Volmer rääkis Allaza toova Grast Lõõnadowska Nikki ikoonumu Sophia Bogdaniibiks, Els Pietta, Claus Jakrast õlaparv laadžik. Nemad need ongi, kes laulavad. Meil kõigil on üks nimi. Sõja ajal loopisid poolakad fašiste omatehtud primitiivsete kuid väga tugeva lõhkejõuga süütepudelitega, milliseid nad ise kutsusid Hinnitavalt tulid peegaks. Aastat viis tagasi otsis grupp seltsi ning kaubandustehnikumi tütarlapsi oma ansamblile nime. Nende esimesed kuulajad iseloomustasid neid lihtsalt pena elavatena ja soovisid neile lausa plahvatuslikku edu. Kodulinna oligi silmapilkne ja kajas üle kogu Poola. Sündisid Filipincad, needki lipincad, keda on kuulnud juba Ameerika ja Kanada, Inglismaa ja Saksamaa, Rootsi ja Tšehhoslovakkia ning keda praegu imetleb Nõukogude Liit. Jantoma Rekski laul, tervist, ohvitser. Philip inkade juht on laulupedagoog ja helilooja Jan Janikovski. Muide, üle poole tütarlaste repertuaarist on ilmunud tema sulest ka lõbusa reis. Tütarlapsed endiselt kaubandustehnikumi õpilased tegelevad momendil ainult muusikaga. Peale laulmise õpivad nad muusikateooriat, lavalist liikumist ja üldse kõike, mis paneb aluse professionaalsusele. Ent kuidas sai see kõik alguse? Töötasin koolis, kuhu direktori palvel organiseerisin kooriteatris, kus oli nõusika juhiks oli palju tööd ja tõtt-öelda ega see kooritööd samuti koolitöö esialgu just väga ei meelita laudadest. Kuid noored olid toredad, muuseas kõik tüdrukud. Kooli juubelipäeval pidi esinema kakuur esineski kuid üle jäi rida häid laule, mis kaheksakümneliikmelisele koorile ei sobinud. Siis valisingi koorist välja seitse tüdrukut, kes võiksid meid laule esitada. Nii need Filipp pinkas sündisidki. Ansambli koosseisus ei ole viie aasta jooksul toimunud ühtki muudatust. Üks esimesi laule oli meil AV Maria ja tuleb välja, et ka üks populaarsemaid Mitte keegi ei mina, iga tüdrukud osanud arvata tol ajal, et meie üritus võtab nii laia haarde. Raske oli leida sobivat repertuaari, seda tuli hakata nii-öelda ise tegema. Ja nii olengi peamiselt mina ise neid repertuaariga varustanud. Ma kirjutan suhteliselt kergelt ja kiirelt, selleks sunnib juba elu ise. Ei televisiooniga, raadio teata meile, teinekord isegi mitte nädalat, pette meie esinemisi. Ja nii olen kirjutanud mõned laulud, eelmisel päeval käigu pealt oleme need ära õppinud ja ette kandnud. Tõtt-öelda mulle isegi meeldib nii, on vaja vaid tõuget, inspiratsiooni, siis tuleb kalale. Näiteks sündisin Valentina tvist ja nii tüdrukutel kui ka meil oli hea meel, kui isegi Ameerikas meil seda laulu kontsertidel alatasa korrata tuli. Mika Lenini au sest selleks ajaks on tüdrukud kasvanud juba naisteks. Praegu on need juba 19 20 aastased ja kaotanud vokaalis palju oma peamisest võlust tütarlapselikust. Mida siis edasi kavatsevad teha, kuidas elada, eks sellest räägi nad ise. Aga kui mina viiekümneseks saamist sinna on juba vähem kui 10 aastat, kavatsen põgeneda kuhugi tatra mägedesse, rahu ja vaikuse maailma. Sest siiani on tööpinge olnud vägagi suur ning eks see kestab mõnda aega ju veel edasigi. Jäljanikovski ööl sadamas. Eriti noorena neile meeldib laulda ja käesoleval kontsertreisil on senini meeldinud neile kõige enam Estonia kontserdisaal. Tallinna vanalinn. Inimesed hotellist Tallinn toome teile siin mõned küsimused, vastused. Evolo. Kes Poola lauljaid teile kõige enam meeldib, Irena Santar ja meie kaasaegne, kõige moodsam laulja, biootor, sepannik. Miks teisi laulate? See on lihtsalt juhus. Aga see pakub mulle suurt suurt rahuldust. Milliseid lilli te kõige enam armastate? Nelki? Ja ainult punaseid nelke alla. Mis teile kõige enam meeldib? Raske öelda, mis just kõige enam juba aastaid töötan, õpin koos oma sõbratari tega. Meil on ühised huvid. Meeldib meie töö väljasõidud. Tahaksin kunagi lõpetada majandusinstituudis, et lõpetada kord alustatu, tahaksin veel palju rännata ja palju näha. Kas teie olete õnnelik? Väga-väga õnnelik. Kas igas mõttes igas mõttes? Jani Lenikovski, kes armastab tülitseda Otsa keeli Christie'le on teil unistusi? Unistan Instituudi lõpetamisest keskkoolist üksi on vähe, tuleb jätkata. On vaja leida elukutse, mida jääd armastama. Kas armastatega tõsist muusikat? Väga kõige rohkem Tšaikovskit, eriti Luikede järve. Palju aega kulutan ka raamatutele. Isegi kontsertide ootel ja vaheaegadel. Nicky, kas te kogu elu ei tahaks pühendada ainult laulmisele? Ei kindlasti mitte, kuigi praegu olen enese ja sõbratari tega väga rahul kuid mingist kindlast tulevikust, mida ma ootaksin või kätte tahaksin võita ma praegu veel rääkida ei saa. Jann Janikovski kaugele Ateenast on minu kodusolist ollegi ikoonumu noor kreeklanna, kes lahkus oma sünnimaalt. Viie aastasena. Sophia, millist muusikat teie armastate? Muusikat, biit, Askarbiiterzani, Ella, Fidži eraldit, Louis Armstrongi. Millised värvid teile meeldivad? Sinine, punane, valge, Elsbirda ja teile. Mulle meeldivad kõik värvid, heledates rõõmsates toonides. Tõsist muusikat ma ei armasta küllaga lõbusaid elavaid temperament, seid laule. Aga kreekrostena. Mina armastan tõsist muusikat väga rohkemgi veel kui estraadi. Tallinna kaasaegsetest heliloojatest olen õppinud eriti armastama Penderetski. Milline oli selle aasta kõige õnnelikum päev see päev, kui saabusime USAst jälle Poolasse, sest armastan Poolat väga. Jõudsime jälle koju. Kas armastate linna või maad? Linna, eriti Esseetsinik, olen seal üles kasvanud. Väga meeldib mulle koht ja kohvik. Poisse ma ei salli. See on pirtovski laul, õpi mängima. Kuulsime Poola tütarlasteansamblit Filipincad.