Jah, tõepoolest sai siis käidud klassikalise muusika kontserdil, kuhu sina, Marta jõudnud, pigem ma vabandan väga, et meile saadeti kutsed pärast seda, kui me olime rääkinud filmist Florence Foster Jenkins, millest muide selles provostele ilmunud ka suurepärane biograafiline teos on mul siin laua peal, täna sain selle kätte, loen seda suure huviga. Jah, ja film oli äge ja ma usun, et selle raamatu kohta võib öelda ainult nii palju, tehke seal kaane peal, Meryl Streep. Tegelikult see ei ole nagu filmina, et see on ikka päris selle reaalse inimese elu elulugu. Aga meile saadeti need kutsed pärast seda, kui me olime äärmiselt asjatundmatult ja väga profaanselt arutlenud süvamuusika ja klassikalise muusika teemadel. Kontsert ja niimoodi arutama, jätkavad asjatund, pani, pani õla alla ja komandeeris meid komandeeris meid lahkelt peet oli Beethoveni kontsert, eks see ei olnud ainult Beethoveni kontsert, seal oli väga palju erinevaid artiste. Jah, aga mina kahjuks sellele kontserdile ei jõudnud, ses show leidis aset. Laupäeval vist jah. See leidis aset laupäev-reede öösel, oli mul Ennu ratas, vaata jaa jaa. Pärast lennuratast möödub enesesse vaadates ja mõtiskledes mõtisklesime muidugi üle ja jagades ka selliseid lubadusi ise endale, põhiliselt kodustele tuleviku osas. Klassikalise muusika kahjuks on minu, kas minuga, kas oli sul kurb ka näha, et kohad sinu kõrvale tühjaks? Ei, tegelikult ei jäänud tühjaks selles mõttes, et ma ei istunud ja päris nendel kohtadel, kus, kus ma oli ette nähtud, sest seal natuke nagu vabu kohti veel ja ma valisin siuksed mugavamad, kus sai ka kui jalgu välja, kuidas sa valisid? Kas sa nagu läksid alguses saal ja siis vaatasid, et kus sa nagu avad kohad või sa siis kontserdiallikad kui mingitele vabariigi kohta ma läheksin nagu võimalikult hilja saali. Vaatasin, kus on vabad kohad Eestis on sinna, kus on mugavam. Eestlasel rõdult vaatasin ülevalt alla ja, ja seal ei olnud suugenud Beethoven, Beethoven oli hakatuseks siis mängiti kohe otsaga kriigi, siis mängiti veel paganiinid. Siis oli vaheaeg. Peale vaheaega mängiti ühte Rootsi heliloojad, sest tegelikult Marta esines Uppsala Uppsala orkestrile kõik Rootsist tulnud. Need olid kõik, kes mängida ei osanud, aga tahtsid väga orkestrit teha, vastupidi need olid Uppsala elukutselised artistid. Ja, ja neid oli väga huvitav. Oled sa kindel, mängida aski? No muidugi, ma olin rõdul ja ma nägin ülalt alla väga hästi, aga ainuke asi, mis mind nagu natuke nagu murelikuks tegi, oli see, et töökoormus jagunes väga erinevalt. Näiteks viiulid, tšellod ja kontrabassid töötasid nagu pöörased, kogu aeg kogu aeg saagimine käis, aga siis nii-öelda pasunad, pasunad istusid väga palju jõude ja eriti laiskled trummimehed. Trummimehi oli kaks ja üks neist vahepeal isegi ei viibinud laval, et mõnede mõnede muusikapalade ajal ta lahkus laval, sest tal mingit tööd ei olnud. Helilooja on kirjutanud sisse trummilööki, Reali kirjutanud nii vähe, et üks trummimees sellega hakkama. Siis ta vahepeal lihtsalt läks ära ja see teine trummimees ka. Peab ütlema, et oli väga suur ja tugev paks, meessepana võiks töötada ja tal oli väga vähe tööd, paar korda, leib, põmm-põmm ja ja mind huvitab, et kuidas siis nagu need rahad jagunevad, et kas kas viiuldaja saab ikka rohkem. Sest viiuldaja tõesti tegi kogu selle aja tööd, et tal kogu aeg käsi käis niimoodi? Üles-alla-üles-alla. Aga trummimees istus niimoodi, käed vaheliti nagu sina, Martin, praegu nemad istus ja ootas ja samuti ka samuti ka puhkpillide puhkpillide rühm vahepeal mängis vahepeal seal oli ka erinevaid, näiteks flöödid oli päris palju tööd. Tromboon oli suhteliselt laisk, et, et ahvat. Vaata, kui on suur orkester, salati leitaks, võimalus seanahka vedada. Kui sa oled nüüd andnud ülevaate moose, kantide jaamu mängutehnikatest ja tööjõukuludest, siis võib-olla läheks nende teoste juurde. Et kuidas see nagu neid muusikalisi teoseid hindel, mida sa kuulsid teoste puhul ma ütleks niimoodi, et hämmastavalt palju oli tööd keelpillidel ja kõikidel kõikidel lugudele selles mõttes heliloojad olid nagu kokku leppinud või ma ei tea, kas heliloojad olid kokku, said kokku leppida, kui nad elasid eri aegadel ja eri riikides ka Rentrootmata, mina arvan lihtsalt, et siin ongi see. Arvad, et oli mingi koosolek, kus paganiini Beethoveni ja, ja see rootslane tulid, mängime, teeme keelpilli? Ei, ma ei arva nii, arvan, et asi on ikkagi selles, et keelpillimängijad on lihtsalt Virkad ja neile meeldib nende amet. Ja nad lihtsalt noh, kui kui dirigent lööb lahti, kohe hakkavad mängima, peatuvad alles siis, kui neid nagu takistatakse, räägigi tirima, pasunapuhujad vaatavad, mängivad on siis, kui dirigent kurja näoga nende poole vaatab, dirigent Paul Mägi. Et ta oli, oli ka väga, väga tore oli näha, et eestlane juhtis rootslasi, et see oli nagu kuidas tema diriga Põhjasõja ajal tema dirigeerib põhja seal see naaber, kes sellise rabe Stefan, kes juhtis Rootsi Schenkembergade majutustalupoeg, tema väga ohtlikku Rootsis hakkavad kohalikud juhendama, aga et kuidas sa hindad dirigenditööd dirigentidega dirigendile ja mul ei ole ühtegi tema kogu aeg vehkis, Kasema isegi seisis kas muusikat kuulates vahel nagu ma aru saan, sa vahtlikuga orkester temaga seal sellist hetke kalikus, sa lasid ennast lõdvaks, tegin märgilmaveid. Sa lased lõdvaks, lasid muusikat endast läbi, kogu aeg tegid, tegin märkmemärkmeid. Kas nüüd, et kes nüüd mängib näiteks metsasarved, heitke täitsa tublid. Metsasarve tahaks kiita ja fagoti fakotid tegid ka päris korralikult tööd, aga trompetit, trombooni, kas märkmeid? Ega ma oleks natuke ikka, oli selles mõttes lihtne, et sellist põlevad, tuled, kontsert ja oli, oli, tuled põlevad ja sa näed kõike. Kas sa tegid paberile märkmeid, kirjutas kuhugi telefoni? Ikka kavalehele, loomulikult, kas ma arvan, et see oleks tegelikult väga huvitav muusikalooline materjal, et kui seal on, ma arvan, et sa võiksid selle märkmed kinkida muusikamuuseumile, ma viskasin need pahameelega. Lahkame pahaselt minema, läks, no sellepärast, et ma olin nagu natuke pettunud. Osad ikkagi ei mänginud täie raha eest. Minu arusaama ikka kõik peavad võrdselt mängima, et kui sa oled bänd, siis sa oled bänd, eks ole, veel orkestris orkestris kõik koos pingutama, et, et mis siis on, kui orkester, koostikud, Nakofoonia on, no ükskõik, aga kõik teevad töödaga. Vaata, vaata seal niimoodi ka, nagu näiteks bussireisile Mart, et sellised tublid istuvad ees, kuulavad, mis ekskursioonijuht räägib, aga pahad poisid ütlevad tagaorkestrile. Moody trummimehed on kõige taga. Dirigent lihtsalt ei noh, ta ei näegi neid sel aastal teha, mis tahad, eks ole. Põhimõtteliselt trummipõrin Kristiinaga ju, tal on aeg aega ma ilgelt juua kaineks saada, selleks et korralist põmm lüüa või, või talvikutega korrade glümnemad, eks ole, noh ma ei tea, see tööle läinud, et jagada võrdsemalt mulle minu arusaam, oli see mulle kuulates oma sõbra, reportaaži klassikalise muusika kontserdist, mulle tundub, et et Eesti Kontsert tegelikult peaks ikkagi sinule, tähendab sinule konkreetselt, jah, mina puudusin põhjusega mulli, tervis halb sinule konkreetselt tuleks teha, polementleb ja iga nädal kaks korda. No ma tahaks näha, kas seanaha vedamine jätkub küll jah. Et sest, et. Ja, ja praegu näiteks üldse keda ei olnud, laval oli klaver. Tuld. Kas klaverit? Laeva narm, katsume? Figa ei olnud, tähendab, kõik ma tahtsin kõik pillid ära nähagi, tsirkusesse. Orel, orel, orel ka ei mänginud. Noh, need on need üldse ei viitsinud kohalegi tulla, klaverimängija Harharfist, kuidas öeldakse Arci mängijad Afafi mängi, öeldaksegi, artist ei ole, on harfimängija, kas seal ilvese sõnavusega, kui sellel harfisticsitlusele? Aavikul jälle harfis? Üks kena harfist, kes võiks võtta alasti selleks, aga mis tundega nüüd Eesti? Mul on Eesti kontserdirahvast? Mina arvan, kahju ma tegelikult ma arvan, et Eesti rahvas kuulab huviga minu reportaaži sellepärast, et nad ise alati ei pääse rõdul õigel hetkel ja nad ei näe seda, et aga noh, muidugi rootslaste kaebad Rootsi muusikute peale põhimõtteliselt ravimise peale. No aga ongi ju selles mõttes, et pileti pileti eest maksti tina. Vaksikaga selliste revidendid ei maksagi, revident tuleb sisse jälgimisele. Võrdselt taevajärgus tuli rivist välja, noh, õudne. No nii oli Martial kohal ja sa ei tea seda. Aga, aga tõesti, et ma loodan, et kui sina kunagi lähedalt siis mängivad pasunad ka, ma lähen kindlasti. Sest ma, mina omalt poolt ütlen küll seda, et meie saate selline muusikaline kapatsiteet nüüd nii. Nii raamatupidajal ikka ei ole nagu Andrus ettekandest tuli tegelikult muusika on ju ennekõike emotsioonid, need on, need on meeleolutsem vibratsioon. No mis, no see on aura, et trumme ei saagi peksta, kui teil need kontserdid, kus tuleb trummar koltima, kõrvaldab kuni kontserdi lõpuni Beethoven kirjutas trumme lööde, siis teistpidi ebaõiglane, mis mõttes ebatrummimees tahaks ka pilli mängida ja ja välja elada endaga, ta lubatakse paar korda taksot pulgaga seda nahka monstrumi peal on. Et see ei ole. Oksteta pulgaga seda lahkamis trummid.