Eetris on saade, kõik puhuvad ja meie külaline, kelleks täna on Karl Martin Sinijärv, on kohale jõudnud. Tere tulemast. Tere tere. Ja luba sissejuhatuseks õnne soovida, ma arvan. See on üks põhjustest, miks sa täna siin olete, et ETV ekraanile jõuab saade kolmesajandat korda. Sellise kontseptsiooni ja ideoloogiaga saate kohta päris hea tulemus. Nii nad räägivad, küllap siis ongi hea tulemus ise suuremat välja ei tee. Saade tuleb enam-vähem iga nädal, mul oli verise üllatused 300 käes, mu meelest alles 100 oli. Ise, nii et sa järge väga ei pea, eks ole, näpuga nendes ajaid nii mitmes saada, nüüd ja oh nüüd, suur number, suur juubel, tähistame, teeme mingeid tükke. Pea niimoodi, jah, nad ei ole mul ka kuidagimoodi numeratsiooni järgi arvutisse salvestatud teksti juubikesed, vaid pigem kuupäevade järgi. Eks vist läheb umbes 500 arvuti ka juba, nii et ma algusest pole enam miskit järel. Ma muidugi ei tulnud jopiga algusest, vaid kusagil rivist kolmandal hooajal ja umbes 72. või 78. saate juures või nõnda. Aga, aga nüüd on mulgi seitsmes hooaeg, neete mõni imet saade number 300. Kuidas ease lobby juurde sattusid raag, eks ole, läks ära ja siis oli vaja kedagi leida ja olid sina kohe nii-öelda varnast võtta või kuidas see käis. Ma päris täpselt ei tea, mis seal taga oli, aga ma põrkasin saagiga kokku olümpia hotelli ees päris täpselt ei mäleta. Ja siis ta ütles, et kuule, tule, et mul on praegu kiire, aga et varsti võtame sinuga ühendust, et meil on üks mõte. Ma unustasin selle muidugi ära. Ja siis need varsti võtsid minuga ühendust ja siis neil oli üks mõte. Aga kust see mõte tuli, ega ma seda päris täpselt pole järele uurinud. Aga olid kohe nõus, ma saan aru, et ei olnud seal mingit kõhklemistega kahtlemist. Just sina sobid sinna väga hästi, mõtlesid sa ise peas. No päris kohe ei olnud, ma ei olnud seda saadet eriti vaadanud ja ja siis ma palusin, et äkki ma saaks mõnda näha, siis nad tõid mulle paar videokassetti ja tõstsin need kodus maki peale ja unustasin sinna ja siis, kui järgmine kord ühendust võeti, siis mul lõi pähe, et kurat, ma ei ole ühtegi saadet vaadanud. Kähku ütlesin, et ja väga hea saadet, ma olen nõus. Ja siis ma olin juba nõus. Saadet võiks juhtida või seda saadet teha. Ma pean silmas, et reitingute tabelis ei tõuse see kunagi sinna etteotsa. Ja tõenäoliselt takistab see omakorda saatejuhtidel, olgu nad nii head kui tahes tõusmaks populaarsematest saatejuhtide nimekirja, mis on need kolmandad-neljandad ja viiendad näitajad, mis hoiavad tüüri juures. Reitingutabelite Verki väga hästi ei tunne, seal on mingisugused punktid ja mingid kummalised asjad, ma pole sellesse süvenenud, aga ta on kogu aeg püsinud enam-vähem 100000 vaataja juures, ma arvan, et ühe iganädalase kultuurisaate kohta on see täitsa okei tulemuse. Et pole siin midagi punnitada, et nüüd kas või ribadeks, aga et oleks veel kaks korda rohkem vaid justkui on hea kvaliteete publik kes asja mõttega jälgib. Ja kui me suudame pakkuda asju, millel on mõtet mõttega jälgida siis väga tore ja muud nagu ei oskagi selle vaatajanumbri koha pealt öelda. Mis popule reaalsusesse puutub? No mis see populaarsus siis õigupoolest on, kas see on see, kui sa kõnnid mööda tänavat ja inimesed vahivad sind või, või on see, kui sa oled värviliste lehtede külgede peale või, või on see hoopis mingisugune kolmas asi? Mai tea omest parem vähem, aga pikemalt kui korraks hästi palju. Hääletoonist võib välja lugeda, et ega väga millestki ilma pole jäänud. Sellega, et värvilehtede esikaanel ei ole vä? Võib-olla olen ilma jäänud, aga ei oska selle järele küll kuidagipidi puudust tunda. Aga kuidas, vastupidi on, kas Eesti kultuuriinimesi, inimesed, kes teevad mingit sündmust, ettevõtmist, projekti loovad ja kui nende tegemine OP jõuame siis kas siis on see suur katastroof nende jaoks olnud saanud mingit sellist tagasisidet, mis ütleb, et, et miks sa ei tulnud meie üritusele või miks te ei tulnud minu loomingut kajastama või midagi sellist, kui nõutav on opisaade Eesti kultuuri loomeinimeste seas? Ja see niisugune saati lõustakeseks olemine on talle koha pealt mitme otsaga asi, et kui, kui midagi untsu läheb või kui keegi millegagi rahul ei ole, siis loomulikult saan mina vastukajale, tõsi küll, teisest küljest vaadates, kui midagi hästi läheb, siis mina jälle kiita ka. Kuigi ma ei pruugi olla süüdi, ära teeninud ei laitustega kiitust. Aga jah, muidugi on olnud seda, et keegi tunneb ennast puudutatuna, et pole tema asja tähele pandud. See on alati nii palju põhjusi, on ju, lõppeks kaamerad, päevad, võte, ajad, mida ja väikese etteteatamisega enam ümber tõsta. Terve terve hulk muid põhjusi. Üldiselt on ikkagi nõnda, et mida pikemalt on asi ette teada, seda kindlamalt saab teda ka saatekavva võtta. Jah, on täis mitmed hääd asjad välja jäänud, kui tõesti umbes autor helistab sulle, ütleb, et kuule, et mul on ülehomme avamine tulema kaameratega kohale ja neid on parasjagu ka võttepäev ära olnud, siis anna andeks, ei anna midagi enam teha. Aga ei ole hullu, ma arvan, et selle saatemahu kohta, mis nädala kohta saame isegi üllatavalt palju asjakesi ära kajastet. Oma taustaga, nagu sa ütlesid, oled sa pigem vahendaja või, või saad sa olla ka suunaja, kes ütleb inimestele, mis on hea ja mida tasub tähele panna? Noh, nädala peegeldamine on, on siiski esmane ülesanne, aga muidugi peegelduse valiku tegemine on juba iseenesest miski suunamine. Ma olen küll üritanud asjade suhtes, mis on saatesse juba valitud selliste väga isiklike seisukohtade võtmist vältida. Päris alati see ei õnnestu ja mõnikord on põhjust ka valiku vastu vaielda. Lõppeks on meid opisooti taga ju hulk häid toimekaid, inimesi, kes ei paista kaadri tagant välja ning eks meil ole omavahel ka eriarvamusi. Või mõnikord võib enda eriarvamusel kõlada lasta. Aga see ei ole siiski sedasorti saade, mida Karl Martin ühest või teisest asjast arvab. Ja ma usun, et see valik, mis saatesse läheb, on suhteliselt mitmekesine ja võiks olla üht-teist igaühele seal. Veidi tehnilisest taustast ka, kui hea valmistuja sa enda arvates oled, mõtlen vahetekste ja spiike tuleb see asi sama lihtsalt välja, kui ta ekraanil paistab või on selle taga lõputud lõputud duubli uuesti tegemised. Ei, me väga palju duubleid. D, sest tahaks suht kärmelt ühele poole saada ja kuna tekst on mu enda tehtud antud siis ei ole selle ülesütlemisega ka nii väga suuri raskusi. Iseasi on see, et kõneldud teksti kirja pandud tekst on ikkagi kaks ise asja ja ma ei ole sellele siiamaani veel päriselt pihta saama hakanud. On ikkagi rohkem kirjutav inimene kui kõnelev inimene ja tihtigi avastan, et jah, ma olen täitsa hea lõigu endale kirjutanud, aga see on niisugune silmadega lugemise lõik, et kui ma seda üles ütlen, siis ei kõla loomulikult siis ma enda kohapeal ümber. Ilmselt ilmselt ei saaks minust heade hea näitekirjaniku või filmi stsenaristi, kuna, kuna ma kardan, et tuleb see tüüpiline eesti filmi viga juurde, kirjutad sellise teksti nagu inimesed, mitte kunagi ei räägi. Kõnelemise tekst tuleb ikkagi läbi kõnelda enne. Filmist rääkides, kas millele sa viitasid, on sinu avastus sinu mõte, mida sa ise oled mõelnud või on see täiesti ametlik ja käibel olev nii-öelda vea definitsioon? Eesti filmid inimeste sees ka, et tekstid on sellised, mida tegelikult keegi ei räägi. Ei, ma seda käibel oleva küll ei peaks, aga mulle on see aegade algusest nõnda tundunud sügavast lapsepõlvest saadik. Eks see viga hakkab üle minema, paljugi, vead hakkavad üle minema, lõpuks hakkab juba filme ka vaikselt tulema. Aga, aga jah, selline linateksti kirjutamine lihtsalt on teistmoodi töö ja ja tahab täitsa teistmoodi õppimistega, ega ta muidu ei tule, kui just ei ole surmavalt andekas tüüp kusagilt võtta, aga neid teadupärast sünnib harva. Raadio kahes stuudios on Karl Martin Sinijärv ja räägime veel asjadest, millega seotud olete siin eelmise jutu lõpust sõnast film jällegi kinni hakates. Kui tõsiselt sa oled mõelnud selle peale, et üldse proovides arvasid, et sinust head stsenaristi ei saaks. Aga oled sa reaalselt mõne sammu selles suunas astunud, et proovida ja veenda end. Uuesti ei ole, ei ole jah, tõsi küll, ühe väikese väikese dokumentaalfilmi moodi asjana Jürgen koostaga joonistasime kokku reaalkooli juubeliks, Hardi Volmer võttis Talle äsja lavastada ja tegi ka ära, aga, aga seda ei saa nüüd päris filmiks pidada. Seda kunsti tuleb õppida enne, kui sinna kallale nokkima minna. Siin niimoodi puhta suure tahtega, mitte seda tahet nii väga palju ollakse hetkel puhta suure tahtega palju ära ei tee ilma õppimata. Töö nagu iga teinegi, ses mõttes, et võid kangesti tahta autoga sõita, aga kui ka kui ka üldse kokkupuudet pole olnud, siis siis väga kaugele ei purjeta. Ja tegelikult praegu on kõiksugu asju piisavalt palju, et, et ei ole seda küll. Lähemas kavas. Need asjad on lisaks siis telesaatele. Ütleme, see sel aastal on lihtsalt Kirjanike Liidu tööde-tegemistega piisavalt piisavalt palju olnud olnud, vaja ennast kus süüa, sest oli ju seegi päris uus asi. Nii et mõned mõned vanemad tegevused sai rahulikult kõrvalt ära jätta. Võtame kas või toidukirjutamise, mida on mitu teist aastat järjest tehtud päris hea vahelduseks mitte kirjutada söödavatest asjadest ja nii edasi, aga tegelikult nad kirjutavad, inimesed on ikka too too asjake, et üsna palju selliseid ühekordseid. Tei asjakesi tuleb, tuleb erinevatest kohtadest, mida ei oska arvatagi ja neid neid koguneb piisavalt, tuleb üha rohkem õppida, ei ütlema, ja kui sa siis kogemata kombel oled mõnikord liiga hea ja jätad lei ütlemata, siis neid asjakesi koguneb niimoodi, et ütleme, filmi kirjutamise kunsti õppimiseks aega ei jää. Toidukirjutamisest tahtsingi uurida, see toidukirjutamise huvi tekkis lihtsalt sellepärast, et kõht on sinu sees kuningas, kes nõuab head toitu. Või tuli see kuidagi teistmoodi. Ja kui nüüd otse öelda, siis väga lihtne toitu teha on, on hea ja maitsev ja toidust kirjutamine on niisugune niisugune asi, mida saab suhteliselt hästi laua taga teha, et kunagi, kui ajalehes töötatud sai aastaid tagasi üle 10 aasta tagasi siis ei tahtnud nagu eriti mingisuguseid teemasid, mille pärast peaks toast välja minema, et leiagi raamatutest, toidust, mõnest säärasest asjast ei peaks ennast liiga palju liigutama, mingisuguseid intervjuud tegema, inimestega suhtlema, et see kõik on nii tüütu. See on sihuke laiskuse märk. Jajajaa kahtlemata kuulan ja imestan ja mõtlen alati, kui ma sellist mõtteviisi jälle tuvastanud, et kuidas mõne inimese juurde kõik maailma asjad nagu justkui kohale lähevad, eesotsas on siis elamiseks vajalik raha, et mõnel kohe õnnestub niimoodi elada, et ei pea nelja seina vahelt nina välja torkama. Ikka saab hakkama või ei saanud lõpuks enam hakkama. Mida aeg edasi, seda, seda rohkem ütleme, kirjutamisasju on võimalik ära teha niimoodi, et ei pea liiga palju väljas tuuseldama. Ja tõesti selle väljas käimisega ongi nõnda, et mulle meeldib jalutada küll, aga aga mulle meeldib, jaluta siis, kui ma ise tahan, mulle ei meeldi jalutada, näiteks kui ma pean siit praegu minema raadiomajast vanalinna tööle, siis ma võtan selle jaoks takso. Aga kui mul ei oleks sinna mingisugust asja, siis ma hea meelega jalutaksime. Et kui on võimalik valida ise, siis miks mitte, võib minna õue, võib suhelda inimestega. Sa pead seda tegema. Kirjanike Liidu juhtimine, palju see on, on nii-öelda tõsine igapäevatöö või amet üldse sest kirjanikud kirjutavad ja mis sellest ikka juhid. Ega kirjutamist keegi juhigi juhtimine on siin tegelikult niisugune suht vale sõna see on, pigem on see niisugune esindamine olgu siis Eestis sees või, või Eesti Eestist väljas korraldamist ja niisugust asja küll jast inimesed tegelikult tahavad kirjanikke näha ja raamatukogudega koolidega rehkendamine esinemiste tekitamine kodumaal ja mujal maal. Loomemajade asjad, stipendiumid, seda on tegelikult päris palju. Ja kui nüüd mõelda, et reaalselt aktiivselt eesti keeles korralikult kirjutavaid inimesi on, on sadakond võib-olla natuke rohkem eksliidu liikmeid, umbes 300 suva samm, päris vanu inimesi ja, ja ka kõike üldse mitte ilukirjandusega tegelevad inimesed siis noh, selle sajakonna inimese mingisuguste tingimuste loomine ja korraldamine, et neil oleks võimalik ilma ja inimesi näha. Ja vastupidi, ilmal ja inimesel neid näha. See on tegelikult üllatavalt aeganõudev töö. Palju meeldivaid asjakesi, aga need tuleb teha. Üks asi, mis, eks ole, vajab ajamist, on see loovisiku seaduse loovale isikule sotsiaalsete garantiide andmine kaugele sellega jõudnud olete, kui lihtne poliitikute massiste müürist läbihammustamine on? Tasakesi ja järjekindlalt seda teha, ma arvan, et see kõik ei võtagi enam nii kaua aega, kui mõelda, et et selle suhteliselt ebaõnnestunud seaduse tegemine omal ajal võttis umbes viis aastat, siis ma arvan, et sinna sellele nööbile, kui mitte pintsaku, siis vähemalt vesti külge õmblemine saab ehk kiiremini hakkama, aga kahtlemata mitte selle kolmveerand aastaga, mis, mis ma praegu olen asjaga tegelenud. Aga see on muidugi pikk teema, sellest võib rääkida pikalt, aga praegu pole vist päris see koht. No võtame siis mõne lühema teema, et kuidas kirjanikud omavahel läbi saavad. Tõsiselt, huvitav, mis selles maailmas toimub ja kas nii-öelda katusorganisatsiooni juhina tuleb intriige ka kuidagi ära lahendada, lahtisi otsi kokku siduda, et inimesed omavahel ikka räägiks. Üldiselt ikka räägivad, vahel tülitsevad, kes siis on ju tore, tülitsemine on, põnev lülitatakse, mille üle? Mis ma oskan öelda? Ma, ma ei oska nüüd öelda, sest ma pole ise ammu kellegagi tülli läinud ja mida ma teiste inimeste tülidest räägin. Aga see nagu sa küsisid, et kas tuleb siin lepitada või otsi kokku sõlmida? Praegu küll ei ole tulnud. Mõtlesin, suhteliselt rahulik olnud, aga tuleb muidugi tunnistada, et siinkohal on see nüüd hea või halb. Aga kirjanike Agutilisti olemasolu on niisuguse tülitsemiseks väga mõnusa foorumi loonud, et et isegi isegi vihmasel aastakoosolekul oli ragistamist märksa vähem kui kui mõnigi kord varem, sest sest inimesed olid juba arvutit pidi ära rääkinud, omavahel paljud asjad selgemaks. Ja see tähendab seda, et kui tegelased kokku saavad, siis ei pea nagu kõike nullist alustama. Suure osa asju on juba sirgeks saadud ja võib-olla on see paha selles mõttes, et ei oleks hoopis toredam seda teha niimoodi live'is ja ja näost näkku. Aga jõuad sa siis kõike, kellega näost näkku tülitsemine pole üldse nii lahe, palju parem tüldiselt läbinisti ära ja saad kokku, siis on juba sõbrad. Kuidas eesti kirjandusel väljaspool läheb, sa ütlesid, et üks sinu töö on, eks ole, eesti kirjandust nii-öelda väljaspool ka promoda ja väljaspool aidata? Messidel käiakse, eks ole, nimetatakse Eesti raamatuid ja kirjanikke, aga reaalselt, kuidas nagu tõlkimisega lood on, et kas eesti kirjandust ikka tõlgitakse, võetakse ette, kas peetakse vääriliseks tõlkida? Katsumegi nüüd ka tekitada sellist hääd tõlkija koolitust juurde, ootame, kui õnnestub, siis, kui, siis Tallinna ülikooliga koostöös, aga mida rohkem paremaid neid partnereid on, seda, seda, seda vahvam, sest tegelikult oleks meil tõlkijaid tarvis küll ja rohkem. Ja selliseid tõlkijaid, kes saaksid sellega tegeleda nii-öelda põhitegevusena, mitte muude asjade kõrvalt. Sest kihvti kirjandust on küll. Aga jah, nii ta on, et, et kirja kirjandus tahes-tahtmata on eriseisundis ka muude kunstialade muude loomeliitude hulgas, kuna meil on vaja tõlgete tõepoolest, muidu ei saa. Mitte et see oleks nüüd niisugune esmane eesmärk tingimata punnitada maailma kõiksuse ja, ja, ja suurele ilma turule suur ilmaturg on, on, on väga täis. Et mingit niisugust lihtlabast plahvatusliku edu ei taha, ei taha sealt kuidagipidi loota ega oodata, aga, aga oluline on see, et asjad oleksid olemas ja küllap siis huviline nad üles leiab ja võib-olla leiab veel keegi teine. Aga kuni seal midagi ei ole, senise saaga marssida ühe kirjastaja juurde, ükskõik kui head sõbrad või tuttavad sind ees ei ootaksid. Kui sul ikka tõlget ette anda ei ole, siis ta seda kirjastada ei saa, isegi kui ta väga tahab. No näiteks kui ahvatlev võiks olla, ütleme Kivirähu teoste tõlkimine Eestis müüakse neid ju tuhandete ees kümnetes tuhandetes tema raamatuid. Kui ahvatlev oleks seda tõlkida paisata kogu maailmasse? Kogu maailma kohta ei oska ütelda, aga, aga nüüd on hääd raamatut ning usun, et võiks, võiks müüa küll. Millisele kultuuriruumile nad paremini peale lähevad, jumala eest ei oska ütelda, niivõrd veidraid näiteid õnneks võtta kas või soomlaste Arto Paasilinna näituseks, mille pärast ta Prantsusmaal nii pagana hästi müüb. Vaat et paremini kui Soomes, kuigi Soomes on samuti ülimalt populaarne. Ei tea, miks ta prantslastele just meeldib. Samahästi võib-olla Kivirähk hakkab türklastele meeldima, aga Iirimaal ei lähe sugugi peale või vastupidi, tantsida oskab ütelda. Jaa, ei pruugi olla hiiri rähk, vaid täiesti täiesti ootamatu tegelane võib täiesti ootamatus kohas. Ja aja Su osutuda oluliseks, me ei tea seda, aga seda oleks põnev katsetada. Millekski maailm siis antud on. Tore labor. Millal viimase luuletuse kirjutasid? Kohendasin ühte teksti eile öösel koperdasin arvutist otse, oli mingisse valesse faili ära salvestanud, täitsa ära unustanud, et niisugune tekst oli. Siis ma kiskusin ta sealt välja ja panin ta kuskile, kust ma ta üles leiaks ja leidsin, et keskelt on kuidagi õhuke. Tegin siis väheke paksemaks. Millest räägib. Oli niisugune suhteliselt lustakas tekstile. Pigem võib-olla laulutekstiks kõlbava asi, niisugune sõnamänguline ja, ja vahepeal veidikene veidikene rokkmuusikast tuntud fraase parafraseerida ja ümber sõlmiv niisugune veidi veider, veider kangas. Me saame selle jutuajamise lõppu mängida ühe laulu aktuaalse laulu millele olete sina teksti kirjutanud, see, et sind Eurovisiooni kaasati, oli juhus. Õnnelik juhus. Mis asi? Küll puht puhta juhuse Rein Rannap kõlises ja küsis, kas ma tahaksin kuulata ühte ühteviisi, et äkki mul on miskeid sõnu sinna pääle anda ja, ja, ja siis sai midagi midagi, kirjutage neid natuke edasi-tagasi lõigutud. Ega nüüd võõras keeles tekstikirjutaja ei julge ennast nii väga pidada, aga meloodia oli, oli vahva laul tuli täitsa kihvt välja. Niiet question, männ tekst kui selline sündis kohe originaalis inglisekeelsena. Jajah, jajah, inglise keeles kuidagimoodi kõlama panna pärast eesti keelde tagasi tõlkimine, et see on üks lõbus töö omaette reklaamiagentuuride inimesed teavad seda eriti hästi. Edasi ja tagasi tõlkide ja mis sellest kõigest välja tuleb, niisugune telefonimäng. Kas vähemalgi määral või rohkemal määral läheb sulle tegelikult korda ka see, mis Eurovisiooni sildi all toimub. Kas üks lõbus asi, mida veerand silmaga jälgida ja kolmandiku kõrvaga kuulata miks mitte? Selline värviline? Eurovisioonil näiteks asja 302. või 304.-sse viiendasse oppi oleks ka. Ei usu, seda asjakest näidatakse niigi päris palju. Aga temast sellise nii-öelda head maitsekad kultuuri peidus siis ei ole. Jah, otsapidi on ja on ju, on ju häid laule, kuna lihtsalt ei näe seda, seda varianti, mida, mida saaks hopi formaadi juures sellise asja pealt näidata, kui siis siis võib-olla mingisugust läbi aastate käivat lähenemiste, aga selle jaoks jääb jälle meie minutitest väheks. Et noh, ei ole meie tassike teed. Raadio 200 külaliseks Karl Martin Sinijärv, aitäh tulemast ja jõudu tarvis.