, meie oleme maal oma rukki regust ikkagi lahti saanud, et see naabrid seal noh, euronormide järgi niidavad ja et ma arvan, et Eesti peaks mingi otsuse vastu võtma, et just nende samade lammaste ja niitmisega, et ei pea käima neid kindlaid aegu mööda, vaid vaatama, mis, mis, mis looduses tegelikult toimub. Et see, et rukkiräägu, laulu suver või Räkumist ei ole, see on minu jaoks ääretult ääretult kurb. Vot on selliseid kante, kus tegutsevad, ma ei tea, mis jõus ma ütleks, minul õnneks oli rukkirääk, ma ei tea, kas ta oli läbi jalutamas erakonnad, öeldakse, et rukkirääk läheb ju jala lõunasse. Et või kuidas ta oli sinna sattunud, aga õnneks veel on mingeid selliseid kohti, aga Kristjan, räägime viljadest, sest august on see, kus õunad, marjad, marju meie kandis võetakse, Kesk-Eestis on nagu vähe olnud või ütleme, minu aias. Need viimasedki on linnud ära söönud, tunnevad ennast hästi. Sest putukaid ei ole Maria võtma. Aga viljad ei ole valmis, mõtlen mõjunu. Valge Klaar on tavaliselt Kesk-Eestis sel ajal juba. Olles söögu söögikõlbulik, nüüd jah, ja ma isegi tegin küsitluse just Facebookis täna hommikul ja küsisin, et kas kellelgil on õunad valmis, et lauritsapäev, 10. august on see päev, kus Subinale peab külge tulema ja, ja noh, meil on ka, neil on küll noored õunapuud ja ja, ja no ma olen ka niimoodi vaadanud, et kas võtaks mõne ärava ja siis ma nägin, tütar oli ühel päeval salaja võtnud ära ühe Melba puu küljest ja ja seda söönud ja ta ütles, et ei, Apuja vastik oli meil Paan küll sügisõun, aga, aga ka need vale vaadab martsipani ja nad ei ole valmis ja tuttavad ütlevad ka, et noh, nüüd hakkab tulema esimene maitse sinna valgele klaarile ja et, et muidu jah, sel ajal ikkagi alati on, on ju valged klaarid täiesti valmis, et noh, homme on mul sünnipäev ja ma olen saanud alati suure suure korvitäie või kastitäie valget klaare, aga no see aasta ma kardan, et ma ei saa neid, et jah, hiljaks on küll viljad jäänud, aga seetõttu on ka mulle tundub Ta on ka ju neid, neid rästad vähem. Et ma olen küll näinud jah, enne seda suurt tormi hoogu ma mäletan, kui tuli sihukene, tohutu rästaparv, aga nad olid kuskile pigem teeled aias, neid ei ole. Nad ei ole veel. Jah, ja, ja ka neid kuldnokki, kes muidu söövad, et ma tegelikult isegi see aasta sain oma maasikat niimoodi ära korjata, et ma ei viitsinud võrku peale vedada, et sai täiesti rahulikult lindudega kooskõlas olla, et noh ilmselt ongi see paiguti. Aga noh, see on see jah, et no kirsid küll, jah. Need küll pistsid kõiku kiiresti nahka ja ja ma ei oska öelda, mis värv see on, mis linde lummab, et kas ta on niisugune päris punane või päris oranžikas. Et kui see lahti läheb, et siis siis on linnud kohe aias ja ja ma hirmuga kogu aeg vaatan, et millal meil, meil on astelpajud kohe-kohe valmis saamas. No see on kindel värk, et, et ühe päevaga tehakse tühjaks, et ma pean vist ikka võrgud peale panema, tuleb, oodata on see, et selles suhtes küll jah, et, aga, aga noh, tegelikult ei olnud neid murakaid nii palju, ütleme, et oli selline kesine mure iga aasta. Et mina ei jõudnudki see aasta murakal ja mul on hirmus kahju sellest, et Mikuga ikka ütleme alati, et peaks, peaks ikka selle südasuvise parmu söötmise tegema. Et ega enamasti on rohkem parme maha löödud, kui, kui need murakaid aga, aga see aasta jahi jõudnud ja ja, ja mustikatega ka on ikkagi nii, et on paiguti nii nagu tegelikult nagu õuntegagi, et meil maal ei ole vanadel õunapuudel ühtegi õuna. Need noored ainult kannavad, et mingi hästi tundub, et see kevadine külm käis siit ja sealt ikkagi niimoodi, et ta kahjustas neid. Neid Puidet ploomidega on täpselt, ma vaatan niimoodi, et üks ploom kannab, teine ei kanna, et seal on nagu mingi imelik imelik lugu. Aga mis sa arvad, mida võiks sügist tuua, kui sa oled sedasi jälginud aastaid, et kas sa võiksid välja pakkuda, et tuleb vananaistesuvi veel või peaksime me ikkagi nüüd vaatama need talvepuud? Et kuidagi, et oleks kõik olemas. Sellega on nii, et Mikk mulle alati ütleb, et ära ütle midagi kindlat, et Hanna siukseid katteta lubadusi vaikselt ja, ja häguselt, et Ma ei ole ilmaennustaja, aga vanarahvas ütles ju, et algul ei saa vedama ja pärast ei saa pidama, et ma tegelikult loodan, et tuleb niisugune pikk suvi, et et ma, ma loodan, aga, aga ma ei anna küll selles suhtes, et et loodus peaks andma võimaluse ikkagi kõikidel viljadel valmida, muidu oleks ikkagi päris päris krahh. Aga no see ilm on tegelikult ka inimese poolt ju nii segamini keeratud, et ega ta võib olla nii, et läheb nii ja naa. Aga märkide järgi jah, et ta võiks tulla nüüd pikk, ilus ilus suvi veel. Et ma ei tea, muidu me ei peaks vastu üldse kui päikest enam ei tule. Et peaks küll, aga, aga üks asi on jah, jälle, mis ma vaatan, et kui need allikad ja kaevud kuivad on nad siis peaks kindlasti praegu oma neid viljapuid kastma. Et muidu võib küll nii juhtuda, et inimesed arvavad, et vihma sajab palju, et noh, mõni päev on ju tõesti niimoodi pangast tuleb. Aga tegelikult jah, see otsene vesi ei jõua sinna, kui te kaevate lahti, siis vaatate, siis ta sealt maa seest on ikka üsna kuiv juba. Et on kohad, kus muidugi on vihma, aga, aga need, kes ikkagi kõrdustikale kõrgematel kohtadel on, et tahaks praegu oma noori puid kastma. Kristel, homme on sul sünnipäev. Palju õnne kõigi poolt ja aitäh, et sa kirjutad ja ja, ja räägid meile loodusest küsinud, mis sul praegu plaanis on, on sul mõni kirjade käsil? Seal on alati alati raske, raske küsimus, aga tegelikult Ta on üks asi, mida ma ikkagi väga tahaks ära teha, on see, et me oleme Mikuga 2004.-st aastast õpetanud õuesõpet ja õpetajaid koolitanud ja, ja lapsi ja tegelikult tahaks väga-väga-väga selle raamatu ikkagi ära lõpetada, et et ma suve alguses alustasin, aga no ega siis suvel ei saa ju keegi kirjutada, et siis peab väljas olema, et kuidas jah, tulla tagasi looduse juurde ja jaa, jaa. Õppida neid kõige lihtsamaid asju, et see õuesõpe on oluline ja see armastus looduse vastu. Ja muidugi allikad, et me tegelikult ei taha isegi raamatute allikatest kirjutada, aga kui ma vaatan jälle seda, seda vana kaarti sealt internetist allikate kohta, kus, mis on eelmise sajandi andmed on joogiveeallikate kohta, siis ma arvan, et Ma ei oska, ma ei ole IT inimene, et kus, kes iganes suudaks mulle appi tulla, et et need allikad kaartide peale panna, et ma hea meelega paneks kohe niimoodi ühe hingetõmbega kuskile internetikaardi peale selle 100 allikat, et kust, kus tõesti saaks kiiresti ja kergesti Petket, et et ma arvan seda meie inimestele vaja, et noh, võib-olla see peaks nüüd üks töö olema minema tõesti, kohe kohe hakkan tegema ja kuna ma doktorantuuris kaalikate ja folkloori alal olen, siis siis need vahvad lood ja asjad sinna juurde, et see on kindlasti üks asi, mida ma tegema hakkan. Aitäh, Kristel ja jõudu, jaksu sulle. Ning veel kord, palju õnne. Tänaseks on huvitav saaga läbi saanud minu nime Krista taim. Tänan teid kuulamast ja laulma jääb Kolumbus Kris.