Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Kataloonia parlament koguneb eriistungile järgmisel esmaspäeval kaaluda järgmisi samme seoses läinud pühapäeval toimunud iseseisvusreferendumi. Ka Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis heaks uue terrorismivastase seaduse, mille tulemusel peaks lõppema ligi kaks aastat kestnud erakorraline seisukord. Eesti pandipakend loobus piirikaubanduse kasvu tõttu tehase ehitamisest. Meie hinnangul järgmise aasta jooksul. Kuskil viiendik turust kaob ära. Eesti, Läti ja Leedu kavandavad ühist pöördumist Euroopa komisjoni poole, et taotleda põllumajandussektorile kriisi, tõst ja maarjamäel avatud filmimuuseumis satub külastaja filmi tegemise protsessi Jazaposeerida punasel vaibal. Ilman homme pilves selgimistega, ajuti sajab vihma, õhutemperatuur on kaheksast 11 kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Riigikohus asus Koeru rakke ja Lüganuse vallavolikogude kaebusi arutades seisukohale, et nimetatud valdade puhul on valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmisele järginud seadusest tulenevaid nõudeid ja valitsuse määrus ei ole põhiseadusega vastuolus. Kohtuasjas oli vaidluse all määrus, millega muudeti valitsuse algatusel Koeru rakke Lüganuse valdade haldusterritoriaalset korraldust piiraja nime. Riigikohtus on sundliitmist puudutavates küsimustes pöördunud ühtekokku 17 vallavolikogu. Ülejäänud 14 vallavolikogu kaebuste arutamine riigikohtus jätkub. Edasi aga välisteemadel. Päeva olulisemad uudised võtab kokku Janek Salme. Kataloonia parlament koguneb eriistungile järgmisel esmaspäeval, et kaaluda järgmisi samme seoses läinud pühapäeval toimunud iseseisvusreferendumiga. Istungil teeb ettekande Kataloonia omavalitsuse juht Carlos postnemon. Poznan moon on sel nädalal teatanud, et iseseisvuse väljakuulutamine toimub lähipäevil. Täna õhtul esineb postlemon avaliku pöördumisega. Kataloonia referendumi seaduse kohaselt tuleb iseseisvus välja kuulutada 48 tunni jooksul pärast seda, kui on avaldatud ametlikud hääletustulemused. Kataloonia parlamenti kuuluv erakonna Rahva Ühtsuse kandidatuur esindaja Mireie poja ütles, et üheksandal oktoobril uni istung Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamiseks. Tema sõnul on Kataloonia valitsusel kavas esitada esmaspäeval parlamendile pühapäevase referendumi tulemused. Nende põhjal iseseisvus välja kuulutada. Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert ütles pressikonverentsil, et Saksamaa jälgib Hispaanias toimuvat tähelepanelikult. Tema sõnul on selge, et Hispaanias ollakse silmitsi tõsise siseriikliku konfliktiga. Siberis lisas, et selle konflikti lahendus saab toimuda ainult Hispaania põhiseaduse ja demokraatliku korra raames. Timbundes Kältherents trump. Missioon liidukantsler ei tegele vahendusmissiooniga. Ma kordan veel kord, et see on meie kindla veendumuse kohaselt Hispaanias ise küsimus, ütles Seibert. Briti peaminister Theresa May ütles Manchesteris toimuval konservatiivide parteikongressile, et valitsus on valmis igasuguseks Brexiti kõneluste tulemuseks ka selleks, et kokkuleppele ei jõutagi. Meie rõhutas samas, et läbirääkimiste õnnestumine on sügavalt ühendkuningriigi huvides. Meil vabandas ühtlasi parteikaaslaste ees ennetähtaegsete parlamendivalimiste kehva tulemuse pärast. Me ei saanud võitu, mida me tahtsime, sest meie kampaania oli puudulik, see oli liiga ette kirjutatud liiga presidentaalne ja see võimaldas Tööparteil näidata meid kui jätkuvus häält, samas kui avalikus tahtis kuulda muutuse sõnumit. Ütlas mehi. Euroopa komisjon andis Iirimaa Euroopa kohtusse, sest Iirimaa ei ole vaatamata komisjoni otsusele nõudnud tehnoloogia firmalt Apple tagasi 13 miljardit eurot. Mullu augustis leidis Euroopa Komisjoni Iirimaamaksusoodustused õplile olid Euroopa Liidu riigiabi reeglitega vastuolus kuna võimaldasid Apple'il maksta oluliselt vähem maksa võrreldes teiste firmadega. Euroopa Liidu reeglid nõuavad, et ebaseaduslik riigiabi nõutakse ettevõttelt tagasi, et eemaldada sellest põhjustatud konkurentsimoonutus. Euroopa komisjon tegi täna ühtlasi teatavaks. Luksemburg andis internetiga kaubandusettevõttele hämas ligikaudu 250 miljoni euro väärtuses ebaseaduslikke maksusoodustusi. Luksemburgil käest ebaseaduslik abi hämazonilt tagasi nõuda. Türgi muula linnakohtus mõisteti eluks ajaks vangi 34 inimest, keda süüdistati president Recep Tayyip Erdogani tapmiskatses mullusa riigipöördekatse ajal. Süüdimõistetute seas on ka üks endine brigaadikindral, keda süüdistatakse atentaadi kavandamises. Kõigile 34-le määrati ühtlasi neljakordne eluaegne vangistus. Kohtuprotsess algas tänavu veebruaris. Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis heaks uue terrorismivastase seaduse, mille tulemusel peaks lõppema ligi kaks aastat kestnud erakorraline seisukord. Mall Mälberg räägib lähemalt. Erakorraline seisukord kehtestati pärast 2015. aasta 13. novembril rünnakuid, kui äärmusrühmituse ISIS terroristid tapsid Pariisis 130 inimest erakorralist seisukorda pikendatud kuus korda, kuid praeguseks on jõutud kokkuleppele, et seda lõpmatult pikendada pole temaga vaatlik. Uus terrorismivastane seadus kiideti heaks 415 häälega 127 vastu ja seadust oodatakse jõustuvat enne esimest novembrit, kui viimane erakorraline seisukord lõpeb. Siseminister Serarcoloom ütles parlamendis, et ohutase on endiselt väga kõrge ja et riik endiselt sõjaseisukorras. Uus seadus võimaldab pigem valitsuse liikmetel kui kohtunikel heaks kiita teatud isikute liikumisvabaduse piiramist nende kodulinnaga kusjuures nad peavad iga päev end politseis näitamas käima. Võimud saavad loa paigaldada julgeolekutõkkeid kõrge riskiga kohtade ümber nagu raudteejaamad ja lennujaamad, millest seespool võib inimesi ja sõidukeid läbi otsida. Mošeed või mis tahes muud palvemajad võidakse sulgeda, kui leitakse, et jutlustaja levitab radikaalset ideoloogiat. Konservatiivse ajalehe Le Figaro andmeil saartel on 75 protsenti prantslastest uued terrorismivastase seaduse Laberi samas jumalaid. Svotši Prantsusmaa direktor Benedict Tšanroo ütleb, et sellega Prantsusmaa üksnes nõrgendab õiguslikku kontrolli terrorismivastaste jõupingutuste üle. Ja tagasi Eestisse taaskasutusorganisatsioon Eesti pandipakend loobus taaskasutusse panustava plastjäätmete väärindamise tehase ehitamisest. Põhjuseks tuuakse muutunud majanduspoliitilist olukorda, näiteks alkoholiaktsiisi tõusust tingitud piirikaubanduse kasvu. Jane Saluorg jätkab. Kolme miljoni euro eest soovis Eesti pandipakend Tallinnasse ehitada plastjäätmete väärindamise. Tehase tegevjuhi Rauno raali sõnul oleks teha saanud nüüd võimekuse siin Eestis kohapeal PET-pudeleid ringlusesse võtta. Täna, kui me kogume selle taara kokku, näitena plastpudelit, siis tegelikult me müüme selle nii-öelda sekundaarse toorme ümbertöötlejale kuskil Lätis, Leedus, tegelikult me võiksime nagu panustada ise sellisesse reaalsesse ringmajandusse ja teha selle nii-öelda pudeli järgmise etapi ehk helbe siinsamas Eestis ja seega läbi selle protsessi pakkuda kõrgekvaliteedilist plasti helvest sisendina järgmisesse etappi, ehk siis näiteks tehasesse Eestiski siin olemas üks tehas, kes teeb väga suures mahus erinevaid salatikarpe ja muid toiduainetööstusele sobivaid anumaid, mis tehakse siis sekundaarset plasttoormest. Lisaks oleks tehas tööd andnud 15-le kõrgema haridusega inimesele. Aastaid planeeritud projekt jääb raali sõnul tänase seisuga aga tulemata. Põhjuseks piirikaubanduse kasv, mille tõttu on Eestis turule paisatavate pakendid, maht ja sellest tulenevalt ka kogutud pakendite hulk. Tugevas langustrendis. Kui täna on olukord selline, kus sisuliselt turg on liikunud nagu ära naaberriiki liikumas jõuliselt sinnapoole siis ja kui me võtame numbrites, et näiteks 2018 aasta just värskelt panime kokku järgmise aasta eelarvet, võrdleme seda 2016.-ga, mis on selline ka teatud moonutustega siiski nagu võrreldav siis, kui 2016. aastal pandi turule 311 miljonit ühekordse kasutusega tagatisraha ka joogipakendit, siis 2018 suurusjärk jääb kuhugi sinna pigem 250 260 miljoni juurde ja seal on veel selline optimistlik prognoos, nii et noh, meie hinnangul järgmise aasta jooksul kuskil viiendik turust kaob ära. Samas ütleb raal, et Lätist Eestisse kümneid miljoneid sisse voolavaid pakendeid kasutada ei saa ja nii ei suudakski praegust majandust poliitilist olukorda arvesse võttes plastjäätmete väärindamise tehase ennast ära majandada. Raam lisab, et täiesti maha tehase rajamise mõtet siiski veel maetud ei ole. Kui turg taastub ja alkoholiaktsiisid ühtlustuvad, mõeldakse plastjäätmete väärindamise tehase ehitamise peale uuesti. Jane Saluorg Tartu. Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon saatis nädal tagasi erakondade rahastamise järelevalve komisjonile pöördumise, milles soovib saada hinnangut, kas Keskerakonna vaadete propageerimine Tallinna linna ajalehtedes on valimiskampaania tegemine linnavahenditega. Küsisime komisjoni esimehelt Ardo Oja salult, kas komisjon on mingi seisukoha võtnud. Ei, meil ei ole vahepeal koosolekut olnud, et selles mõttes mingit otsus selles osas tehtud ei ole, aga noh, ütleme nii palju, võib öelda, et meil on üldine monitooring käimas ja selle monitooringu raames tehakse kõikide nende kohalike-le nende osas kindlasti mingid järeldused tuleb, ma arvan kuskil oktoobri lõpus, novembri alguses saab valmis, et siis me teeme sellest kokkuvõtted ja selle pinnal kindlasti on, on nii-öelda teemasid, millega me hakkame tegelema, sellepärast et juba esialgset infot ja ütleme siin teatud kaebused näitavad seda, et see teema on endiselt nii-öelda halvasti reguleeritud ja seda kuritarvitatakse valimiste eel erinevalt, et ütleme, valdades ja linnades võimul olevate poliitikute kasuks. Pärnu lennujaam läheb remonti majandus ja taristuminister Kadri Simson Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Tallinna lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk allkirjastasid koostööleppe Pärnu lennujaama rekonstrueerimiseks. Ester Vilgatsi lugu. 2020. aasta kevadeks peavad rekonstrueerimistööde valmis olema, riik on selleks eraldanud 20 miljonit eurot. Tallinna lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk Tügoa. Tallinna lennujaam asub siis praegu rekonstrueerima Pärnu lennujaama selliselt, et lennuraja pikkuseks kujuneb 2000 meetrit 30 meetrit. Raja laius, terminal renoveeritakse täielikult siis 80-le reisijale läbilaskevõimega ühes tunnis nii saabuvaile kui lahkuvale reisijale ja samamoodi tuleb siis uuendada tuledesüsteemid, markeerimise süsteemid, uued rajatised. Sisuliselt me räägime ikkagi kogu tervikteenuse infrastruktuuri objekti rekonstrueerimisest, Pärnusse. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius Pärnu lennujaam on tõesti selles mõttes eriline, et kuskil mujal omavalitsused ei pea osalema ka majanduskulude katmiseks. Riigi nõue oli, et 20 miljonit investeeritakse ainult siis, kui linn osaleb osaliselt majanduskulude katmiseks ja selle lepingu sisuks, mis täna sai sõlmitud, ongi kokku lepitud. Kui palju linn osaleb majanduskulude katmiseks ja millised on linnaõigused kaasa rääkida, sest loomulikult, kui linn paneb siia lennujaama oma raha, siis ta peab kaasama, saame rääkida ka sellest, kuidas lennujaama majandatakse. Kui pikalt on näiteks lennujaam lahti, kui palju reisijaid vastu võetakse? Kõik sellised aspektid, mis puudutab jah seda kulutuste katmist, siis siin me oleme kokku leppinud, et aastatel 2020 kuni 2022 on linna osalus kuni 400000 eurot tingimusel ka, et ka riik paneb vähemalt 400000. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Oluline silmas pidada, et Eesti riik toetab nii Pärnut, Tartut, Kuressaaret kui Kärdlas. Riigipoolne toetus jääb kindlaks ka sellisel juhul, kui Pärnu lennujaamas hakkab maanduma palju lennukeid. Nende maandumistasu tagab suurema osa ülalpidamiskuludest, siis riigi toetus väheneb. Viimasena rohkematest lennukitest võidab esimesel omavalitsustoetus, riigi toetus suur, kuid on Tartus ehk 400000 eurot aastas. Ja see, et Pärnu linn omalt poolt valmis õla alla panema annab ainult kindlustunnet, et peale seda, kui siia lennujaama pandud 20 miljonit renoveerimistöödeks ei laiuta keegi käsi ja ei ütle, et aga siia ei pidanudki keegi maanduma. Pärnu linn ja Pärnu linnajuhid on väga motiveeritud leidma siia tšarterlende müüma Pärnut, Pärnumaad sihtkohana. Eesti, Läti ja Leedu plaanivad pöörduda Euroopa komisjoni poole, et taotleda kriisi toetust põllumajandussektorile. Sügisvihma tõttu on olnud saagikoristus raske ning suur osa viljast ongi põllule jäänud. Septembrikuu alguse seisuga oli taliteraviljast koristatud 76 protsenti, suviteraviljast aga üksnes 45 protsenti ning kaunviljadest 24 protsenti. Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles, et praegu teevad Baltimaad kirja koostamiseks koos ettevalmistusi. Kolleegidel on valmimas omapoolne kiri Euroopa komisjonile sel teemal, mida nad plaanivad üle anda põllumajandusvolinikule sel nädalal, kui ta Riias on. Analoogsed kirja on ette valmistamas ka meie Leedu kolleegid ja ka me ise oleme ettevalmistusi selleks tegemas samuti sel nädalal, kui põllumajandusvolinik on meie kõrgetasemelisel konverentsil Tallinnas. Seal oleme plaaninud temaga kohtumisel ühe teemana seda olukorda käsitleda ja hetkel teeme taustatöötajatelt analoogne kiri Euroopa Komisjoni ette valmistada. Oskate te öelda, kui tõenäoline on, et Euroopa tasandilt järgneks Baltikumi jaoks positiivne vastus ehk mingid toetused ka reaalselt tuleksid? Hetkel on seda veel vara öelda, me teame, et meie, Läti kolleegid ilmselt küsivad teraviljasektori jaoks erakorralist toetust ja samuti seda, et teatud otsetoetuste nõudeid, mis rohestamist puudutab, puudutavad, et nende rakendamist seoses nende ilmastikuoludega leevendada. Uuest aastast muutuvad korteriomanike ühisus, et kohustuslikus korras korteriühistut, eks kui nad selleks ajaks vabatahtlikult ühistut ei loo. Kogenud ühistusid peavad korteriühistu loomisel kõige tähtsamaks inimestega suhtlemist ja nende teavitamist. Kai Vare räägib lähemalt. Korteriühistute liidu andmetel on Eestis praegu 12000 korteriühistud ja 9000 korteriomanike ühisust lisaks mõned hooneühistud. Esimesest jaanuarist hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteri ühistuseadus, mis 9000 tühisust kaotab. Erisused võiksid kaaluda ise korteriühistu moodustamist, enne, kui see seadusega kohustuslikuks saab, soovitab korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Juhul, kui korteriomanikud ise ühistud ei ole loonud, siis loob seadust, mingisugust vahet, et ta naine, vabatahtlikud, selle korteri vistelonad või luuakse sunnivahe on nii palju, et kui sa oled korteri ühtise loonud, siis sa tead, mis asi see korteriühistu on, kuidas ta majandab ja selles suhtes on kindlasti nendel lihtsalt selles uues seaduses tegutseda. Kui nüüd inimesed on nagu kahte lehte ühed soovivad teha, teised ei soovi teha, siis võib-olla ei ole ka ebanormaalselt mõistlik nagu selles suhtes pingutada, et seaduse alusel tekib ta igal juhul. Kümmekond aastat Pärnus korteriühistute esimehena tegutsenud Sergei Saglo on pikk kogemus elamute renoveerimisega. Seetõttu teab ta, et kiiresti ei saa midagi läbi suruda vaid inimestega tuleb rääkida ja tutvustada erinevaid võimalusi, mille seast lõpuks ühiselt valik teha. Erinevate majade kohta mul Pärnus on praegu üheksa mitte ühelgi majal ei olnud mingi vähem kui kahe aasta jooksul renoveerimis arutlemine, kui tuleb nüüd kaalule võtta kõik aegset tehnoloogiat, sellepärast oligi nii, et jututubasid konkreetsete fassaadi soojustamisel või, või katuse renoveerimisel miks, miks valida üks või teist materjal kaalule panna ka rahaline väärtus? Inimeste kaasamiseks on vaja kõigepealt usaldus võita, ütles mitme ühistu juht ja tehniline konsultant Anvar kima Tallinnast. Ennekõike on oluline see, et seal majas on juba enne midagi natuke ära tehtud, inimestel on tekkinud teatud usaldus ja pärast seda on see asi lihtsam. Kima soovitab korteriühistut alles luues eelkõige inimestega suhelda. Midagi keerulist ühistu loomisel tema sõnul pole. Tuleb lihtsalt leida settemajast initsiatiivgrupp, kes on nõus seda asja vedama. Unime ei aita ennast ise, eks ole, siis aita teda keegi, et initsiatiiv peab tulema ikkagi maja seest. Ojasalu protseduur ei ole keeruline iseenesest ja vajadusel saab ka abi Eesti Korteriühistute Liidust. Elanikud peaks olema informeeritud, et selline asi on ikkagi plaanis. Mis asi see on, mismoodi saan, neil on võimalus olema saada küsimustele vastuseid. Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus hakkab kehtima esimesest jaanuarist. Justiitsminister Urmas Reinsalu lubas vähemalt korteriühistute üleriigilisel foorumil, et kui see seadus praktikas päris hästi ei toimi, on tema valmis selles muudatusi tegema. Tallinnas Maarjamäe lossis ja lossiaias avas hommikul uksed Filmimuuseum. Margitta otsmaa räägib lähemalt. Seni, kuni ilm kannatab, saab jalutada skulptuuride pargis. Seal on praegu väljas Jass Kaselaaneülevaade Eesti filmiajaloost karust filmist, karujaht Pärnumaal kuni mandariinipuuni suvisel ajal töötab välikino, külmemal ajal saab filme just väärtfilme vaadata suures kinosaalis, kusjuures kogu kinotehnika on projektorid ja muu on külastajatele näha nagu muuseumis ikka. Edasi räägib juba filmimuuseumi juhataja Maria Mang. Külastaja jaoks rullub lahti filmi tegemise protsess kõigepealt ta saabub ühte ruumi, mis räägib siis idee tekkest, räägib sellest, kuidas tulebki ideed hästi sõnastada ja kuidas idee jaoks nii-öelda raha saada sellest film teha. Külastaja siis kogeb ka vahepeal selliseid ootamatusi, kas helide näol, et antud juhul jällegi on selline kolme ajastu Telefoni näide. Telefon heliseb külastaja võiguta, telefoni symbol kõneleb temaga, siis rahastaja räägib, mida ta peab filmi puhul muutma, miks ei sobi, kasid loogilistel põhjustel, mis siis, ütleme, on omane sellel ajal. Seejärel saab piiluda dekoratsioonide ja rekvisiitide sündi, kuidas kunstnikud joonistavad kavandeid nukufilmidesse valmivad nukud ja siis ongi juba võttepaik koos kaameratega. Kogu filmi valmimise protsessi seletab lahti näitleja Sergo Vares. Veel kord Maria Mang. Ehk siis tema täidabki neid ekraane, kus siis seletatakse, miks see etapp on hästi tähtis filmi tegemise juures ja ja ta seletab niimoodi, et põhimõtteliselt pildid, need asjad muutuvad, me saame aru, kuidas küünalt näiteks tehakse filmis kuidas valitakse plaani, et nad on nagu puust ja punaseks. Külastaja saab ka ise stseeni astuda, oma osa on pühendatud filmimuusikale. Käia saab montaažiruumis, kogeda helitöötlust ja muidugi saab tunda, kuidas on olla punasel vaibal välklampide sähvatustes. Aga on ka ajasein. Siia pinnale tuleb siis tekst ja põhimõtteliselt see on ajasein. Et see algab siis aastast 1895 ja lõpeb tänapäeva ja siin on Eesti filmiajaloo sellised nagu tähtsündmused. Loomulikult on selektiivne, aga ta annab sellise ajas ülevaate ja olemegi siis paigutanud ka sellised erilisemad esemed, et nad avalduvad siis täpselt, kus see ajajoon on. Siin on meil 30.-te lõpust, kui tuli välja Walt Disney esimene täispikk film lumivalgeke ja seitse pöialpoissi selle siis originaalkutse esilinastusele Eestis. Filmimuuseumi avanäitus duubel üks on püsinäitus, sekka tuleb ka ajutisi näitusi. Esimesena fotonäitus stalkeri võtetest Eestis. Eeloleval ööpäeval kujundab Eesti ilma Skandinaaviast Baltimaade kohale koonduv madalrõhuala. Öösel liigub tihedast sajust ümbritsetud madalrõhulohk saartelt üle mandri ida suunas, enne ja pärast sadu on selgimisi. Tuul puhub lõunast ja edelast viis kuni 11, rannikul iiliti 15 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on kuue ja 11 kraadi vahel. Päeval sajuhood jätkuvad, kuid sajuhoogude vahel on selgimisi ja pikemaid pause. Tuul pöördub edelast loodesse ja puhub kiirusega kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Saartel ja Liivi lahe ümbruses ulatuvad iilid 15 meetrini sekundis. Sooja on kaheksa kuni 11 kraadi. Reedel liigub madalrõhkkond Eesti kohalt kirdesse Loode-Venemaale. Meie ilm on pilves selgimistega. Selle ennelõunal sajab kohati, pärastlõunal mitmel pool hoovihma. Öösel puhub tuul läänekaarest Päeval läänest-loodest üks kuni kaheksa, saartel iiliti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni seitse, saartel kohati 11 kraadi. Pikemate selgimiste korral võib temperatuur langeda mandril kohati null kraadini. Päeval tuleb sooja seitse kuni 11 kraadi. Ja päevaspordiuudistest teeb kokkuvõtte Johannes vedru. Reedest pühapäevani toimub Saku Suurhallis viieteistkümnendat korda peetav Tallinn International Horse Show mitmepäevase sündmuse raames peetakse laupäeval koolisõidu maailmakarika etapp. Üritus kulmineerub pühapäeval, kui aset leiab Kesk-Euroopa liiga MK-etapp takistussõidus. Lisaks välisvõistlejatele on kohal Eesti parimad ratsasportlased eesotsas Gunnar Klettenberg, Tiit Kivisilla, Rein Pilli, Urmas Raagi ja Tiina Elermanniga. Võistluste direktor Siim Nõmmoja. Me ootame siis kuskil 175 sporthobust plussis, mõned šõu hobused ja 11 riiki on tänaseks ennast siis üles andnud, nii et ma arvan, et tuleb väga äge võistlus. Saku hall on täna küll, tundub et ainukene koht, kus sellist võistlust üldse pidada, et on küll kerkinud siin ühte kui teise kohta neid uusi arene ja mis alati oleme ka käinud seal piilumas, aga, aga need tehnilised võimalused kindlasti on siin kõige paremad ja, ja see see suurus nagu sobib meile loomulikult meie ambitsioonid oleksid, oleksid suuremad ja, ja soovid, soovid, võib-olla siis ka. Tartu Ülikooli korvpallimeeskond peab täna uue hooaja esimese mängu rahvusvahelises sarjas Kiva Europ kappi, teise eelringi avakohtumises minnakse võõrsil vastamisi Türgi klubiga püüdžekmetzeedemir Inshaat. Vastasseis algab kell 19. Null null. Tartu ja püük. Tsekk maitse kohtuvad ka järgmise nädala kolmapäeval, kui mängitakse ülikooli spordihoones meeskond, kes viskab kahe kohtumise kokkuvõttes rohkem punkte, kvalifitseerub tänavuse eulop Kapi alagrupiturniirile. Pekingis toimuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril Chaina pan peetakse kolmanda ringi kohtumisi. Naiste üksikmängus jõudis veerandfinaali maailma edetabeli teine reket Simona Halep. Rumeenlane alistas 72 minutit kestnud kohtumises kuus. Kaks kuus. Kaks venelanna Maria Šarapova. Tegemist on Haalepi sportlaskarjääri esimese võiduga endise maailma esireketi Šarapova üle. Selline oli Päevakaja kolmapäeval, neljandal oktoobril, nii ilusat õhtut ja kuulmiseni.