Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port kuuldes kedagi hüüdmas, kes tahab raha saada ja ta ilmselt ise minemata, arvates, et nagunii on tahtjaid rohkem kui raha ja seega võiks pettumust vältida. Seekord on olukord aga teistsugune. Raha on saadaval sadades miljonites ja soovijaid peab sunni korras kohtu ähvardusel ajama, seda vastu võtma näiteks Iirimaal ja Luksemburgis. Kasulikuks taustainfoks tasub esmalt uurida USAs teoksil olevat maksureformi, millega lubatakse makse vähendades luua uut rikkust, elavdada ettevõtlust ning tööhõivet. Muuhulgas näeb reformikava ette suurte rahvusvaheliste korporatsioonide mujal teenitud kasumi oluliselt madalamat maksustamist, et välismaistel kontodel hoitavad hinnanguliselt umbes kahte poolt triljonit USA dollarit kodusesse raha ringlusesse meelitada. Hetkel näeb seadus ette Google'i või Apple'i sugusel hiigelettevõtte mujal teenitud kasumi maksustamist 35 protsendilise maksumääraga. Ja arusaadavalt püüavad ettevõtted kolmandikku teenistuse loovutamist vältida ning hoiavad raha välismaistel kontodel. Ning kasutavad mitmesuguseid maksude vältimise ja minimeerimiseks skeene. Täpset maksumäära pole teada, aga spekuleeritud on ülemerakondadelt koju toodava raha, lõivude langetamist 10-le protsendile. Suured summad erutavad valijate mõtlemist sedavõrd, et tegelik pilt jääb märkamata sest tõenäoliselt ei täidaks taoline raha kodustamine lubatud ettevõtlust. Elavdavad eesmärki faktid ju iseenesest räägivad sellest, et suured ettevõtted ei kannata sugugi. Rahanappust. Otse vastupidi, tänu riikide määratud territooriumite maksustamise reeglid erisuste pakutud võimaluste, peensusteni lihvitud ärakasutamisele rüplevad suurfirmad vaba raha meres ja maksavad pakutuga võrreldes asukohamaadele veelgi madalamaid makse. Neil on nii palju raha, et paremate valikute puudusel ostavad tagasi. Omaenda aktsiaid, näiteks Apple'il on välismaistelt kontodel 246 miljardit USA dollarit. Selle rahatoomisest USA-s poleks väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse elavdamisele kuigi suurt kasu. Oleks keskklassi suurenenud ostujõu parandamisest sest mis mõtet on midagi toota, kui kedagi pole teisel Polleti seda ostmas. Ja Euroopa on sünnitanud endale probleemi meelitades rahvusvahelisi, peamiselt IT-suurfirmasid läbi maksusoodustuste ja maksude kaskeemitamise. Taluvuse. Riigid näevad kasu suure ettevõtte kodustamises näiteks kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ning ettevõtete töö hõivana ja riiki heast küljest valgustama tulundusliku efekti näol. Ning rõõmsad ollakse väikese maksumääraga teenitava natukenegi raha üle. Kusjuures, nagu selgub, tihti ei saada miljardit teenimatult ettevõtetelt sentigi maksu tuli. Selline asjade kord on kahjulik normatiivse täismääraga maksustatavate Euroopa ettevõtetega. Konkurentsivõimele ja veelgi murettekitavam maks lisaprojektiks võib pidada raharikaste USA suurfirmade soodsat ja isegi sunnitud võimalust osta üles edukamaid. Euroopa kuue tehnoloogiaettevõtteid, saades kaubaga kaasa nende intellektuaalomandi patentide ja ärisaladustena. Tõenäoliselt on osa intellektuaalomandist loodud riiklik või Euroopa Liidu tõukefondide ehk kohalikelt kogutud maksude abil. Euroopa liidus tegeleb nende küsimustega konkurentsivolinik Margrethe Vestager, kes nõudis. Kes nüüd näiteks Luksemburgil riik, küsiku nende juures peakorterid pidevalt Amazonilt 250 miljonit eurot maksude tagantjärelenõudena. Saab näha, kas väike riik tahab või julgeb raha küsima minna. Õpperlikuks näiteks on Iirimaa, kellel kästi. Aasta tagasi Apple'i käest välja nõuda 15,2 miljardit USA dollarit. Tähtajaks määrati. Käesoleva aasta jaanuar kuid formaalselt põhjendatud raha väljanõudmise asemel asus Iirimaa selle vastu sõdima. Jaanuariks oli kohustus täitmata ja riik eelistab suure rahamäe vastuvõtmise asemel hoopiski teha täiendavaid kulutusi. Raha nõude. Kohustust apelleeriva protsessiga kohtuskäimisele. Tõenäoliselt venib kohtuvaidlus aastatepikkuseks. Läheb riigi läheb päris kalliks kuid halenaljakaks tulemiks võib aga olla jäämine kaotaja rolli ja saada karistuseks 15 miljardit dollarit.