Tere uut hooaega ka keelesaatest soome-ugri kirjanike kongressidel räägitud Läks nii kirjandusest kui ka keeltest soome-ugri keeltest ja tänavu hakkas Tartus toimunud kongressilt silma ettekanne pealkirjaga kirjutamine kirjakeeleta keeles. Ettekande pidas Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent fotoloog Heinike heinsoo. Tere. Tere. Mina olen saatejuht Piret Kriivan, võib-olla peab kõigepealt selgitama tema, et mis fotoloog siis on, mis keeleuurija patoloog on vadja keele uurija ja vadja keel annaks Eesti, kelle kõige lähem sugulaskeel ongi tegelikult kõige lään sugulaskeel läänemeresoome keelte rühma kuuluv ja ja Narva jõest natukene sinna ida poole liikuda 40 kilomeetritel seal padjal asjat elasid ja elavadki. Et siis nii geograafiliselt kõige lähem kui ka keeleliselt kõige lähem, just kindlasti keeleliselt lähen ka Lõuna-Eesti. Kuidas sellega siis nüüd on, et kui me räägime soome-ugri keelest, mis on ilma kirjakeeleta? Ta kas siis on ainuke, millest rääkida on vadja keel? Kas On veel keeli, millel praegu ei ole kirjakeelt, millel pole olnudki kirjakeelt, millel pole enam kirjakeelt? Neid on ikka rohkem kui vadja keel. Ma kardan, et tegelikult ei olegi rohkem, et vadja keel ongi läänemeresoome keelte hulgast ainukene keel, millele kunagi kirjakeelt tegema võtke. Et siis, kui 1900 kolmekümnendatel aastatel oli Nõukogude Venemaal see kirjakeelte loomise kampaania siis loodi kirja keelisuri keelele isurite vadjalaste, ta on nii lähedased naabrid, et arvavad, et küllap nad hakkama saavad ja vadjalasi mõne aasta käisid isurikeelses koolis, aga siis lõppes ka isuri kirjakeel, et vadja kirjakeelt tegelikult ei olegi olnud. Vadja keel, tänasel päeval praegu, 21. sajandil missuguses olukorras on vadja keelt, et tänapäeval oskavad mõned inimesed ja tegelikult omavahel vadja keelt kõnelda? Ma arvan, et sellel aastatuhandel enam-vähem on lõppenud see, et inimesed omavahel suhtleksid. Et see, mis praegu toimub, on need väga eakad inimesed, et noh, ütleme vanuses 60 kuni 80, üle 80 60 laagajakas muidugi et nemad oskavad vadja keelt mingil määral, neid on umbes kümmekond, aga nemad ei ole enam kõnelenud oma vanematega vadja keelt ja nemad on selle keele õppinud oma vanavanematelt, see, mida nad oskavad kunagises keeles kellegagi kõnelenud, tegelikult võib-olla siis lapsepõlves muna vanematega. Nii et kasutusest on vadja keel tegelikult jah, juba sellel aastatuhandel tõesti võiks öelda, et ei ole, enam ei ole suhtlusvahend, see keel. Kas vadja keelt on kunagi üldse vadja koolis õpetatud? Vadja kooli ei ole kunagi olnud ja nagu ma enne mainisin, et tõesti see 36, seitse kahel aastal oli vadja külas koolid, kus õpetati isuri keeles. Et selles keeles nad õppinud, aga ei, mitte kunagi vadja keeles. Aga vadja keelt õpetatakse praegu või on võimalik õppida neljas ülikoolis, kes need õpetajad siis on, kuidas nemad on õppinud, kuidas teie ise õppisite Vadja keele ära? Ma ei teadnudki, et neljas ülikoolis ma pean selle peale mõtlema, et Holmes Soome ülikoolis oli internetis kirja okei, Tartu Ülikoolis õpetaja, mina ja olen päris mitmeid aastaid õpetanud. Helsingi ülikoolis on tõesti seda kursus pidanud, et tõenäoliselt Riho Grünthal Turu Ülikoolis võib-olla Evemikkone, ma arvan võib-olla Jyvaskylas Eves kõlas, mulle jääb küll väga suureks mõistatuseks, seal võiks olla, aga Joensus olen mina seda õpetanud küll Turus ka. Et ma noh, ütleme, et ainukene, kellel on selle keelega reaalne kokkupuude olen mina ja tegelikult õpetatakse ladina keelt ka, noh selles mõttes ei pea ju ilmtingimata olema võib ju keele, õpetaja õppidele, raamatutest ja kirjandusest ja väga palju on teaduskirjandust ja vadja keele kohta, et selles ei ole üldse probleeme. Et keeles tuleb rääkida teoreetiliselt, aga keelt võib rääkida praktiliselt. Miks seda vaja? Kumba keelest teoreetiliselt rääkida, kui praktiliselt rääkijaid enam suurt ei olegi? Noh, esiteks sellepärast et taimestik ja väga lähedane sugulaskeel. No tõesti, nagu ma ütlesin, et ju väga lähedal seda kõnelda, kas kultuuriliselt natukene erinev, sest tegemist on ortodoksi usku inimestega, kes juba tegelikult jäid ütlemas 1100 200 võiks öelda, et nad olid Narva jõe teisel pool, arenes nende kultuur nagu omamoodi. Aga see on ikkagi meie lähisugulaskeel. Me peaksime teadma, mis keeltega juhtub, mis meie silmal keeltega juhtum, mis meie lähedal toimuv, kui meie juure läheduses sureb inimene, siis me näeme seda. Kui sureb keel, siis me peaksime seda nägema. Ma ei tahaks öelda, et eesti keel mingit ohtu väljasuremiseks oleks. Aga, aga me näeme seda oma keele arengut oma keele, väikest, väikest õekest, kes areneda jõudnudki, kes juba känguse suri. Et mis sellega toimus, mis keeltega toimuda üldse võib? Kas praegu vadja keel nii palju, kui seda alles on, niipalju kui teie oskate missuguses seisus on ta võrreldes selle keelega või kui kaugele on uurimine võrreldes sellega, missugune ta oli siis, kui Paul Ariste tegeles vadja keelega, et ühtepidi ju teadus on edasi arenenud ja teadmisi vadja keeles võiks nagu rohkem olla, aga teistpidi ju keelt ennast on ju vähem alles. Just nimelt, et objekte ei ole. Et sellepärast ei saa öelda, et need et oleks kuidagi uurimismeetodid keele puhul niimoodi arenenud, et me võiksime, dokumentide põhjal oleksime dokumentaliseeritud keele lindistuste põhjal teha mingeid totaalselt uusi järeldusi. Et me võime tegelikult ju mõõta häälikute pikkust ja kõrgust ja ja kõike seda. Aga ega see mingit revolutsioonilist teadmist keele kohta ei anna. Aga elava keele kohta me oleme saanud jälgida kõik viimased ütlevad, millega mina olen tegelenud keelega 40 aastat. Siis ma olen saanud jälgida hääbumis protsessi, see, kuidas inimesed keelt kaob, tavat, milline sõnavara kõige ennem kaob ja ja, ja milline kõige kauem lõppude lõpuks säilib. Kuidas inimene mälus keelt säilitab seda keelt, mida ta isegi ei kasuta. Kuidas ta kuidagi alateadvusse ikkagi jääb ja ja sealt üles tõuseb, kui antakse impulss mis on vadja keeles, siis selle aja jooksul, kui teie olete vadja keelt uurinud, kadunud siis kui mina vadja keelega tegelema hakkasin, teiste, kui ma esimest korda välitöödel läksin, siis oli see Paul Aristele tema viimane välitöödel käimine. Ja, ja siis oli väga tavaline. Me käisime mööda külatänavat ja küsisime sellist Ääretult vähe, et meie pidime lihtsalt algajate keeloriantena tegema vahet, kas on isuri vadja, kellega tegemist väga sõnalise keelata tegelikult. Et siis loomulikult, et on kadunud selline võimalus oma üliõpilastega, lähen sinna keelealale. Siis ma viin sinna kolme, nelja talus, põhilised, kus veel keegi kõneleb vadja keelt oskab kõneleda vadja keelt veel kord, rõhutan, keegi ei kõnele igapäevases elus vadja keelt. Nad on siis ilmselt läinud üle, kas isuri keele peale või vene keelele ei ole kõige no praeguse seisuga muidugi vene keelele jah, et kui kunagi oli prognoos 100 aastat tagasi umbes et vadja lastel on oht isuri keelseks muutuda, siis loomulikult annab vene keelest kõnelejad juba kõik ikka juba juba teistsugupõlve. Et isuri keele kõnelejaid on umbes kolm korda rohkem annaku Vadja keele kõnelejad ja selle võrra rohkem võiksime vast leida neid ka praeguses elus. Aga ma kardan, et ka see puudub tegelikult igapäevase kodukeelena praktiliselt täielikult. Millest saaks praegu vadja keeles rääkida? Omavahel? Jah, a no see, ma olen alates aastast 2010 korraldanud Vadja keele kursused Vadja lastele. Ja see mõte tekkis just, et sellest, et ma märkasin, et see, mida meile lingvistide lõpetatakse tuleb kogu aeg sõnavara koguda, keelt koguda, et mul ei olnudki palju midagi koguda selles mõttes, et ma pidin pidevalt aitama tuletama neile sõnu meelde ja olema nendele õpetajaks. Mõtlesingi, et äkki ma olengi kõik need 30 aastat enne seda hästi palju saanud sealt korjanud, seda keelde kogunud, lindistanud dokumentaliseerinud. Et äkki võiks midagi hakata vastu andma, et siia ja siis tekkisid Vadja keele kursused. Soome on kogu rahastanud Soome riigi rahastuse, ka on nad olnud juba kaheksa aastat. Eesti riik ei ole sinna küll kopikatki, rannad võis vabandust sentigi aga, aga siis tõesti nende kursuste käigus oleme saanud rääkida üsna kõigest. Me räägi poliitikast loomulikult, aga, aga me oleme saanud rääkida lapsepõlvest, noorusest, malev me kodutööks. Vahel olen andnud muinassuut mälestuspilt oma oma noorusest. Et tegelikult mingil määral saab kõigest rääkida, aitäh. Aga kui tekst natukene tõsisemaks, sest muidu kui sõnavarast tuleb puudus, seda sõna vraliselt ei ole. Ei olegi olnud kunagi. Mis te arvate, kui palju vadjakeelseid sõnu on kaduma läinud? Kui palju on tegelikult suudetud üles kirjutada Boy selles osas on vadja keelt oli väga heas seisus. No on olemas Vadja keele sõnaraamat mille jaoks hakati materjale koguma 1900 kolmekümnendatel aastatel. Kõike, mis oli sinnamaani kirja pandud vadja keelt oli fikseerima hakata juba 18. sajandi viimastel kümnenditel. Et selles mõttes desmaterjal on kõik sõnaraamatus olemas Siska hilisemal kogutud materjal. Nii et see Vadja keele sõnaraamat on, ma ei oska nüüd öelda, kui palju märksõnu seal on, seda mulle keegi ei vasta. Aga 1864 lehekülg on selles raamatus, seda küll, mäletan, noh, ütleme võtame sealt maha, ma ei oska öelda, mingi 50, mis võib-olla siis sissejuhatus ja noh, võtame 100 maha all, seal on lõpuks ka sõnaindeksid. Aga igal juhul väga põhjalik sõnaraamat, mis haarab kõike vadja murakaid, et selline on olemas küll. Et seal on veel väga palju. Aga see on selline sõnaraamat, millega hakata tänapäeva seisukohast vaatama seal vadja eesti märksõnadel on ka venekeelne tõlge. Aga tänapäeva vadja keele kõneleja on tegelikult ikkagi venekeelsed. See keel, mille üle on läinud, on vene keel eesti keel, neil ei aita kuidagi ei, see ei aita ja ja teine asi, kui tegelikult tahaksid otsida, tuleb pimeda del õhtutundidel mõte, kuidas selle, kuidas vadja keeles on, noh, kuidas on kosk puudu nimetused tõesti. Aga kuidas on otsustama vadja keeles kuidas on, ma ei tea, mingi sõna harjunud tama harjuma, et tahaks otsida sõnaraamatus, siis seda nad vene keele kaudu ei leia. Tegelikult kindlasti oleks tohutu suureks abiks see, kui oleks esimene märksõna vene keeles oleks siis Venemaad ja sõnaraamat. Ja seda me võiksime küll nendele teha. Lisaks suur sõnaraamat sisaldab väga palju etnoloogil sõnavara, sellist sõnavara, mis tänapäeva keele seisukohalt väga oluline ei ole noh, adra-kurg või saar või, või noh, mis iganes seal on ikka väga palju sellest, mida mida vajab ikka ainult etnograafia, etnoloogia eriala inimene. Et võiks olla selline väikene tarbesõnaraamat, mis aitaks kindlasti inimestel oma keelt meenutada. See on just see, mida vadjalaste lindil vaja oleks neil endil vaja ja ka nendel, kes tegelikult vadja keelega tegelevate kootad. Vadja keel, vadjalaste järglased on ikkagi venekeelsed puhtalt. Ja kui nemad tahaksid sellega tegeleda, siis loomulikult oleks kaneel siis võimalus seal otsida sõnavara. Et selleks 2015 ilmus mul selline vadja keele lugemiku esimene esimene lugemiku originaaltekst üldse maailmas Vadja keelne, kus ma üritasin ka kirjakeelt mingil määral fikseerida. Ma ei tea, sõna kopituja ja pealkiri oleks nagu vadja sõna koguja, selle sõna mõtles välja, kus vadialanna nüüd juba ikka kümmekond aastat tagasi surnud, kes leidis, et puudub adja sõna kopitaja sõnakupitaja tähendab padja sõna kogu ja tema mõttesõna sõnaraamatut. Ja siis vot selle selle õpiku pealkirjaks ma selle paningi selle sõna kopita ja seal taga on kahe kas üle kaheksa haaran üheksa sõna, mis on siis vadja, vene, inglise, soome eesti viiekeelne sõnaraamat, et see tähendab päris palju kasutavad. Ja siis hiljem sai ilmus juba sellest, et venekeelne variant, et nad ei peaks seal väga palju Leetsema ja vaatan, kus nüüd on vadja inglise kuseni inglise, vadja, vaid oleks siis vadja venet, siis ilmus selline väiksem väljanna, kus on tekstid ja taga on siis vene vadja vadja-vene sõnaraamat. Et see nagu ongi siis selline ta kordsel juhul ainuke selline, mida nemad saaks oma keele värskendamiseks kasutada. Enne kui me läheme selle põneva teema juurde, et kuidas ikkagi ühte kirjakeelt hakatakse tegema, kuidas keelt kirja pannakse, siis kui lähedased meie keeled tegelikult on, et kas te võite tuua mõne näite, kas eestlane saab varu vadjalasest, kui vadjalane räägib oma keelt? No minu arvates muidugi saab päris hästi, aga vahel ma olen lasknud teksti lugeda ja mäletan, et kui see ma tea, sõnakopitaja presentatsioon oli, siis palusin ka nord reporterit, et noh, lugege siit sissejuhatus ette. See kõlas üllatavalt kummaliselt noh, põhimõtteliselt muidugi sarnaselt väga lähedased. Jaa, jaa. Kõik need reeglid, mis on põhitõed, mis eesti keele üldse läänemeresoome keelte kohta käivad, käivad vadja keele kohtad pearõhk esimesel silbil ja pikad vokaalide lühikesed vokaalide astmevaheldus ja käänded ka enam-vähem samad, et ega seal väga suurt erinevust ei ole. Täppidega tähed, täppidega, tähed on kõik olemas ja, ja eriti põlen õõs tähte veel rohkem kui eesti keeles ja et aga võib-olla see, mille järgi kohevad ja kelle ära tunneb, on see eesti keeles, on keel vadja kee Sandžeel, Tseeli no isegi külawadja küljest süüla, CV-kiivi seemned, kingad ja nii edasi. Et see on selline hästi tüüpiline. No ütleme, eesti keeles on must soolakas on vadja keeles muss. Mussa mussa eri murretes erinev kuidagi pehmem tundub kõrvalt. Jah, võib-olla tõesti jah. Ja, ja palatalisatsiooni pehmenemist on tõesti rohkem karjuda eesti keeles, nii kohutavalt kole sõna. Vadja keeles on Kaljo Vamps leebem. Nii kirjakeele tegemine millest alustatakse, mis aluseks võetakse, no põhimõtteliselt läänemeresoome kirjakeelt aluseks on see, et kirjutame nii, nagu räägime, räägime pärast seda siis enam-vähem nii nagu kirjutame. Teine on muidugi raskem, aga põhimõtteliselt me peaksime kirja panema võimalikult, et täpselt seda keelt. Ja siis alguses algabki kirjakeele tegemine, sellest üritaks ääretult täpselt kirja panna kõikide häälikute hotenansse, mis muudab kirjadele suhteliselt keeruliseks. Nii et siis tavaliselt on toimunud lihtsustumine, noh, ütleme liivi keeles, lõunaeesti keeles Hinaari saamis igal pool, siis hakatakse seda liigse foneetilist täpsust vähendama ja siis tekib selline teatud kokkuleppele, ei näe palju asju, mida me eesti keeles ka tegelikult kirjutama teistmoodi Kaialdame, tekib mingisugune kokkuleppeline kirja veis. Ja teine valik on muidugi see, et mis murdes me kirjutame, nagu te teate, et eesti keel on jaoks, oli ikkagi väga tugevalt põhjaeesti keelele baseeruv kirjaviis on võetud keskmurdest saartest siit-sealt, Lõuna-Eestis ka natukene soome keel on natuke paremini moodustatud lääne-ida põhjal suhteliselt proportsionaalselt lääne-idamurret, aga ikkagi kahe suure noorterühma ühendamine kahe suure keele ühendamisega võib öelda siis selle, selle valiku peab tegema, et isegi kui vähe kõnelejad ei oleks, me peame tegelikult valima mingi Moorte põhja kirjutamisviisi olema siis järjekindlad selles et päris segamini saa valiku ta seda kõike teha ja seal on väga palju otsuseid lõpptulemusele, et kuidas, kuidas seda kirjutada. Ja kasvab praegu kõneldavad ja keel on kahe küla keel, aga isegi naaberkülades on keel väga põhimõtteliselt erinev. Ja siis tuli langetada neid otsuseid, mida ma nüüd olen viimasel langetanud ja ja üsna järjekindel selles olnud, et me kasutame siis praegult Loodsa küla murrad, mis on sellepärast tore, et sellele lõpu kadu toimunud. Nii nagu ütleme, Eesti keeles on külm, vadja keeles on chill mäe, selles murdes anud sülme soome keeles. Eks ole külm, külme, et see lõpuvokaali säilimine on hästi hea keele õppimise seisukohast, et siis juba edasi, kui hakkad käänama, siis sa tead tegelikult, et mis vokaason, sest kui vokaal lõpust kadunud kurk, kurgi, kurk, kurgu ma ei tea, ka sinna tuleb, et ma olen valinud selle murde, kus on siis lõdvokaal säilinud. Vaata meie aga nojah, nüüd juba meie, sest, et et alguses Venemaa relvas ka tegelikult Venemaal ilmusid esimesed vadjakeelsed asjad, aga seal oli küll väga segamini erinevad murded, kirjaviisid ja, ja noh, see on nüüd jõudnud ka sinna, et nad kasutavad sama mured, mida siis mina siin Eestis kasutan või Eestis välja antud asjade puhul kasutan. Aga me ei ole jõudnud veel kokkuleppele selles ortograafias, sest et see Chee madja keeles tegelikult selline identiteedi häälik. See, mis eristab vadja keelt teistest läänemeresoome keeltest või vähemalt naaberkeeltes selle poolest, et et isegi naabrid narrisid vadjalasi, et seal oli see, et Tseeniliseni Cheerepe, kes ütles, et seal oli või mis tähendab, et tšetšeene, pane panen kingad kiiremini jalga, kirikus lüheks kella. Või et seal oli Chericuse Tšetšeenia algas. Et seda, et see täna ka palju, aga Vene allikates kirjutades Cheed mitte selle katusega seega vaid siis see C-tähega ja see on ääretult selline häiriv ja sobimatu tegelikult, sest see on identiteedi häälik, kaob toda ja vene allikates öeldakse, kui et need, kes huvi tunnevad, kelle vastu need nagunii teavad, aga ei tea, et see on olemas vepsa keeles lüüdi keeles katusega grafeen, aga see ei ole midagi unikaalset egolgusele põhjenduseks. Tehniliselt on raske, sest tänapäeva arvutiajastul ei tohiks olla metsamehe probleem, jah, natukene ühtlustamisel. Kui on ikka üks häälika Akva identiteedi alus, siis tal peab oma märka, ei ole just õõl ja pidi ka märksa oleva Kehra nimelt Masing ö meie au ja uhkus. Ja, ja seda ma käsutan siis ka vadja keeles ja seal on tõesti ääretult palju. Eco, meil on Soome, siis neil on veel soome ja soomusmeen, soomusseal on veel eriliselt välja. Ja alfa beeta on ikkagi meie oma, mitte kirillitsa, eks ole, ja, ja loomulikult oleks raske nede öösiti kirillitsas ikkagi loomulikult ja ja võib-olla see üks siis Soome öö, mis ka vene millegipärast venekeelse või Venemaal välja antud tekstides on, siis see on ju tegelikult selge õnnetused soome keelde, sihukesele, satuna töö asemele. Et tegelikult ö grafeema ikkagi vastab ja seda jällegi lüüdid on võtnud kasutusele karjala seal kogu aeg on selle nii ja naa, kahe vahel aga põhimõtteliselt nägu. Kui me räägime sellest, et me kirjutame, hääldame siis silmudega vastad, vastab paremini, kuse. Y, kui me näeme sinna hotelli, ma ei tea, kas ta nüüd Velide, mis hotell, mis seal Tartus on selle Ülikooli tänaval, et ma tõesti ei tea, kuidas seda lugeda. Aga kui on ikka täppidega uus, siis on selge, et seal kujuneb väike kõrvalepõige teha soome keelde, siis kas nemad vaidlevad selle üle ka või nad soomlased traditsioone, soomlaste vaidle, nemad on oma hüü võtnud kasutusele toad, et 642 ema sellega jah, sinna teeseinade juurdus. Et need uued kirjakeeled, mis meil läänemeresoome nendel on, et kus kohalt siis ikkagi eeskuju võtta, et kas siis eesti keeles või, või soome keelest või saksa keelest või rootsi keelest, kuna rootsi no ütleme, see häälik tõepoolest, mis sa näeme ööle kirjutatakse hooga, siis nad on, olid soomlased väga segaduses, et millega siis oma vastavat häälikut märkida. Ilmselt ta niimoodi sündis nende keelt, aga edasi hakata juba kunstlikult üle võtma, siis siis nendesse sugulaskeeltesse. Aga ta ei sobi kindlasti mitte eesti keelt, eks ole, või, või võivad ja, või noh, ta ei sobi meile. Et kirjakeele aluseks valisite te siis Luutsa külas kõneldava keele ja Luuzakülas kõneldava murde. Kas teil on palju selliseid probleeme, et te peate mõtlema, et kas see nüüd on sealt külast või on see hoopis mõne teise murdesõna või, või on see hoopis isurisena? Jah, eks ma ikka pean mõtlema sellele isuri ja vadja sõnavara on ja sõnavara ja Soome on lõppude lõpuks väga palju ühist sõnavara ja see kohalik jah, küla nii nagu see kõbragi, kus kõneldakse, nakkus on, keele oskajaid on tugeva isuri mõjuga mida tegelikult Ariste veel oma vanades päevikutes kuskil kuuekümnendatel põlastas sele isuri mõju poolest siis nüüd ta paraku on jäänud ikkagi ainukeseks, keelaks, kus kõneldakse ja, ja sellepärast pidi noh, mingi valiku tegema ja seal üritame nii-öelda, mitte väga vana keelt kasutada, meil on vahel probleemid, seal naera, märkas on näiteks meie meedieeveedee võtteid ja, ja et mida siis võtta, et kas võtta seda isuri murdelis kasutus, mis on olnud juba viimased viis kuus 70 aastat. Ta ikka seda õiget vana vadja keelt, aga see on igal pool, see on Võru murdekõnelejate hulgas ikka vana auru või uus võru murre, kuidas kasutada. Et meil ka neid väikse probleem on, aga tegelikult üritame suhteliselt sellist viimase viie-kuuekümne aasta Loodsa kõla keelt siis kui juurutada kirjakeelena. Ja kui sõnavara ikka vaja on külmeliselt isuri keeles ka, võtame. Eesti keeles võib-olla Eesti võib olla ja ma olengi, ma olin, ma kirjutan praegu Vadja keelset alkobrändit, kirjutan jutustust vadja keeles, kuna tegelikult rahani vaja võtleme kirjakeele välja, aga selles kirjakeeles peab ikka midagi ilmuma ka. Ja, ja siiamaani oli mul seal vadja sõna kopitajas pik lugemik, siis mul on hiljem väiksemaid asju olnud. Aga sellist lugemisvara ja ilukirjandusliku ei ole. Ja siis nii ma olen sellega enam-vähem ikka juba ühele poole saanud. Jutuke algab, jutuke algab niimoodi, et see on suurib päeve mis tähendab dispäevi ajast, nõesin õla alla ja Toomases tänavale, mitte enne but suuta mitte läheb nii-öelda midagi sellist, oli seal alguses ette valmistamine selliseks toredaks päevaks ja mis siis selle päeva jooksul kõike juhtub ja lõpeb see päev siis ka kuskil pärastlõunal. Et selline lugu kui tehnika sinna päris palju sõnu väljumata, ütleme täitsa tavalisema kirjutav vadja keeles, aga no ma ei ole kunagi niimoodi kõnelenud kõneleja muidugi seal kohapeal ja siis ma pidin ikka väga palju sõna välja mõtlema. Jääd disEna mõtlesin välja, ega ma ei teagi, kas see väga hea, ma võin muutuma natukene aega. Aga kõik need harju, mis te mõtlesite, jäätiseksid, ma mõtlesin, et see võiks olla sile jäämakia. Et jääma, kus võib-olla peaks olema makkia, jää, magus, jää, make jäädes, noh, ma pean veel mõtlema selle makki, aga mina muidugi vadja keelt ei tee, seda ei olegi olemas? Jah, igal juhul jääga on alati tegemist sellel asjal ja külmutamisega ja magus on ta ka ja ja selliseid asju pidin närimiskummi mõtlesin välja. Ja, ja noh, kõik kõike selliseid asju, lihtlabased, igapäevase elu asjad, aga muidugi ka neid vanu, näiteks sõna igatsema puutub vadja keeles ja jätabki mulje, et võiks vaadata need läänemeresoome keeled. Miks siis selline oluline sõna, kas siis igatsetud keelati reaalses maailmas sõnagi puudu? Väga palju avastasin sõnumit, ei ole nii, mul on seal, mul ei ole kaasas, aga ma olen pikk nimekiri sõnadest mida peaks tegema. Et kui looks töörühma ja koguneks ja, ja mõtleks neid sõnu välja viiselt. Ma ei tea, kas või siis, kui see teie jutuke ilmub. Kas te siis panete need oma väljamõeldud sõnad taha sõnastikku ja uudissõnad, mis peaks panema? Jah, jah, ma küll arvan, sest et neid sõnu mis sõnaraamatust ei leia ka teistpidi, äkki nad tulevad kontekstist välja? Jah, ma mõtlen selle peale ja ma tahan öelda, et, et muidugi välja. Väga palju sõltub sellest nüüd, et väga kunstlikud Loite virge jõekalda kujundasid minu Valdja sõnul kopitaja virge jõekalda, joonistes jää, loid küljendas kujundas, et nendega meile nagu esialgne kokkulepe, et nad seda teevad, nad on käsikirja saanud, aga muidugi praegu ikkagi me peaksime selleks raha ka saama selle keemiseks, kujundamises, küljendamiseks ja hõimurahvaste programm on väga palju tegelikult toetanud. Et ma loodan väga tugevasti, et sealt see siiski tuleb, sest et et see illustratsioonide osa sellistel asjadel väga suur. Ma kuulsin just ettekannet seal Sava kirjanike kongressil, sel rääkis valdseenstreid, läks Liivi kirjakeelest ja ta ütles, et sedalaadi asjade illustratsioone osa võiks 75 protsent olla. Kuna tegelikult keeleoskus on ikkagi väi Gene ja ei saa anda laos kontsentreeritud teksti, vaid seal peaks väga tugevalt olema ka selline, mis, mis juba piltide poolest innustab lugema. Pilt aitab kaasa teksti mõistmisel. Et sädeme välja annab muidugi vaieldamatult kallimaks, aga teistpidi need on unikaalsed, ega neid nüüd iga päev Kaiseni. Kui liivi keel juba jutuks tuli, siis kuidas teile tundub? Kas liivi ja vadja keeltel on võrdsed võimalused, missugune võiks nende tulevik olla? Kui palju vadjalaste hulgas oleks selliseid, nagu valts Einstein tegelikult on, kes on päritolult liiblane, aga on liivi keele tegelikult hiljem õppinud ja seda kutsutakse uus kõneleja teha, et palju on uus kõnelejat. Siis ma tõesti benetleme, liivi keel on selle poolest paremas seisus, et sellel noori innukaid uus kõnelejat siis vadja keeles tegelikult et neid ei ole. Aga noh, selline väikene positiivne nüanss on see, et kui nüüd on, mõtlesin kaheksa aastat oleme teinud vadja keele kursuseid Vadja lastele just nendele eakatele inimestele siis meie kursuste logo on tegeletud kult, ET Ämmesse vunukassa vanaemast lapselapseni näha, et kõik nagu teevad vadja keelt siis tõesti viimased kaks aastat on meil kursustel käinud ka lapselapsed. Mis on just see eesmärk, mis meil oli ja, ja seal on kaks asja. Esiteks, et need vanavanemad ja vanemad, et need tahavad, et lapsed tuleks. Ja meil on tegelikult kuuest lapsest viis, sel aastal olid kes olid ka eelmisel aastal, kes ise ka tahtsin tulla, et see on nagu kahepoolne, sest et väga sageli lõpeb igasugune keeleõpetusse sellega, et vanemad leiavad, et ei ole vaja ja ei taha ja lapsed ei vii siin muidugi tegemist on ja neljapäevase suvekursusega aktsia Eestis siis ei, see on ikka seal, käin jah, Lutsar kõlas Toimuvad Lutsar muuseumis ja need on kaheksa aastat seal olnud. Et see on nagu suur saavutus, sest ega need lapsed seal külas ei ela, need lapsed on suveti vanavanemate juures. No kui palju nüüd on, aga sel aastal küll spetsiaalselt selleks meiega kursuste jaoks sinna. Ja laulsime, tantsisime, õppisime koos, pärast oli enne ühisühiskontserte ühislaulmine. Et see on selline innustavad, ma ei taha iialgi ja öelda, et neist tulevad uuskõnelejad, neist ei tule uus kõnelejad sellepärast et nende vanavanemadki kõnele rääkimata vanematest ja vana vanemad on eakad, et kui kauaks need on. Aga nakkujust, keelest säilib ikkagi mälestus. Ja, ja selles keeles on olemas kirjavara siis ju mingil määral me saame alati hoida elus ja ei, ei ole üldse võimatu, et tuleb siis, äkki tuleb mingi Supääki, äkki tahetakse, kui meil mitte midagi ei ole, siis me ei saa ka tahta, et midagi juhtuks. Äkki mõni neist ikkagi saab pisiku ja üks näiteks üks tütarlaps, kes on, kes on ise raamatugraafik, tema on kujundanud meie, meil on ilmunud ka selline. Mulle mulle see formaat endale väga meeldis, see on mul kodus, oli kalender, kus oli iga Kuubal, eks ahv. Ja siis ma õppisin kindlasti loen, loen, vaatan, mis toimub, mis ma täna-homme teen ja siis jälle safiolon staaži, teksti. Mõtlesin, et huvitav oleks vadja keelt õpetada, et iga kuu peal oleks teatud kogum teksti. Ja siis me tegime kahe aasta kalendri 2017 2018, kalender täiesti kehtib veel. Ja Soome Instituudis teda ka saab, kus on siis iga kuu peal natukene vadja keelt hakkab täitsa lihtsate asjadega, mina olen ainult mina, Kikov seovad Ta, Levo, sead, Anu, ja, ja nii edasi ja siis kuni kahe aasta jooksul siis võiks mingi algkursusele kalendrist omandada. Näiteks on selline formaat, siis on meil veel vadja vanasõnade ilusad postkaardid, kus taga on siis vaatia eesti, vene ja inglisekeelne tõlge, vanasõna on ka tegelikult selline universaalne vorme, samastan keeleliselt üsna lihtne. Et jällegi natukene annab keeles Taimo ja siis ilmus selline väikene venekeelne tõesti vihik Vadja vadja kohta, vadja keele kohtasin pisikene nagu taskuteatmik ja see ilmus just nüüd, ma ei ole isegi presenteerinud teda v ja harjutusteni vadja sõnakopitaja juurde, sega ilmusest nüüd alles tõesti paar nädalat tagasi. Et neid asju nii, no ikka on olemas ja on tulemas ja tahaks, et neid ikka tuleks, et me saaksime neid teha. Et on ikkagi tarbijaid, näiteks suveralid, Vadja keele kursused soomlastele kaheksa soomekeelsed nimed olid küll ka erinevatest ülikoolidest soomekeelsed inimesed hoolivad ja keelekursustel seda huvi on. Aga kuidas on lood selle kurikuulsa internetiga, sest kui ei ole, kui ei ole inimest internetis, siis ei ole teda ju peaaegu et olemas? Keelega on ju samamoodi? Jah. Tähendab internende programme meil on, meil on see vaata keeleleeki siis on meil aastaid oli sõnavad ja päevesse siis sõna vadja keelt päevas, ma arvan, et see oleks üle kolme aasta, kus iga päev ilmus uus Vadja keele sõna või sõnapaar interneti, mina tegin seda koos Elena meetisega, mina andsin sõnadele meet selle vadja, inglise, vene ja soome minust Eestiga. Siis praegu minu üliõpilased teevad sõnawadja Inger, osta päevasse sõna- Vadja hinge isuri keelt päevas ilmub siis nii, et et nendele, kes selle Facebooki leheküljega ühinenud, siis nendele ilmub iga päev sisse üks uus sõna. Oh, kindlasti on midagi veel mõnedele praegu meelde. Ja on mõnusad vadjakeelsed laulud ka, ma arvan, et me neid kuulama veel saate. Lõpetuseks aitäh, motoloog Heinike Heinsoo ja jõudu tööle. Aitäh. Nii ka nii ka. Äkki on kaan?