Tere, kallid raadiokuulajad, algab järjekordne rännusaade Reispass. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga ja tänases saates rändame küll kaugele, aga samas ka mõnes mõttes lähedale, sellepärast et Austraalia on koht, kus kuhu on rännanud. Väga paljud eestlased, mõned lühemaks, mõned pikemaks ajaks. Ma olen ammu tahtnud Austraaliast saadet teha, aga ta on ka teistpidi, ma olen mõelnud, et, et kui seal nagunii palju inimesi on, nii palju inimesi elab, et ma ei tahaks nagu jääda pealiskaudseks ja, ja rääkida ainult sellest, kuidas seal paar kuud apelsin on korjata. Ma ei ole ise seal kunagi käinud, aga mul on tänases saates külas sõber Delmar Koks, kes on elanud Austraalias Sydneys, tänaseks kaheksa aastat. Tere, Delmar Joiva. Ma ei teagi, millest alustada. Ühtepidi võiks küsida hästi lihtsalt, et miks sina läksid, kas sa läksid samamoodi Austraaliasse nii nagu tuhanded teised seiklema, rändama, uusi kogemusi omandama ja odavat pappi teenima? Huvitav on see, et ma tegelikult ei läinudki nagu otseselt selles suhtes nagu Austraaliasse, kui, kui eesmärk ise iseenesest, aga ma läksin Eestist ära. Et see oli see minuni selline, mainis, et läksin ja vaadanud ka tagasi ja mõtlesin, et ehk ei tulegi kunagi tagasi. Niimoodi läksin. Aga ometi olete tundnud tagasi vahepeal mitu korda. Kolmas kordseegaks käis, elad Sydneys? Vii meid korra mõttes sinna. Milline milline linn on Sidney selles mõttes, et kui ma ma ei tea oletama, et ma tulen sulle külla ja sa tahaksid mulle näidata oma kodulinna ja ärme ärme räägi siin mingitest, ma ei tea, võib-olla mingitest kuulsatest turisti vaatamisväärsustest, vaid kuhu, kuhu sa mind esimesena võib-olla viiksid? Sydney on väga-väga äge linn, Sydney ma sõpradele kirjeldanud nüüd nagu sibulat, et ta on selline. Et kui sa seal elad, siis sa lihtsalt koorid neid erinevaid kihte maha ja avastad erinevaid erinevaid nurki, erinevaid inimesi, ennekõike erinevaid liikumisi. Sydney kohta öeldakse ka, et ta on selline nagu city of Williczis, seal ongi sellised väiksed nagu mingid mikrokosmos või niuksed mikrokeskkonnad, kus kus siis inimesed elavad ja toimetavad ja, ja on ja, ja, ja, ja seal on hästi palju hästi-hästi, palju erinevaid liikumisi kõiges kõiges nagu sellest muusika, toidumoetrikkide, kõikides nagu asjades. Ikka on sinu jaoks ka hästi suurte ema, tantsimine, elektroonilise muusikapeod, festivalid, ütleme need kohad, kus meie oleme korduvalt kokku saanud, et kindlasti jõuame rääkida sellel teemal täna palju, et selles mõttes tänane saade all. Suures osas, nagu ka eelmise nädala saade, mille tegime Tarrvi laamanni ka muusikakeskne. Et me võib-olla ei mängi väga palju muusikat, aga räägime siis pidudest üksjagu valge või ütleme, kohe ette ära. Aga enne seda veel, et Sydney on kindlasti hästi kosmopoliit mitmekesine, et seal on palju palju koos erinevaid erinevaid rahvusi, et. Ma ei teagi, kuhu oma küsimusega sisin. Sydney on minu jaoks, ma segan vahele, Sydney on minu jaoks nagu natuke nagu Ameerika oli eelmisel sajandil 100 aastat tagasi, et seal praegu täiega käib selline nagu Eeemmelting ja ja segamine, seal on hästi-hästi suur immigratsioon, hästi, palju tuleb, tuleb inimesi igalt poolt ümber maailma ja, ja kõik need nii-öelda need jõujooned ja need trajektoorid on teil alles välja kujunemas, et see ei olegi üldse veel paigas. Seal on näha, eks, et kus, kus, kus piirkonnas teatud võib-olla nagu kontingent, Kund legend nagu elab või, või liigub või peol käib või, või käib toitu ostmas, aga need alles jäänud on kõik alles välja kujunemas. Ta on ikkagi sellest nagu hästi selline nagu uus linn, nii heas mõttes kui noh, eks tekitab ka sellist nagu olme mingite nagu raskust vahel. Et sa nägemale meeldib, seal on see liikumine ja see. Ja see nii-öelda asi on nagu olemas praegult seal lina juures lahe. Aga ikkagi, kui ma tuleksin sulle külla, mis võiks olla see esimene koht, kuhu sa mind viid, mis võiks olla see esimene, esimene, selline Sydney avapauk. Ja kas see peaks olema päeval või selleks kõik? Ma võiksin võib-olla alustuseks jooma. Ma arvan, kõige paremat kohvi, mis võib natukene iga valgus kohvi jooma, mulle meeldib kohvi juua. Ja siis ma võiks olla ir, vestlen selline nagu ümber kesklinna, selline nagu ring, kus siis kus siis on hästi palju igasuguseid vee, Hausse ja, ja asju ja seal kõike seal saad osta riideid sa saad, sa saad seal süüa, sa saad seal turul käia ja saad seal ka hommikuni pärast pidu panna. Okei, mida, mida Austraaliasse leiaks? Seal endale väga õnnelik koht, et seal on, seal on kõik olemas ja seal on noh, nii-öelda sellised nagu kliimavöötmes, kus kogu aeg midagi tuleb, eks ju, seal sa saad marju või saad puuvilju või saad mereande või saad kala või liha, et kõik on olemas ja kõik on kohalik ka, et sellest on nagu Austraalia ikkagi, aga nagu hea hea koht elada, sa võid süüa mida tahad. Et mingit mingit ajalist piirangut Mis on üldse sinu jaoks, ütleme, need põhilised väärtused, miks sa elad Austraalias, et mis on need nagu need, need head ja vead, ütleme kõige suuremas mõistes? Me hakkame siis vigadest näiteks mitte tegelikult vigadest, aga ma olen enda jaoks ikkagi aru saanud, et kõigepealt on selline nagu noh, kõige raskem asi, millega Austraalias elades nagu peab tegelema või piima või mida peab aktsepteerima, on see, et ta ikka päris kaugel. Ja kui sa seal nagu elad ja sa oled seal nagu selles oma mullis, sa ei saagi aru, aga nüüd jälle seekord siin Eestis olles ja liikudes siis, siis ma tegelikult nagu tajun eemalt seda, et ta on ikkagi tegelikult päris päris kaugel. Et see on võib-olla see võib olla nagu ainuke nagu selline nagu konn või siis see nii-öelda miinus miinuspool nagu testi on kaugel, et Eesti on kaugelt, kõik on kaugel kõik ülejäänud maailm kaugel ka Austraalia ise on tegelikult kaugele, et on jäänud selline mõni mõned linnad, eks ju, et ta on niisugune nagu raskesti haaratav mingis mõttes. Moodi seda haarata, ma mõtlen, noh, ma tean, inimesed ostavad mingi hipi vänni, sõidavad seal ringi, kogu aeg on pidu, rannas, lõket elad sealsamas kuskil telgis, vahepeal natukene tööd selle mingi paari kuu töö eest või paari kuupalga või paari nädalapalga eest tripid jälle järgmised neli kuud ringi. On see tõesti selline paradiis? Võib-olla aga eks see on jälle selline nagu individuaalne küsimus, et mis sa nagu tahad, eks ju. Aga kui sa tahad aega, et teha võimalikult vähe tööd ja, ja siis elada ülejäänud aja seal võimalik, ja seal on täitsa okei ja päris paljude inimeste valik. Kas sina elad ka sellist elu? Nüüd viimased aastad olen ikkagi elanud niimoodi, et ma olen, olen ikkagi teinud nagu tööd ka päris palju, et, et on selline nagu ma ei tea nagu mingi challenge või, või midagi, millega, nagu ka elus nagu tahaks, et, et päris tore on ju tegelikult chillida istet Byron Bays püüad kala ja oled niisama tiksuda, aga aga eks mingit mingit sellist nagu Chalendit või siukest nagu asja on ka nagu vaja, et see hoiab sind ka nagu jälle ree peale, et et muidu läheb äkki muidu läheb silmavaade tuhmiks, ma arvan. Aga sa oled ikkagi elanud sellist elus, oled rännanud ringi mööda seda maanteel ja absoluutselt. Aga mis sa mõtled sellega, et läheb silmavaade tuhmiks ometi me ju räägime, et reisimine on see, mis avardab su kogu maailmapilti ja teeb su nagu kuidagi nagu noh, igas mõttes nagu paremaks saad targemaks. Mis ma mõtlen, sellega on see, et, Ikkagi nagu mingi siht peab ka nagu olema või nii, et kui seal lihtsalt nagu kui sa lihtsalt nagu sihipäratult kulgeb, ma ei tea, kas nüüd on ka nagu valik, aga ma ei tea veel ma ise ise nagu. Või on seda okei teha mingi aja. Ja siis läks mõte kaduma. Okei. Aga sa ütled, et oled öelnud mulle, et selles mõttes, et Austraalias on täitsa vabameelsus ja avatus, et see on nagu selline, noh need märksõnad, mis võiksid ikkagi nagu iseloomust Sedamoodi, et see on jah, nüüd see asi, et kui ma siin sinuga just ennist rääkisime, et elu Austraalias ja, ja, ja tuli seal mulle ühe sõbraga üks paigutuks, et ta ütles, et kas sa tagasi ei taha tulla, siis ma parandasin seda, ütlesin, et isegi kui ma koliksin Eestisse jälle, siis see ei oleks mitte tagasitulek, vaid see oleks nagu edasiminek, et, et see mina, kes kolib praegult Austraaliasse aastal 2017 või 18 näiteks ei oleks kindlasti see mina, kes ma olin 2009. Et ma olen saanud just Austraaliast siukse nagu avatuse ja ma olen saanud sellise nagu ikkagi oma mingitest kompleksidest lahti ja mul on hästi mugav olla iseendaga, et sellele ma sealt saanud, ma ei teagi, kas on otseselt seotud Austraaliaga või siis võõrsil elamisega ka. Aga see on kõige suurem asi, mis ma olen sealt saanud. Vaatan peeglisse, naeran, eks, et mul on lihtsalt hea olla. Seda on väga mõnus kuulda minu meelest, noh see on üks asiumi, miks, mida ma ise ka nagu usun ja, ja üks põhjus, miks ma seda raadiosaadet teha on see, et võõrsil elamine või võõrsil käimine ei ole mingisugune kodumaa reetmine, jättestajat see nagu noh, et vastupidi, et selleks, et, et selleks, et kuskil käia või selleks et enda kohta rohkem teada saada või kuidagi edasi minna, sa pead ikka sellest maailmast ju ühtteist vaatama ja, ja võiks olla see ka midagi enamat kui lihtsalt raamatu lugemine, filmi vaatamine ka oma kehakohana vedada. Ja et see ongi see, et kui me nüüd tuleme selle eelmise jutu juurde korra tagasi, et vaata see reisimine, eks ju, et sa ei saa teha selles mõttes, et ma tahtsingi öelda andmete, et sa ei saa, sa ei saa reisida selles mõttes eesmärgiga, et sa ei saa minna Berliini. Et ma tahan muutuda vabameelsemaks inimeseks, eks ju, et et see, see tuleb, see tuleb selle asjaga nagu kaasa, aga sa ei tea, mis seal tegelikult sellest saad, et seal ikkagi sa pead ennast vabaks laskma ja siis ta hakkab nagu voolima, eks ole, et sa ei, sa ei saa, millega Austraaliasse, et me tahame saada, Ma tea, vabameelseks niukseks huvitavaks inimeseks, eks ju, või, või midagi sellist, et, et see tuleb. Sa isegi, ma arvan, ei tea ju, mis kujul, et see tuleb, aga ehk siis, kui sa oled selle ära teinud, siis sa näed, mis see kogemus suga tegelikult teinud on. Kellena sa, mis, mis, mis tööd sa teed, millega tegeled seal Sydneys? Ma olen terve elu tegelenud tegev olnud restoranivaldkonnas ja oleme jäänud endiselt truuks sellele. Ma olen olemas sistanud Soome lehe või sihuke nagu assistent Soomele ja siis või veinispetsialist või ma isegi ei tea, kas on siuke eestikeelne vaste. See on see, mis toob mulle leiva lauale ja siis ma olen sihuke nagu algaja fotohuviline, seda seal. Uuem asi, et natukene olen püüdnud sellega ka tegeleda, et siin suvel muidugi pole eriti nagu asja saanud ple aegunud. Aga siis me võiksimegi liikuda natuke sellesse Sydney õhtuelusse, ilmselt et nii palju, kui ma tean, sulle meeldib õhtu ööelu ja ise olen ka alati olnud seda meelt, et see on iga maa, iga reis, iga kultuuri osa, täpselt samamoodi nagu see, mis sa näed nagu päeval. Ma ei tea, milline see restoran on, kus sa töötad, mis inimesed seal käivad, milline see vaib õhtul. Näiteks Sydney on selline või Austraalia või austraallased on sellised mihuke huvitav kombinatsioon, et et nad on, nad on natuke nagu update, aga samas on nad ikkagi samal ajal ka nagu hästi läks niisugune suhteliselt nagu iisiga vinge inimesed ikkagi arvestades et Sydney on ikkagi ka tegelikult suur linn, siis noh, võrreldes Londoni või mingite asjadega. Ma arvan, et seda on kindlasti selline nagu mitte nii tants, et päris okei, tegelikult, eks seal ikka siuksed nagu, noh, ütleme ütleme, selliseid selliseid momente. Ta ka nagu suur linik momente, kus inimesed on ärevad ja kurjad ja kõigil on hästi kiire ja, ja kõik, aga aga pigem nagu mitte. Aga ütleme sihuke keskmine õhtu sinu selles restoranis, kui suur seal Ta on selline valged linad laual, kõik on niisugune nagu ikka vaikselt, peenelt oma oma laua taga või ta on niisugune, et umbes karjutakse üksteisele mingeid mõnusaid asju ja käib sihuke suur restorani, vaide, baar. Muusika mängib täiega, et. Ta on selline tal sellel nagu pool p nähe, ma alati ütlen kõigile, et linnulaua peal ei ole, aga tal ikka selline natuke fanci seal jah, on, on melu, seal on rahvast, meil käib ikkagi seal kolm 400 inimest iga õhtu, et, et rahvast, rahvast liigub palju ja, ja ja mis mulle austraallaste suhteliselt meeldib, on see, et nad on sellised nagu žeering. Kultuur on seal Nad jagavad, et isegi kui minnakse näiteks restorani ka peen restorani päris tihti tehakse nii, et tellitakse, erinevad asjad Polanskit lava keskele jagada, vaadatakse natuke nagu lahendab minu arust äge. Kas restoran laseb nagu Tounta oli? Ta on seletus söökla geen, mis on nii-öelda ongi eksju Sydney, seal nii-öelda kesklinnas, kus kust lähevad praamid ja kus noh, sihuke nagu nullpunkt mingis mõttes, kust, kust hakkavad siis kõik teed alguse saama, lähevad praamid, on ooperimaja seal haamritšett kõige selle keskel nagu ongi, ja siis see nii-öelda Haabur on ka teisel põlvel. Okei, aga oletame, et me oleme sinu restoranis seal mõnusasti õhtust söönud, natukene veini võtnud ja sul saab tööpäev läbi. Kuuma edasi võiksime minna. Siis läheks kuskile lahendusse sellisesse mõnusasse kokteilibaari, ma arvan, et alustuseks läheks sinna, või siis või siis võib minna ka lihtsalt ühtedesse väga paljudesse pubidesse, kusjuures pubidega see lahe asi sinised, igal grupil on oma oma olemas oma karakter, et et ei ole sellised nagu iiri pubi või on see pubi lihtsalt igal klubil on oma mingi olemus, kus on omad mingid karakter kutid, paarison ja seal saab mängida, pink sisaldab mängida piljardit, seal saad teha ükskõik mida ja siis on sul veel lõpuks need mängodaalidel ka, eks olemas, et igale maitsele midagi lihtsalt niuke lahe vaib ja see on selline nagu nihuke sotsiaalne kultuur, et Sydneys kui lõpeb töö, siis ei minda koju, vaid minnakse kõigepealt oma töökaaslastega pubisse tehakse olenevalt palju, palju seltskonnas inimesi on, igaüks ostab ringi, tehakse mõned õlled ja siis võib-olla sööma ja siis seal võib olla kokteile jooma ja siis koju võib olla. Aga oletame, et nädalavahetus päris koju ei lähe. Kuhu siis võiks edasi minna, milline on, milline on, ütleme selline Sydney siis see muusikaskeene või andekam muusikas. Võrreldes Tallinnaga Sydney's teistmoodi see, et kui ütleme näiteks Eestis on näiteks näiteks on I Land Sound või on või on mingi festival, eks ju siis siin on pigem niimoodi kõik käivad igal pool või, või siis noh, vähem on ka nagu sellised väljakujunenud trajektoore või oma mingit siukest nagu nišši siis seal on hästi selline Taivo ees sotsiaal on olenevalt siis kohast või muusikast või, või, või, või teab, millest on igal pool kujunenud välja ikkagi oma nagu nagu seen või sihuke nagu jälle selline nagu oma oma trajektoor, mille peal siis inimesed nagu liiguvad seal tihti põhineb nagu sõprussuhetel või siis On connection, eks ju, et kes siis kus käib noh, põhiline võib-olla kriteerium on see, et mis muusikat sa kuulad, eks ju, et ma just vaatasin, et Sydney kohta on selline legend, Sidney Sydney on suremas ja seal ikka enam midagi ei toimu ja midagi teha ka ei tohi, et noh, eks seal mingisugune nagu piirang seal on tundnud politsei poolt, viimasel ajal, aga aga tegelikult on ikka see, et ma vaatasin, president seal on ikkagi iga nädal vähemalt mingi 20 kuni 30 üritust, et see ei ole väga vähe, ma arvan Ja me kuuleme sinuga selles mõttes peo mõttesse, kas sarnast muusikat pauside kaussi, et küsingi siis otse välja, et mis, millised, millised, ütleme võrreldes siis kas või ma ei tea vabas õhus meie sedasama aidanud saundi ja nende nende asjadega, et millised peod Sydneys toimuvat, kus nad aset leiavad, kas neid on lihtne üles leida? Neid on, need ei ole teps mitte üldse lihtne üles leida ja nüüd tulen vaatusele jutu alguse juurde tagasi, kus kuma Sydneysse tegelikult läksin, eks ju, ja kui, kui sa ikkagi lähedalt kuule, sa tegelikult ei tunne inimesi, siis see võtab aega. Samas, kui sa oled selle, kui sul on see aeg olnud ja sa oled seda nagu tiigi teinud seksi seal aastatega, siis see on päris äge, annab sulle siukse nagu hästi mõnusa nagu arusaamise ja läbilõike sellest, et mis, nagu tegelikult toimub toimub erinevaid asju, toimub hästi palju linnas, selliseid underground, andekamad üritusi, toimub popup, üritusi toimub Sigrit, paadisid Veerhausides erinevates kohtades, kus ongi niimoodi, et just just, et politsei ja kõikide muude aspektide tõttu antakse teada tegelikult, kus üritus toimub alles samal päeval või isegi veel mõned tunnid enne, mis on äge, eks ta muidugi on natuke nagu tüütu ka, et kui sa ikkagi vaatad, sul on vaja hakata kuskile sõitma iganes, maksab 50 dollarit, onju, aga aga samas see annab jälle samas mingisuguse nagu Touchi juurde asjale või nii, et et kus see nüüd on, eksju, ma olen ise olnud, et vaatad, et ei teagi, eks ju, et üritus on, aga ei tea, kas annan ja see on põnev. Teema sellepärast, et jah, et politseipolitseiks, aga ma olen ka Londonis inimesed, kes elavad Londonis, rääkinud nendel teemadel, et asi pole ainult politseis või et see üritus on illegaalne või saanud selles mõttes sanktsioneerimata aetum, siis ei ole seal ma ei tea mingi alkoholimüügi luba vä vaid ka sellepärast, et sinna nagu tahtjaid rohkem kui päriselt mahuks, et kui Eestis toimuvad seda tüüpi üritused, siis ikkagi see ringkond leiab 11 on ju ülesse sa saad ikkagi tükk maad varem teada, kus metsasestar toimub siis siis näiteks Londonis, ilmselt siis ongi ka Sydney'sse, et, et sul on loodud erinevad süsteemid selleks, et selleks, et teada saada kuidas näiteks saad siis teada, kuidas need üritused üles leida. No eks ta on ikkagi selline nagu, ütleme läbi sõprussuhete ja sotsiaalmeedia, need on kaks põhilist valdkonda, kust, kus info liigub. Okei, aga ütleme, kui sa tuled Sydneysse tulen lihtsalt sinna reisile, siis on selles mõttes ikkagi hea omada mingeid kohalikke tutvusi, kohalikke kohalikke sõpru, et mingit sihukest ühtset saiti või kuskile ma ei tea, kus. Noh, resident Vaissorist vist sa midagi leiad, eks ju, aga, aga jah, et see on ka selline, noh ma ei tea, kui palju ta nagu aitab, kui sa nagu üks ei ole, eks kindlasti mingit mingit mingit infot sealt saab. Aga kui sa seda ka ei tea, siis, siis kindlasti võib raskeks minna, eks ju, et et mis see, kus, onju. Kuule, äkki ma lasen selle vahepeal ise ühte lugu, kui sa ütlesid, et sa oled rohkem sihuke pikemate, miks selle peale, aga paraku see raadio formaatsin velgi tunniseid, miks see reispassi saade nagu ei toeta, et siis parem vahepeal ühe loo peale. Ja pärast seda ma küsi, sõidame natuke sealt Sydneyst äkki väljanägemiselt küsima, mis nagu veel veel Austraalias aset leiab nii muusika kui, kui muudes mõttes see konkreetne punt on pärit Kanadast. Ta nimi on Kristal kaasus ja lugu kannab pealkirja antrastas. Kuuleme. Delmar liigume sealt Sydneys siis nagu lubatud natukene välja, aga ärme veel nii-öelda pidu pidude temaatikast välja jooksed. Austraalias ma olen kuulnud, toimuvad sellised mingid push, kaardid või mingisugused sihukesed mingid noh, seal on palju avarust ja palju tühja maad, et aga ma ei tea nendest tegelikult mitte midagi lähemalt, et mis, mis asjad need on. Jah, Pustufaikse Duff, ma just mõtlesin, et mis eesti keeles tähendab, et see ongi selline nagu, nagu nagu biit või, või niisugune asi ained, et need aknad tulid 90.-te alguses või isegi võib-olla juba 80.-te lõpus, eks ju, kui oli siuke post bank ja kõik see aeg, eks ju, et siis siis tekkis elektroonilise muusika liikumine ja, ja, ja elustiil ja kõik asjad ja siis siis ühtlasi tekkis ka vajadus, eks ju, sellise nagu vaba ja reguleerimata keskkonnajärele neid korraldada. Ja minu, ma olen päris kindel, et Austraalia ja Uus-Meremaa olid, olidki need Austraaliast ennekõike kus see liikumine tegelikult alguse sai. Palju vaba maad ja kõik, et siis siis hakati seal neid korraldama. Nüüd 25 aastat hiljem on eks ju see asi natuke jõudnud sinnamaani, et noh, ma ei tea, kas sellest päris autentset tuffi nagu enam tehakse, on ju, et on, on siuksed nagu kommertsfestivalid ja siis on sellised vähem kommertsfestivalid, eks ole, et festival mulle tegelikult see sõna ei meeldi üldse, festival, et, et siuksed nagu noh, tublid, onju. Et no ikkagi proovisid avada. Teda eristab nagu sellisest klassikalisest festarist või ütleme siis. Et noh, ma arvan, et kindlasti on, see kontseptsioon on juba teine, et nad on tihti sellised non-profit, vallutori, paist, mida on tegelikult festivalid, et seda joont tegelikult järjest raskem ja raskem tõmmata, eks ju, aga ma arvan, et eks ta on selline nagu ütleme, see info liigub kinnisamas ringis ja, ja eks need inimesed, kes seal käivad ja noh, kombinatsioon nendest erinevatest asjadest nagu. Aga lähme mõttes ühele sellisele üritusele kui kaugel ta sealt Sydneyst on, kui palju me peame sõitma ja milliseid ettevalmistusi peame tegema ja ma ei tea, palju inimesi sinna ei lähe üldse kokku läheb. Et nasaalide öös koor, asjad, mida tehakse täiesti erinevates osariikides, on kiusad, vaielzan kuinsland on, on ka minu arust vestlusväljad. Et need on sellised, et sul peab olema, eksju, seal peab olema läbimõeldud, et kus sa magad, mida sa sööd, mida sa jood, kellega sa lähed, kõik asjad, eks ju, et et nii-öelda elus olla, et et tihti ei ole seal üldse provoiditud selliseid nagu toidu ja joogiasju, et see on kõik sul nagu enda enda nii öelda alul, et sa pead pead ikkagi nagu. Mõtlema, nagu et mis sa teed, kas see on siis natukene nagu sünkrealiseerib nende või noh, ütleme resoneerib nende pirnidega nagu ütleme muide, põrning, männ vaadas ja, ja neid peetakse seal üle maailma Aafrikas niimoodi. Või, või pigem on tekkinud mets, teine teema. Ma ei oskagi nagu selles suhtes nagu päris paralleeli tõmmata, aga ma arvan, et pigem selles suhtes nats teine teema, et võib-olla seal pannakse ikkagi sellisena nagu välisele, et kõik see kostüümitemaatika ja kõik see on ka nagu olemas, aga ta ei ole võib-olla nagunii nagu oluline, et ta ei ole selline nagu Kiefach, et oluline ei ole mitte see, mis sul seljas ja mis sa nagu seal teed, aga see, et sa rohkem pole, ma tõmbaks nagu Berkhainivooled sinna seda stiili, et sa pigem võtad endalt kõik need kihid maha ja oled lihtsalt sina ise teed seda tegelikult, mis sa teha tahad, millal sa tahad, kellega sa tahad, et pigem nagu see prooviks nagu, mida, aga samas ka tegelikult tehakse. Katsun ette kujutada, kui palju inimesi sinna kokku tuleb, mitte et number oleks kõige tähtsam, aga on see sadades või on, see tuhandetes on kõige väiksem tuh, kus ma olen käinud, on ainult 100 inimest andnud. Ja, ja noh, eks selliseid suuremaid, kus on 5000 inimest, aga aga jah, ma ütlen noh, väga suuri nagu ei ole külastanud ja seal on siis erinevad lavad muusika erinevad, lavad, erinevad, erinev muusika ka mitmete mitu päeva ikkagi on kõik see kõik see melu, eks ju, ja olemine ja, ja, ja, ja sellised ilusat vahvad puutumata looduslikud kohad on, ma arvan ka nagu hästi oluline nende asjade juures. Et Austraalias on lahesa ikkagi asustusteemadena tähti öösel või, või sa kuuled, kuuled niimoodi, kus muusika kosta võiks ikkagi seal kümnete kilomeetrite taha niimoodi, et mitte miski seda nagu ei sega ega plokkijad päris äge, nagu et sa ikkagi tunnetad seda maa suurust nagu olemust läbi läbi selle muusikast, kusjuures. Et need asuvad tsivilisatsioonist eemal lähim bensukas, lähim hotell jääb nagu kaugele. Nii et natuke isegi niisugune nagu võib-olla selline nagu mäed Mäksi, mingisugune selline noh, mingi ettekujutus, kui ma praegu räägin, võib midagi tulla, et noh, mingi sihuke nagu täitsa nagu, aga kuidas neid üles leida. Kas neid on ka selliseid, on nagu niisugune rohkem kommertsialiseeritud ja jällegi teisi, mis on mingeid rohkem salajased või kuidas, kuidas neid leida? Ma arvan, et vist leiabki niimoodi, et ta võib-olla alguses käidakse mõnel sellisel nagu festivali moodi asjal, nagu, nagu saab, seal on erinevaid Rainbow, serpentia on stroobiori fiils ja on, on Sabsoonik, saab seal ikka on ka selline nagu festivali moodi asi, aga, aga väga äge festival. Eelmine aasta käisin väga-väga, meeldis looduslikult ilusas kohas saade jõe peal ujumas käia, muusikat kuulata, erinevate lavade pealsed inimestega, suhelda, niisugune samas mõnusalt väike ja intiimne, võib-olla seal ütleme nii. Neli 45000 inimest. Et kui sa käid vaata selliste nagu festivalidel, seal natuke nagu lihtsamini leitavad, siis sealt sa leiad inimesed, kelle kaudu võib-olla leiad nagu, eksju selliseid asju, mis on natuke raskemini leitavad jälle seesama, ütleme, sihuke nagu isiklik connection või, või, või nagu keegi kes teab kedagi, kes teab kedagi, et niimoodi ta tihti toimib. Kui tihti need asjad toimuvad ja kas need toimuvad Austraalia eri otstes, nagu ütleme, et oletame, ma tulen sulle külla, mindi kolmeks nädalaks või midagi nii, kas meil õnnestub mõnda sellist nagu väisata? Oi kurja ma mäletan seda, kui ma mõtlesin siin paar aastat tagasi, et et on see ja teine ja kolmas, et paar kord paar-kolm korda aastas. Aga tegelikult, kui ma nüüd vaatan ja siis ikka leid jooksev info kätte, et siis tegelikult toimub kogu aeg, eks ju, midagi seal ikkagi ikkagi kogu aeg on, on, on miskit nagu olemas, mis jälle tõestab nagu ka seda, et sa ei käi ju tegelikult iga kuu ikkagi Duphil või festivalile ongi, seal on lihtsalt nii palju neid erinevaid nagu. Keskkondi või neid nii-öelda nagu gruppe või, või erinevaid Noh, kohti, kus ennast hästi tunda ja, ja inimesi, kelle, kelle keskel seda teha. Aga nende inimestega jätkates, et vot meil ei ole sihukest selget ühtset austraalia Aussi arhetüüpi mõnes mõttes Hauli, Mait, onju, aga, aga tegelikult see on selline pealiskaudne klišee, et tegelikult on seal iga igasuguseid erinevaid inimesi, et ta on sihuke meeltic botabki. Muide ava natukene seda ka. Et. Jah, selline ütleme kui sa teda osi või austraallane, siis sul tuleb silme ette selline blondi tukaga lauaga vahist, eks ju. Et neid kutte on seal ka ja päris palju, aga mitte ainult, et et seal käib jah, selline nagu aktiivne segunemine või ütleme, migratsioon on praegult Austraaliasse, nagu ma ennem ütlesin nagu Ameerikas seal 100 aastat tagasi tuleb igalt poolt maailmast inimesi. Esimene laine võib-olla oli seal võib-olla mõnikümmend aastat tagasi kuskilt sealt Kreekast ja, ja ütleme Itaaliast ja, ja sealtpoolt siis nüüd pigem Ida-Euroopast ja just Aasiast ka, et päris palju tuleb ikkagi inimesi just Hiinast ja Koreast ja Taist. Ja see on nagu äge, et tänu sellele on selleks hästi palju väga head toitu, vähemalt sama head, kui sa lähed Aasiasse. On väga palju kultuuri, nii muusik kui film, kui, kui kõik ikka sellist, et sellest, kas ta nagu hea, et sellega otsagagi õpid ja, ja ka tegelikult avastad maailma ja inimesi ja kõiki asju, et need kokkupuuted on ka sellised, et ega nad ei olegi alati aga lihtsalt tulema ka. Aga nad tulevad ikka, ütleme läbi töö tihti on ja, või, või siis läbi sõprade, et et ikkagi nad on, et kui need inimesed ikkagi ühes keskkonnas koos elavad, siis vähem varem või hiljem nad ikkagi ju puutuvad kokku, eks ju, ja hakkavad 11 mõjutama ja see on väga äge. Kui ma tegin siin eelmine aasta saadet New Yorgist siis Piibe Kolka, kellega antropoloog, kellega ma seda saadet tegime, New York on nagu suurepärane näide sellest, mismoodi erineva kultuuritaustaga inimesed saavad kõrvuti elada ilma ilma et nad peaksid nüüd assimileeruma ja siis võtma omaks kõik selle, selle mingisuguse teise kultuuri nagu mingid asjad ja, ja ilma selleta, et nad läheksid omavahel konflikti, et sul võidki olla, siin on mingi halal, siin on Falav välja, siin on koššer ja siin on see ja teine ja kolmas ja kõik. Ja, ja kõik see nagu ilma et oma ühtepidi seguneb, aga teistpidi nagu säilitab oma identiteedi ja näide sellest, et need asjad saavad eksisteerida kõrvuti. Kas ta Austraalia on ka selles suhtes hea näide? Absoluutselt ja siinse kooseksisteerimine ja koos kasvamine võib-olla ütleks, et ongi nagu pigem selline et mina õpin sinu kohta ja sina õpid minu kohta, kaotamata samas ära seda, kes ma tegelikult ise olen ja see on äge, inimesed nagu aktsepteerivad, ma arvan päris Austraalia päris tolerantne ja inimesed on päris päris okei ja, ja, ja, ja neile meeldib avastada. Tähendab märga, kui palju sa selle Eesti kogu noh, ütleme eesti kogukondi seal, eks ole, mitmeid et on seal tuhandetest pätt häkkereid, kes selle work Holiday viisaga siis nagu ringi rändavad, siis ma olen kuulnud sellest eesti majadest, mis eksisteerivad juba seal sajandeid, eks ole. Et kui palju sa selle eesti kogukonnaga kokku puutuda tantsu, palju Eestis? Praegu on Eesti Maja Sydneys olemas, kõigepealt alustuseks selline asi, kus, kus ma väga tihti ei käi, aga seal oli ka sihuke nagu pood vahepeal, kus sai tatart näiteks või mingit sellist asja, et siis siis sinna nagu asja, aga see pandi kinni. Ütleme niimoodi, et kui sa lähed Austraaliasse, eks ju, ja sa tegelikult ju alguses ei tunne kedagi, siis siis ikka eks ju, kõige suurem tõenäosus, kellega sa alguses suhtlema hakkad, on teised eestlased pärast, et teil on ikkagi selline ühine background, Te olete päris suure tõenäosusega mõlemad ikkagi linna just tulnud. Ja, ja noh, keel ja kõik muud asjad ka on ju, mul on mul on olemas endal selline nagu täiesti nagu vahva, väike väike nagu sõprade ringaust Austraalia eestlastest. Aga see on selline ka, et oleks, mida elu edasi ja mida rohkem sa seal nagunii-öelda nagu Tiit või nagu sul elu nagu joonde, nagu läheb kohalikuks kohalikuks muud. Samas kaotamata ära, kes sa tegelikult oled, on jah siis seda nagu noh, ikkagi vähem ja vähem, eksju, jääb sul neid Eesti inimesi, aga me saame ikka kokku alati jõulude ajal ja me saame kokku sünnipäevadel, et selles suhtes ikkagi ikkagi saame. Teine asi, mis ma olen veel tähele väike kõrvalepõige tähele pannud, on see, et et, et inimesed, kellega olen Austraalias kokku kui saanud ja sõpradeks saanud isegi kui nad enam seal ei ole ja ma olen nendega kokku puutunud, siis see välismaal elamise side on päris tugev. Need on, osad neist on ühed mu parimatest sõpradest siiamaani ma ei ole nüüd juba aastaid näinud, ma saan kokku ja meil on väga nagu väga hea, nagu see side ja connection on täiesti endiselt olemas. Aga Delmar, ütle, kui sa oled niimoodi settinud seal ja oled muutunud selleks nii-öelda kosmopoliitse, kohalikuks ja taaskord väga ilusti öeldud, et mitte unustades nagu kus, kus sa tuled ja kes sa oled, et kas sinu siis selline lähim, lähim ümbruskond, lähim tutvusringkond on samasugune segu nagu nendest kõikidest kõikidest rahvastest või oled sa rohkem seal nende surfi Ausi tüüpidega? Sina peal? Pigem ütleks, et segu, et, et on mul ma just praegult hakkasin sõrmedel lugema, et hästi palju erinevatest kohtadest, eks ju, et nagu ma ütlesin, on Eestist on palju, Inglismaalt, Uus-Meremaalt, Uus-Meremaalt on just päris päris mitmeid-mitmeid-mitmeid, väga vahvaid ägedaid inimesi Austraaliast ka. Et Itaaliast ikka igalt poolt vist natukene, eks ju, et võib-olla võib-olla nagu Aasia inimestega nagu alguses on nagu raskem saada sina peale ikkagi kultuur on võib-olla natukene rohkem erinev, aga, aga olen saanud kahe väga hästi toreda tüdrukuga Hiinast just. Me käisime Fotograafiat koos õppimas ja kui, kui nagu selleks on vaja lihtsalt natuke rohkem aega, et koos olla ja, ja, ja kui saad inimesi tundma väga-väga ägedad inimesed ka. Inimestest rääkides Austraalia ei saa üle ega ümber. Ma pean küsima aborigeenide kohta ka. Et see on nagu raske teema, keeruline teema, seal on mitmeid tahke, kuidas nende olukord on kas riigi ja nende nagu konflikt siis ütleme, Austraalia rezhiimi ja aborigeeni kultuurikonflikt, et on see nagu üleval on sellel mingit tendentse, kuhu poole liigub. Konflikt on jah, ikkagi täiesti nagu aktuaalne ja, ja ta on ikkagi ikkagi endiselt nagu, nagu täiesti nagu toimib kahjuks. Et politseil ka pea 10 aastat tagasi, kui Austraalia tegelikult ametlikult vabandas, eks ju, kõikide kõikide asjade eest, mis on tehtud Austraalia põliselanikele. Aga hoolimata sellest, eksju Ta on noh, ta on formaalselt, kus on toodud välja aborigeeni lipp, eks ju, või või, või, või, või neid kaasatakse, eks ju, teatud teatud nagu asjadesse ühiskonnas või, või on ka tegelikult üks poplauljaks ja sealt sealt poolt nagu pärit siis vaatamata sellele on tegelikult ikkagi selline nagu noh, seal ikkagi nagu sihuke nagu tabu natukene sellest ei taheta väga rääkida, eks ju. Ja ikkagi väga paljud Austraalia pole, aga me ikkagi nagu natuke nagu tõrjutud mulle tundub mitte isegi nagu tahtlikult, aga see on lihtsalt selline nagunii on kujunenud kuidagi, et neil on tihti sotsiaalsed probleemid nagu alkoholism või töö juhtus või kõik muud asjad ja ja, ja ma isegi ei tea, kuidas või miks, aga aga jah, mulle nagu tundub, et neil on ikkagi päris raske ela taustal ühiskonnas. Ma ei tea isegi. Vot see on see noh, loogiline, et et, et seda probleemi ei paranda nii-öelda kui nad ei tule lääne kultuurist seal põliselanikud nende väärtussüsteem on olnud ajalooliselt teine, seda ei paranda, nii et sa teed neile oma lipu, ütled, näed, neil põlisrahvastel ei ole, lipp pääseb nagu meie väljamõeldud, eks ole, selline paradigma, tohetaks tippe siis peaks olema uhke oma rahvuse, läheb võtke enda oma ka. Et selge see, et need teemad on rasked. Aga tead läheme ikkagi natuke lõbusamaks tagasi, paneme järgmise muusikapala käima ja siis ma küsin natuke praktilisemaid küsimusi, et kindlasti on Eestis hulk inimesi, kes mõtlevad kas Austraaliasse lühema või pikema reisimise peale ja sest on see ikkagi ju see koht, kus noored inimesed saavad ennast nii-öelda esimese välismaalt vana, ilma, ilma et sul peaks endale rahakott puuga seljas olema. Et see riik nagu võtab vastu rändureid. Et kindlasti on sul mingeid näpunäiteid, mida, mida nagu kõrva taha panna. Briti elektroonik lise muusika punt, mille nimi on Tšairid, sellel sellel aastal välja andnud ühe loo, mille nimi on Forfausunud rööts ja selle loo taga on siis selline nagu mõte, et nad ütlesid, et õudselt nõme on see, et kogu see elektrooniline tantsumuusika ainult passides bassid ja bassid ja mida rohkem, seda parem. Et, et võiks olla natuke kõrgemates toonides ka, et see ei tähenda, et lugu on kohe pop või kohe nõme või kohe mingisugune, et selle järgi saaks tantsida. Jätan selle sinu otsustada. Delmar ja heade raadiokuulajate-Aga šiiidid Forf ausaltöeldes. Delmar reisimise juurde tagasi tulles, Austraalias on hästi pikad tühjad teed, on ju seal vahemaad meeletud, nii palju ma olen kuulnud ja näinud ja lugudes kunded, et mis tunne on sõita mingit sihukest pikka teed, ma ei tea, sadade kilomeetrite kaupa ei ole mitte ühtegi bensujaama mitte midagi, et. See on selline nagu huvitav kogemus. Me lendasime kunagi Alice Springsi, mis on selline väike, võib-olla Paide suurune linn keset Austraaliat. Kuidas alati on maailmakaartidel ära märgitud ja hakkasime sõitma sealt ülesse Darwini poole. Sõidad ühe päeva sõidad kaks päeva, eks ju, niimoodi, et sul ei ole midagi, oledki nagu kuu kuu peal, eksju on ainult selline kiviklibu, ei ole seal kängurusid, ei ole seal rohelist, ei ole seal mitte midagi, eksju. Ja siis kolmandal päeval ma olin juba niimoodi nagu juba nagu alla andnud, et ei viitsinud enam vaadata. Ja siis ühel hetkel tuli selline furoori ja kiljusid, kõike. Karjusid ja jube äge oli. Ja, ja mõtlesin, et kas midagi juhtus või et kas mingisugused kängurud või mingid loomad või PIN kood või midagi ja siis teatriväljad umbes kilomeeter teest oli üks vana kuivanud puu. Ja kõik oli nii elevil, sellepärast lõpuks oli, mida vaadata, on selline lugu. Nojah, see loob nagu uue sellise uue, sellise tunnetusliku tasandi aljuliselt päriselt ei ole päevade kaupa tähendab tunnetusliku tasandi ja teiseks on see, et sa ikkagi jääd ikkagi üksi oma mõtetega, mis on ka jälle päris äge, nagu selline nagu teine tahaks selle asja juures, et sa sõidadki. Ja kuna midagi vaadata ei ole, eks ju, või see on selline monotoonne nagu, nagu tapeet rullib sul silme eest läbi, eks ju siis sa hakkad teisi asju mõtlema või sa mõtled teistmoodi, mingitest asjadest, saad sa aru, ma ei saa nagu öelda, saan väga hästi aru, mida sa öelda tahad ja, ja, ja siis mõtledki ja, ja, ja eks see, mis sa välja mõtled, ehk siis on nii kahe nagu enda teha, aga aga kindlasti ta on selline, nagu kogemus. Aga see ongi nagu trip ju sellest et, et sa selle läbi, et sa lülitad ennast välja mingitest välistest asjadest ja, ja sul on ka ajafaktor, on ju sealjuures siis see võimaldab sul nagu sisemiselt nagu rännata, sisekosmosesse vaadata absoluutselt just eeldusel, et sa magama jää roolis muidugi. Jätma sellega on niimoodi, et sõidetakse vahetustega, eks ole, ja siis tavaliselt käib niimoodi, et kui on neli inimest, eks ju, siis alati on niimoodi, et kaks tükki võivad magada, kui tahavad magada, üks peab alati võime juhile seltsi, et siis ei teki ikkagi seda, et prisket veidi tema kaadris, sellepärast et seal on ikka. Sa oled päris kaugele, sa oled päris isoleeritud kõigest, et kui, kui midagi juhtub, siis on ikkagi nagu, nagu kurikarjased, nagu mitte tegelikult teha seal ei ole seal arvatavasti telefoni levi ka, et, et mis sa siis teed, eks ju. Kuule, ma lubasin ennem ikkagi küsida, mingeid praktilisi küsimusi on ja et aga samas ma ei noh võib-olla siis ta ütles, et sa ei ole nagu ammu seda nagu work Holiday viisa ja see aeg on sinu jaoks läbi ja siis ma ei hakka nagu küsima näidet, et ma ei tea, kuhu hostelisse minna ja kust nagu need kõige parem lähevad. Töövärsid on, et oleme, püsime püsime teistel lainetel. Mis on need põhilised asjad, mida sa sellisel matkal pead nagu kaasa võtma autosse? Raha või? Raha kõrbes ikka aasa, mõtlesin, sorry, sa mõtlesid selles kontekstis, kui me kõrbes nagu reisimine ja mõtlen jah, et mis seal nagu mingi. Külma õllega mul läks korra, mõtlesin, sa mõtled nagu üldisemalt, mõtlesin. Ma mõtlesin nagu autosse. Kui sa mõtled käinud, et mis sul nagu peale peale telgi ja mingi või ma ei tea telki võib-olla pole ka vaja, aga vett peab võtma vet. Pesi tikud. Bensiin ja soojad riided. Kas ma oma oma igasuguste Peruu reiside õhtute küsimuste valguses, inimesed noh, ütleme, kui ma räägin seal 100-st muust asjast, mis loomad, mis linnud ja nii edasi on ja inimesed ikka lõpuks küsivad, et kuule, kuidas nende madude ja moskiitod seal Amazonases on, on ju, ja siis kuna me teame, et Austraalia on kõige mürkmadude rohkem koht tervel planeedil, siis ma ikkagi ei pääse sellest, ma küsin ka, kuidas nende, kuidas nendega on, ronivad nad seal uksest-aknast sisse püksi varrukast või, või tegelikult on see üks suur müüt tsemendi. Et seal nii hull on see lugu. Ronivad, kurat tead, me olime, oleks hea sõber, nemad kolisid just nagu Sydney sellise nagu auts köitimiseks nagu noh, nagu ütleme väljapoole juba siukse nagu saburbija siis. Hästi ilus on selline maja, et ei ole nagu keset põldu, kus on sul ümberringi majad, vaid neil on nagu seal siis maja natukene mäenõlva moodi asi ja ja, ja siukest nagu hästi ilusat rohelist on päris palju seal taga. Ja, ja nendega ma olen rääkinud, neil on ikkagi ussid, tulevad tuppa, õue, aia peale ja õue ja igale poole, et et see on jah, mina olen niukene, vana ussi foob ka, et mina, mina seal elada julgeks. Et ta on siis palju kuulda õnnetusi ka maohammustuste kohta on niimoodi, et ei ole väga palju, aga, aga neid ikka on niimoodi, et noh, ikka alati iga aasta, kui hakkab, vist kevade hakkab ütelda, septembris-oktoobris hakkab soojemaks minema, siis ikka tuleb jälle mingi uudis, et kas mõni ehitaja, kes hooletult kuskil astus või või jäi magama või ikkagi nagu noh, on juhtumeid ei ole väga palju, üllad üllatavalt, aga aga need nagu on jah. See on linnades ka nii või ainult nagu maapiirkond linnast väljas looduses. Noh, ütleme nagu äärelinnades, et kui sul on seal ütleme nagu linna ääres on need nii-öelda tohutud nagu äärelinnad, eks ju. Ja kui pähe, vett, kui seal ütleme, on just see oli kuumem suvi ka ja, ja, ja ütleme, seal ei ole vett, siis nad tulevad juba vee pärast tegelikult sinna nii-öelda nendesse aedadesse, kus muru kastetud, eks ju, ja on ikkagi nagu niiskus, sellepärast et noh, ikkagi roomiana vett vaja. Delmar, kui me juba sellel tees teelolekust rääkisime sellest pikast tühjast täiest ja nii ja, ja kui sa praegu elad Sydneys ja sa oled ikkagi ringi trippinud Austria Itaalias üksjagu on ju jääd ja teinud ka seda, millest me saate alguses rääkisime, et okei, et work Holiday ja sõidame ringi ja jumala eest, iga öö erineval rannal ja tripime panime, et proovime natuke nagu seda selles selles laines püsida, et et mis on mis, mis võiks veel olla Austraalias nagu niisugused kohad, kuhu, kuhu, miks tripida mis Vaidi nagu see võiks nagu endaga kaasa tuua? Et äge, nagu me enne rääkisime, Mulle õudselt meeldivad suured vahemaad ja see nii-öelda see, kuidas sinu nagu mõõta ja mõistus siis nagu toimib. Aga noh, muidugi on seal hästi äge on just ütleme just idarannik ja läänerannik, et ma tooks need kaks, kaks sellist nagu vastaskülge välja, et nendes on sellised nagu natuke nagu erinevad, erinevad nagu võluded, idarannik on selline, kus on nagu, nagu nagu hipi, hipi, hipi, hipi, Malemine ja hästi palju ägedaid kohti ja ilusad merevaated. Siis läänerannik on vastupidi, hästi selline tühi ja, ja disõieti teed seal on jälle selline nagu hästi vaikne ja hästi ilusad, ilusad suured, pikalt kümneid kilomeetreid, rannad ja ägedad lained. Kui surfiteed siis saab surfata, kui, kui tee saab lihtsalt tiksuda, vaadata meie elud ja ma ei tea, lihtsalt olla manage. Aga põhiline Kas ma saan õigesti aru, Austraalias peaks toimuma nagu oma autoga oma seltskonnaga, et see nagu mingi ma ei tea, busside, tööliste asjadega ei ole nagu mõtet sõita seal linnast linna. Lennatakse kõige rohkem. Aga kui sul on, ütleme nagu vaja maa peal liikuda, siis autoga. Treutrite ja et isegi ärme võib-olla niimoodi sahmi sealt ütleme, mandri otsast teise aga ütleme kulgeda kulgemise mõttes on nagu kõige kihvtim on nagu mingi osta mingisugune pann ja kamba peale ja siis sellega nagu kütta. Selline mõnus vanafänn või, või, või, või niisugune minibuss eesti keeles öeldakse, et selline, selline on hästi-hästi popp, kõige levinum tegelikult viis ja siis on hea seepärast, et esiteks, kas sa tahad selle peale rohkem inimesi või teiseks vahetasin ehitad endale voodi või, või, või mingi kööginurga, et siis noh, on nagu hea, et kui sul kui sa oled, ütleme kohas, kus ei ole ikkagi ei ole teenuseid saada, siis sul on seal süüa ja sa saad, sul on veevarud ja kõik telgis haka katusele, Vannad nagu praktiliselt praktiliselt nagu aspektist lähtudes, justkui ma usas. Tripi siin mõned aastad tagasi, siis mul näiteks New Orleansist hakkasin peale selline natuke aega peale Katrina orkaani ja mõtlesin, oh, kus me nüüd ostame vana suure Ameerika auto aja sõidame sellega ja täpselt nagu filmis on ju, praktika oli nagu kahjuks natukene teine, et kõige Ameerika auto, mida nägime üldse müügis, oli mingi vana vee alla uppunud fort Paulus ja seda müüs meile mingi itaalia mafiooso, kes vedas meid kuskile linnaserva, näitas meile seda siis kui me ütlesime, et me ei taha seda. Siis ta nagu mingi vihastas ja tahtis meile peaaegu mingi peksan, ta ütles, et kuule, ma ütlesin talle, et sa, Taulus nagu, et umbes, et millest aru ei saa, miks sa seda ära ei taha osta, on ju. Ja lõpuks lõppeks rentisime ikka mingisuguse, ma ei tea, mingi kaasaegse Ameerika auto on ju. Et kas Austraalias tegelikult sa saad seda mingi hipi fänni normaalselt osta, saad sa kätte selle nii et sa saad sellega päriselt sõita ka, nii et saia kohe seal kõrbetormide madude meelevalda esimesel 10-l kilomeetril. Nii ja naa, et olen kuulnud inimesi, kes on, kes on ostnud vanni, on jäänud kohe esimesel päeval teele, onju ja olen kuulnud inimesed, kes aastal põhimõtteliselt 2000 dollariga mingisuguse suvalise panni on ju ja, ja trippinud ja pärast nende sõbrad olnud veel sellega trippinud ja siis on pärast nende sõbrad sellega leppinud ja pole midagi juhtunud pärast veel kasumiga maha veel. Ja see käib kusjuures päris palju, nagu on seda just, et kui prantsuse ja Itaalia häkkerid, et kui nad tulevad eksides, nad teevad oma selle aasta ära ja siis lähevad ära, siis neil tulevad mingid sõbrad, kellele siis pärandatakse kõikamade kee nagu edasi, et see on ka tegelikult päris lahe kultuur, jälle see päkk, Bäcking seal natuke nagu kultuur, isegi Justut. Et kõik see Keer ja kõik, see antakse nagu edasi käest kätte ja, ja nendel on kõigil omad mingid lood, et ei ole, lihtsalt käidi, ostad mingit suvalist rämpsu igalt poolt kogu aeg, vaid nad on nagu lugudega asjad. Et selles mõttes, et jällegi korraks praktilisse minnes, et, et selleks, et sellist ägedat länni leida, millega, millega, mis nagu sind siis niimoodi pikki nädalaid või kuid teenib, et selleks on hea jälle omada mingit võrgustikku mitte siis minna lihtsalt kuskil ei täisse või kohalikku Kreikliste vä? Ma nüüd isegi enam ei tea, kuidas see käib, aga, aga aastatel, kui mina nii-öelda Sydneysse alles elama asusin, siis käis niimoodi, et oli Kingiskrossis tegelikult täitsa Victoria Rõud ja talinga show'd olid kaks tänavat, kus siis oligi mitteametlikud selline nagu päkk päkk, rannik, kus siis olid hostelid, eks kus olid siis nii-öelda need bussid siis mida müüdi või ka lihtsalt pargiti ja kus mõned elasid ja ja oli kõik see värk, aga see on minu arust mingil hetkel nagu tomati natuke nagu lagedaks mingi mingisugused inimesed hakkasid nagu nurisema, et selleks liiga vallatuks olemine. Ja ma nüüd täpselt praegu enam ei tea. Aga põhimõtteliselt siis mõne 1000 mõne 1000-ga peab arvestama selleks, et selleks, et saada siis mingi enam-vähem pill, millega, millega nagu mõnusalt ringi. Jah, et mõtlen, kui ma ütlen mingi kolme, 4000 dollariga ehk siis mingi paari 1000 euroga selle kamba peale? Ja selles vannis saad magada, vaata kuhu ma nüüd sihin. Vaata väga paljudes riikides ei ole tegelikult nii või noh, vähemalt minu kogemusel näiteks Ladina-Ameerikas eestlased imestavad, et oh, ma lähen ja panen oma telgi ja üldse pole mingit probleemi, on ju ametis, sest siin on, vaata, me oleme harjunud, meil on siin mingeid RMK platsid ja mitte keegi ei torgi ja kõik on jumala chill siis näiteks Ladina-Ameerikas ei ole absoluutselt, seal sa ei saa panna, see igal pool on kellelegi silm peal, isegi väga inimtühjadel aladel või siis on ta nii tühi, et noh, et, et võib kellegi kuri silm peal olla seal, et ei ole nii, et umbes pargin oma vällja ja panen oma telgi, teen oma lõkke ja, ja kõik on nagu hästi tore, et, et see võib nagu lõppeda kurvastanud. Et et noh, et see ei ole niisugune enesestmõistetav inimõigus lageda peal, tasuta telkimine, et kuidas Austraalias sellega on, kas sa võid oma fänni jätta seal kuskil suvalisse randa parkida, teed lõkke üles, ma ei tea, paned tondi põlema ja kõik mõnus. Nii ja naa, et ühelt poolt nagu võib mõnedes kohtades, kus on vähem vähem asustust ja kus on ka tegelikult lubatud ja on, ütleme, kus on, ütleme, seal idaranniku pool, kus on asustus rohkem ja ja ütleme ka Bäckbeckereid rohkem, et seal natuke piiratud seda asja või siis piiratud, aga lihtsalt raha jääks raha selle eest. Et võid, aga raha eest või niuksed, spetsiaalsed karavanpargid siis kohe mis on nagu niisugune, nagu juba nagu ärivorm sellest juba veel edasi välja kasvanud, kus siis kus siis ongi niimoodi, et kus sul on seal need kõik on connection, kahetsevad survet ja kõiki asju, et siis tankidele, mis sul vaja on, siis mingi hänka juba jääb mingi barbeque koht ja jah, jah, jah, just, et aga noh, see on juba selline nagu juba välja arendatud vorm sellest. No öeldaksegi takt häkkereid kes nagu reisivad siis nagu väikse loba chati ka siis nii-öelda flash häkkereid, kes soovivad täpselt sama elamust, aga võib-olla natuke lühema aja jooksul ja, ja kellel on praegu natukene pappi ka sellest Väikse papi eest ja, ja et on, eks lõpuks on igasuguseid ja on, on võimalusi, võimalusi, ma arvan, et igale maitsele ikka jah, aga, aga ma arvan, et pigem domineerib ikkagi see selline nagu Euroopast tulnud noor kutt või tüdruk, kellel on siis võib-olla 2000 eurot taskus ja ta peab selle eest ostma, endale fännidavad sellega saama ka söönuks, nii kaua kui neid endale lõpuks mingisuguse töö leiab, on ja, ja siis tihti on ka selliseid stsenaariume, kas tööd ei ole ja siis käiakse, käiakse või süüakse võlgu ja elatakse ka võlgu, aga siis mingil hetkel tehakse nagu siis tööle tagasi. Sihuke võlamajandus on ka omal ajal päris sihuke kõva teema. Meil hakkab aeg otsa saama, Elmar. Äge oli lobiseda, sega. Jaa, kuule, äge, et äge, et tulid ja äge tavasid nagu oma neid isiklikke tasandeid, et nagu ma olen ikka öelnud, et reispassi saada ei ole selleks, et rääkida ajaloost, geograafiast, kirikutest ja katedraali, sest me räägime elust siin ja praegu. Ja sinuga rääkisime muusikast tripimisest. Ja see oli mõnus. Paneme lõpetuseks ühe loo, mille saatel me oleme sinuga mõlemad siin Eestis tantsinud esitaja on Franki Assandrino lugu kannab pealkirja haka, marsaade on reispass. Värske vaba on raadio kaks külasele Delmar Koks, MINA, OLEN, Ivatset Berkin, näeme jälle järgmisel pühapäeval. Lau.