Tere, kallid raadiokuulajad, aitäh, et kuulate rännusaadet, reispass. Mina olen teie saatejuht Ivo Tšetõrkiniga. Ma olen alati öelnud, reisimine on meeleline tegevus, reisitakse ikka kogu kehaga ning see on midagi palju enamat kui silmadega vaatamine. Meil on meeli veel rohkelt ning üks nendest on maitsemeel ja tänase saate pühendamegi sellele gurmeereisid ning ka näiteks veinireisid ei ole enam ammu midagi uut. Kuid minu tänane saatekülaline bioloogia diplomaat Toomas Tiivel on sellele teemale veel paar kraadi kangust juurde keeranud. Eelmisel aastal ilmus temalt raamat maailmanapsid, kus Toomas on kokku pea 500-l leheküljel võtnud vaatluse alla maailma kultuurid läbi nii-öelda napsu prisma ning annab ülevaate umbes 100 riigi napside ajaloost ja kultuurist ja purita andjale lohutuseks enne kui kellelegi käsi haarab kaebusteraamatu järele. Me ei tee siin kindlasti mingit joomispropagandat. Vastupidi, eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ning lähenemine kultuurile läbi napsi on minu meelest vägagi antropoloogiline sest ka napsu kaudu ühte konkreetsesse kultuurilise elementi süvenedes võib nii mõndagi teada saada neid huvitava kultuurimaa või rahva ajaloo ning tänapäeva kohta. Enne kui me rääkima hakkame, on mul hea meel teile, head kuulajad teatada. Et Toomas võttis ka ühele teist oma raamatu siia stuudiosse kaasa ning kirjutas ka autogrammi sisse. Ning nagu meil juba tavaks on saanud, siis anname selle ära huupi ühele heale kuulajale, kes võtab heaks jälgida ehk klattida reispassi Facebook'i lehte, näidake oma toetust ning võiduvõimalus on kindlasti suurem kui null. See on väga äge paks raamat kvaliteetsel paberil ja rohkete piltidega, kus on regiooniti lahti seletatud kogu maailma kangem napsukultuur, tekkeloost, tootmise ja nautimise nõu, anneteni. Aga nagu öeldud, raamatu autor istub täna reispassi stuudios. Tere, Toomas. Tere. Meil on olemas veiniklubisid konjakigurmaane viinaninasid, rääkimata veinikultuurist, mis seondub samuti tihti reisimisega mööda kauneid veinimõisaid ja suurepärase kliimaga maastik. Aga kuidas sai alguse sinu huvi just kogu maailma napside vastu laiemalt? Ilmselt on see üks pikk jutt aga katsuks lühidalt kokku võtta. Mul oli õnn kasvada kodus kus loeti raamatuid ja väga paljude raamatute kaudu ma sain teada, mis asja olemas, sellised asjad nagu Galvad, ostsid tekiilat viskit ja kõik kõikvõimalikud muud arman, jakid. Teadmata üldse midagi nendest jookidest. Muidugi edasi nõukogude aeg ja Pliska brändi või konjak, nagu, nagu seda siis nimetati. Eks see käis ka mingite kultuuride juurde või kultuuriharjumuste juurde lihtsalt midagi muud polnd saada. Aga siis jah, maailma avanud, mis seal vähehaaval tekkisid, riskid aeg-ajalt lauale rummid ja nii edasi ja nii edasi. Sõpradega sai asutatud viskiklubi aastal 1989 siis kui Eestis ametlikult viskit polt saada Et ma ise pean ennast võib-olla rohkem miski asjatundjaks aga läbi viski ja lugedes viskit ja olles ka teadlane ütleks ma seda, et mida rohkem sa mõnest asjast tead, seda rohkem sa hakkad selle asja vastu huvi tundma. Ja nii oli minul ka nende kangete lapsidega et olen kirjutanud nüüd sisuliselt kõikidest kambritest napsidest kokku neli raamatut ja sadu artikleid. Ja, ja mingil hetkel oli tunne see, et miski asi on ikkagi puudu ja kuna mulle ka tegelikult väga meeldib reisida siis väga paljudes riikides ja väga paljud rahvaste hulgas, kus ma käisin, on kohalikud napsid, mis on tihtipeale palju, palju huvitavamad kui need üleilmastunud kindlad, kindlad margid ja neid ei ole tihti mujal maades saada või, või nad ei ole võib-olla nii kvaliteetsed ja, ja see viimane on maailmanapsid, on, on kõikidest, nii, nendest, mis on eelmistes raamatutes Konjakid aga ka kindlasti sellised, mida, mida eelmistes ei ole, aga mis just mingit piirkonda iseloomustavad. Ja kuna jah, ma tõesti olen küll alla vist teinud riike, ma ei ole kokku lugenud täpselt, aga 100. riigis ma käinud ei ole, aga kuskil sinna lähedale. Ja, ja mõte oli jah, et, et aga miks mitte sellise nurga all, et avada see napsikultuur. Üks märkus, mis ma su sissejuhatuse peale ütleksin, napsid ei ole mitte ainult maitsemeele randamine on võrdselt, on ka haistmismeel, kompimismeel, nägemismeel mis iganes kuulmismeel kõikjal võimalik arendada. Kuidas ma võin seletada? Arusaadav oma selle viimase raamatu eessõnas sa kirjutadki, et kõik inimeste valmistatud on, on parim seal, kus on nende juured ja ajalugu ja tooraine. Ja et istuda viskiga Šotimaa rannas, kivil on on midagi muud kui juua seda hiljem kodus. Kas just selle napsikultuuri kaudu valitsaga oma reiside sihtpunkte? Jah, ja ei, võib-olla lihtsalt, et. Vast ikkagi see mõne mõne maa ajalugu, kultuur, loodus, ma olen ise hariduselt bioloog. Onul on niivõrd huvitav, et alati, kui kuskile minna, sa vaatad ja loed ka selle kohta, et aga mis asjad seal kasvavad ehk teisisõnu, millest sealne seltskond omale lapsi teeb. Sest tehakse enamasti kohalikust toorainest. Mida siis võib öelda ühe konkreetse või noh, ühe kultuuri kohta laiemalt tema napside kaudu, et kuidas, kuidas me saaksime tõmmata jooni nende napsist kultuurile laiemalt kui nii, võib küsida? No kindlasti võib ju siin ikkagi asi algas, mitte destilleeritud jookidega. Mis siis olid lihtsalt kääritati, seda on tehtud tuhandeid aastaid. Testilatsioon kui selline on vast natuke üle 1000 aasta vana Lähis-Idast tõenäoliselt. Ja, ja siis teistele eriti seda, mis enne olid ärritatud. Selleks, et seda siis seda oleks parem hoida. Et ta säiliks paremini ja et noh, ütleme kogused olid ka siis väiksemad arusaadavatel põhjustel. Kas on iseärasused? Loomulikult on juba esiteks tooraine, kuidas on tehtud, millised ained on lisatud sinna, millised maitseained, kuidas on säilitatud? Ma usun seda, et, et kindlasti võib ju ütleme klassikaliselt näitajad on ju viski ja, ja Iirimaa või Bourbon, viski ja Ameerika ja Kanada Kanadaga, eks ole, rukkiviski rumm. Noh, reeglina seostub see Kariibi merega või Kesk Ameerikaga. Kuigi suhkruroog ise on pärit Aasiast. Ja India on tohutu rummi tootja, samuti Filipiinid tekiila loomulikult Mehhiko rakkija, Balkanimaad. Et noh, v ja muidugi edasi siis need viinamarjakasvatajad ja kõik brändid üld, üldnimetusega, brändid, mis nendest tehakse siis kõige vanem arman jakk, eks ole, selle noorem vend konjak ja kindlasti on piirkondlik eripära ja see on ausalt öeldes mulle ka huvitav et ma läbi selle napsi mõtlen ka sellele rahvale sellele maale ma kuidagi kujutan ette, et kuidas neil läheb. Ja sa kirjutasidki või, või meenub mul meie saate eelsest jutuajamisest, et reisida saab ka nii-öelda tugitoolilt tõusmata kasutades siis selle maa siis kultuurilist elementi võisid napsi. Ja miks mitte, tähendab, ega mitte. Muidugi kohapeal on alati asjad teistsugused. Kas nad paremad on, võib-olla on ilm halb, meeleolu paha, tervis vilets. Samas nendes kohtades, kus ma pikemalt olen olnud, väga mõnus on meenutada mingisuguse näiteks Riia palsamiga. Ma olin neli aastat Riias suursaadik. Need olid toredad ajad. Ma õppisin Riia palsamit hindama palju rohkem, kui ma seda varem oskasin hinnata. Ta võis oma näiteks Rootsis olles, ma tean, mis asi on Akwowit. Olen käinud vähja pidudel, kuulnud rootslasi innustunult laulmast ja kiitmast Rakoviti seal hoopis teine asi, kui lihtsalt, et sa ostad haka viitja, sa mõtled a, siin on nagu köömnemaitse või apteegitillimaitse ja see on teatud mõttes selline anonüümne jooke, mida sa lihtsalt hindad ainult selle kvaliteeti. Minu jaoks on see lugu seal taga, rahvas seal taga ka erakordselt oluline. Viskit sa juba mainisid, et viski on sulle südamelähedane, milliseid, milliseid jooke, joogid ja nendega seonduvad rahvad sulle veel nagu on? Ta jälje jätnud miski on jah kujunenud sellist osalt selle tõttu muidugi, et jah, meil see viskiklubi on ja me oleme üle 1100 erineva viski nende üle 25 aasta jooksul ära maitsnud. Enamikul ka väike stoori juures, kust see pärit on ja nii edasi. Viski on ilmselt üks kõige salapärasemaid ja kõige rikkama ajalooga jooke. Lapsisid. Mul on kodus üsna suur viskiraamatukogu ja kui ma neid raamatuid olen kirjutanud, ma julgeks öelda seda, et riski kohta on kirjutatud kokku 10 korda rohkem raamatuid kui kõikide teiste lapside kohta kokku. Ju seal midagi olla. Inglid, päkapikud, šoti mägismaa, folkloor ja nii edasi, nii edasi, lihtsalt viski raamatuid juba juba ka kuskil kuskil raamatukogude kataloogides vaadates on tohutult palju rohkem. Minul on kodus neid üle 300. Ja kui sa ennem juba ütlesite, et naps ei ole kindlasti ainult maitsemeeleteema vaid on ka mõjuka teistele meeltele, äkki olekski siin siis mõistlik lahti seletada? Moody aa no head napsi tunnetatakse, ütleme, esimene pilk on see, et sa vaatad seda klaasis. Ja sa hindad selle selle ilu või selle võlu. Teine on see, et sa nuusutad seda. Ja napside äratundmisel on haistmismeel vaatajat olulisem kui maitsmismeel sest maitsmismeel kiiresti kaob, kui juba seda alkoholiga keeld mõjutada. Aga nina on palju peenem ja palju tundlikum ja selles mõttes ma arvan, et peente napside tundmisel daamid, kes on parfüümide ka harjunud, on palju vingemad tegijad kui mehed. Muidugi rõnga meesterahvaste hulgas väga peene haistmismeelega inimesi, aga, aga jah, kuulmismeel, no kas või see, kuidas mingeid lapsi kallatakse klaasi või see, kuidas jagatakse kompimismeel. Klaas käes, nii et nii et jah, me oleme viskiklubis, meie mõte, tamme arendame kõiki meeli. Ja ma lisaksin siia külge, siis võib-olla kuuendame ele, mis avaneb siis, kui seda napsi on joodud ja jätad omale nii-öelda. Vaimusilmamälu annad ruumi siis nii-öelda vaimu vaimusilmale? Jah, su küsimus oli see, et mis need siis need kõige meeldejäävamad on, aga raske on öelda, tähendab minu järjest enam kujunenud mõte on see, et kui ma kuskile kaugele maale lähen, siis ja mingil juhul ei hakka jooma või maitsma või sööma selliseid asju, mida ma kodus ka saal. Mul üks hea sõber nimetab selliseid inimesi McDonald's inimesteks. Et kuhu iganes nad lähevad, on nad siis ameeriklased või venelased või kes iganes, eks ole, nad tahavad näha, tähendab tarbida ainult seda, mis seal tuttav. On see siis McDonald's on Sestoliks, häviin, Piifitelt siin, džinn-toonik tingimata või võingi, Bacardi rumm, mina olen eelistanud ja nüüd juba täiesti teadlikult alati midagi kohalikku mis on kohalike poolt tehtud armastusega tehtud. Pida nad tihtipeale häbenevad, sest ei ole nii kvaliteetne. Ja ta ei ole nii kallis, mõni ju tarbib sellepärast et, et pudel maksab hästi palju siis järelikult peab hea olema. Aga, aga jah, see, need on need nädala meeltega, aga tulles tagasi selle eelmise küsimuse juurde väga huvitav minu jaoks, mida ma avastasin, jook, tekiila ja mees kald, ehk Mehhiko ja Nedagaavid. Millest siis, eks ole, mehhiklased, teevad alguses tegid pulkuvad. Aga pärast, kui eurooplased õpetati neid testelleerima, hakati tegema Mess kallija tekiilat. Kindlasti on väga huvitav tav ka see kultuur, mis on Vahemere ääres. Ja mitte just see, mida tehakse viinamarjadest, kuigi ka need on väga väärt joogid. Aga reisides ringi Balkanil olid nende rakkijad rakid. Erinevatel maadel nimetatakse neid erinevalt ka erakordselt huvitavad. Noh, aitab vast. Ja mess, kallan mul endal ka nüüd tuttama, käisin eelmine aasta esimest korda mehikas ja ja saingi teada, et iga tekiila olemas kallet. Tähendab igavesti kiila mask all ja ega mask all ei ole tekiila järgselt niipidi ja, ja. Ja neil ka sisse väikese ussikene seal pudelis, mis on selle jaoks, et kui sa kui sa, mees kallisele viimase piisa ära jood, siis siis see väike Vakra või Larv Ta on mardika või liblika röövik, ah, okei, kindla kindlate. Ma olen bioloog. Need on need kindlate ja kraavidel elavate mardikad. Kate levik liblikate röövikud ja siin on kaks mõtet, miks seda sisse pandi ja see ei ole mitte, teadku ammune tava üks mõte ja mis on loogiline? Kui sellega kontrollitakse, kas laps on piisavalt kange. Kui ta ei ole seda, siis ussike hakkab lagunema. Teiseks on võimalik näidata oma mehelikkust teisiti sõnu sa, kui sa oled selle pudeli ära öelnud, siis sa sööd selle ussikese otsa selle. Minu jaoks on see lihtsalt üks reklaamidega. Muidugi ma olen selliseid ka maitsnud ja olen, olen neid usse paar tükiga läbi närinud, aga, aga noh, see on nii ja naa. Igal juhul mul on väga hästi meeles Ohaka linnas üks selline mees, kalli paar kus oli noh, selles mõttes oligi kodustes pudelites suured mingid 10 liitrised klaasnõud, kus oli siis reas ja, ja see baarmen oli siis nägigi välja nagu tännid rehaselt from tastil tooli filmist. Päriselt selline ehe, mehhiklase vuntsi ja suurel platsiga siis oli, oli veel üks sellist korpiana täis, nagu tal oli nagu Scorpenidega sega, et noh, võib-olla see oli ka nagu lihtsalt nagu selleks, aga igal juhul ta ütles, et need lähevad ikkagi koos mürgiga sinna sisse need skorpionid ja siis kuidagi semas Kaldnad siis siis kuidagi seal lahustab selle mürgi. No las ta, las nad usu. Las nad usuvad. Efektne, see on vaieldamatu. Ja võib ka rääkida, et kui see sõnajalaga kaheksaitjaid juurde, siis saad terveks. Igaljuhul mehitlastel selline väljend hispaania keeles kõlab see nii paratodo mall Meskal paratoodobienn, tandiemm, mis tõlkes võiks tähendada seda, et kui on kõige halva jaoks Kall ja kõige hea jaoks täpselt samamoodi ma panen siin mängiva esimese laulu. Ma mõtlesin, et kui, kui sa juba jätsid sellel lugude valiku minule, et siis ma otsin lugusid, mis võiksid tänasesse teemasse minna kas otse või kaude ja otsisin ka natuke vanemat muusikat. Esimene lugu pärineb Trinidadist sündinud kalipso lauljalt, kes kandis esinema esineja nimeloordin. Veider. Ta elas 1914.-st 61. aastani ja kirjutas kuulsa laulu rammend Coca-Cola mida on hästi palju kaverdatud palju maailmas ja siin Eestiski. Siit aga tuleb selle loo originaal, mis on 1943.-st aastast. Kuidas on rummi ja coca-cola joomisega? Mina üldiselt eelistan kõiki napsisid maitsta ehedalt. Muidugi võib kõigega segada ka mööda riskidele, mis on eriti eriti, ütleme peened vaadi, vaadi kangusega, miskit tuleb, et lisada aga mitte igasugust vett muidugi ka ja ja üldiselt mailis jääd. Ka muudab maitset. Lõhn. Maitse asi, ma ütleks seda, et heale rummile mina koolat juurde ei paneks. Aga ma tean ka, et uusrikastel on kombeks kõige kallimaid, viskasid Coca-Colaga juua? Noh, maitseasi. Võib-olla mõneti sihukene amatöörlik küsimus, aga mina näiteks avastasin ka suhteliselt hiljuti trumm, võib-olla selline jook, mida noh, ju siis ma olin lihtsalt maitsnud nagu väga halbasid trumme, et ma avastasin Kuubale trumm, võib-olla selline jook, mida nauditakse. Mul on täpselt sama kogemus. Kui ma kirjutasin, see oli siis teine raamat peale miskid viskimaailma teejuhi, hakkasin ma kirjutama raamatut viinad ja peenemad napsid. Mis siis hõlmas kõik kõiki neid, mis ei olnud tehtud viinamarjadest ja mis ei olnud viski. Ehk seal olid trummid, džinnite kiilad, viinad olid. Ja siis ma leidsin ka rumm oli minu jaoks selline natuke natuke halvamaiguline, võiks öelda. Ja üks hea sõber, kes oli, oli poolteist aastat tööl Trinidad-il, tuli tagasi ja tutvustas mulle, ma olin ise ka juba natukene aru saanud, et Hankos tuura rumm on midagi väga head. Ja mida rohkem jällegi ma ütleks, et mida rohkem süveneda, seda huvitavamaks ja maailma läheb. Et rummi tegijate endi hulgas Packard ei ole üldse mitte midagi. See on lihtsalt Ühe sellise kihisema joogi tungestaja. Ja õige trummid, need on ikkagi jah, sellised väärikad, hoolega tehtud, mitte Bacardi oleks hoolega tehtud, aga ta on teine otstarve. Nii et nii et mina ei lahjenda jooke reeglina. Kas napsi kultuuri ohustab ka selline globaliseerumine nüüd nii palju, kui sa oled oma reisidel ringi vaadanud, mida saad anda, et ühe ülbastumine. Ja muidugi ja üsna masendavalt. Eks neid põhjusi on mitmeid. Esiteks suurte firmade halvustav suhtumine kõigesse, kohaliku mis on mõistetav, nemad tahavad oma asju müüa ja nendele väga, ütleme osavatele viigimeestele, õpetatakse kõike, kuidas teha, kuidas halvustada konkurenti, mis võiks olla konkurent. Teiseks, mis on natukene isegi mustalt sellelt mõjutatud. Kohalikud inimesed natuke häbenevad oma oma, napsisid omatehtud napsisid oma kohalike napsist. Need ei ole nii kvaliteetsed, nad ei ole nii levinud, nad ei ole nii kena välimusega tihtipeale. Ja, ja mul oli üks kogemus näiteks Indias, India on muide maailma kõige suurem viskitootja. Nii üllatav kui see ei ole. Ja kui ma küsisin, et ma tahaks maitsta india, viskasid need on nii viletsad ja pakuti šotlasi, mis on loomulikult kvaliteetsemad, aga ma tulin sinna, mitte et ma tahtsin väga häid šotiviskisid juua, ma tahan kohaliku. Ja, ja see on, see on tendents, mis on valdav terve Aafrika, onju tapetud kõikvõimalikke nihukest läänemaailma peente napside poolt vodkaga. Siber on hävitatud viinaga. Nii et noh, see on, see on kahjuks tähendab ütleme kahjuks on see nii, aga õnneks on ka väikene, vastupidine tendents. Et, et ikkagi väga palju jooke või häid napsisid, tõuseb tuhast, nagu näiteks oli ühe sellise nõndanimetatud itaalia inetu pardipoja Grapaga. Mis nüüd on, itaallased on teinud sellest eriti peene joogi Grapali algselt tehtud viinamarjatootmisjääkidest või ütleme, veinide tootmisjääkidest kestadest lihtsalt, et ära kasutada kõike ja kui hakati tähelepanu pöörama jällegi kvaliteedile, siis saadi sellised tapsid, mis on praegu, eks ole, kõige kõrgematel, kõige kõrgemates sfäärides ja peenematel, vastuvõttudel kõlbulikud ja sama on, on rummiga, ma arvan, algselt oli ikkagi jah, selline seostati mereröövlitega ja aga praegu on, ma usun, et Ameerika presidendil on rumm laual. Enne ummist edasi liikuda, ma lähen ise varsti Kuubale reisi korraldama ja ja seal on, kui sa lähed kuskile bensuka, kas see sisse või üks väiksesse poodi, siis see pilt, mis Need on niimoodi seal ei ole nagu mitte midagi ei seebitüki, ei hambaharja, eks ole, aga riiulid on meetrite kaupa täis, on lihtsalt trummi. Ja noh, selles mõttes päris hull vaatepilt, kui sa vaatasid kontsentratsiooni ja enamasti on see see kõige soodsam Havanna Klaad. Et mis sa sellest arvad? Kindlasti ei, ma olen, ma olen tihti maitsnud Havanna Klaabi. Mul on jah, kuidagi kuidagi see. Ühelt poolt jah, see Angost tuura rumm on huvitav olnud ja teine, mis on päris huvitavad ruumid, mis ma nüüd viimase raamatu kirjutamisel avastasin, oli plantion trummid mis on suuresti tehtud koostöös prantslastega, kes oskavad väga hästi napsisinud voodis kuidas öelda, küpset küpsetada või ühesõnaga paremaks teha, seista lasta. Ja erinevatel Kariibi, mere ja Kesk-Ameerikas. Kuidas on erinevad plantion, trummid, need on ka Eestis saadaval. Minu meelest edu lähevad väga huvitavad ruumid. Et jah, rummi maailm, ma ise näen, et see, see ka kuidas öelda, avaneb. Ma kuulsin ühte niisugust, ma ei tea, kas seda sobib raadios öelda, kuulsid siukest nalja, vanasõna, et hommikuti rummi joomine teeb mitte joodikuks, vaid piraadiks. Aga ma olen siin mängima järgmise loo, Bob Dylani lugu, muundžhine rähk puskariajaja ja pärast seda äkki räägimegi natukene natukene siis kodu kodutehtud puskaritest. Toomas räägime siis natukene sellest, millest laulgi kõnelas puskarit ja kodukootud napsid, ET. Kindlasti on sul mingid omad meetodid, mismoodi sa neid oma reisidel leiad või kus, kelle, kelle, kellele Ligis astud, millisesse putkasse, kuidas sõltub kindlasti konkreetsest maastaga. Aga kindlasti on sul mingeid soovitusi nii selle koha pealt, kust neid leida, kui selle koha pealt, mille koha pealt peaks ettevaatlik olema. Alustaks vast sellest, et tegelikult on kõik napsid, on kunagi olnud puskarit kõik peened viskit, konjakit, mis iganes trummid. Kõik on ju algselt olnud kodus tehtud suhteliselt lihtsate vahenditega mitte eriti tõhusa kontrolliga ja nii edasi, nii edasi. Lihtsalt, mille kallal oli võimalust ja aega rohkem vaeva näha sellest ja paremini seda turundada. Nendest kujunesid siis välja see, mida me praegu läheme. Et see ettekujutusele, et algusest peale olid olemas mingisugused peened viinad. Noh, see ei ole ikka õudusi, tehti neid ju, kas siis kloostrites või, või apteekrid tegid, või tehti talumehed või tegid mõisnikud. Nüüd kodus tehtud ja kahjulik alkohol, mina ütleks, et reeglina kodus tehtud alkohol on hea alkohol. Muidugi on erandeid, mis on ohtlik, on tööstuslikult tehtud, müügiks mõeldud, mida see tegija ise ei tarbi. Ja seda, mida tehakse ja mida müüakse massiliselt. Millest oli näiteks Pärnu tragöödia, see on mitte kellelgi kodus keedetud puskar. Seal ju. Mis oli kuskil kas garaažis või, või kuskil tehtud suhteliselt suurtes kogustes ja nii edasi, see ei olnud mitte see, mida, mida üks mingi talumees kuskil kuurinurgas vaikselt teeb ja mida ta siis õhtul oma naabrimehega või kellelegi mingil sünnipäeval joob. Nii et siin on, siin on jah? Ütleme, ühelt poolt on. On see kodus tehtud, telesee teeb natukene liiga see, et, et see on salaalkohol ja loomulikult seda peab kontrollima, kuidagimoodi, ma olen sellega absoluutselt päri. Aga see on kindlasti erinev sellest solgist, mida siis, kas võltsitud. Mingite siltidega müüakse ka poodides, aga ka mingites kindlasti surgastas, kus saab odavalt ja ilma ilma maksudeta siis napsu osta. Nüüd, mis puutub sellesse, et kui ohtlikud need on, muidugi ma olen oma nendel reisimistega mitmetes kohtades näinud kohapealset napsi keetmist. Mäletan, sellist oli maalis. Kui me sõitsime Din puhtust lõuna poole ja teeservas oli, oli, tehti palmi mahlast, tehti puskarit olid aparaadid püsti, nali, tingimused. Ja see siis vedelik seal norises. Pakuti maitsta, ma teadsin muidugi mul oli kase kuklatunne, et, et see võib mürk olla. Ja noh, aga ma nägin seal, et eks ole needsamad samad mehed, kes seal olid, need maitsesid seda ise. Ja maitsesin ka. Ja noh, mitte et ta nüüd midagi tohutu head oli, aga ta oli kindlasti huvitav, aga mis põhiline, ma nägin seda, seda ehedust seal. Neid inimesi, seda loodust, kust see pärit on, see oli seal kohalik naps. Ja sellel oli oma väärtus, mida ma muidugi väga ei soovita. Ta on ükskõik kus kahtlases koha selleks selleks ei pea reisima, tähendab Eestis on neid kohti täpselt samad, võib-olla veidi vähem. Aga, aga ka ikkagi minu teada konjunktuuriinstituut igatahes üle 10 protsendi Eestis joodavat viinast on salaviin. Ja see on ohtlik võib ohtlik olla, kuna ta ikkagi noh, neid surmajuhtumeid nii palju ei ole, järelikult seal ikkagi kõik kõik see mürk ei ole. Nii et siin tuleb lahti lahti endale mõelda see asi, et mis asi see kodus tehtud on. Puskar? Väga hea, minu meelest on suurepärane näiteks kas või seegi, et et Eestis on nüüd ametlikult olemas ainsa mida teeb moe peenviinatehas. Suurepärane seal vana eesti naps ja traditsioonidega laps. Nii et noh, ma ei ütle ühtegi halba sõna vana Tallinna kohta, mida me kingime oma oma välismaa sõpradele, aga ma ütleks seda, et mina soovitaksin küll hakata haljad kinkima. See on ehe. Nii et reisimisel võib-olla ka rohkem valuutat kui vana Tallinn mitte, tähendab, ja selle hansajuurde. Ta käib ju käib ju ka see lugu, eks ole, et kuidas seda tehakse, kus seda tehakse? Ja nii edasi ja nii edasi. Et. Jah, loomulikult peab, peab kontroll olema. Aga, aga ikkagi ikkagi reisimistel, ma olen näinud, kuidas Hispaanias mitmed kloostrid teevad oma brändisid, see on, see on kõik kõik ja müüvad seda ise kohapeal. Mul on üks tehniline küsimus ikkagi siin on, et kui kerge on koduse masinaga nii-öelda kogemata siis metanooli toota või mingit sellist, mis on nagu mürgina, et ma olen ise ka ikkagi noh ka Lõuna-Ameerikas ikka hakkab silma, et siin ja seal on nagu sellist noh, ütleme plastmasspudelis kodukootud, mingid sellised asjad, mida inimesed joovad ja pakub, pakutakse maitsta, et kui julge sihukesi asju Ma ei tea detaile ise mina teinud neid ei ole. Aga ma olen näiteks Uus-Meremaal näinud, kus on ametlikult müügil poodides puskariaparaadid, väikesed, mida sa saad kodu kojus kodus osta ja teha. Ma tean seda, et Ungaris tehakse väga palju, tehakse kodudes Palinkat. Ja kõik, väga kvaliteetne, ei ole seda metanooli, nii et pigem ma arvan, see on ikkagi metanool. Enamasti tekib, et see piiritus on kuskilt varastatud või, või viletsast ei tehtud piiritus mitte joomiseks mõeldud, vaid ta on tehniline ja sealse metanool või sealt need halvad ained. Aga kui nüüd liiguksime sellest nii-öelda alumistest kihtidest ülemis parketile et sa oled palju reisinud ringi ka oma töös diplomaadina. Et kas kindlasti on ka sellest sellest valdkonnast sellest tõest midagi mingisuguseid lugusid, mis seonduvad siis nii-öelda napsukultuuriga Oi, muidugi on esimene, mis kohe meenub, kui ma. Sõitsin ja sain Eesti suursaadikuks Riias. Tuli vabariigi aastapäeva vastuvõtt ja minu või meie kõikide tolleaegne suur eeskuju Lennart Meri. Teatavasti pakkus oma Kadrioru Kadrioru residentsis Põltsamaa veine ja, ja ühesõnaga kohalikust kõike tooteid. Ja sain minagi siis Põltsamaa veine Riiga. Ja seal siis teatavasti eestlased seal vabaks siis kui on kõige külmem väljas ja kõige lühem aeg või päev. 24. veebruar. Ja oli ka see vastuvõtt Riia vanalinnas ja tuli itaalia saadik, keda tema tegi tuttavaks ja sama mõtlesin, väga kena ja hakkasime rääkima juttu ja mõtlesin, kas te teate, et Eestis toodetakse veini? Mees tegi suured silmad, ütles, et kas tõesti ja mõtlesin, et te saaksite maitsta ka seda. Et, et meil siin on, eks ole. No selge on see, et juba nagu ma tagantjärgi mõtlesin, ta ei saanud keelduda. Tähendab, siis ta oleks diplomaat olnud. Ja, ja ta tuli ja pakkusin talle seda tegelikult väga head Põltsamaa veini. Aga see oli niivõrd harjumatu tema jaoks, kes on harjunud viinamarjaveinidega, need olid ja puuviljaveinid ja õunaveinid. Teised kolleegid ütlesid, et ei läinud eriti palju aega, kui Itaalia saadikut enam keegi ei näinud, seal. Aga pärast me olime suured sõbrad ja rääkisime sellest veel. Nii et okei, mis ma tähendab ikkagi erinevad maadi, erinevad tavad erinevatel maadel, nii palju, kui ma olen olnud, on ikkagi tõsine traditsioon pakkuda midagi kohalikku Lätlased pakuvad oma liia palsamit, millele nad on uhked. Šotlaste iirlastel loomulikult ma ei ole ühelgi vastuvõtul olnud, kus oleks viskit. Inglastel on pims, mis on üks väga mõnus suvine jook. Või on džinn ja nii edasi ja nii edasi, nii et noh, ütleme veel Ladina-Ameerika joogid, eks ole, kõikvõimalikud, eks ole, rummust tehtud, peened kokteilid, võib-olla vähem rummi, sest üks, mis on, tähendab ikkagi sellisel suuremal vastuvõtul on kokteiliklaas lihtsam käes hoida kui kui ühte väikest napsuklaasi. See on lihtsam kui kuskil juba siis tugitoolis istuda või või laua taga. Et see käib maa tutvustuse juurde. Täiesti raudselt rootslastel akvavit. Taanlastel norralastel sama. Meie lähinaabritel venelased muidugi ei saa, ei saa kotkast üle ega ümber või Poola näiteks noh, siin võib seal seda keegi ei tea kust kohast tegelikult, et kes tegi esimese viina või esimese vodka. Minu arvates tehti seda kuskil praeguse Kaliningradi või endise Königsbergi kandis. Igatahes Läänemere kallastel. Ja noh, lihtsalt ta kuulsaks on tehtud läbi vene viina või läbi Poola piinade. Isiklikult ma praegusel ajal mulle väga maitsvad ukrainaviilud. Ühtlasi võiks siis küsida ka sinu kui bioloogi nägemust siis kui lisaks diplomaatilisele vaatepunktile bioloogil bioloogilisest vaatepunkti. Bioloog bioloogid, vähemalt osa nendest käib küllalt palju looduses. Ja eks väga levinud ma mäletan, olid meil ka kõikvõimalikud tõmmised või, või tähendab, me panime mingisuguse reeglina taime, mitte sisusse ja see või, või, või mingi loomakese sinna pudelisse. Ja Need tõmmised olid igavesed, vahvad on ta näiteks, eks ole. Me tegime omatehtud Subrovkat, kus oli üks külaline oli sees, eks ole, viinanina pudelis sarnanes väga selle selle, mis oli piss, piisonid, hulluks ajab või, või kuldjuure tõmmis või ženšenni tõmmis. Nii et need on, need on väga, väga põnevad, põnevad asjad. Aga muidugi, miks peab, ei pea just tingimata bioloog olema, aga peab loodus tundma, et sa ikkagi seal õige asjasena põled. Sa peaksid teadma, mis, mida annab. Mul oli väga hea meel kuulda, kui me enne siin raadiomaja kohvikus seda saadet ette valmistasime ja selgus, et sa olid käinud ka minu minu kodud linnasid kiitlases Peruus ja maitsnud siis seda kuulsat kuulsat dati jooki nii-öelda räägi, räägi sellest elamusest ka. Jah, see kümmekond aastat tagasi sattusime Peruusse ja rääkides seal ka. Mu hea tuttav oli, oli Soome suursaadik Peruust tol ajal. Tema ütles, et kas ma tean sellist bioloogiaprofessorit ka Salo. Hakkasin mõtlema, et imema, just nagu olen, võib-olla kuulutad, sa teada, on Turu Ülikooli professor aga ta pool aastat on Peruus, Egiptuses ja ühes siis Peruu, Hispaania Soome ühisprojekti raames uurivad looduse mitmekesisust. Ja sõitsime lennukiga sinna Egiptusesse kiitosesse, mitte mingil muul moel. Saadan Amazonase lisa lisajõe ääres, üsna suur linn, ikka mitmed sajad tuhanded inimesed elavad seal. Jaa, kunagi käisid ookeaniauriku seal Inglismaalt sõitsid modama Soonast üles need kunagi ta oli kaudsuki pealinn. Aga praeguseks on ta on ta jah, natukene ütleme, mina ütleks, et natuke getostunud. Et ega turiste seal vast palju ei käi, aga kasvõi sedasama, kas alakellega me seal koos olime? Tema näiteks on seal baaris viskit joonud koosnik tša käriga kui toodigi filmi. Ja, ja muidugi Vaik sala, kes, kes hiljem sai Helsingi loomaaia direktoriks, temaga seal ei kiituses käia, siis me käisime loomulikult ka turul. Ja nägime, kuidas siis vanemad naisterahvad reeglina hammasteta mäluvad mingid taimsed olusid, suust tuleb vahtu ja seda nad siis sülitavad nende ees olevasse kaussi. Ja see siis vedelik selgineb, sealt võetakse kulbiga, kallatakse kruusi, pakutakse sulle kui rituaalne toiming, jällegi kuna kuna ma nägin, et nad ise seda joovad ja see käib ringi ja noh, siis ma ei olnud mitte diplomaat, siis ma olin lihtsalt huvi, ütleme, uudishimulik inimene, et mis kuradi maitse tal siis on. Ja loomulikult ma maitsesin, ma jõin selle kruusi tühjaks. Ma ei ütleks, et rohkem ta aknaga, aga vähemalt see oli, see oli täiesti elamus ja, ja ma ütleks, see on jällegi midagi sellist. No ma ei tea, tähendab, kui, kui mingisugune ütleme, Tallinna bussijaamas mingi seltskond istuks ja näriks rabarberit sülitaks kaussi ja pakuks seda siis juua, seda ma tõenäoliselt ei tahaks. Aga, aga see oli sellises sellises olukorras oli see igatahes äärmiselt nauditav. Ja ma mäletan omasele saata kogemust, et ta on selline valge natukene noh, niisugune paks kerge, kergelt vis koosne vedelik ja ja läbipaistmatu. Käärinud natukene natuke vahutab servast. Ega ta midagi isuäratavat ei ole. Ja ma mäletan, kui ma jõin selle tühjaks ja tegin ka siuke halva mängu juures head nägu, ütlesin, et küsiti, kuidas maitseb, mõtlesin väga hästi. Noosis, pane teine veel algatama. Miks me arvame, et ütleme, seal mingisugusele Peruus olla, selle peaks pakkuda tal kama hapupiimaga, talle see nii väga maitseks. Muidugi räägime Toomas lõpetuseks natukene veel sellest raamatust ka, et miks ta sai selline, nagu ta on, miks ta niimoodi üles ehitatud maade kaupa ja mis on võib-olla need osad, mis sulle selle eriliselt korda lähevad. No kõigepealt jah, seda lamaja raamatut planeerides oli küsimus see, et kuidas seda teha. Kuidas seda teha loetavaks ja raamat sai tänu kujundaja kunstnik Helje eemale ka väga kena. Mida ma julgen väita, või õigemini, kui inimesed seda raamatut on kätte võtnud, seda oi kui kena raamat, mõtlesin, et raamat on huvitav ka peale selle Hüva ülesehitus ja väike sissejuhatus, kõik, mis asi see alkohol on, millised nad erinevad joogid on. Ja siis on see reis algab Eestist natuke lõunasse, Läti, Leedu, Rootsi, Soome teraviljavöönd, Saksamaa, Holland, Belgia. Edasi läheb, eks ole, siis Vahemere äärde kontinentidega, tähendab Euroopa, mis on, noh, ütleme võib-olla kõige rohkem Euroopa erinevatest lapsi tõsta on kõige rohkem teada nendest, nad on meile kõige rohkem tuntud. Pool sellest raamatust on Euroopa. Edasi on Aasia. Edasi Aafrika, Austraalia ja Ameerika. Ja siis on ka lihtsalt veel siis väikesed sellised mõtted kuidas juua, kus juua, millest juua mis puhul juua ja miks juua või miks maitsta üldse alkoholi, nii et nii et ma jah, minu jaoks on alkohol ikkagi vast eelkõige kultuur ja kohalik kultuur. Aga võib-olla see jällegi bioloogina, ma hindan mitmekesisust. Ja seal on ikkagi, et see oluline, et säiliks samaga ka mitmekesisus, alkoholis. Mu tulevik, see tulevik ei oleks kindlasti mitte ainult see, et me kõik tuubist saame üht ja sedasama. Kultuuriline mitmekesisus ongi see, mis teeb maailma huvitavamaks, huvitavaks ja ja paneb reisima. Suur tänu sulle, Toomas, et tulid saatesse ning avardasid minu ja kindlasti ka kuulajate maailmapilti nii-öelda läbi napsu prisma ja läbi joogikultuuri. Ma tuletan meelde, et Toomase poolt ootab siin stuudios üks maailma napside raamat, head kuulajad. Kes jälgib reispassi, saate Facebook'i lehte. Valime sind õige pea välja, võtame ühendust, mismoodi sa oma võiduraamatu kätte saad. Kõik teised võivad seda raamatut lahkesti nõuda kõikidest hästi varustatud raamatukauplustest. Kõikidele kuulajatele. Soovin siinkohal teadlikkust ninapsude kui ka reiside valikul. Oleme ikka tähelepanelikud nii selle suhtes, kuhu meie jalga astub. Millise jälje maha jätab, kui ka selle suhtes, mida endale suhu pistame või klaasi kallame ning võib-olla ka sellele, kellele selle eest maksame. Andke oma mõtetest mulle teada sellesama Facebook'i lehe kaudu või ka raadio kahe kodulehel täis passi foorumis. Lõpulooks kõlab varaste 70.-te punt Chilaids. Lugu kannab pealkirja, hävis siin-seal väga kaunis pala ning küll ta aru saada, miks ta just siia hästi sobib. Aitäh. Toomas Tiivel. MINA OLEN ivaatset Herkel, saade on reispass, värske vaba on raadio kaks. Kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.