Üks tähelepanelik keelesäutsu kuulaja on juhtinud tähelepanu sellele, et eesti keeles on hakatud laulusõnu kutsuma lüürikaks. Näiteks telesaadetes või veebilehtedel võib märgata selliseid lauseid, nagu selle laulu lüürika on väga vaimukas või bändi uutele lauludele On kirjutatud tabav lüürika. Ilmselt on sedalaadi kõnepruugis võõrkeelne mõjutud. Inglise keeles öeldakse, laulusõnade kohta leviks aga selle eestikeelne vaste tegelikult pole lüürika. Võib-olla on heale keelehuvilisele põhikoolikirjanduse tunnist meelde jäänud, et lüürika on üks kirjanduse põhiliik, mille tunnusteks on tundeküllane, väljenduslaad ja seotud kõne. Mõlemad on omased ka laulule, sest lauludes hakati sõnu riimi ja rütmi järgi seadma juba muistsetel aegadel. Sellest hoolimata on lüürika ja laulusõnad siiski kujunenud eri mõistetaks, mida segamini ajada pole vaja. Lüürika on üsna lai mõiste, mis hõlmab luuletekste näiteks poeem, sonett või ood. Aga ka laulu ennast võib pidada lüürika žanrid. Laulusõnadel on aga kitsam muusikateosega seotud tähendus. Punamuusikateose kaks põhiosa on heli ja sõna siis võibki laulusõnade asemel öelda ka lihtsalt sõnade lüüriliseks kõige laiemas mõttes ehk tunde küllaseks võib aga nimetada kõike, mis meie meeliliigutav. Ilusaid sõnu ja helisid tänaseks päevaks.