Vikerraadio. Tervist head kuulajad, kell on saanud 10 ja viis minutit ja algab huvitaja saade. Me räägime tänases saates kutseharidusest, kutsehariduse hetkeseisust ja mainest. Ja Tartu stuudios on haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen põllu. Aga räägime ka Tallinna Kopli ametikooli näitel sellest, missuguseid erialasid on võimalik näiteks kutse õppeasutuses õppida. Missugune on vajadus uute õppijate järele. Ja meile tuleb Tallinna poolele külla Marju Männiksaar, kes on Tallinna Kopli ametikooli õppedirektor. Tunni lõpuosas räägime ka sellisest kutsest nagu kinnisvara, hooldaja või kinnisvara korrashoid. Korrashoidja ja Birgit hüüs, kes on tööandja staabi- ja sidepataljoni komandanditeenistuses selle juhataja ja kinnisvara korrashoiukutsete hindamiskomisjoni esimees on tulemas samuti meile saatesse, et sellestki valdkonnast veidi rohkem rääkida. Ja mina olen toimetaja Meelis Süld, head kuulamist. Söönud. Ta. Kääne aga ta. Ka pooleli. Ta laeval oli Lähen. Paela. Nuiana. Rajana. Ringu. Ana. Regu. Ja. Tuua ja ta ja ta Aga? Jääst tööl. Olla. Nõnda siis räägime tänases saates kutseharidusest ja kui september on tulekul augustis on mitmetes koolides juba olnud vastuvõtt, aga samas ka mitmetes koolides jätkub veel septembrikuus uute õppijate vastuvõtt ja mitte ainult kutsekoolide sõitnud, ka mõnes rakenduskõrgkoolis on jätkuvalt võimalik veel oma paberid sisse anda ja, ja oma õppimisteekonda siis jätkata. Aga meil on tänase saatekülalised siis järgmised tatart, kus on haridus ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllu. Tervist. Tere hommikust. Ja Tallinnas Marju Männiksaar, kes on Tallinna Kopli ametikooli õppedirektor, tervist. Tere hommikust. Alustame võib-olla sellest, missuguse mainega üldse tundub, et tänapäeval see kutseharidus on, kas, kas on hea maine või see vajaks natukene parandamist. Võib-olla alustame Helen ballast. Ma arvan, et tervikuna Eesti hariduse ja meie koolide maine on, on tegelikult päris hea. Mida me kindlasti pidevalt vaatame ja millega tegelema on, on see, et kas teatud erialade lõikes tuleks või teatud õppetasemete lõikes tuleks teadlikkust rohkem erinevatest valikutest ja eriti just noorte seas tõsta. Et kutseharidus on selline keeruline, võib-olla natuke keerulisem alguses aru saada, kui, kui võib-olla kõrgharidusega üldhariduse puhul, sest kutsehariduses on hästi palju erinevaid valikuid. Et on, on võimalus minna peale põhikooli kohe õppima kutsekeskharidusse, siis tavalise üldkeskhariduse asemel ehk siis on see selline tavaline viis, kuidas keskharidust omandada, lihtsalt saad juurde ka lisaks veel ühe eriala või kutse. Ja see on täna kindlasti üks, üks selline suund või valdkond, kus me tunnetame, et me peaksime sellist selgitustööd ja teavitustööd just noorte seas kindlasti palju rohkem tegema. Ehk siis, mis on sinu valik, et peale põhikooli lisaks gümnaasiumile või tavalisele keskkoolile mis on rõõmustav, on see, et kutseharidus on leidnud oma tee väga paljud täiskasvanud, et me näeme tegelikult, et sellise ümberõppe ja võib tõesti nii-öelda lisaks õppimise vajaduse tarbison, kutsekoolid kenasti üles leitud ja meil on väga suur erialade valik, kus siis tõesti saab õppida väga erineva perioodi ja väga erineva õppevormi juures, nii et täiskasvanute osas on, on kindlasti kutsehariduse populaarsus järjest tõusudel. Aga praktilise poole pealt Tallinna Kopli ametikooli õppedirektor Marju Männiksaar, kas õppijaid jagub? Ja meie kooli näitel ma võin nüüd öelda selliselt, et nagu eelkõneleja ütles, et kutseharidus on järjest populaarsem täiskasvanute seas kuhu siis tullakse väga erinevatele erialadele ka töökohapõhisesse õppesse, kus aga ütleme, teatud erialadel võib-olla õppijaid napib, on just siis põhikoolijärgsed erialad kus siis saaks keskhariduse ja sinna lisaks siis eriala või kutse. Et väga hästi täituvad erialad on populaarsed siis näiteks meie koolis hetkel elektrik, sisetööde elektrik samuti siis puukäsitööline ja ka hoone tehnosüsteemide ehitaja. Ja küll, aga mis võib-olla ei ole hetkel nii populaarsed, on tekstiilitöö ja kinnisvara hooldajaeriala, millest täna me siis ka lähemalt räägime. Et maine koha pealt ma ütleksin niipalju, et tõesti nende aastate jooksul, mil mina olen töötanud kutsehariduses, ma võin öelda, et kutsehariduse maine, kutsekoolide maine on paranenud siis õppijate endi ja ka lapsevanemate ja Tööandjate seas. Et järjest enam ikkagi väärtustatakse seda eriala ja, ja kutset tööturul, seda me näeme kooli poolt. Kuidas üldiselt tundub, et käib üldse kutseharidusse kaasas ajaga? Me ju teame, et mõned töökohad on kadumas. Räägitakse siin sellest, et autod hakkavad ise sõitma. Väga palju on tarvis inimestel digioskusi. Kuidas tundub, kas ametikoolid käivad selle protsessiga kaasas ja oskavad ette näha, et missuguseid spetsialiste meil üldse tulevikus tarvis on, et ei juhtuks seda, et inimene õpib midagi ja siis tegelikult võibolla tal ühel hetkel seda ametit enam vaja ei lähegi? Me oleme Eestis tegelemas praegu sellise väga huvitava ettevõtmisega nagu nagu oska jah, keda me siis kutsume niimoodi oska nimega ehk siis sellise oskuste ja tuleviku töökohtade vajaduse prognoosi süsteemiga, kus siis püütakse kaardistada selliste suurte suuremate ametialade lõikes tegelikult täpselt seda, et mida meil järgmise viie 10 aasta jooksul oleks vaja rohkem õpetada ja, ja mida me peaksime selles õppesisus muutma. Ja näiteks seesama asi, mis, mida te mainisite, et selliste digioskuste pealetung, et see, see praegustest valminud valdkondade raportitest tuleb see väga kenasti välja, et on vaja suurendada selliste erialast digiteadmist või info ja kommunikatsioonitehnoloogiaalast teadmist. Et sellised soovitused ja selline hea platvorm, kus erinevad, et ettevõtjad, erinevad ametiasutused, erinevad valdkonna esindajad on tegelikult tulnud kokku ja arutanud väga põhjalikult, et kus meie, kus meie töömaailma tulevik lasub, et see kindlasti on, on heaks, heaks nii-öelda selliseks õpikuks või, või suunis eksis nii nii haridusministeeriumile, teistele ametkondadele kui ka täpselt kutsekoolidele, et kuhu suunas oma õpet tegelikult, et arendada. Ja tõepoolest järjest selgub, et mis on need valdkonnad, erialad, mida tuleks võib-olla natuke rohkem koolitada, mida tuleks võib-olla natuke vähem koolitada. Aga eks tõsi on ka see, et puhtalt õppekohtade loomine ei muuda veel inimeste hoiakuid. Et me võime võtta õppekohad ära, aga siis tekib kõrvale mõni muu koht, kus, kus teatud Erialasid koolitatakse, kui tõesti huvi inimestes huvi on olemas. Nii et selles mõttes tuleb väga palju ka ühiskonnas ja avalikult rääkida tõesti tõepoolest, selles, et mis siis on need tulevikuerialad ja kus on siis need valdkonnad, kus on, on näha, et näiteks täna on ja ka lähitulevikus on, on töökohtade puudus väga suur töö töötajate puudus väga suur ja, ja mida siis tasuks õppima minna? Et ühe, üks valdkond, mida ma võin kohe välja tuua, on tõesti selline metallimehaanika mehhatroonika, et kogusin elektroonika automatiseerimise pool, et, et see, see valdkond näitab kindlasti seda, et, et sinna võiks minna tema ja sinna võiks teha selles mõttes kaalutletud valikuid, et, et kindlasti on õpingud lõpetada. Aga mismoodi kooli poole pealt Marju Männiksaar te püüate kokku panna siis ühest küljest need vajadused, mis tõenäoliselt olemas on ühiskonnas, suheldes ka tööandjatega ja teisipidi noorte või täiskasvanud inimeste ootused ja soovid üht-teist õppida. Et leida just nimelt Need need valdkonnad, kus on vaja õpet anda ja teisipidi siis innustada ka neid inimesi, et hakataks seda seda eriala õppima. Et meie nüüd lähtume eelkõige, ütleme siis kutsekoolina, eks ju, tööturu vajadustest et kuna me oleme ka linnakool, siis meil väga palju loeb ka see, milliseid töökohti näeb linn siis hetkel ja tulevikus. Et seetõttu siis ka seesama kinnisvarahooldajaeriala näiteks on see noh, linnas on näha, et ettevõtted linna enda ettevõtted vajavad selliseid ütlejaid, selliseid erialasid. Et mis need puutub digipädevustesse, et siis loomulikult iga kool püüab neid arendada ja erialadesse sisse viia, et võib-olla mõnevõrra keerulisem on see sellistel käsitöö erialadel nagu sepad puukäsitöö, tekstiilitöö, kus siis ühesõnaga on teatud asju, mida saab siis digi digiteel teha. Aga enamasti on ikkagi mängus siis käelised oskused küll aga näiteks sisetööde elektrik ja, ja ütleme, sellised tehnilised erialad, kus siis neid digipädevusi kindlasti me tõstame ja ütleme, et see on ka noorele selline kutsuv, kui, kui see eriala on selliselt üles ehitatud täitsa noorele huvitavaks tehtud, nii-öelda söödavaks tehtud. Et kõik me teame, et noortele see tehnika areng huvi pakub, et siis läbi selle seda õpet neile nii-öelda atraktiivsemaks muuta on kindlasti kooli ülesanne ka. Kui oluline on see, et tuldaks õppima näiteks pärast põhikooli, et saaks selle inimese võimalikult kiiresti nii-öelda tööturule. Samas me teame seda, et ka koolis nii õpetajad kui kui õppijad vanemad eeldavad ikkagi nagu seda, et, et keskharidus on elementaarne, et see, see tuleb ometi kätte saada, et siis võib edasi vaadata, et kas siis ülikooli või kutsekooli, aga et keskharidus tuleb kätte saada ja see võib olla ka pidurdab osade õppijate jõudmist pärast põhikooli kutsekooli. No üks asi on kindlasti selles, et, et seesama teadlikkus kutsekeskharidusõppes, kus tegelikult keskkondades osa saadakse, et lihtsalt natukene väiksemas mahus kui, kui võib-olla gümnaasiumis, aga, aga kindlasti selline mitte ainult eriala õpe ei, ei peegeldu sellest kutsekeskhariduse õppekavadest, vaid keskhariduse plokka on seal olemas. Ja meie ühine eesmärk on ju tegelikult see, et me saaksime tagada kõigile õpilastele, kes soovivad talle kutsekeskhariduse lõpetamist näiteks minna edasi kõrgkooli õppima, et see oleks ka võimalik. Ehk siis oleks tegelikult selles mõttes võrdne valik põhikooli lõpetaja üle mis osutub võib-olla natuke keerulisemaks, ongi seesama valiku tegemine, et kui ma nüüd olen põhikooli lõpus, et kas ma siis pean justkui valima endale terveks terveks eluks, kas ära selle ühe ja ainsa elukutse. Et ei pea, et me kõik siin näeme, et melu jooksul õpime ümber, töökohad vahetuvad kiiresti, valdkonnad vahetuvad kiiresti ja ta ongi selline hea platvorm tõesti sisenemaks tööturule natuke varem, aga kindlasti hea platvorm, et hiljem kas juurde õppida siis oma eriala valdkonnas või, või ka vajadusel ümber õppida. Mida me oleme siin praegu katsetamas, meil on väga palju selliseid uusi projekte lauale, mida me tahaksime kutsehariduse kaasajastamiseks teha. Et üks selline, mida Rakvere ametikool näiteks sellel aastal proovib, on selline laiem vastuvõtt kutsekeskharidusse, et tõesti noor saab valdkondliku õppekavale ja siis juba natuke seal sees olles teha siis omase lõplik valik, et millisele erialale täpselt ta suundub samuti me oleme siin piloteerimas sellist valikut aastat või vaheaastat, kus siis peale põhikooli saab, saab tulla või ka hiljem ja, ja vaadata ja testida siis erinevaid erialasid tegelikult teha oma see, see valik ära siis selle aasta jooksul natuke saada ka üldpädevus juurde, ehk siis praegu testi meest, selliseid erinevaid vahvaid uusi viise, et et kuidas siis põhikooli lõpetanu saaks tegelikult, et rohkem, võib-olla natuke aega, aga, aga ka sellist infot ja kindlust selle kohta, et mida ta siis saada võib kutsekoolis näiteks õppima minna. Kui realistlik tegelikult see on, et inimene saab kutsekeskhariduse ja pärast on, on suuteline astuma ülikooli ma ei tea, kas on tuua mingisuguseid häid näiteid. Ja no meie kooli põhjal nüüd ma võin küll öelda, et neid õppijaid, kes suunduvad ülikooli, on ikkagi päris mitmeid. Näiteks võin tuua sepa eriala, kus meil on varasematel aastatel õppinud ka tütarlapsi ja nendest mõlemad on läinud edasi Eesti Kunstiakadeemiasse siis samuti, kes ütleme, käsitöö eriala meil lõpetavad tekstiilitöö, nahatöö on suundunud edasi siis õppima ka Viljandisse, näiteks Olustverre. Et selles mõttes, kes tahab edasi õppida, see leiab selleks võimaluse ja saab selleks vastava põhja alla. Aga nüüd kui rääkida sellest, et, Noh, ütleme tööle minna peale peale seda kutsekeskharidust siis näiteks seesama sisetööde elektrik ja hoone, tehnosüsteemide ehitaja, et need on tööturul väga nõutud erialad ehk siis kui sa oled selle hariduse saanud kutsekoolist siis ja tahad tööle minna, siis see töökoht sind ootab ja, ja enamasti on need ka suhteliselt hästi tasustatud töökohad. Et nagu meie ei näe küll nüüd seda, et õpilane, kes on kutsekoolis lõpetanud, kutsekeskhariduse Ta ei saaks minna ülikooli, kindlasti saab, et see on lihtsalt valikute küsimus, kas, kas ja kuidas. Jah, ma lisaks ka võib-olla omalt poolt, et see on, see on hästi palju motivatsiooni ja enda tahte ja valikute küsimus ja, ja väga paljud, kes lähevad peale põhikooli lõpetamist kutsekooli nende, nende esimene mõte ei ole selles, et ma peale seda peaksin kohe ülikoolis õpinguid jätkama. Aga me näeme ka nii-öelda üle siis kutsekoolide vaata seda, et kusagil 10 protsenti on need, kes lähevad kohe peale kutsekeskharidusõppes õppe lõpetamist kooli ja paari aasta jooksul, siis näeb neid veel, aga kindlasti sellised kunstimuusika on väga populaarsed valdkonnad, kus jätkatakse õpinguid on ka ja näiteks IT-valdkonnas, kus, kus päris korralik protsent läheb edasi õppima, nii et, et see oleneb valdkonnast. Aga see oleneb tõesti ka päris palju inimese enda enda motivatsioonist ja õpihimust, seda kas teha kohe või, või üldse mitte või kunagi hiljem. Me teeme siinkohal saatesse väikese pausi, kuulame muusikat ja meil on siis Tartu stuudios haridus ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen põllu ja Tallinna stuudios Tallinna Kopli ametikooli õppedirektor Marju Männiksaar ja pärast muusikapala ootame head kuulajad ka teie küsimusi. Meie number on stuudios kuus, üks üks 40 46, üks üks, 40 40. Tahame teada, kas olete oma kutseharidusega oma kutsevalikuga rahul, kui te olete õppinud just nimelt kutsekoolis. Ja teisipidi, kui te olete lapsevanem või vanavanem, kas te olete huvitatud sellest, teie lapsed õpiksid hoopis kutsekoolis, saaksid kutsekeskhariduse pärast põhikooli, nii et kuus, üks üks, 40 40 on telefon ja kirjutada võite lühikese kommentaariga huvitaja punkt vikerraadio e kodulehele. Jätkame siis huvitaja saadet kutsehariduse teemadel ja meil on Tartu stuudios haridus ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen põllu ja Tallinnas Marju Männiksaar, Tallinna Kopli ametikooli õppedirektor ja nagu ütlesime, siis ka meie saatesse saab sekkuda, saab seda diskussiooni veidi laiemaks teha ja. Me uurime inimestelt, kas te olete oma kutseharidusega rahul, kas sa oled rahul, et õppisite kutsekoolis või kas te olete huvitatud sellest, et teie lapsed õpiksid kutsekoolis saaksid kutsekeskhariduse ja ei läheks näiteks gümnaasiumis keskkooliastmesse, vaid vaid läheksid otse kutsekooli. Kas, kas see valik tundub teie jaoks mõistlik, kui, kui lapsel on näiteks huvi ühe või teise valdkonna vastu, võib-olla rohkem süvendatult? Ja kuus, üks 40 40 on meie telefon, samuti võib kirjutada huvitaja punkt vikerraadio kodulehele. Lühikese küsimuse või kommentaari? Aga manustage tegelikult kohe kuulaja küsimusest. Germit on küsinud, et millised on tingimused kutsekoolides liikumispuudega õppuritele. Kuidas on näiteks Tallinnas Kopli ametikoolis, kas liikumispuudega õpilane saab hakkama, saab koolis liigutada, tunnist osa võtta? Vot hetkel nüüd on meil natukene raskendatud see osa küll võin ausalt öelda, et liikumispuudega õppijale on tingimused natukene keerulised. Aga laiemalt mõeldes siis tegelikult kui tööturule oodatakse ju ka neid inimesi, kellel on puue, siis mõnes mõttes kutsekooli roll peaks olema ka vajadusel sellist täiendõpet pakkuda ja koolitada neid inimesi. Helen. Põllu ja absoluutselt, et me oleme püüdnud kindlasti kutsekoolide renoveerimisel ja nende ümber ümberehitamisel, mida nüüd siin viimastel aastatel on väga palju tehtud. Ta võimalikult palju arvesse seda, et erinevad erinevate vajadustega õpilased tegelikult koolile ligi pääseksid. Kindlasti võib-olla ühes, teises või kolmandas kohas endiselt seda probleemi. Mingis lõigus on see natukene takistatud. Aga, aga mida ma soovitaks kindlasti teha? Ta võtta ühendust konkreetse kooliga, et kui mõni eriala on, on silma jäänud, mida mida soovitakse õppida, siis tuleks kooliga ühendust võtta ja täpselt needsamad küsimused nagu välja selgitada, et mis ajal õppetöö toimub, kuidas ma saan, kuidas on tagatud ligipääs. Kuidas võimalikult ausalt rääkida sellest, et tegelikult, mis on, on minu enda ootused ja vajadused selle õppe läbimiseks, et tõesti, kui mul on näiteks liikumispuue, et siis siis võiks, võiks need enne kooli asumist kooliga läbi arutada, et kuidas õppe õppe võimalik on ja kuidas seda on õpilase jaoks kõige lihtsamaks võimalik teha. Numbri kuus, üks üks 40 40 valinud Maie Põltsamaalt. Hallo, kuuleme teid? Tere hommikut Eks siin selle teema kohta seda, et mina olen väga õnnelik, et mina oma lapsel lasksin peale põhikooli lõppu omal otsustada, kuhu ta tahab õppima minna, meil oli isegi probleem koolis, et gümnaasiumisse mitte ei läinud edasi, vaid see oli väga tubli õppija. Aga tema tegi oma otsuse, mina olin seda nägu pool temale väga sellele, et ta läks Järvamaale ja on väga edukalt selle nagu lõpetanud seal ja nüüd läheb edasi ülikooli ja ma olen väga rõõmus, et nelja andnud järgi koolile, kes oleks ta gümnaasiumisse nagu pressinud sisse ja ma annan nõu kõigile vanematele seda järgida, et vaadake, teie lapsed iseõppivad, teie ei õpi, ei gümnaasiumis ega mujal. Ja kui tema õieti õpib ja tahab õppida, siis on ta tubli ja tema elu edasi on ikka tema kätes, mitte vanemate kätes. EKP, ütleme kooli kätes, kes tahaks seda tõesti hea õpilasena oma koolis edasi naha gümnaasiumi lõpuni. Nii et mõtelge oma lastele ja andke võimalus alati nendele otsustada, kuhu nemad õppima lähevad. Aga millise valiku ta tegi, missuguse eriala ta võttis? Tema õppis autotehnikuks ja läheb ka gümnaasiumi selleks edasi ja ma olen väga õnnelik. Aitäh helistamast kuus, üks üks 40 40 on telefon väga innustav kõne tegelikult. Jah, et kooli poolt ma võiksin öelda, et on tõesti väga hea, kui lapsevanem kuulab oma oma last ja, ja vaatab, arvestab tema, tema võimetaja soovidega. Et tõesti laps on see, kes, kes tuleb, õpib ja peab elus edaspidi hakkama saama ja sellel erialal töötama, et seetõttu mul on väga hea meel kuulda, et et vanemad ikkagi arvestavad sellega, et ka meile satub õppima selliseid õppijaid, keda on vanem saatnud teatud erialale ja mis tegelikult lapsel endale üldse ei sobi ja huvi ei paku, et siis me näeme, milline on see Noh, vastumeelsus lapses ja muidugi sageli oleme leidnud siis lahenduse pakkudes talle mõnda teist eriala, aga samamoodi ka siis ütleme jah gümnaasiumi puhul, et noh, kõik me teame, et õppijaid on vähe. Nii, gümnaasiumid, kutsekoolid, noh, võiks öelda, isegi võistlevad siis nende põhikoolijärgsete õppijate pärast. Ja seetõttu mitu, nagu siin helistaja nägi välja tõi, võib sageli juhtuda, et gümnaasium Võtab tahab kinni hoida neid õppijaid enda juures tegelikult tunnistamata seda, et, et võib-olla kutseõppes õppija oleks ise rohkem rahul, motiveeritud ja saks tegeleda sellega, mis talle tegelikult meeldib ja võib-olla edaspidi siis veel edasi vaadata, kas ta õpib midagi juurde õpib ümber või, või töötab mõnda aega ja läheb siis uuesti õppesse. Aado on kirjutanud meie kodulehel. Ta ütleb, et ta omandas kutsehariduse teadlikult, kuna ei olnud koolis kõige targemate õpilastega ühel pulgal ja ütleb, et see otsus sai tehtud autoremondi erialale ja kahjuks sellel erialal enam tal tööd ei ole. Aga ta ütleb, et Ta teeb mingit uut tööd, ei täpsusta praegu, mis ametit ta peab, aga ütleb, et seal läheb ka tal neid oskusi tarvis, mis ta omal ajal autoremondi erialal siis omandas. Ja Tarvo on kirjutanud siin kriitilise märkuse ütleb, et kas te ikka arvate, et kutsekoolist saadud keskhariduse baasil on võimalik pääseda edasi kõrgkooli? See pole ju üldse gümnaasiumihariduse tase. Jutt stuudios ja stuudiotes on ainult heaks reklaamiks. No jällegi saab küll selles mõttes, et nagu ma enne korra siin ka arutasime, et see tihtipeale sõltub hästi palju õpilase enda motivatsioonist ja tema valmisolekust õppida ka kutsekoolis väga hästi õppida, sellepärast et kõrgkool edasiminek tegelikult eeldab häid õpitulemusi, olenemata sellest, kas sa oled seda teinud gümnaasiumis või kutsekoolis. Et mida jah, võib-olla on vajalik natukene rohkem selgitada ja ka põhikoolis rääkida, on need teed need valiku teed, et kui sa lähed õppima teatud eriala juba kutsekoolis, siis sellesama erialaga, kas siis jätkamine või sarnases valdkonnas, peamine on kindlasti see, mis annab sulle kõrghariduses teatud eelise ka paremini hakkama saada ja kõrgkooli sisse saada. Aga veel kord, ma arvan, et see, see võimalus ja võimekus sõltub hästi, palju tegelikult ikkagi inimese enda enda tahtest seda teha või, või seda mitte teha, et kui, kui ei pinguta, siis jah, võib juhtuda, et ei, ei ole üheski keskkeskhariduse õppekavalt väljudes kõrgkooli minemine on väga lihtne. Ja kui siin oli toodud kunstiakadeemia näide, siis võib-olla tõepoolest tavalises gümnaasiumis õppides ei pruugi üldse omandada niisuguseid oskusi, mis tagaksid selle siis sissepääsu või või õppimisvõimaluse kunstiakadeemiast, samas kuidas käsitööd või, või testisepa eriala, et sealt tulevad jällegi paremad eeldused. Et see sõltub jällegi koolist, kõrgkoolist, kuhu tahetakse minna. Jah, ja kindlasti ma täiendaksin, käsin Helen põllult, et kes õppida tahab, õpib ükskõik millises koolis ja kes ei ole motiveeritud ja, või tunneb, et on vales kohas, tema ei õpi niikuinii ka väga ütleme siis võib-olla sellises prestiižikas gümnaasiumis, et, et see on ikkagi õppija enda teha. Kui palju ta tahab? Ja meil on helistanud stuudiosse Haini Tallinnast, Hallo, kuuleme teid. Olete otse-eetris. Aga vista aja olete olemas. Mina olen hea. Kas, kas te annaksite veidikenegi ülevaadet sellest või mingisuguse informatsiooni? Kuidas on olukord niimoodi, et kas õppida peale? Aitäh küsimuse eest. No see nüüd oleneb eelkõige sellest, millist eriala soovitakse õppida. Et kutsekeskhariduse õppekavad on kolmeaastased. Keskhariduse baasil õppekavad on sageli kas aastased kaheaastased, et see nüüd oleneb sellest, et millist eriala inimene õppida tahab ja millist kutsete edaspidi siis taotleda, et niimoodi on väga raske vastata, et õppekavad on väga erinevad erineva pikkusega, erineva sisuga, et see ikkagi jah, nüüd oleneb õppija soovist. Ja veel üks helistaja, Ene Raplast on meil liinil, Hallo, kuuleme teid? Tere, tervist, mul on selline küsimus, et kui ma olen kuus aastat tagasi lõpetanud kutsehariduskooli ja ma ei ole teinud neid riigieksameid gümnaasiumi tasemele, et kuidas ma siis ülikooli edasi saanud Kõrghariduse üks nii-öelda eeltingimus on tõesti keskhariduse olemasolu ehk siis noh, loodetavasti on lõpetatud siis kutsekeskhariduse õppekava mitte ainult mitte ainult kutsehariduse õppekava. Ja tegelikult päris paljud kõrgkoolid võtavad juba vastu ka ilma riigieksamiteta siis talu tasuks tegelikult kui vaadata seda jällegi konkreetset eriala ja suhelda selle kõrgkooliga, et millised on tema vastuvõtu tingimused, sest kõrgkoolidesse tuleb väga erinevat õpisooviga inimesi välismaalt, kellel ei ole riigieksameid tehtud, tuleb vanemaid inimesi, kes, kes lõpetasid keskkooli enne riigieksamite üldse olemasolu ja nii edasi ja nii edasi, nii et selles mõttes selline ümberarvestamise süsteem on paljudes koolides kindlasti olemas, aga kindlasti on võimalik ka näiteks minna riigieksamite ettevalmistuskursustele, kui on tõesti selline soov kasvõi läbi täiskasvanute gümnaasiumi ja püüda siis uuesti soovi korral vajaduse korral teha riigieksamile, et et ma soovitan jällegi tõesti kontakteeruda siis konkreetse kõrg- või ülikooliga, et et küsida nende kogemust, kuidas nad võtavad konkreetsele erialale vastu, siis ilma näiteks nende konkreetsete nõutud riigieksamitele. Ja veel üks kommentaar kodulehelt. Jaanus kirjutab meile, et teadlikum õppija tuleb kutsekooli pärast keskkooli. No see on siis tema arvamus ja ütleb, et nooremate õppijate hulgas on peale usinatega hulk ikkagi vähe motiveeritud noori. Eriti noormeeste hulgas. Väidab siis kuulaja janus ja ütleb ka seda, et kutsekoolid on juba üsna hästi sisustatud. Nüüd tuleb rohkem panustada õpetamise kvaliteeti, hoolitseda ka õpetajate, mitte ainult betooni eest. Jah, ma arvan, et tänasel päeval kõik kutsekoolid tegutsevad selle nimel, et, et nende siis nii-öelda füüsiline keskkond oleks tänapäevane, kaasaegne ja samuti ka siis pedagoogid muu kooli personal oleks koolitatud oma siis pädevad eriala spetsialistid. Et ma võin küll öelda, et see tase järjest ikkagi tõuseb. Õpetajad ise on väga motiveeritud ennast koolitama, uuendustega kaasas käima, sedasama digiteema, millest me siin rääkisime, on kindlasti see, milles õpetajad oma pädevusi järjest tõstavad. Et ma usun, et see sisu ikkagi on tasemel meie kutsekoolides, et ei ole ainult betoon, vaid on ka need teadmised ja oskused. Ja seda sisujuga hinnatakse tegelikult kindlasti. Aga aitäh teile selle vestluse eest praegu Marju Männiksaar, Tallinna Kopli ametikooli õppedirektor ja aitäh ka Tartu stuudiosse haridus ja teadus ministeeriumi kutsehariduse osakonna juhatajale Helen põllule. Me teeme siinkohal jällegi väikese pausi saates, kuulame muusikat ja siis jätkame juba konkreetselt ühe eriala tutvustamist. Me räägime siis kinnisvarahooldusest ühest erialast, mida on võimalik just nimelt Tallinna ja ametikoolis õppida. Mida see endast täpsemalt kujutab, saame teada. Aga jätkame kutsehariduse teemadel vestlust ja, ja räägime nüüd ühest konkreetsemast erialast, milleks on kinnisvara hooldus, mida on võimalik ka siis õppida Tallinna Kopli ametikoolis ja meil on stuudios Birgit Lüüs, kes, kes on siis kutseõpetaja Tallinna Kopli ametikoolis, aga samas ka kinnisvara, korrashoiukutsete hindamiskomisjoni esimees ja olete ka tööandja põhiliselt just nimelt tööandja ja seda siis staabi- ja sidepataljoni komandanditeenistuse juhatajana. Tervist, tere. Kes on kinnisvara hooldaja? Kinnisvara hooldaja on üks tubli töömees, kes on, kes omab hästi laiapõhjalisi teadmisi ja just nimelt, et mitte siis mitte siis tinglikult nii-öelda hooldamisest. Kui kui me räägime hooldamine võiks nagu olla nagu nii-öelda puhastamine ja kordasättimine siis tegelikult me ikkagi eeldame sellelt sellelt inimeselt päris palju tehnilisi teadmisi. Ja sellisena on siis ka see kooli õppekava üles ehitatud. Ehk siis õpilane saab teadmised tehnosüsteemidest erinevatest tarinditest Nende seisunditest, milliseid töid on vajadusel tarvis teha, kuidas nad läbi viiakse, milliste perioodide järel milliseid töövahendeid ja, ja milliseid nii-öelda materjale kasutatakse. Et tegelikult on ikkagi tegemist minu hinnangul hästi laiapõhjalise erialaga ja seda näitab ka nende nende õpilaste nii-öelda baasteadmised, kui nad jõuavad minu kui tööandja juurde oma tööpraktikale. Et kinnisvara hooldaja ei ole siis kinnisvaramaakler ja ta ei ole ka koristaja. Ei, kindlasti mitte koristajat me tänapäeval enam sellist nimetust isegi kasutate, et meil olid ju kõik puhastusteenindajad, et nendel on erinevad kutsetasemed, siis vastavalt sellele, milline nende kvalifikatsioon on. Aga jah, mingi millegi ostmise ja müümisega ei tegele ükski kinnisvara hooldaja kohe kindlasti mitte. Aga miks ta seda tarvis õppida, mõni selline osavam poiss või, või miks mitte ka tüdruk on ju see, kes ise oskab juba vaadata, et kust, kust miski asi logiseb või, või kui on midagi vaja? Noh, desosüsteemides näppida, kellel on nuppuse, see saab sellega hakkama ka ilma õppimata. Küsin ma. Seda kindlasti, aga tegelikult tööturg ise ikkagi eeldab, et inimesel oleks enda pädevuse kohta ette näidata Ta mingisugune dokument ja kuna kuna kutseõppe siiski eeldab, et sooritatakse ka kutseeksamid ja kutsepädevust nii-öelda hinnatakse siis siis nüüd nüüd oskavad juba tööandjad ikkagi ka kõiki neid dokumente küsida. Et koolid on päris pikka aega juba andnud seda kinnisvara, hooldaja haridust ja, ja siis erialaliidud, siis kes tegelevad, siis kutse andmisega vastavaid kutseid välja andnud. Ja tõesti tööandjad ja eriti muidugi peaks ütlema, et avalik sektor oskab ikkagi juba küsida inimesi, kellel on see pädevus olemas. Ja kindlasti on siin oma koht ka kutsekoja nii-öelda vastaval poliitikal, kes siis kes siis ikkagi innustab kõiki inimesi õppima ja kõiki oma pädevust tõendama siis mistahes erialadel. Et, et palju inimesi on ju selliseid, kes, kes võib-olla ei olegi koolis õppinud, aga selleks, et tõestada, mida nad oskavad, peavad nad seda kuidagimoodi tõendama. Kui te peaksite kirjeldama ühe kinnisvara hooldaja päeva näiteks staabi- ja sidepataljonis siis no mida see see kinnisvara hooldaja tegema peab, näiteks täna või homme? Pataljonides on tegelikult väga palju probleeme ja seda eelkõige sellepärast, et meil on suured territooriumid, seal on väga palju erinevaid hooneid, ka erineva kasutusotstarbega hooneid. Ja meil on seal rohkem töömehi kui üks, sellepärast et ka probleeme on palju. Aga sellised tavalised asjad, mis ikka juhtuvad, on mis tahes kanalisatsiooni, ummistused, veelekked kindlasti võib-olla mingisugune ukse lukk kinni kiilunud, kusagil on krohv alla kukkunud, võimalik, et territooriumile, eriti kui on meil tegemist talvise ajaga, võib-olla on kuskil kukkunud valesse kohta mingi jääpurikas suvel, suvel jälle võib-olla meile murdunud, mingeid puuoksi majja peale kukkunud, kõik need on sellised tööd, mida tegelikult see kinnisvara hoolda teeb. Ja loomulikult rääkides nendest tehnosüsteemidest, mis kõikides nendes hoonetes olemas on, siis ka nende adekvaatse toimimise, sellist järelevalvet, et ikkagi kinnisvara hooldaja on pädev tegema ja annab siis vastavalt siis kas oma oma ülemale või siis või siis või siis ka kusagile teisele spetsialistile teada, mis parasjagu juhtunud on, kui mõni seade korralikult ei tööta ja eriti praegusel lasteaial on olulised ju kõik see kõiksugused, sisekliimat reguleerivad seadmed, ventilatsioon ja konditsioneerid, mis on siis põhilised, mille toimimisega me igapäevaselt nagu ikkagi tegelema ja millega töömees oma päeva sisustada? Nii et mõnes mõttes neid, neid oskusi on vaja küll väga-väga mitmesuguseid ja te olete tõepoolest selle selle puu saagimisest ja eemaldamisest ja teisipidi need tehnosüsteemid, mis tänapäeval majadesse hoonetes on üsna keerukad ja päris ilma ilma teadmata-tundmata neid näppima minna ei saa, nii et nii tehnikapool kui ka selline käeliste oskuste pool peab olema tugev. Jaa, absoluutselt. No loomulikult, me eelda sellelt kinnisvara hooldajalt, et ta peaks kõikidest tehnosüsteemidest teadma sama palju kui, kui vastava erialainseneride spetsialistid, kes siis, kes siis nende süsteemide nii-öelda remonti ja toimimist tagavad. Küll aga peab ta oskama märgata, kui on mingisuguseid kõrvalekaldeid peab oskama tähele panna nende esinemist ja, ja võib-olla anda siis ka sellele spetsialistile, kes tuleb hiljem hooldust teostama omapoolse sisendi, et mis tegelikult juhtunud on, sest sest tihtipeale tehakse ju palju selliseid väljakutseid avariiväljakutseid, kus öeldakse lihtsalt, et meil konditsioneer ei tööta. Aga mida see tegelikult tähendab, ei oska paljud inimesed selgitada külla või peab see hooldes oskama seda öelda, mis tegelikult juhtunud on? Kui inimene õpib kinnisvarahooldust ja tahab pärast tööle minna, siis missugused on tema võimalused töötasu saada, missugused on, on palganumbrid selles valdkonnas? Ma arvan, et palganumbrid on tegelikult väga erinevad, et kindlasti see sõltub inimese oskustest ja mismoodi ta on sinna tööle sattunud. Et minu alluvusse on sattunud kinnisvarahooldajad, kes on tegelikult olnud Kopli ametikoolis õppinud ja hiljem siis tulnud meile tööpraktikale ja kuna meil on klappinud koostöö ja on tegemist, olen näinud, et inimestel on potentsiaali edasiarenguks, siis on nad jäänud meil hiljem tööle. Et kindlasti alguses, kui noored poisid koolist tulevad, nad peavad ennast tõestama. See palgatase võib olla ei ole alguses kõige suurem. Kindlasti teenivad rohkem elektrikuid ventilatsioonihooldajad, kui me praegu räägime tõesti sellistest erialadest, mis, mis meie territooriumilt läbi käivad. Küll aga küll, aga sellisele enese tõestamisel Võib-olla kas siis katseaja jooksul või siis kas või esimeste tööaastate jooksul. Kindlasti need töötasemed töötasud võivad ületada nii-öelda seda kuldset eesti keskmist, kui me sellest räägime. Et võib-olla päris numbreid ei saa välja öelda, et äkki ma ei suudaks kõiki neid inimesi tööle võtta, kes siis pärast seisab minu värava taga. Aga tegelikult inimesi on tarvis, eks ole, sellele sellele erialale. Ja inimesi on tarvis ja, ja kuna ma selles ega selle hindamiskomisjoniga kokku puutunud, siis siis päris palju käib sealt läbi töötajaid, kes omavad kvalifikatsiooni ja, ja firmad on tegelikult nendest huvitatud, oma töötajate koolitamisest huvitatud. Ja, ja ma tean, et, et pidevalt otsitakse, et alati, kui ma selle enda eriala inimestega kokku puutunud, siis, siis meie üheks teemaks on see, et kust saada endale häid töötajaid. Meil on paar minutit, saate lõpuni aega, aga ma küsin teie käest ka, kuna te olete kutseõpetaja Tallinna Kopli ametikoolis, et siin siin khati on küsinud kodulehel meie saatefoorumis, et, et kui palju on kutsekeskhariduse omandanud täiskasvanute hulgas ja ütleb. Et ta kahtleb, et neid väga palju on. Kui keegi on julgenud proovida, aga tavaliselt loobutakse, kuna tuntakse end halvasti värskelt põhikoolist tulnute hulgas, et see vanusevahe võib-olla seal kutsekeskhariduse omandamise puhul lööb nagu koolis välja, kuidas teile tundub, kuidas täiskasvanud saavad nende väga noortega? Kõrvuti hakkama tegelikult ei ole mina probleeme märganud, on minu kursustel olnud igasuguses vanuses õpilasi, ehk siis on neid, kes on tulnud peale põhikooli on neid, kellel on üldse, kellel on põhiharidus alles jäänud omandama ja on siis neid, kes on tulnud peale keskkooli ja kindlasti ka üksikuid täiskasvanuid. Küll ma pean ütlema, et ei ole olnud mul päris selliseid noh, 50 pluss inimesi kindlasti mitte, küll aga sellised 30 pluss inimesi on mul tunnis olnud ja, ja ma ei ole märganud, et nad nad omavahel ei saaks läbi või ei sulanduks, et ilmselt see sõltub nende inimeste isikuomadustest. Et võib-olla sellised nooremad, kellele, kellel puuduvad veel sellised, kuidas öelda sellisest elust üldiselt natuke sügavamad teadmised. Et kindlasti nad oskavad küsida õpetajalt erinevaid küsimusi, aga seda, et nad omavahel kuidagi nii-öelda sõjajalal oleks või tunneksid ennast seal halvasti üksteise kõrvale, et ma küll tähele ei ole pannud. Niisiis, Tallinna Kopli ametikoolis on vastu võtma veel veel kestmas ja küllap nii mõneski kutsekoolis ja täiendavat vastuvõttu korraldatakse veel ka ju septembris ja, ja küllap ka jällegi mitmetes koolides, kellel on huvi, siis igal juhul võib ühendust aitäh praegu selle intervjuu eest Birgit süüs Tallinna Kopli ametikooli kutseõpetaja ja staabi- ja sidepataljoni komandanditeenistuse juhataja, ühtlasi ka kinnisvara korrashoiukutsete hindamiskomisjoni esimees. Ja tänases saates siis läksime jah kutseharidusest. Mina, Meelis Süld, tänan kõiki kuulamast kaasa mõtlemast ja, ja kaasa rääkimast. Ja soovin teile kaunist päeva jätku.