Kell on üheksa, algab tund, Bella pühapäevakoolis hõbeda ja Igor Maasik alustab. Istuge käed lauale. Wella pühapäevakool õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Tere, õpilased ja tere külalislektorid. Täna on meil saade kus on külas kaks üliolulist inimest meie kuulajate jaoks, Ester ja Üllar Jörberg, tere. Tere päevast. Tere. Tere hommikust enne enne kui mehed teemade juurde lahena. Ma tee siin mitte mingisugust saadust, et tänase saate salvestame ette, aga selles samas raadio kahes stuudios täpselt selles kohas, kus meie siin sõbralikult eestrija Üllariga oleme, toimus eile kulus sõna otseses mõttes ja see oli nii kummastav, kui ka see ei ole, see oli raadio, kahe polid kiik. Saade kuidas teie, lugupeetud saatekülaliselt suhtute sellesse, kui raadiojaamas stuudios inimesed lähevad kaklema? Ja tekitavad veel ka materiaalseid kahjustusi. Uksekell lõhuti ära. Nüüd minu hea sõber peab hakkama. Minu hea sõber on selle saate produtsent. Peab hakkama seda kellaga parandama. Nii, mina arvan, et see on lubamatu, niisugust asja ei tohiks olla selgem, mida ester arvab. No arvestades Eesti inimesed pooluimas temperamenti, on seal küll üllatav, täiesti minu ja minu pärast nagu juba ma ei tea, mingi lõunamaine riik oleks. Selge ja no vot, ma ei oska, ma ei oska ise sündmusi kommenteerida, ma ei tea, kas Need saatekülalised olid seal kained või, või olid nad äkki kivis, ma pean silmas narkolaksu all, aga aga samas jälle mõtleme selle peale narkolaksu all, inimene üldiselt ei ole agressiivne, need võis juhtuda. See Ta on täiskuu meil praegu ja inimesed lihtsalt on läinud valimiseelse debati ajal lolliks kogu sissejuhatus ja ma arvan, et see on unikaalne sissejuhatus, jumal, mis mu ees jälle. Nii kui Ester ja Üllar on saates, on mul ees. Palun väga lõhesaiad koos viinamarjaga. Mosul on hommikusöök söömata ja mul on hommikusöök söömata. Arvestus Mihkelson viimasel ajal OO Pusmi onduden ekslevad maiuspalad on ka veel. Me alustame soolasega, tänase saate teema on meil välja kuulutamata ja täna me räägime siis ajaloolisest restoranist Tartus. Mis tegi üheksakümnendatel aastatel küll üle. Vot meeldinud toimub fotosessioon ka. Samal ajal, kui saade on, siis ma pean näitama lõike. Pane pärastele Sis feissarisse Instagrami ülesse. Nii mõttelõng läks segamini, jätkame nüüd juba peaaegu et saatuse aja saatuse meelevalda sattunud restorani kaunas, aga teeme siis täna tutvust ja Pole paremaid eksperte vaatlejaid ilmselt võtta kui Ester ja Üllar. Nüüd aga miks me seda teeme? Paljudel inimestel on jäänud selline asi noh, nagu teiste meelelahutamine võib tunduda ka selline tilulilu tegevus, aga tegelikult on tegemist raske tööga ja samamoodi Need inimesed, kes töötavad näiteks restoranis, on siis nõudepesijad või siis baaridaamid, et nende töö on ka kuidagi siia kergekaaluline tänases ja ma arvan, et ka homses saata või vabandust, mitte hom homme saadet ei ole, on nädala pärast. Nädala pärast me teeme, saad, jätkame seda teemat ja siis jõuame nagu üksipulgi kõik teemad läbi arutada ja tagasi tulla selle töö mõttes tee juurde. Ma tahtsin seda öelda, et on käibel ju fraasiat, töö teeb vabaks, aarbait maht, Fray ei, töö, ei tee inimest vabaks, inimene peab ise seest vaba olema. Nii. Esimene küsimus täna estrile. Me alustame teemat siis. Sellest ametist, mida laiem avalikkus teab baaridaamina olemiseks ja olemiseks. Ja esimese küsimuse niisuguseks nose loogiline juur on see, et millal sa Kaunases tööle sattusid, kas restoran juba töötas või või, või alles ehitati teda, siis kaevati siis kõva esimesel päeval olin tööl ja, ja mis aastal võiks see juhtuda siis, kui avanes 1009. 1000 960000 969. aasta on üldse selline imepärane aasta, sellepärast et sellel aastal teadupärast on väga palju progeroki ansambleid loodud, aga meil loodi siis eliitrestoran Tartu linnas ega Kaunasele siis tollel ajal, kuid Avatilist vastalist no lõunameistriks. Sihukeste ei olnud Lõuna-kohtlik kuumemaid kohti. Nii, ja kuidas toimus tööle värbamine? No mina sel momendil töötasin restoranis Tarvas ja siis sai mindud ennast vist pakkuma, kuidas siis muidu mist ilmselt see nii oli ja direktori juurde ja, ja siis oligi, võetigi tööle. Kas direktor oli lahe mees? Tallinna laine laine? Jah, jah, oli küll. No tal oli kui personali vaja ja eks ta siis otis ikka. Millised olid need töötingimused, mida sa siis esitasid ja mis sulle? Kas sa mõtled, et Vanoveeri sai üldse ise mingeid tingimusi esitada, nagu nüüd on kokkuleppeliselt vangi minek ja ja kokkuleppeliselt siis alka ma tahan ja seal ei olnud mitte midagi ütelda, siis kas võetakse tööle või ei võeta ja mingeid tingimusi ei saa ise esitada. Tänav vanasti ilmaga, mida direktor esitas? No kõik elementaarsed tingimused ilmselt, et sa pead korralik ja puhas olema ja hoolikas ja ja nii edasi, noh kõik need asjad ja, ja noh ütleme niimoodi nüüd, mis selle selle töö pealt juua ei tohi ja, ja kõik, et noh, sa pead vastutama ja suutma ja, ja kõik need asjad, mis selle tööga kaasnevad ja inimestega pidid suhtlema, osataja oskama ja eks selles seda muidugi töö käigus õpib, ma olin juba üksjagu ikka töötanud ka selle juurde Ütleme detailsemalt tulime tagasi, aga nüüd tahaks ikkagi küsida, et kas tollel ajal oli ka siis seal oli selle kohale nagu baaridaami kohale, konkursse või? Ei ole ju, on, selles mõttes kindlasti mitte, et nüüd et kuulutati välja ja siis paljud läksid ennast pakkuma, see, kes kuidagi, ma ei tea, kuidas see konkursi, kui niisugust küll ei, lihtsalt kes sai, kes läks sinna rääkima ja kes keda? Motivatsioon, et sa sinna kaubandusse läksid, oli ka palganumber. Mis palka ega siis palka nagunii ei makstud ja no seda küll, aga noh, mis see oli sama, lihtsalt koht oli huvitav ja tundus ja moodne ja muidugi see ega tarvas oli ka tookord ju täiesti käibel ja aedne ja aga ma seal ei olnud paaridama ettekandjana haiget ettekandja töö pole mulle kunagi estunud. No nii, et hästi palju peab, ega mingit kohe ei võetud päevapealt sinna paari paari oma ikka pidin ka ettekandja olema Kaunases ja, ja siis ma olin veel puhvetis sisepuhvetis ja üldse nii igal pool kus vaja. Tähendab, esimene nii-öelda tulerisse siis toonases restoranis kaunas toimusid sisulisi ettekandja. Ja kuidas üks tavaline tööpäev ettekandjal nagu välja näeb, räägime ennekõike just seetõttu, et väga paljud meie kuulajad, eriti need, kes on tudengid, töötavad õppimise kõrvalt ettekandjana, nii me jõuame nende asjade juurde täpsemalt veel kindlasti, kas tänases järgmises saates, aga kindlasti oli ettekandjale esitatud omad nõudmised kuidas seda peab klientidega suhtuma ja nii edasi ja, ja kolmandat. Aga tahaks siinkohal küsida, et kas. Noh, kui see sinna uude kohta läksid, kui ruttu kui ruttu toimus seal siis nagu see sisseelamisprotsess said selle töökeskkonnaga kiiresti sina peale. Kuna ma enne olin juba seda tööd teinud, siis nii restoranis, Volga kui ka restoranis tarvas siis siis mul see koht ei muutnud midagi. Eks mul ikka väike eelkool juba oli, suhtlemises ja kõiges, aga ega ma ei tahaks küll öelda, et ma olin maru suhtleja ja ja kõik see ikka ma olin häbelik natuke ja veel ja kuidagi mul läks tükk aega, enne kui ma olen saanud selliseks, nagu ma nüüd vanas eas olen. Võtke palun kalavõileib ei jah, nii, ja nii palju kui nüüd. Ei, tähendab ma tahtsin seda küsida, et kui nüüd võrrelda Volga ja Tarvase klientuuri, aga vaieldamatult ettekandja on see inimene, kes vahetult klientidega suhtleb. Kas võis täheldada juba tol kuuekümnendatel, mis seal siis et 60.-te lõpus, 70.-te ajast või 70.-te aastate alguses et restoranid oli publik erinev, siis ühte või teist kohta. Ja, ja kahtlemata kõigepealt räägin või, ja ühesõnaga restoranis Volga käisid väga palju ülikooli õppejõude, nii kindlasti kohe tekkinud. Alver, kindel värk. Ma ei tea, kas üliõpilasi vist seal ei käinud nii väga? Ikka ja võib-olla ei olnud nii palju ja kui ma ka ja, ja siis ametnike muidugi seal südalinnast igasuguseid tegelinskid. Nii et seal oli ikka päris niisugune kõva kiht koos. No Tarases ka Tarvasest käisin Tarvase ja seal oli see kooperatiiv seal peal ju kooperatiivi rahvas käis ja linnarahvas ja igasugused tegelased ega siis restorani ei tulnud, ütleme tavakodanik või tehasetööline kuskilt ma ei ütle, et üldse millegi poolest oleks nagu kehvem. Aga esiteks nad olid päeval reeglina tööl. Aga nendel tegelinskid teil oli vist nagu võimalus käia lõunal ja nii edasi. Aga ta ülikooli õppejõude nii palju ei käinud siiski kahtlemata Tarvases, kui kui, sest, et need käisid kohe oma maja kõrval ikka. Kuidas siis Kaunase seltskond, mis alusel see nagu kujunes? Ka no kindel kujunes välja hiljem, aga eriti paaris, aga, aga eks seal käis siit ikka noh, nakkuga niisugused inimesed, kellel oli rohkem vaba aega ja võimalusi ja ega ma siin rahadest ei saa selles mõttes rääkida. Et nagu oleks söögid varu kallid olnud ja selle aja mõistes oli täiesti normaalse täitsa. No ütleme nii keskmisel või üle keskmise inimesele oli, ei olnud väga kallis. Tolle juurde ma praegu isukalt heinamaarjapäeval, millal Üllar kais esimest korda Kaunases, millal ma käisin või? No ma käisin kohe algusest peale 69. aasta abi, samal ajal aka omas avati aastal 1969, kas märtsi märtsis, märtsi või aprilli vara. Ja mina olin seal varem juba siis, kui veel oli ta tellingutes, tegi bändiga, tegin proovi seal a, et kui osa restorani oli veel välja ehitamata, heina taliku nodolivad sees tuli viimased viimased, aga Mae ei olnud ametlikult veel ei olnud. Võtke vahepeal, ma ei leia. Nii. Praegu on soolase kord ühele prouale saanudki magus, et see meie saate produtsent Meelis Michelson täna. Noh, nii, ja siis oli lugu niimoodi, sa küsisid minu käest ja et sina käisid juba siis tegelikult, et selles kohas nagu. Seal oli teadlik, et sa uudistamas sa saad Kaunases muusikuks, eks meil on niisugune asi, et me mängisime ennem resonants kasekese mängisime bändiga, siis juhataja tuli sinna see, see noh, ütleme see Kaunase nii juhatav ainuMutsu vahelises tuli ja siis valis meid välja, et tulge sinna meeldis meie muusika ja siis hakkasime siis seal tööl. Harjutamine kui restorane vedavad. Kasuse avamise õhtul eredalt meelde jäänud on ikka niiväga pidulik ja üldiselt nagu kui ta valmis on, siis see maja oli teistest hoopis teistmoodi, ütleme vähemalt mina nägin esimest korda nii ilusat sinist vaipa. Ei, ütlesid, oli kokku ei ole tume, vaid oli niuke ilus sinine kohe nii 1000 elaniku vahepeal punased toolid ja valge niuke purjekuule on lava oli taga, kuna, kus bänd esines seal ja kõik oli nagu selline väga, väga ilus, et enne saba õhtuks harjutasid ja lava oli kõik juba valmis ehitatud ja, ja, ja, ja lavali instrumendid olid taga oli olemas, aga no meil pärast seal ikka laua peal vaip, aga siis joon vaipa veel. Okei, nii nagu oli see jaan tuuris kui me ta kahev, kui teil nüüd kahe peale kirjeldaksite, et milline oli siis 1009 69. aasta. Restorani kaunas siis interjöör, siis kuidas te seda restorani interjööri poole pealt nagu meenutama, jääksite? Minu meelest see maja oli täiuslik, võiks öelda, et see vähemalt selle ajastu kohta ei vaidle vastu, aga ega praegu ka midagi nüüd ei ole, nüüd ei tea, mida avastatud uut. Selle aja kohta oli ta täielik ikka. Ja ta oli väga ilus ja ma olen tagantjärgi mõelnud, et ta oli väga läbimõeldud, seal olid kõik need osakonnad, mis seal oli alates alt korruselt, liftid, kõik need kaubalaod, kõik see kulinaariakauplus, kõik oli absoluutselt väga hästi planeeritud üldse. No kuna see Kaunases oli Kaunase linnas, eks ole, Leedus oli, oli Tartu nimeline restoran ja nad olid olnud, noh, mina seal ei käinud jah, sõprus vanasti tehti need sõpruslinnad ja ta oli ütlemine olid ühesugused, täpselt nagu ma aru sain, mina seal ekskursioon, mina seal Kaunases ei käinud, aga meie inimesed käisid ja, ja siis Kaunase inimesed käisid meil ka külas nii-öelda. Aga mina ei kuulunud sinnani, et mina ei näinud, aga vähemalt jutt oli see, et ta on täpselt samasugune hoone ehitatud. Ja ta oli ideaalne. Mina mäletan, et ma hakkasin esimest korda restoranis kaunas käima mõni väga seaduskuulekas inimesi koma 18. aasta ja siis peab kohe käima. Ja ei siis suuremaid, ei lastud sisse nooremaid ja ei, me jõuame sinna ka väga õige tähelepanek, võime kohe jõudu loovad nii et kaheksateistkümneaastane pidi olema, see tähendab, et minu esimene visiit restorani kaunas toimus siis 1970. Nii 10 aastat hiljem, siis 10 aastat hiljem, et restoran nagu ennast sisse töötanud, nii. Aga, aga ma käisin seal kulinaaria kaupluses küll tunduvalt varem kui restoranis, aga tuleme tagasi. Tähendab, see ülesehitus oli niimoodi nendele inimestele, kes ei mäleta, et on olemas, see on sihuke restoran kaunas esimesel korrusel, siis kulinaaria ja, ja teisel korrusel oli Ainult kulinaaria või kõik need ruumid, mis on vajalikud ühe restorani pidamiseks. Mis mul praegu juhtme kokku ajab, sellepärast et see restoran on renoveeritud ja ma praegu mõtlen, ma üks minu poolkera ajupoolkera peab võtma nagu Kaunase üks nagu Atlantis, eks ole, see oli see aru, kus, kunas ja kus need vanast eluruumid olid, no vot, no vot, no vot, on ikka ikka küllaltki ära lõhutud, nii need osad. Kurb muidugi see osa, kus oli paari, kus ester sina töötas, jõuame nüüd paari juurde, see oli siis see nagu väljaulatuv osa sinna Emajõe peale oli, oli, see oli. Subaru rõdu peale rõdu peal ma seal ka töötasin ja mingi perioodi nii. Ühesõnaga ma olen mitmes kohas. Ja, ja siis oli teine paar oli siis, mis oli nagu orgaaniliselt selle restorani hoolega seotud, seal on su kandev osase aega. Ma ei ütleks, ma isegi ei tea, kui kaua ma täpselt kusagil töötasin, aga mulle meeldis kõige rohkem see osa, kus ma töötasin, selles põhipaaris ongi nii, jah, no oleneb, missugusel eesmärgil muidugi mulle meeldis ka sisepuhvetis tööta, seal ma sain raamatuid päeval lugeda, sest et siis oli nagu aega rohkem, istus tagalaua, tasal lamp põles ja, ja sai lugeda ja niimoodi sain haltuurat nii-öelda teha. Aga sest kogu aeg ja siis õpikust kelnerid kelnerid võtsid nagu seda asja, aga päeval ei olnud nii väga tihe andmine ja siis mul oli seal aega unes. Mis. Aga vaata seda nüüd küll, aga kõik andmiseks läks siis ei olnud enam üldse. Väga hea, Eino Leino pidevalt pidevalt töötad siis õhtupoolikul üldse mingeid raamatu lugemist elavat siis kogu aeg neid mõtte suur saal, kus oli 200 kohta, eks ole, kõigile pidi ju laudade peale need viinad ja likööri ja veini, seal telliti kõiki kelnerid tšeki alusel andma, tähendab, see käis niimoodi, et kelnerid käisid, küsisid ja, ja, ja ja heina esitasid, reklaami võitlesid suuliselt ka juurde. Et klientidega sa nagu vahetult ei, seal ei tegelenud Helge, vot nüüd saamegi sisepuhvet seal serveer, ruumilge, köök oli teine sein ja nii, no ta oli eraldi täitsa arusaadav. Aga seal rõdu baaris töötasid siis vihid suhtlema klientidega oomika ja tunnista praegu üles, enne kui hakkab meil muusikapala mängima, nii et ma mäletan seda hetke, ma olin 18 aastat täis, tina, ei mäleta. Ma vist näitasin passi ka. Palun mulle, vana Tallinn musta kohviga, selge müüdi. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Tänase saate nimi on restoran kaunas retrospektiivis. Saate külalisteks on siis Ester ja Üllar meile juba tuntud raadiohääled ja küsin siis edasi sellel teemal. Kõigepealt testri käest, et siis tekkis sinna ka sihuke rõdu, rõdu paar, seal siis tuli suhelda seal, kus ma esile seal ütleme, kus ma sõin oma esimese hirsipudru. Kuidas see võimalik oli sul kaasas? Konsla jõid oma esimese vana tallida 50 grammi. Sina teine akvaarium, teda kutsuti akvaariumis, oli valguses, algusel on klaasist, kõik, me siin klaasis, seinad eetriväliselt, aga rääkisime küünlavalgel repiga läks ülesse ja sellel oli vist eraldi sissepääs. Kas, kas oli nii armas, aga majja sisse ei pidanud tulema, keedeep oli hea, aga kas läbikäidav oli, muidu küll selle läbi käib? Seal ei käidud, seal käisid oma töölised ainult läbi, nii, aga väljas tulid ka sisse. Nii, okei, et oli sissepääs väljast, kas paar oli tollel ajal avatud hommikust õhtuni, ehk, ehk siis mis kellaajal? Inimese see asi on kõik erinev olnud ja kuidas ta pidevalt on, see on ja Kaunases on ka pidevalt asjad muutunud. Ei ole kunagi olnud nii, et vot nii oli ja nii jäi. Kus laager istuli kellas ei ole? Ei ära v SR ära vehi, Üllar on isegi nii. Ja tema teema okei. Allasurutud. Ärge tehke Üllari arvel nalja, ülla peab tasava eetri, küll ta saabki, kui muidu tuleb veel nagu valige cademe kauplema ja ma kuulsin valesti. Emm, millal avatud oli, peol? Ei, alguses oli üldse teistmoodi. Alguses oli see rõdubaar avatud ainult soojal aastaajal, kuna seal rõdu paaril ei olnud kütet. Ja selle tõttu. Ta sai olla ainult suvel avatud ja ta oli, ma ei, mina ei tea, mina seal siis ei töötanud, mina seda ei tea. Kui palju, kuidas ta avatud täpselt oli, sest ma ütlen, et need on pidevalt muutunud, need asjad. Ja siis oli. Ma ei saa rääkida, sest ma ei mäleta. No mina, mina ei olnud sellega otseselt see, mina mäletan, mina läksin sinna hoopis kunagi hiljem. Sest mina mäletan seda episoodi, et igatahes mantlit ma ära ei andnud, kui ma tulin Sealt ei saanudki, on, et ma seal ülikonnas nagu kultuur, kadumine. Säält ei antudki mantlit ära. Mul oli, ma räägin siia ühe vahejuhtumiga vahel, et ükskord ma läksin 18 aastane passid kõik olemas. Sellist kohta nagu šašlõkibaar, taara, meenutan, hea ja, ja nii läksime sinna. Teisel inimesel oli ka, pass oli olemas, tellisime taarajooki, seal saslõkki kõrval sihuke jook, sorts veini, mis sisse pandud, eks ole, mille sisse joogi siis. Morsimoodi oli taarajoon nii. Ja siis juhuslikult oli üks ema kolleeg, inglise õpetaja ja inglise keele õpetaja ja tähelepanu, tähelepanu mitte oma abikaasaga, vaid armukesega. Ja pärast ja, ja pärast kitus emale ära, et ma käisin snäkibaaris, mõtlesin, palun väga. Ma olen 18 aastat vana, pass siin, eks. Aga keelega sinu kolleeg šašlõkibaaris käis, see on ju moraalitu. Ma olen täna väga-väga jutukas. Me läheme edasi, see oli ilus, ilus koht, ma käisin seal ülikonnas ja ütleme siis niimoodi, nagu ma aru olen saanud vihjetest, ega see koht seal seal töötamise mõttes meeldinud. See rõdu paaria. Ei, ega ma ei olnudki seal, ma olin seal lõpupoole üldse muna ega mina seal ei olnud siis, kui ta oli siis ta vahepeal tihti kohvikuks ja ja siis ma ei tea, siis said linnapealt need tulla, kes tulid sealt teisest uksest, mitte seal Schweitzeritest mööda põhisaalidesse siis mingid ettekandjad olid seal ja mina seda aega ei mäleta. Sest mina ei olnud sellega seotud üldse. Küsimus sinule, sinule väga paljud inimesed, ennekõike just meeskodanikud armastasid käia restoranis kaunas restorani kaunas selle selles osas, kus oli see rõdu paar ja nad ainuüksi käisid sellepärast et estri oli saar. Ta ei ole küll nüüd ei, ma olen sõltumatute ekspertide ja vaatlejate käest seda kuulnud ja see vastab tegelikult tõele ja ka mina ei ole seda küll keegi veel röökinud. Mina räägin. Mina räägin, see on son truu konfesch. No mis sarm, ma kujutan ette, et see võis midagi sellist, oled, ma olin suhteliselt rahulik, viisakas, ma ei läinud liiga familiaarsed kunagi inimestega, aga samal ajal olin nendega sõbralikes sarmikas ja kena selle pera, eks noorena kenamad. Praegu ei kujuta nüüd ette, kui kuhugi ma peaksin, sihuke baaridaam, kellel on sihuke krunn siku. No kamoon, no kõik on suhteline. Genowerimsuse tuleb suhelda. Muusikavalik, mis seal naljalt kunagi muusikavalik oli, väga hea, aga see, mida mängiti, seda, mis momendil moes oli. Lydia koli ja me lasime omadus, Auttavad tittervaid spetsiaalselt mingit kutti, paremad lood, kes tegid seda, mis maailmas momendil moes oli ja et muusikat kahjuks ma ei kuidagi seekord ei olnudki eriti lindistatud, ei tea mida, vaata, seal oli kõik seda enne aega ju. Ja, ja, ja üldiselt oli välismaa muusika ka väga hea, aga, ja, ja maailmahitid noh siis ta ei saanudki olla, kui nad olid ikka välja selekteeritud, nii-öelda, tähendab see. Päevasel ajal ütleme, et noh, avati, baar avati kuskil kell 12 tahaks muusika mängima, see lihtsalt taustaks käin kõrva peale ja tundsid ennast nagu. Ja, ja nii meil isegi tantsiti seal päevasel ajal veel see tegi Mul see partner seal, kes töötas, tegi seal selle värvimuusika nagu, et pokaalid olid nagu nende peal ja siis need kihid seal olid eri värvidega ja siis vastavalt vibreerisid seal. Ja siis oli veel põrandasse auk tehtud, kus oli ka valgusmuusika. Ka see on juba midagi nagu Lääne diskoteeki. No ja üritati välja selle aja kohta, mida ikka ja inimestele meeldis seal peal tööd käia, nad ei pidanud eraldi riietuma ega ennast üles eriti Kuhkima. Nii nagu oli inimene. Nii tuli ta sai väikse ära teha kujumisega. Üllar, kas. Mida nüüd ei väikse sähmakas ja 100 ja seened? Seene? Üllar, kas sa käisid vaatamas ja ja ka tantsimas tantsijal õlu ja mida loll Einar agar reivi sõbra tallegi läbi võtsin, küsisin kohvikude töörulli telge. Mõnega rääkisin juttu, kuidas mulje jäi, tegelikult lääne lugude mängimine, valgus muus ei noh, see oli ikka tipptase interjööri väljast sisse siis natuke. Ma arvan ka ja siis punane valgus ja need kõik põlesid, väga ilus oli valgus, muusika, need mõlemad baarileti, mõnel pool oli need suured pokaalid kihtidega. Vastavalt bassil läks põlema muusikale selge seda küsida ka, millistes situatsioonides tekkis, tekkisid sellised olukorrad, et noh, võiks nagu õige jalga keerutada ka päevasel ajal. Ja makimuusika järgi kohta võib öelda seda, et ma tantsu tantsumees olema rohkem voin teisi Agei aga millises olukorras nagu külastajaid, keda. Siis, kui eriti lahe muusika oli eriti mingi äge ja eriti uus ja ja mis läheks kohe peale ja eriti moodne ja nii-öelda siis siis vahele, ühed hakkasid tantsima, teised ka läksid, nii et vahepeal ikka läks täitsa ikka kõvasti. No üks nurk, kolid, kus seal põrandas valgus, muusika oli see, see nurk. Ühesõnaga, ma ütlen siin. Ühesõnaga ma töötasin seal vahetustega oma eksabikaasaga ja tema tegigi need asjad kõik. Okei me selliseid detaile Restoranist Tilide restorani Jaanus, juhtus sedagi, et päevasel ajal seal tantsiti, olid need välismaalased, miks see nii ei olnud, kindlasti mitte korral, kuule, sel korral oli nii jumalasööri, ei, välismaalasi ei olnudki. NSV Liit oli oma maal ei, aga ajuti, kuna ei soovi. Ja ei olnud, need ka ei käinud sel korral veel nii väga. Võib-olla Tallinnast kaugemale jõudnudki, juhul kui nad käisid, selge, nii et omad inimesed olid omad inimesed, rähvad Tartu üldjoontes loomulikult. Kuulge, kuulame vahepeal muusikat ja siis jätkame päris jälle lainele saanud. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Seda äsja kõlanud muusikapala on Üllar ka kaverdanud mäng. Mis, palun. Mina ütleksin, et sellised sõnad. Ma ei hakka siin aega, raiskan raisk, kui mina noor olin, siis oli see lugu juba ammu olemas. Toll, tolli, aga rahvas laulis, et merihundil seal on hambad, neid hoiab nähtaval. Aga mägi kõnnib kaldal luga peidu sõlmal midagi sendist oli kummalarcloo aega. Või on. Rahvas. Seda ampstrongi lugu praegu enam ei mängi või ei esita praegu Külli Tee ei esita. Võiks son ära laulnud, juba ei võiks. Teha see on juba nii vana lugu, et Alex jälle uuesti uus, kui ta oleks uuesti muidugi juba nii vanust. Juba ärakäiatud ka oli nii? Jah, millal saabus see päev lugusid kõhui? Te kohtusite jaa, teist on. Kui algas teie Teittimine. Nagu üldse, no te olete ju saanud restoranis kaunas tuttav mälu järgi midagi ei, sa ei mäleta, seda ei ole olnud või ei ma kirja panna. Ma ei teinud märkmeid. Näed, kuidas aeg praegu lendab, vaata huvitav köharret, kirjutad niimoodi. Toon enda näite, et nii, 20. aprill 2012 kohtusin siis kirjutan abikaasa nime, kohtusin. Me olime mõlemad abielus, nagu teada on selge see ja ma panen käe südamele põiepõlve näinud lihtsalt ja korraks hoidma ei hakka sinnapaika. Seejärel ja pere ja, ja ei jah, jah, mis, mis oli see. Hirmu fakt, võite, hirmufaktor on midagi muud, et mis oli see faktor? Et te olete nüüd Ester ja Üllar Jörberg, oli see ülleri lauluhääl, karisma suhtlemisvabadus või mingi 405. komponent? Vaata on asju, millele ei saa panna nagu külge, selge järjest ja öelda, et mis asi see täpselt oli. Vaat või ma ka ei saa, see oli tunnetus, mingi või äratundmine oli kahtlemata, mina ei ole kunagi fännan mingisuguseid kuradi lauljaid. Et ma nüüd mina olen jumala rahulik, selle koha pealt ma ei ole selline naisterahvas, aga mingit x lauljat nüüd sellepärast venna just need endale saada, seda mitte niimoodi mitte. Seda kindlasti. Eino kahtlemata, Üllar jääl mulle meeldis ja ta laulis ilusti ja igal õhtul tantsuks ja, ja noh see selleks, aga, aga mitte sellepärast selge. Ei, ei, ma ei taha. Ei aja, ei, ma ütlen, et et lihtsalt, see on niisugune asi, mida ei ole silti küljes, lihtsalt töötasid ühes asutuses. Tee vahel tekkis sõnulseletamatu küll mind tahtnud. Sinul ei ole mingist välimus, miks nad isegi? Mul on niikuinii nii palju, räägi üllase, halbu asju, räägid, räägid, et kõik räägi nüüd kõik ausalt ära, lühike. Ka mu nina. Oma iga-Sissona silmad võiks ka suuremad olla, olid. Need olid suure suur, et no nüüd on ilusad suured, ei, sul oli siis sel korral arukas silmad olid suured või väikesed, suured olid. Okei, aga enam ei ole. No ja mida vanemaks saad, seda väiksemaks ja väiksemaks. Nonii, kõvasse. Kõrvaline jutt tegelikult noh, räägime asjast, räägime. Ta ütles, et tahan küsida, Üllar, et kas mõni õhtu, kui sa esinesid Kaunases ja seal ideedeetilise alguses ütlesid ka läbi mikrofoni publikule, selle laulu ma pühendan eestrid kindlasti. Kuidas? Okei toonud esile seda asja küll, selge Heino inimesed võib-olla ei teadnud, kes keegi oli sünnipäevalapsi ja samanimeline siis ütlesin küll jah. Vanasti tegime isegi matsipakki, tegime alguses, tervitame. Laiendatakse lugude ei olnudki, res rahvas hakkas tellima lugusid, siis nad tulid, selle peale. Sai haltuurat teha, nii. Räägime sellest äkki nädala pärast. See on hea teema, meil jätkub järgmisse saatesse ka meistri juurde asjade tagasi oli siis restoran avatud. Peaaegu et iga päev või mõni vaba päev. Üldiselt oli iga päev, iga päev? Jah, alguses kindlasti ja üldse oligi iga päev. Aga üks päev võis olla, aga ma ei mäleta enam. Ükspäev võis olla lühendatud päev näiteks. Nii ma ei mäleta, kuhu poole lühendatud siis igal juhul nii et mingi konflikt ja vahel oli sanitaartasin üldse kinni. Aga see oli härra nädalavahetusel pikemat lahti õhtul jah, oli jah, laupäeval ja pühapäeval. Laupäev ja püha või reede toob küll või reede ja laupäev, aga ma ei oska, ei mäleta. Mõtle nii palju aega mööda läinud, kellel ei olnud, ei olnud kella kahe kohe lavale num. Laupäeval ja siis veel ühel päeval oli kella kaheni ilmselt, aga muidu oli kella üheni. 30 mitte mingil juhul ei olnud. See tuli kunagi hiljem hoopis, kus läks juba kella viieni, et niikaua kui kaks joodikut on sees, noid välja ei tohtinud lisatavad kui tuli see omanike aeg ja siis oli nii, et istuge kella viieni ja järgmine päev pead jälle ja nädal aega jutti nii pead pead jälle kohe hommikul tööle ju tulemas, koristaja tahab vaipa tõmmata ja koristada nii-öelda. Ja ettevalmistusaeg ju ka veel, et ega magada küll ei saanud enam. Meil oli siis teemaks oli restoranisaal, oli baar, kus SR töötas. Oli see rõdu paar, kas veel oli mingisugune? Sisepürgivat sisepuhvet ja siis oli veel noh. Ja siis oli härraste ruumida, kujutas endast säärast ärestermadiaali eraldi mööbliga tellitud, me veel nii mingi naharibadega olid nagu kapiukse need keskmised osad nagu tehtud Ta oli eraldi tellitud siis igavest suur laud nagu briifingu, kas nii ajada ja, ja ümarümarlauda, aga ta ei olnud ellipsikujuline, minu meelest ta võis ümmargune hästi suur olla ka spetsiaalselt tellitud selle ruumi jaoks just. Nii, seal oli siis need puhvetkapid, siis oli nõud, ei nõud jah, nõusid, osasid eraldi nõusid, osasid mingeid eriti ägedaid oli ka seal kapis seal kristallvokaale ja niukseid asju ja siis see härrastetoas sinna said siis sina seal käisid linnavalitsuse mingid väiksed nõupidamised ja kui oli väliskülalisi, oletame linnavalitsusel võib-olla ei olnud päris oma maid, ma ei tea ju. Et siis nad võtsid selle koha, tellisid omale siis igasugused, käisid need kaubad, tarnijad, nii-öelda need, kes kelle kaudu sai angerjaid ja ja igasuguseid asju nüüd küll kala ja liha poole pealt, ütleme, need käisid need bossid nendega lepiti kokku nendes asjades, mida saab ja miks, miks ei saa? Sa rääkisid, et tulid kapinõudega nagu jah, küsin ja küsin asjaliku küsimuse, et sinu kui eksperdi käest, kas tol ajal varastati ka restoranist nõusida. No üli, üliõpilased võib-olla teatud määral, see ei ole mitte kunagi välistatud. Üliõpilased, vaata, kes ühikates, ma ei taha nüüd öelda, et nemad on vargad, lihtsalt neil oli vaja ilmselt ütleme, valge saal oli ka ju väljas oli söökla päeval, eks ole. Et võib-olla võib-olla mõned võtsid mingi kahvlid vederigi, mida neil parasjagu vaja, võib-olla ka veel midagi väiks, väike kadu, kaoprotsent alati sellises kohas olemas. Ega see ei ole kunagi välistatud üheski riigis ega üheski kohas loomulikult, ja need inimesed ei saanud päris vargaks tituleerida, aga köhikates tehti näiteks mingi kontrollimine, siis selgus, et seal oli ikka ja ühteteist. No ikka oli midagi, jah, aga, aga noh, see ei ole mingi valdav osa, see on mingi loomulik kadunud. Kuna praegu on papis nõu, nüüd on lihtsalt nagu asja hobuseetapist nõus olla, et ei ma rääkida. Nüüd ei ole põhjust restoranis varastada, nõusin papis nõuda nii odavad. Po ei odav odavaks ega siis kaljuollu ei ega siis ka ei olnud, võib-olla selle hinna pärast, aga käepärast oli lihtsalt võtta. Võib-olla nad võtsid kulinaaria eest, oletame nüüd mingi salati tärgi, siis nad mõtlesid, et neil ei ole kahvleid värki. Oletame, ja siis võitsid kahvlid ka ligi, võibolla osad tõid isegi pärast tagasi, ega noh, no sõi kõhu täis ja tagasi, ega ma ei saa küll öelda nüüd, et üliõpilased nüüd vargad lausa oli, ega ma, ma ei, ma kahtlemata, aga ma ei tea, taha ka, sest ma ei ole kedagi teolt tabanud. Ja nii, eks ikka midagi selge, ja kui sa paaris töötasid, siis oli siis sealt neid pits ei virutanud. No mingi osa läheb katki aja jooksul, eks ole, ja niimoodi ja, ja ei tea neid virutamisi. Joobes. Kodanikud käitusid korralikult. Sel korral ei olnud kombeks ennast nii-öelda päris täis kaanida, selge on see komme tulla ka hiljem. Nii see komme tuli hiljem sel ajal, kui see maja oli uus ja ilus siis olid inimesed viisakad, rahulikud ja, ja sinna ei tulnudki, selline kontingent ütleme, kes oli selline labane, sest nad kartsid ilusaid ruume. Vaata, ega ega niisugused inimesed ei tahagi ilusas ruumis olla ja, ja nad ei tunne ennast seal turvaliselt, sest see pole nende koht väga õige ja nad tajuvad seda ise ja nad ei tulegi sinna. Seniseid mõttelõngale toetuses ma võin öelda järgmis et rokimeestepaarid siis geipaarid ja, ja nüüdse teema baarid peletavad eemale sellise inimese, kes sinna tegelikult ei peaks kuuluma mingitest nime järgi kahte ütleme, ussid, ossid pelgavad sihukesi kohti. Mis on teema. No on ju lihtsad veinibaarid ja ütleme seal kokku, see, mis seal nüüd Londoni hotell on, seal oli ju see õllekas millessennist mina seal sees kunagi käinud, aga ma tean linna seal väga finantsiliste ja, ja, ja kahtlemata aga, aga ütleme niimoodi, et eks igaüks tundis ära kuulama. Kuulub see, eks ole kulgenud, nüüd on selline lugu järgmine nädal, see saame jälle uuesti kokku ja räägime täpselt sama juttu ja samadel teemadel edasi siis väga palju aspektamine jäänud, lihtsalt lahti rääkimata ja mul on ütlemata heameelt tänased siia stuudiosse tulla. Kohtume.