Tere, meie keeles on palju kujundeid, Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde moodustavad selle loomulik osa ja enamasti me ei mõtlegi selle peale ja ei märkagi, et me neid kasutame. Me teame vanasõnu kõne, käendusid fraseologismiga ja mida kõike veel ja me oleme varasemates saadetes saanud teada, et need ei olegi alati mingid ainult vana aja asjad või neid tekib ka uusi juurde. Aga tänases saates räägime mehe ühest põnevast ismist. Tutvume väljendiga, mida nimetatakse Vellerismiks. Minu nimi on Piret Kriivan ja Vellerismist, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Anneli paran. Tere päevast. Tere päevast. Et kõik algusest peale ära rääkida, siis tuleb hoopis alustada kahest inglisemehest, Charles Dickens-ist ja Samuel Vellerist. Tavatsetakse rääkida vanasõnadest kõne käändudest, mõistatustest kui rahvaluule lühivormidest, aga kindlasti on neid väikevorme märksa rohkem ja üks selline on Vellerism. Ja peabki kõigepealt hakkama pihta terminist, kust tuleb selline nimetus. Ja tegelikult on see pärit kirjandusest Kuulsa kirjandusteosest, mille autoriks on Charls Dickens ja tema romaanist mille eestikeelne pealkiri kõlab Pikvid klubi järele jäänud paberid. See ilmus 1836. 37. aastal vihikutena ja algselt väikese trükiarvuga kuid peatselt saavutas suurema populaarsuse ja kasvas ka trükiarv. Ja üheks selle populaarsuse põhjuseks peetaksegi selle romaani tegelaskuju nimega saamol Veller keda on nimetatud siis peategelase romaani peategelasel Saamuel Pikvigi tüüpilisest kognist teenriks, kes kasutas ohtralt eripäraseid väljendeid nüüd just nimelt selle Dickensi teose ülipopulaarsuse. Too leidsid need ühe tegelaskuju poolt kasutatud väljendid tee eri keeltes sest see romaan tõlgiti järgnevatel aastatel pea kõigis Euroopa keeltesse. Ja mis on nüüd tähelepanuväärne. Kuigi seda terminit Vellerisme seostatakse Charles Dickensi romaaniga ja eelkõige just tänu Ameerika folkloristide lühivormi uurijale Arthur Taylorile, kes juhtis 1931. aastal oma vanasõna uurimuses sellele tähelepanu siis siiski juba mõned aastad varem oli see termin ära maini Oxfordi inglise sõnaraamat 1990 98. aastal. Nii et siin võib pisut vaielda, kes selle termini tegelikult avalikkuse ette tõi. Aga kahtlemata Taylor on mainekas uurija ja tema nimega, selle termini seostamine on tähelepanu väärne ja mis siis sellel samal Velleri kõnes nii eripärast oli, et tema järgi suisa hakati nimetama keelenähtust Veller. Suhu pani Dickens sellised kummalised väljendid mis torkasid silma just oma eripäraga, nad olid sellised murdekeelsed, aga nende ülesehitus oli eripärane. Ma toon siinkohal mõned näited, et küll eestikeelsed näited eestikeelsest tõlkest mis ilmus küll alles 1948. aastal märkimisväärsem hiljem kui teistesse keeltesse peaaegu 100 aastat hiljem siiski peaaegu 100 aastat hiljem. Ja tõlkijaks oli Marta Sillaots. Ja siin nüüd ma tooksin lihtsalt mõned näited ilmestamaks, siis seda kõnepruuki võim. Näiteks selline Modrööstics on see, et ma küllalt vintske olen, nagu see jõlevana kalkun tähendas, kui talumees ütles, et ta kardab, et peab tapma ja Londoni turule viima. Või main ainult loodusele Habi meheks, proua nagu tohter ütles poisi emale, kui ta poisil oli aaderd lasknud, nii et seda kätte ära suri. Või mis tulema peab, see tuleb nagu üks vanadaame ütles, kuid oma teenrile mehele läks. Nüüd need näited annavad juba aimu, peaksin ma aimu, mis on Vellerism? See on reeglina kolmeosaline struktuur, mis koosneb repliigist, selle repliigi, ütlejast ja repliigi esitamise siis situatsioonist. Ja struktuur iseloomulikult ei ütle veel midagi, vaid nagu ka nendest näidetest ehk oli näha, on see kõik kokku, need annavad sellise kummastava ütlemise või see, see pilt, mis tekib seda ütlust kuuldes mõjub kummastavalt just nagu pea peale pööratud ja et vähem või rohkem, aga, aga see paneb nagu mõtlema, et mis nüüd sellega mõeldi. Ja kes saab aru, see naerab, kes ei saa, sellele tõenäoliselt ei jõua see iva kohale. Veel kord nüüd Dickensi raamatust rääkides, siis tõesti, ma pean ütlema, et Marta sillaotsa eestindus on fenomenaalne ka laiemas kontekstis, kuna on mitmeid uurimusi just Dickensi selle romaani tõlgetest ja Vellerismi tõlgetest ja on tuvastatud näiteks suurte keelte näitel, et näiteks hispaania või prantsuse keeles on need Velerismid targu jäetud tõlkimata. Et seejuures Marta sillaots on ligemale 47-st originaalis esinenud Vellerismist tuvastatud ülerismist koguni 42, tõlkinud ja minu meelest õõnestunnust kuidas Villerismi tõlgitakse, siis ongi tegelikult keeruline, selles mõttes võib nendest teistest rahvastest aru saada, see on keeruline ja Dickensi tõlkimine on üldse keeruline. Sest Vilerismi puhul sa ei tõlgi ainult seda väljendit, vaid sa pead andma edasi ka mõtet ja teinekord võib-olla ka nii, et sa tunne tõlkijana, et sa ei suuda seda piisavalt edasi anda. Kuid mina pigem arvan, et põhjuseks on see, et kui ühes keeles puudub arusaam üldse, mis on Velerism või mis on seesugune ütlus, siis jäetakse sega tõlkimata. Sest see ei kuulu ühte keelde või ta ei ole selles keeles nii esil. Aga nüüd jõuamegi ühe konkreetse kirjandusteose juures tegelikult selleni, et ühtpidi võib öelda, Dickens pani oma tegelaskuju suhu mingid väljendid teistpidi juba tollal 19. sajandi alguses järgnesid Dickensi teose ilmumisele aruteludes. Tegelikult need sellise struktuuriga väljendid ei ole midagi uut. Et need on nii Ameerika kui briti inglise keeles olnud juba pikemat aega. Ja selliste arutelude käigus näiteks ka euroop pas tulid mitmed uurijad välja seisukohtadega, et tegelikult Dickens kasutas midagi, mis on rahvakeeles olnud aastasadu. Ja just saksa uurijad olid need, kes juhtisid tähelepanu, et tegemist on millegagi, mida võis juba näha antiikautorite loomes. Nad loomulikult ei teadvustanud seda enda jaoks, nad kasutasid seda möödaminnes. Aga sellise struktuuriga üksused olid juba siis olemas. Ma toon ainult ühe näite. Antiik Reet, ka kirjamees Guntilianus on kasutanud ütlust. See ei ole meie koorem, ütles härg vaadates sadulat. See on selline valve näide sellest ajast. Ja üldse need arutelud, et Vellerism on, on midagi, mis on märksa vanem, et see on juba esinenud iidsetes kultuurides, sumeridel, egiptlastele, muuseas, Egiptuses, ka vanas Hiinas kasuses ka Aafrika mandril. Kõik need näited kinnitavad, et tegemist on millegi väga vanaga. Tegelikult et me ei saa seda ainult siduda, Dickensi ka ja see on minu meelest väga oluline ka kreeka valmides Piiblivestlused, kui palju seal on Vellerismi? No tegelikult on niimoodi, et Saksa teadlased peavad väljerismi selliseks kõrgajaks siiski Neljateistkümnenda viieteistkümnendat sajandit ja kiikajast välja rismide otsimine on nüüd rohkem mõne teadlase selline erihuvi. Meieni muidugi ei ole säilinud ka piisavalt kirjalikke allikaid ja et me saaksime tuvastada selliseid tekste. Nii et seda määrata, millal nüüd täpselt Vellerism kuskil alguse sai, on väga keeruline. Aga nagu ma ütlesin, et saksa uurijad väidavad siis, et see oli seal 14 15 saanud selline kõrgaeg. Jussi saksa humanismi esiletõusuga 15 16 sajand. Viieteistkümnenda sajandivahetusel nagu eriti Vellerismi puhkesid õitsele või nende kasutus. Nüüd paraku jääb üles küsimus, et kui me dollastes vanasõna kogumikes sellistest esimestest Vellerisme siiski ei leia, et kuidas saab midagi sellist väit, see on nüüd ka selline küsimärk, jällegi neid, neid esineb siin-seal segamini läbisegi vanasõnadega, sest esimesed lühivormide kogumikud olid vanasõnakogumikud. Ja seal loomulikult olid tekstid, mis ei sisaldanud huumorit, vaid pigem sellist Did, aktilisust ja Vellerismidele omane, selline lopsakas keelekasutus, obs, söönsus, rahva liikus ka selline teravik usu ja kiriku pihta. See nagu välistaks selliste tekstide kirjapaneku ja ka näiteks Martin Lutter. Väidetavalt olevat küll teadlik olnud sellistest keelelistest üksustest aga ta olevalt öelnud, et midagi sellist, et Vellerismid olid saatana tööriistad ja inimeste eksiteele meelitamiseks. Paradoksaalse näol on hiljem aga kindlaks tehtud, et Lutter kasutas ka omaenese jutlustes. Siiski Vellerisme, see Velerismide ajalooline kujunemine või nende käekäik, seda on üsna keeruline jälgida, nagu ma ütlesin, napi kirjalikke allikaid, kõik on rohkem oletuslik. Ja võib-olla kui tulla nüüd lähemale meile, siis näiteks Skandinaavia puhul on märgitud varasemad Vellerismid pärinevad 12. 13. sajandi käsikirjalistest allikateks, milleks on Islandi kuningate saagad mis veelgi kinnitab, tegemist on tõesti väga vana ilminguga, aga samas nende käekäik ja saatus on keeli Ki ja riigiti olnud üsna eripärane ja erisugune. Et siin on nüüd korduvalt mainitud Saksamaa ja Saksamaa uurijaid ja, ja see on ka täiesti põhjendatud just nende huvi selle väikevormi vastusest. Just Saksamaa, peaasjalikult siis alamsaksakeelsed põhjaosast on kirja pandud väga suures koguses meeleristlike ütlusi, samuti Skandinaaviast, Hollandist, Inglismaalt, Šotimaalt, Iirimaalt, nii et üldistatult võib öelda, et selliseks Euroopas on põhilevikualaks olnud põhja ja lääne Euroopa ja Briti saared, vähem teatakse Lõuna-Euroopa Velerismi traditsioonist. Ja on on veelgi piirkondi, mille traditsioonist me teame vähem. Põhjused võivad olla väga erinevad. Et siinkohal ei ei hakka spekuleerima, et Vellerismi levik või harrastamine on sõltunud ka ühiskonna arengust, ühiskonna hoiakutest. Jah, rihm on natukene nagu niisugune noriv või, või niisugust sobimatut asja kokku panev keelenähtus. Igal ajal ei sobi rääkida niimoodi ja, ja oma sellisel tonaalsuselt. Ta on täielik vastand vanasõnale. Eriti kui me mõtleme sellele, mis oli vanasõna tollal või kuidas teda mõisteti, siis just selline täiesti teistlaadne olemus muudab ta väga eriliseks. Selles suhtes on, on nagu huvitav ka see, et meelerismi on käsitletud pikka aega. Vanasõna ühe eriliigina, mis on kummastav, aga seda põhjust võib näha ka just selles, et sellised vähe viisakamad Vellerismid ilmusid vanasõna kogumikes. Siis võib võta selle sellise populaarse temaatika kokku just saksa kultuuriruumi näitel. Nimelt, 1855. aastal ilmus raamat, nagu rahvas räägib, vanasõnalised kõnekäänud, autoriks Edmund Over ja see raamat on, ütleme nii, et saksakeelses kultuuriruumis väga oluline rahvakeelset väljendit kogumik 19. sajandi jooksul ilmus sellest tervelt 10 kordustrükki täiendatud kordustrükki. Ja tooksin siinkohal öeffery enda määratluse selle raamatu sissejuhatusest. Ja siiski ilmneb just nendes rahva igapäevane elu ja toimetamine, tema mõtlemine, Jentsakus, tema huumor ja lõpud. Oilen Spiegel liikus nii värskelt, nii originaalselt ja loomulikult ka tihti nii jämedalt nagu ei kusagil mujal. Daamidele ja belglikele hingedele nad ei sobi. Rahvas ei kanna kindaid. Minu meelest on see parimaid definitsioone. Velerismi kohta ja nüüd just see vanasõna ja Vellerismi ühisosa, millesse veel ennast ilmutab, on see et tihtipeale on Vellerismi sellises repliigi või tsitaadi positsioonis kasutatud vanasõna või siis muud klišeeliselt ütlust. Ja see on jätnud oma jälje ka näiteks saksakeelsetele terminitele. Apologeetiline vanasõna, näide vanasõna. Ja need terminid sisaldavad viidet, et siis vanasõnad on paigutatud teistsugusesse konteksti, mis annab meile täiesti uue olemuse. Lisaks vanasõnale on päris märkimisväärsel osal Vellerismidest kokkupuutepunkte ka siis narratiivse folklooriliikidega, selleks on rahvajutud muinasjutud, Loomamuinasjutt, valmid, ka anekdoodid. Ja nagu juba öeldud, keeliti on siis väljerismide populaarsus olnud läbi aegade väga erinev. Ja tegelikult, et siit me jõuame ka eesti keele juurde. Eriti palju vist ei ole seda nähtust meiegi. Jah, kui mina alustasin paarkümmend aastat tagasi eesti kõne taandude andmebaasi loomisega, siis märkasin minagi, et sealhulgas leidub ka erilaadseid, tekste, mida tavatsetakse nimetada väljerismideks, aga nende hulk oli tõesti väike. Ütleme, et üks selline kastitäis kartoteegikasti täis, mis on siis kuskil 500 sedelit ja jäigi kõhul, pole paha, pole paha, aga kui me nüüd võrdleme Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluule arhiivis sisalduma 50000 kirjapanekuga sisse, on kehvake meie kahjuks. Ja Eesti puhul ongi läbi aegade folkloristid märkinud, et Velerisme ei ole kas üldiselt palju või et see ei ole meie traditsioonile omane seesugune loome. Ja tõesti, see on nüüd mõtlemise koht, mille üle on pead murdnud ka näiteks Soome tuntuim väljarismi, uuri iiris Järvioneemine oma monograafias 1959. aastal. Et miks ei ole eestlastel meile rismi peaaegu üldse traditsiooniks, miks see on selline väheviljeldud vorm, kuigi näiteks soomlastel on see olnud küll rootsi mõjulisena väga viljakas. Ja nii ongi, et neid, neid oletusi, miks see nii on, võib ju teha, mis on tegelik põhjus, on raske öelda. Ma käin siin välja ühe oletuse, mis tegelikult ei ole nüüd päris minu oma, aga aga kui ma nüüd järgin seda iiris Järvioneemineni hüpoteesi, mille ta esitas Soome rismi traditsiooni kohta, et soomes millegipärast on Vellerismi traditsioon olnud alati väga tugev just lääne osas mitte aga Ida-Soomes ja seal kuidagi see vorme ei ole suutnud koduneda aastasadade jooksul. Ja ühe põhjusena on siis nii iiris Järvioneeminen kui teine tuntud soome folklorist Pentti Leino käinud siis välja sellise oletuse, et just Ida-Soomes, kus on pandud kirja palju sellist Kalevala värssi ja ei ole millegipärast aktsepteerinud sellist poeetilist ilmingut nagu Vellerism, et kas on asi selles, et see ei sobinud kui arusaamadega ehedast õigest rahvaluulest. Just selline lopsakas ja kummastav keelekasutus või on põhjus kuskil mujal, seda ei oska öelda. Igal juhul on meie mainekamad keelemehed 19. sajandi algusest oma näiteks kirjavahetuse samas kasutanud selliseid väljendeid näiteks Friedrich Reinhold Kreutzwald oma kirjades Friedrich Robert Faehlmanni ja tooksingi, nüüd ühe näite nende kirjavahetuses 1841.-st aastast, kus siis Kreutzwald mainib ka ilma nimekirjas enam kui 20 aastat teed andis üks töölner, Tallinnas vist lobisevad lehte Clazz plat välja, mille motoks oli Nalja peab tehtama, ütles talumees ja kutistab oma naist ahjuhargiga. Nüüd see Velleris tegelikult on seal Elleris klassikaline on üks populaarsemaid Vellerisme saksa kultuuriruumis ja näiteks saksa ühest monumentaalsamast vanasõnaraamatust saksa vanasõnade leksikonist koostajaks. Karl siis Villem vander leiab väga palju erinevaid variante, just sellest tekstist kord on selleks talumees, kes seda nalja teeb, kordan kurat, kord on kuulust Rikster Uulen, Spiegel. Ja see on huvitav, et me võime seda kasutust nimetada pidada esimeseks Vellerismi kirjapanekuks, kuigi tegu on jah, mitte rahvaluuleteksti kirjapanekuga, vaid kirjavahetusega, aga paraku rahvaluule kirjapanek kui on märksa hilisemad ja selles suhtes just sellised muud allikad aitavad meid mingite nähtuste tuvastamisel märksa rohkem. Ja sealtsamast või Kreutzwaldi kirjavahetusest leiab paarkümmend aastat hiljem teisegi Vellerismi mis oma sõnastuselt on natukene, ütleme, rahvalikum veel. Mustlane veeretas enne joomist vee sisse ja kiitis palju parem kui paljas vesi. Selles kirjavahetuses nüüd küll mitte enam Felmaniga, vaid teise estofiilid, Georg Julius von Sultsiga, Sults Bertramiga osutab Kreutzwald. Et ta on teadlik sellistest väljenditest saksa keeles. Ja ta toob selle näitena Eesti vanasõnast. Seda nimetab seda vanasõnaks on, on paraku oma aja märgsest tollal terminoloogiat kui sellist ei olnud ja enamik selliseid kujundlik keeleüksusi nimetati vanasõnadeks. Nüüd see väljend on tähelepanu väärne ka selles mõttes, et tegelikult nüüd seda võib lugeda selleks päris esimeseks kirjapanekuks sest Kreutzwald väidab, et see on Eesti vanasõna ja sellesama teksti toob ta ära ka oma kõne, kändude ja vanasõnade käsikirjas. Nüüd seda, kas tegu on rahvaehtsa tekstiga, et ta ei saa. Arvo Krikmann, teeneka vanasõna- uurijana on kindlaks teinud, et Kreutzwald toetus oma loomes ka suuresti oma fantaasiale. Ja kasutades küll mingeid rahvaluule ilminguid. Ta konstrueeris väljendeid ja paraku see küsimus jääbki õhku, et sest hilisemad tekstid ei kinnita, et see oleks väga laialt tuntud eesti rahvaluulesse teks tegelikult. Ja nüüd, jättes kõrvale sellise kirjavahetuse, kui võib-olla rahvaluuletekst esimese sellised allikad enne teadliku rahvaluule kirjapanekut, siis tegelikult ongi nendeks trükised ja 1988. aastatel leidsid Velerismittee kalendrites mis oli tolle aja populaarseim lugemisvara. Ja seesama eelpool mainitud Sults, Bertram näis samuti olevat saanud inspiratsiooni ja avaldas oma nime all 1800 seitsmekümnendad kell kaheksakümnendatel aastatel mitmes kalendris rea Vellerismer väide-tavalt siis Eesti Vellerisme, ma toon mõned näited ja, ja siis näitan, et tegelikult see nii ei olnud. Ära karda, see läheb ruttu mööda, ütles kütt rebasenahka nülgides, kes teed käimas, ruttaku, ütles katusse katuselt maha kukkudes. Kõik hakatus on raske, ütles varas alasid varastades. Ai, hüüdis rätsep, kui koerda puujalga hammustas. Mina noomin oma abikaasat ikka kallide sõnadega, ütles talumees andis naisele lauluraamatuga mööda pääd. Sellised näited ligi 50-st tekstist, sealhulgas tõid ära ka juba eelpool mainitud, see on mängu pärast, ütles Ansse kõdistas krõtad sajeviglaga. Siis sama tekst, mis oli Kreutzwaldi kirjas Felmanile. Mind hakkas huvitama nende tekstide päritolu ja mis selgus, et kui ma võtsin ööperi populaarse raamatu ja vaatasin üle, kas ma kohtan neid samu tekste saksa keeles, siis ilmnes, et kõik need tekstid omavad saksakeelseid vasteid ja tegelikult võib neid pidada pigem tõlget, eks. Mitte eesti rahva keele näideteks tegelikult sellele viitab ka selline noh, kohati ikka väga otsene tõlge, võib-olla mõningate mugandustega siin mõned pärisnimed on asendatud, aga tegelikult on tegu tõlgitud materjaliga. Kas meil siis ise ei saagi hakkama Bellerit, mida. Tänapäeval on, kas, kas on mõni uus Vellerism teile kõrv hakanud või silma hakanud. Nüüd ongi nii, et kui me nüüd hüppame ajas edasi, siis jällegi mida ma olen tähele pannud, et mitmed inimesed on viidanud, et nad teavad küll, mis on Vellerism ja toovad näitena Astrid Lindgreni ja tema loome. Ja tõesti, kui nüüd äkki ta sellist Vellerismi uuest tulemisest eesti keelde siis tulebki esile tõsta Vladimir Beekmanni kelle tõlkes ilmus Astrid Lindgreni hulkur Rasmus 1965. aastal. Ja selle raamatu populaarsus on eesti keeles kinnistanud jällegi päris kenakese hulga. Velerisme. Mõned näited, see läheb üle, ütles Talumees, kui ta vankriga järvel sõitis paremongites vana itku vana mees enda üles poos. Nädal algas imehästi, ütles üks mees, kes pidi esmaspäeval üles poodama. Tegelikult kui meieni on need nüüd jõudnud taaskord ilukirjanduse vahendusel, siis tegelikult on tegemist rahvaluule pärit tekstidega skandinaavia rahvaluulest. Ja nüüd internetis ringi vaadates ongi jäänud mulle mulje, et et see kaasaegne kasutus ta ei ole nüüd väga selline, kuidas öelda valitsev, et kui me nüüd vaatame internetti meelelahutuskeskkondi, kus on väga palju sellist visuaalset huumorit, aga, aga tehakse ka uusi vanasõnu ja uusi mõistatusi siis leiab sealt ka Vellerisme. Oma kätega tehtud asi on ikka kõige parem kingitus, mõtles valerahategija, kui enne sünnipäevale minekut ümbrikud kinni kleepis või külmaks läheb, ütles hunt ja tõmbas punase mütsi sügavamalt filmile. Mis täna tehtud, see homme hooleta, mõtles mees ja tõusis potilt. Foorumites aruteludes võib kohata Vellerismi näiteks kõik mehed on sead, ütles vasikas, kui puldi kõrval porilõigus leiutas. Ja ka näiteks trahviti. Üks selline kaasaegne folkloori kasutav kunste võib sisaldada Vellerisme. Ja tegelikult minu meelest ongi Velerismi puhul tähelepanu väärne see, et see annab võimaluse tegelikult luua midagi uut, uusi tekste, anda uus sisu, et etteantud on vorm ja ütleme selline tonaalsus. Aga tegelikult see on selline suurepärane väljakutse loomingulistele inimestele. Ja seda võib leida siin ka näiteks mitte ainult internetis tõesti, vaid, vaid ka inimesteloomes, kes on kas kirjanduslike ambitsioonidega meel Vellerismis sisalduv potentsiaal on, on väga-väga suur. Anneli paran, kas Velerismid on, on koomilised, aga, aga neis on nagu siis kokku pandud sobimatud asjad või ütleme, et Vellerisme võib olla väga jabur või ka isegi natukene labane. Aga siiski, kuidas nüüd saate lõpetuseks öelda inimestele, et kas kõik Vellerdama või rääkides loomingulisusest siis tooksin näidetena 80.-te lõpus 90.-te alguses kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi laekunud tudengi ja koolipärimuse mis sisaldas ohtralt selliseid Vellerismi laadseid või ütlusi. Ja siinkohal mõned innustavad näited. Kui muud ei saa, siis sooja ikka ütles kui kana taga ajas. Naised on kõik ühtemoodi, ütles kukk, kui pardipeolt koju oli saatnud. Jah, ma arvan ka, et näiteks samamoodi nagu luuakse uusi vanasõnu, mis on pigem juba hoopis teistsuguse tonaalsusega, siis Vellerismi puhul ei tasu üldse karta sellist üle võlli minekut, et et see on täiesti omal kohal, aga samas seal on selliseid, et jääda kuidagi piiri, tunnetada seda piiri, et seemned ise, iseasi, aga ma kutsuks üles ja et kes vähegi tunneb endas sellist loomingulisust ja leiab, et see on on midagi, mis sobib mingit võib-olla peidetud mõtet edasi andma, siis julgelt käised üles käärima ja ja, ja pliiats pihku. Aitäh, kirjandusmuuseumi vanemteadur Anneli, paran ja edu kõigile Vellerismi proovijatele.