Hammas saadi pluusiga Aleksander Rjabovi orkestri esituses. Õieti pidime küll seda Palamentima kümmekond minutit hiljem saate keskel kuid lugu osutus nii meeldivaks, et tahtsin aga teel lugupeetud kuulajad tekitada rõõmsat tuju ning heatahtliku tähelepanu. Õhtune aeg on küll parahulikkusele kaldu. Päevased askeldusegi mured jäävad nagu selja taha. Mõte liigub ehk isegi rohkem juba Homse suunas selles suunas, mida peaks tegema ning mida tõenäoliselt jõuame teha homme-ülehomme nädalaga. Seega ja võib-olla keegi meist mõlgutab ka oma isikliku elu viie aasta plaani. Nii et ja. Tänases saates siiski. Tulevikuplaanidest ei räägi küünlakuu, see aasta lühim on lõpule jõudnud ning me tahaksime nüüd heita põgusa pilgu sellele, mida huvitavat ja head pakkuste muusikasõpradele. Ühesõnaga nagu andis talle nime muusikalise tunni vanemtoimetaja Edgar Silberg eetris muusika kroonika, järjekorranumbriga hakkaks. Tänapäeva inimesel on võimalusi muusika nautimiseks üpris mitmesuguseid. Igal õhtul või peaaegu igal õhtul toimuvad kontserdid, teatrietendused. Igal tunnil ja minutil võime liide muusikat eetris, võime mängida oma isiklikke heliplaate jälil. Kellel on aga oskust ja huvi, võib saada suurima täiuslik ema elamuse osaliseks. Musitseerida ise mõnelinstrumendil laulda ise. Et neid isetegijaid sugugi vähe ei ole, selles veenda meid väga kergesti ühe kauplusega tutvumine. Kauplusega, kus müüakse muusikat astusime sinna sisse kuu, eelviimasel päeval. Praegu oleme oma mikrofoniga ühes väikeses kaupluses Tallinna päris vanalinnas liigub sageli siniste mütsidega õpilasi, üliõpilasi ja selle kauplusele on ikka kuidagi väga tihe seos muusikaga. Ma saan teie, arvasite ära, et me oleme Tallinna noodikaupluses. Palume, et kaupluse juhataja seltsimees Survice räägiks meile, mida veebruarikuu on pakkunud muusikasõpradele. Veebruarikuu viimastel päevadel tuli noodikauplusesse pianistidel võrdlemisel palju noote. Näiteks päänest Sopheni valsid Polaneesid etüüdid, jäädeisi Sisvee Schumanni karneval, listi esimene kontsert klaverile, orkestrile, viiuldajad. Talle tuli Mozarti kontsert number viis laama saar, siis võiks veel nimetada puhkpilliorkestri sõprud. Nendele tuli katkendeid Tšaikovski balletist Luikede järv. Partiid orkess lihaks ja partituur kos häältega siis saks kergemuusikasõpradele. Kogumik akordionil pajanile kutse tantsule esimene kogumikust võib leida rootslase, tango, koleeru Podolski jänka. Flickr vihmane pühapäev, Naissoo, Kevadine serenaad, grusiini Veneetsia karneval üldse kokku 24 kala on ka müügil Eesti heliloojate estraadilaule aja käru koostatud kogumik, see kogumik sisaldab muuhulgas Normeti Puhkus Viljandis. Kõrveri head ööd. Koorimuusikasõpradele on kõrveri koorilaule. Kogumik sisaldab segakoori, meeskoori, naiskoori lasteaiapoistekoorilaule. Peale kõrberi koorilaulude on ka tormise seatud meestelaulud. Lauljatele on praegu müügil 19. 20. sajandi itaalia heliloojate loomingut ja hispaania heliloojate loomingut, kes siin üldse kõige sagedamini asjad käivad. Aimeid külast, peaaegu kõik muusikasõbrad. Nii muusikakooli, konservatooriumi õpilased, laste muusikakooli õpilased peale selle isetegevuslasi väga palju. Kes on huvitatud estraadimuusikast näiteks praegu ilmub populaarne kogumik pestne raadio, kino sellest on ilmunud viimastel päevadel. Kaksiknumber 93 94. Missugune materjal kõige kiiremini läbi ostetakse, kas noodimaterjal või või teatmeteosed või, eks see oleneb sellest ka, missugused noodid või missugused teatmematerjalid on ühteviisi kiiresti võivad kõik minna. Mõni raamat näiteks on meil väga lühikest aega kaupluse riiulil. Näiteks näiteks kas või viimastel päevadel tulnud see kri muusikaleksikon ka hiljuti ilmunud Shoteni kogutud teostest, et tüüdid väga kiiresti siin ära. Raamatutest on praegu veel müügil tytar oppa itaalia laulja parabalama ees, nii peale selles Toobal, jäätmelibreto, mis sisaldab ka meie heliloojate ministritele, Bentosid näiteks kapi kalevipoeg, austeri, Tiina ja kus see välja antud, on seal muusikakirjastuse väljaanne. Seda võib praegu veel saada ja, ja seda on meil veel, kui kiiresti kauplesserutata. Muusikakooli õpilastele tuli Ostrovski solfedžo õpiku esimene osa on olemas ka teine osa veel müügil lastele ka midagi on päris pisikestele, millel on eelkooliealistele praegu pakkuma leelo kõlari koostatud kogumikku aasta ringis. See küll ilmus vare võit tuli varem juba aasta viimastel päevadel. Aga teda on veel praegu olemas ja ta sisaldab väga palju ilusaid lauljad on illustreeritud kogumik, et peaks rõõmu valmistama igale väikesele mudilastele. Kuidas veebruarikuu on, kas astjateni rohkus on teile ka rõõmu valmistanud või on olnud nii tagasihoidlik? Ei saa ütelda mehi siiski aste, tallad ka kogu aeg pidevalt ja oma plaanilised ülesanded oleme täitnud ja edaspidi loodan ka, et kõik läheb Hannes võimus veel paremini. Ma tänan teid väga. Ja soovin teile. Kui jutt on muusikast, siis ei saa kuidagi mööda minna diisistki kauplusest. Me ei ole küll teinud statistikat, mitu korda kuus käib siin keskmine tallinlane mitu korda asjaarmastaja. Kuid fanaatikud astuvad vist peaaegu iga päev korra siit läbi, et vaadata, kas on ehk midagi uut saabunud või ei ole. Astume siis meiegi siia sisse. Kui me ei tee väga suurt tüli, siis paluksime kaupluse juhataja mõne sõnaga. Räägiks meile, milline on olnud veebruarikuu nende kauplusele. Lühike kuu ja nii saime plaate ka ainult ühel korral, esimesel veebruaril. Seal oli päris palju uusi plaati, nendest mõned on juba läbi müüdud. Nagu Sobot 1966, siis seitsmes kaleidoskoop. Eestiplaatidest tulid müügile uued kergemuusikaplaadid. Aleksander Rjabovi juhatusel, Eesti raadio kerge muusika, orkester jõus estraadilauludega plaat, kus esinejad, Georg Ots, Heli Lääts, abi seeder. Samuti kaks heliplaati Elsa maasikuga. Uutest võiks nimetada veel kaks elastsed heliplaati millel laulavad Christian inskaja Pieha neuronid. Jaa, söökina. Sümfoonilise muusikaosakonda küll midagi päris uut ei tulnud, kuid siiski korduvalt, mida ei ole hulk aega müügil olnud. Nii tuligi riigi erg Inc. Rimski korsakovis Ehere saade, võõrsagi Slaavi tantsud. Muusikat ise armastate rohkem kerget või tõsist. Ja milline on olnud teie veebruarikuu suurim muusikaline elamus? Mina armastan igasugust muusikat. Võib-olla sellepärast, et ma siin töötan, olen lihtsalt kõigega harjunud ja peaaegu kõik meeldib, mis on ilus. Laupäeval vaatasin deliibi balletti Koppelia, mis mulle väga meeldis. Ja nüüd jõuame oma jutujärjega vahetut elamust pakkunud kontsertide juurde. Selles osas on veebruar helde kuu olnud. Saate nimetus, kroonika lubab meil neid loetleda kronoloogilises järjekorras. Miroslav Russini viiuliõhtu, Jüri Gerretz viiuliõhtu kvarteti RAM, kolm kontsert, Dresdeni keelpillikvarteti esinemine estraadiõhtu. Ja siis algab niinimetatud kuu teine dekaad, mis pakkus Tartus ja Tallinnas kuulajaile 10 päevaga 14 kontserti. Ei hakka pikemalt peatuma väikese jaapanlanna Yoko saata võluval mängul, sest sellest on ajakirjanduses juba korduvalt juttu olnud. Kuidagi ei saa ka mööda minna. Kuus suurimast muusikaelamusest Svjatoslav Richteri kontsertidest. Anname sõna meie toimetajale, noorele muusikateadlasele Merike jõulumaale. Tõeliseks sündmuseks Tallinna kontserdipublikule olid teatoslav, Richteri kontserdid. Richteri toodeti meil juba ammu, ta esines Tallinnas peaaegu kümneaastase vaheaja järel peale 1957. aasta suve. Richteri kava oli küllaltki tavaline, selles puudusid küll pianistlikud löök, numbrid nagu Apacionata näiteks, ent puudusid ka täiesti tundmatud teosed või autorid. Kuulsime Haydni Estursonaati, Beethoveni sonaati, astur leinamarsiga sonaat, kaht summani, novelleti sultani barca rooli ja neljade püssi prelüüdi. Ent Richter on just selline kunstnik, kes võiks esineda veel tavalisema kavaga isegi lausa ära mängitud või nii-öelda ära leierdatud teostega. Ja ikka paneks ta ennast kuulama tema erakordne süvenemis võime, mis peitub välise lihtsuse taga. Oskus muusikat esituse ajal intensiivselt läbi elada. Just nagu seda kohapeal luues. Ühes sellega oskus kuulajad seda tavalisest intensiivsemalt sügavamalt tunnetama panna. Kõik need omadused on Kristeri juba aastakümnete jooksul teinud Nõukogude maa pianistiks number üks. Seekord haaras eritide püssi väga peen, väga varjundirikas. Mainiksin siin eraldi ainult üht prelüüdi, teisel õhtul lisapalana mängitud sammud lumel mis on pianistlikult üks kõige lihtsamaid palasid kogude püssi klaveriloomingus. Seal on väga vähe noote, ta on väga vaikne, aeglane ja see esitati, nii et terve saal kuulas tõesti hinge kinni pidades. Kullake Richter esituses praegu TPS-i pala kellahelin läbi lehtede. Kuueteistkümnes veebruar oli huvitav päev, toimus kolm omanäolist muusikasündmust. Päeval oli kontsert koolinoortele, kus muide mängiti Prokofjevi õpetlikku ja vaimukat otseselt laste jaoks kirjutatud helitööd, petja ja hunt ning Ülo Vinteri kevadet. Eriti huvitav oli see, et autol esines ise laste ees. On ka tore näha kuulda meest, kes on need Tootsi jutud muusikasse pannud. Õhtul oli Estonia kontserdisaalis Herbert Laane juubelikontsert, mille esimeses osas esines juubilar ise, teises osas aga tema õpilased. Huvipakkuv oli heliloojate majas samal õhtul toimunut luule, kammermuusikaõhtu, kirjanike, poeetide ja heliloojate ning interpreetide osavõtul. Võib-olla oleks vaidlused võinud olla elavamad kirglikumad, võib-olla oleksid mõnedki seisukohad vajanud sügavamat ette mõtlemist või siis vähemalt veendunumaid tõestust. Võib vaielda kõhtu improvisatoorsele, läheneva vormi üle kuid igal juhul oli ta huvipakkuv. Hinged kammermuusika ja poeesia on teineteisele väga lähedased, selles ei olegi vist kahtlust. Jah, kuid ikkagi, miks, mille kaudu selleks õhtu oligi? Korduvad piid Jacob haaradene kidel ja marjad kobara ees. Ja valgus igal Marina Öösiti suures Lubi Valges Majas. Avardunud Valgust kõikides akendes. Mis kordub maapinnal? Korduvad tilgad, mis pudenevad klaasidel koos Üks, teised taolised üksteisest erinevad. Kangas korduvat sõelmeid. Ja päevas tähe ja kõikides keeltes sõnad. Ma armastan sind. Ja lehtedes uueneb. Öösiti suures Lubi Valges Majas kordub valgus kõikide saaki. Kubarais uuenevad marja. Ja marjatel valgus. Hea leia õigele vastu ja õige ja õiglase eest võidelda. Ja õiglast ja tõelist. Su vaiksed pisarad, su naeratus, armse sõnu, su hele naer, äärmsam suu, uus naer, valgeid säravaid hambaid Su. Sügisel kolmik Liinamäe Reaverel riida oksa järjel oks, korduvad vähegi kobara tüve tegel. Marjakobaraid valgus Marfiedel ja alguses minusse. Köige uuenemise ime armsam on kordumise kordumatuks. Kaks sümfooniakontserti paistsid eredalt välja, et Eesti rohketet kontsertide hulgas ja seda just kava pärast. 10. veebruaril toimunud sümfooniakontserdil kanti ette Šostakovitši 13-st sümfoonia 20 neljandal-Aga, Eduard Tubina kaheksas sümfoonia. Kuid anname veel kord sõna, Merike, julmane. Küpse juba ammu välja kujunenud ilmega helilooja uue teose ettekanne tekitab alati ootusärevust ja põnevust. Möödunud kuus oli kaks sedalaadi huvitavat sündmust Metro Šostakovitši 13-st sümfoonia külas esmakordselt Tallinnas. Eduard Tubina kaheksas sümfoonia, aga esmakordselt üldse. Need teosed lausa sunnivad end võrdlema. Tubin ja Šostakovitši on peaaegu üheealised. Esimene neist on sündinud aastal 1905, teine 1906. Mõlemad on põhiliselt heliloojad, sümphanistid ja hiljuti kuuldud teosed on nende kõige värskemad sümfooniad. Mõlemad teosed on põhiolemuselt traagilised. Ometi on nad väga erinevad. Erinevused tulenevad autorite isiksusest ja muidugi suuresti ka rahvuslikust omapärast. Šostakovitši puhul torkab kõigepealt silma tema tüüpiline laiahaardelisus. Juba ajaliselt 13-st sümfoonia kestab üle tunni. Autor on üpris pillab oma muusikaliste mõtete avaldamisega nende hulgaga. Ühtlasi näib, et puhtmuusikaline valdkond jääb talle viimaselajal kitsaks. Heliloojat ilmselt tõmbab kunstide sünteesi poole. 11. ja 12. sümfoonia olid programmilised. Kolmeteistkümnendas on sisse toodud sõna. Meeskoor, mis koosneb ainult passidest ja solist, samuti pass annavad teosele väga omapärase koloriidi. Tekstideks on Jevgeni Efftušenkoviis luuletust labi Jar huumor. Kaupluses. Kõik nad käsitlevad teravaid ja valusaid ühiskondlikke probleeme väga löövas vormis. Ilmekas ja röövsõna ongi suurelt osalt sümfoonia mõjujõu aluseks. Tubina viimase perioodi looming näitab vastupidiseid tendentse. See on üha lakoonilise, üha enam nagu sissepoole pööratud stiilon, kristalselt lihvitud muusikalise materjali ja orkestratsiooni võteti alal valitseb tark enesepiiramine. Vastandina Šostakovitši-le on arengusuund puhta ehk absoluutse muusika poole. Helilooja varasematel sümfooniatel olid pealkirjad alates viiendast, need puuduvad. Kuulake katkendit kummastki teosest, Šostakovitši 13.-st sümfooniast teise osa algust. Osa pealkiri on huumor ja seejärel katkendid Tubina kaheksanda sümfoonia finaalist. Meelsasti räägiksime veel Eestit külastanud Filipinkadest, kuid nendega tutvustas teid lähemalt juba üks muusikaline tund. Samuti saite kuulda vahetuid muljeid Ülo Vinteri balleti kevade esietenduse järel. Ka Estonia ei võinud Vanemuises maha jääda ning 25. veebruaril koliti liibi balleti kopeedia esietendus. Esialgsed arvamused ka sellest koomilisest balletist Anaiva kiitvad. Oma arvamus võib muidugi ka veidi teistsugune olla. Igatahes oma silm on kuningas ning vaatama minna tuleks selle balleti kindlasti. Millel aga tallinlased? Ega meie eesmärk polnudki loetleda kena kõike toimunut kokkuvõtteks veel keegi statistikat. Kuu jooksul toimus kaks esietendus 39 muusikalist teatrietendus ja 28. Nii eeldab professionaalide kontserti Tallinnas ja Tartus. Peale selle muidugi arvukalt isetegevuslaste kontsert. See teeb iga õhtu kohta 1,46 teatrietendust ainuüksi muusikalist ja ühe kontserdi. Niisiis entusiasti jaoks 2,46 võimalust igal õhtul. Keskmine kuulaja. Kas ma eksin, kui julgen öelda, et keskmise kuulaja jaoks oli see ka valik juba üsna rahuldav?