Eetris on üldkultuuriline saade, mis kajastab poliitikat, ent ei tee seda. Tere jälle, Ma olen Maarja Merivoo-Parro ja ma ei ole raadio kahes. Ma olen laias maailmas kaasama diktofoniga ja ma võtan nii saate laulvad revolutsioonid kõige sinu endaga kaasa aga ainult juhul, kui jääd järgmise täistunnini minuga. Tänane esimene peatus on New York. Miks nii kaugel? Aga sellepärast, et nagu möödunud korral tõdesin, oli välislätlaste muusikas erinevalt väliseestlaste omast olemas ka underground. Ja saate avakülaline ongi üks selle fenomeni kandja. New Yorgi haardcorskene vana kala jaanist tšakers ansamblist Teressens väest. Kohe kuulame, kuidas tema teekond algas. Teekond algas keeruliselt, koolis kiusati erinevatel põhjustel, üks neist tema läti nimi jaanis, mis ameerikapäraselt hääldades viitab loomulikult hoopis tütarlapsele jänes. Aga oleks võinud ka hullemini minna, isa esimene pakkumine, poja nimeks oli maad siis ehk läti rahvuskangelane, haruldane. Ülikonservatiivsest välisati kogukonnast hoolimata sai ta oma Harkari pisike just nimelt rahvastikukasvatuse kontekstis nimelt vanavanemate Vutsitusel saadeki noor jaanis Läti kiriku maadel asuvasse laagrisse New Yorgi lähistel hädskilsis, kus veel kord meeleolud olid üsna alalhoidlikud ka muusikalises mõttes. Isegi Stingi bändide fliis polnud laagri territooriumil lubatud, vähemalt kasvatajatele mitte. Kellaga, leidis seal mõningaid kasvandikke, kes pleieritest hoopis karmimat kraami nautisid. Jaanisegagi jagasid. Diovey palafachi kuulmine oli Jaanide jaoks maailma muutev ja silmi avav ja nende kontsert koostöö siis enne seda oligi esimene laiv, kuhu jaanis omal käel minna otsustas kodulinnas New Yorgis. Kuidas jahmatus aga isetegevuseks süle kasvas? Need samad poisid, kellega te seal välisleti laagris, kohtus Pennad kreegi. Terekest, Tugus kutsusid Jaanisi bostonisse kella ja võtsite kaasa ka oma bändiproovi. Pange nüüd tähele, kollektiiv nimega infay Ljubov tsusen on ilmselt väga suure tõenäosusega maailma esimene välisläti hardcore bänd ja muusika kõlas Jaanise kõrvale väga hästi ja poisid tegid talle ettepanekuid. Jaanis võiks kaasa jämmida, mis sest, et pilliõpe overall pooleli jäi pea pealehakkamisel jaanis trooviskija. Ime küll, see oli väga hästi välja, ikka muidugi parajalt lihtsalt, nii et kui te koju New Yorki naases, siis tekkis kohe tunne, et ma võiksin seda teha ise, siin võttis sõbrad sõprade sõbrad kokku ja nii sündiski sellest väest. Raadio kahes kõlab, kirjeldasin vähktalaga sööven mis Jaanise arvates ongi rahvamuusika selle kõige õigemas tähenduses. Laulates revolutsiooni tehes on teemaks välisläti underground. Minu külaline ansamblist serisin jazzkitarrist jaanist Jakars kes leiab, et hardcore on see kõige õigem rahvamuusika, kuna kõik suudaksid seda teha ja kõik võiksid seda teha. Ja selles Genele ongi igaüks, keegi. Näiteks kui selliseni väest alustas, polnud neil peale kitarride mitte mingit tehnikat, kõik vajaminev trummid, võimendusid ja nii edasi oli ühiskasutuses ja see on teine aspekt, mis haardcoriaanis arvates õliseks tegi. Selle kaudu oli võimalik luua alternatiivne universum, kus kõik olid võrdsed ja ta on igavesti tänulik, et sai varakult õppetunni, mis tänapäeval paljude noortel saamatajad. Kui sul on natukenegi tahet ja pealehakkamist siis tegelikult on absoluutselt kõik võimalik. Haardcaar annab tiivad. Miks asi, mis haard, kari, noored 80.-te New Yorgis leid. Näiteks oli Manhattanil asunud hiigelprooviruum Tšaiend tülijas. Science Jüriöö seal oli nagu mesi, täruvus, hardcore bändid, proovi tegid ja teiste bändide proovi väisasid. Seinad polnud kuigi paksud, nii tehti ala, oli suur või siis kerge vaevaga välja selgitada keskustena on, mida mängid ja isegi kui endal proovib olnud või sinna minna ja teisi vaadata, Te, kuulete. Need proovid olidki üsna kontsertide moodi, selles mõttes, et bändid valid ikka hullu rabeleti hüpati, kuulajad tegid isegi Mospiti ja paljud sellised hästi fotot tollest ajastust kaasa arvatud esimese plaadiümbrisel olevad pildid näivad küll pärinevad mingitelt, Lividelt aga on tegelikult lihtsalt väga hea energiaga prooviruumi ülesvõtted lifteri seal majas kaasevis, katusele, kus linnavaateid nautida. Kokkuvõttes paradiis esinemiskohtadega oli aga vahepeal ootamatult kitsaks läinud, sest legendaarne siili Tšiilis, kus pätismilt ja blondi haaginhed ja teised aega veeta armastasid, oli muutunud isegi hardcore noorte jaoks liiga hirmsaks. Oli seal taplemist tallermaaks, eri Vägivaldse publiku töötukontserdid mõneks ajaks ära jätma. Aga selline tegelane nagu Mike poosied leidis ühe kunstnikke üles antud hoone sealsamas lähedal lihtsalt rajas sinna klubi nimeks Eibisinovjo, nagu mujalgi ja algusest peale kehtisid seal käia soovijatele teatud reeglid, nõussexasem Nõveyssesem Fovi vaiewansse ehk keelatud olid seksist, rassism, homofoobia ja vägivald. Kontserdil muidugi, õhk oli rabelevate noorte yles trambitud tolmust ja sodist paks. Ja asi läkski niimoodi käima. Jaanis on siiamaani pisut hämmingus, et nad selle suure mentaliteedi muudatusega vähemalt oma klubi kontekstis hakkama said. Ja nüüd on sellest kõigest saanud osa New Yorki ajaloost, mida linnaisad ja linna emad ametlikult tunnustavad ajaloopäevade ja näituste toetamise kaudu. Väga naljakas leiab Jaanistest osaliselt just linnaelu ja valitsemise kitsaskohtade avaldumisvormide vastu võideldes. Kogu see sportimine ja kapitalismi väline tegutsemine üleüldse alguse sai. Ja oli siis mind ka sinna siin Riiasse. Ja on näha, et seal tõesti on kindlasti väga värvikat elu elatud. Aga praegu paraku saate seda näha veel vaid tänase saate treileris, sellepärast et uksed aknad on juba laudadega kinni löödud. Võimalik, et lammutustöö on ka alanud, sellest majast saab sõna otseses mõttes ajalugu. Varsti seda enam ei ole, küll aga jäetakse suure kultuurilise väärtuse tõttu alles mõned grafitit, mis sisehoovis on. Nii et selline huvitav äraspidine. Kultuuri väärtustamine New Yorgis toimub toredaim muidugi. Jaanise isa oli aktivist, aga mitte välised teagi. Ta ütles iseenda kohta, et ta on sotsialistlike kalduvustega, patsist fistist anarhist mis, nagu võite aimata, tähendas, et tal olid külma sõja aegse Ameerika rätlaskonnaga pigem suured poliitilised eriarvamused ja ta tõesti ei hoidnud neid vaka all. Oli aktivist, tegutses ja elas pikka aega hipikommuunis, jaanis muideks sündiski hipikommuunis, elas seal samuti kuni nelja-aastaseks saamiseni. Isa juhtis sealist vägivallatu sale, suunatud ajakirja ja elas kohati ka ise väljaspool seadust. Lasin sageli meeleavaldustel arreteerida ja muud sellist. Nii et kui Jaanidelega noorena tundus, et ta on just nagu tema haardcor, sõbrad, suur mässaja, siis oma pereringis tal tegelikult seda olla ei õnnestunud, kuna vanemad olid tema valikute üle lihtsalt liiga uhked. Jaanis meenutasid varajast, selles on see hästi kontserti, mille publikuks oli juhtumisi natsidest mootorrattajõuk, niiet jaanis ja ta sõbrad loobusid esinemisest, otsustasid lihtsalt mitte mängida. Et neid oli vähe ja nad olid mootorratturitega võrreldes tunduvalt kergemas kaalus, siis nad otsustasid konsultatsiooni asemel lihtsalt vaikselt klubist või sellisest garaaži moodi paigast välja imbuda. Jaanise isa oli väga rõõmus ja uhket poeg, sellise valiku oli teinud aga paraku tõsise IPC nõu Riio mees Mike pulsiidile väga paksu pahandust kaela. Tema nimelt oli jäänud üht oma bändiliiget, kes hiljaks jäi, oli teda ootama jäänud, pidi hiljem vihase publiku eest metrootunnelite sügavusse põgenema mitte rongi peale, vaid tõesti kohe tunnelisse. Tol õhtul see tõesti aitas, aga järgmisel õhtul said mootorratturid ta kätte ja peksid ta vaesekese haiglasse. Jaanis meedias ka, et isa käis tal sellise on seal hästi kontserti vaatamas oli väga kuul ja püsis kenasti tagareas, tellis joogia, püüdis oma teismelisele pojale mitte piinlikkust valmistada. Nii et jah, erinevalt sõprade vanematest olid Janci vanemad rõõmsad ja toetavad poja hard kooripüüdluste suhtes, sest neile tundus jaanis arvates õigesti, et see õpetab oma peaga mõtlema ja harjutab sisse valmisoleku ja julguse, mis iganes hetkel kellele iganes öelda. Et mingi asi on jama. Just see vabadus, valmisolek ja julgus öelda, et miski jama ongi väärika elu pant, arvad minu vestluspartner jaanis, tšakers New Yorgi haard, karsklane põnelema, bändis sirisensi väest, kitarrimees välislätlane ja muideks ülikooli professor kolm väga erinevat maailma või kas ikka on sellest räägimegi järgmisena? Siin lavetis revolutsioonidest? Jaanisel punk rock hardkoor taust on teinud temast egalitaarsed, õppejõud, tema poolik lätlus on teinud temast avatud meelega kultuurivaatleja ja õigupoolest saidid, teaduslik huvi ühiskonna vastu alguse just pool juhuslikest reisidest Lätti iseid kogemata väga hästi ajastatud. Seega sai ta seista nii Balti ketis kui ka Nõukogude viisa passis saabuda iseseisvasse Läti Vabariiki nende protsesside vahel, kogemine õnnistele, himu teada ja uurida ja viis ta eneselegi ootamatult akadeemilisele teele. Jaanise vaimustunud jutustuste kaudu sai Lätistega omamoodi bändi liige. Kas hästi teiste 80.-te lõpuni New Yorgi Hartorskene bändide jaoks, kes hakkasid tegema Lätit kui vastuhaku, kehastust ja Läti inimesi kui mõnes mõttes hingesugulasi olid juba nemadki hõivatud uue alternatiivse maailma loomisega. Hilja pisut teistest dimensioonides, aga siiski. Tahes käiv saade, laulvad revolutsioonid, mina olen Maarja Merivoo-Parro, sinu teejuht haruldaste helide maailmas. Hetkel kuuleme, sülitasin Västi, mille kitarrist jaanis chacarsil ühiselt just New Yorgis kile käisime. Järgmine peatus on meil Kuramaa, seal elab teine tänase saate väldet ja Andrei grandi esindaja punkrokkar Kristaps Kressens. Tahtsid ema vend Laariskida samuti praegu mängimas kuulete, on kasvanud Vassintendiisis ja Kristaps oli seal mitmeid bände, mis kõik jäid pooleli siis, kui ta pärast keskkooli lõppu Saksamaale Münsterist kolis. Lõpetada Läti kooli 13. klass, nii nagu paljudel isegi noored toone tegid. Siiamaani hoia plekki oma kultuuri lipu seal kõrgel. Olen ise käinud ja oma ihusilmaga näinud. Kristakse jaoks oli isegi. Münsterist tegi Kristaps uue bändi, osales uue bändi loomisel oleks vist õigem öelda. See koosnes eranditult välisläti noortest tegi sellist pisut alternatiivse maigulisi rokki ja nad said võimaluse jõulude paiku rongiga Lätti sõita, suurtel lavadel esineda koos möödunud saates tuttavate Pärcon siia Jaansmeenesse. Mõnus, et esimest korda sai Kristapsija tõotatud maale Lätti tulla mitte turistina või mingi kauge vanatädi armule vaid kultuuritegelasena, kellel oli päris asi, mida siin ajada. Emotsionaalne ja põnev aeg, mäletab Kristaps. Me. Ei ole hädale ja. Maatsid ta assid, pastor happel on tankida, võiks nimetada päris läti vinni puhiks, nad on umbes sama vanad ja täitsa üsna sama veidrad. Zemaatidega näeksid sai alguse vendade Kristaps siia Laarises soovist koos muusikat teha ja kontseptsioon on algusest peale olnud väga selge. Laulavad way läti keeles ainult armastusest ja kõik peab alati olema väga veider. Lühike kokkuvõte kostüümidraama maatsid Taisana Assadile oluline, need on olnud praemunad olnud võrkpallid, aiapäkapikud, jõulukuused, positiivsel mindi lavale Mägiliseksani maskidega ja paar lugu hoiti neid peas, kui need ära võeti, selgus, et kõikide näod on Hessi meigiga vile tehtud. Ameerikas esinedes on neil ka laulusõnade toored otsetõlked seinale projekteeritud ja alles pärast seda, kui ma siit äsja nähtud Lätis mõttekaaslastel esines Kristaps esimest korda elus. Päris punkareid nägi ehk siis inimesi, kellel on tõeliselt suured probleemid hingel, mitte sellised väikesed ja nunnud nagu Krislin site Washington DC tuttavatel punkrocki entusiastidele. Pärast kõike seda otsustasid nad end välisläti muusikas Genelt oma žanris Genele ümber orienteerida. Ja Kristaps kolis koguni läind elama ja vennad valmistuvad turnee, üksnes hea õnne korral nad ka Eestisse toob silmad lahti. Kui nad tulevad, siis ma kindlasti annan märku raadio kahe vahelise minaga, nüüd lehvitan teile siit kuramaalt ja luban, et järgmine kord üllatan teid uue teemaga ja windeid kuskile hakkis uude kohta kuulama mingit muusikat mida loodetavasti sa ei ole varem kuulnud. Olen Maarja Merivoo-Parro seal saade laulvad revolutsioonid. Eetris taas nädala pärast reedel kell 14, laupäeval kell 13 ja kogu ülejäänud aja olen ma oma haruldaste helidega meie äpis, pood kehtides ja kodulehel. Mul on siis samuti. Oleme aru Naudi suve.