Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile oleme ikkagi jätkuvalt seltsis näitlejannadega ja mis saab nii toreda seltskonna vastu olla? Mõned saated tagasi olime neil Tamara Makarova pühendasimattal suisa kaks pühapäeva. Ning et ei tekiks segadust, siis enam-vähem samal ajal võib ekraanidel näha veel ühte näitlejannat, kellel on sama perekonnanimi, Makarova. Ja kuna tegemist on ikkagi väljapaistva näitlejaga, siis mõtlesin, et peame ka temal peatuma seda jana veelkord, et perekonnanimed langevad kokku. Aga kui meie esimesega kangelanna nimi oli Tamara, siis täna räägime hinnast, nii et hinna Makarova tema sünniaasta on 1926. Ja pärit on ta keemiaravi oblastist. Kuivada Ta, millal ta õppis kina instituudis, isegi see pole nii oluline, need on aastast 1943 kuni 48, nii et alustab sõja ajal lõpetab pärast sõda. Aga jah, ma õpetajad nii, et satub sinnasamasse stuudiosse, sina samasse klassiku vaatajateks ongi rassi Mafia nimega ainult Makarova Tamara Makarova, nii et kuulub nende väljapaistvate Gerassimovi ja Makarova õpilaste hulka. Jällegi väikene juus ikka ju meie elus on juhustel oma roll. Ta ühe kooli etenduse ajal õppetöö käigus mängib Carmenit Merime Karmen-is ja seda näidendit Ta käis vaatamas Fadjeef, kirjanik Fadjeefte Mostme. Kunagi rääkisime päris pikalt ja neid seal seos peaks meie kuulajatel olema juba selge, et tegemist saab olema meil kohe filmiga noor kaardivägi. Ja kuna Makarova talle meeldib selles rollis, siis ta soovitab ka teda. Filmi taan osaliselt selles stsenaariumi autor, nii et Ljubov Kaardivägi ei hakka sellel filmil enam peatuma, meil oli päris palju näitlejaid, kes olid selle filmiga seotud ja teame, et film pälvis ka Stalini preemia ja kui inimene noor näitleja on saanud juba Stalini preemia siis ju lehed kirjutavad temast kõik räägivad temast ja ta on juba üleliiduline täht, nii et suhteliselt noore näitlejana saata üleliiduliselt kuulsaks. Kuid üks väikene lollikene on tal veelgi varasemast aastast ja see on ka üks film, millest me oleme rääkinud, see oli Donbassis. Kusjuures, kui vaadata neid Gerassimovi mälestusi või mälestusi temast, siis sageli on öeldud, et just nimelt hinna Makarova oli üks tema lemmikõpilasi ja seega üks tema lemmiknäitleja annasi. Ja kuidas need liinid kõik kokku jooksevad, kui vaadata, kes olid tema kursusekaaslased siis ühest neist me alles rääkisime suhteliselt pikalt ja see oli Klaara Lutško, nii et samalt kursuselt ja Gerassimovi ning Makarova õpilased. Kuivõrd tõsine õppimine oli, ütleme siis selle näite ka, et tegemist on ikkagi väga olulise kooliga ja väga paljud ka Nõukogude eesti näitlejad, nüüd juba vanema põlve näitlejad kadunud näitlejad olid ju seotud vot selle asutusega. Näiteks sinna kursusele, kus õppis Inna Makarova, võeti vastu 50 inimest, nii et kui õppetöö algas, oli kursusel 50 inimest ja kui õpetaja kas siis lõpetajate arvuks oli 13, nii et nii suur oli siis see pinge, et ainult 13 inimest pidasid lõpuni vastu. Ja miks nad õpingud ja see aeg on tema jaoks erakordselt olulised. Seal ta tutvub oma esimese mehega ja tema puhul võib tõesti kasutada, kui me oleme vene kultuuriruumis, aga ka võib öelda, et rahvusvahelises kultuuriruumis legendaarne näitleja ja režissöör Sergei pundart. Selleks ajaks oli juba hinna Makarova kuulus, nii et ei saa öelda, et ta täiesti nimetu, aga Üleliiduline tähta juba oli. Ja oma mälestustes just sellest ajast, kui ta nüüd värskelt abiellunud Bondora Chuckiga kirjeldab ta kõike neid blankette Kremlis muidugi peamine, kes sinna kutsutakse, Ankondartšuk ja milline küllus seal valitses, kui poed olid tühjad, aga lauad olid seal lookas. Ja see abielu Bondar Chuckiga, et selle teemaga kohe alustada ja lõpetada kestab kuni 58. aastani, kuigi sisuliselt on nad lahku läinud juba 55. aastal. Kõlbondartšoki ellu ilmub uus näitlejanna Irina scaptseva. Kuid sellest abielust Bondartsukiga on Makarov aka tytar Natalja ja on ka tegemist väljapaistva näitleja ja mitte ainult vaid on taga olnud stsenaariumite autor ja tegutsenud režissöörina. Natalja, aga kuna tema viiks meid juba natukene lähemale tänasele päevale, siis me ei hakka teda ka ilmselt eraldi käsitlema. Nüüd on ju arusaadav, kui noor kaardivägi, hiilgav roll, kõik need preemiat siis pakkumisi tuleb igal poolt. Ja need roll on päris palju, nii et kõigil neil nagunii peatuda ei jõua. Üks kõrvalroll on kalka filmis külaarst. Ja kui ma seda filmi meenutan, siis selle süžee on niivõrd tüüpiline ikka jällegi, keegi saadetakse kuskile maale. Filmi vändatakse 51. aastal, ekraanidele jõuab ta 52. aastal. Tegemist on Instituudi lõpetanud tanud noore arstiga, keda mängib nimekaim Tamara Makarova. Siis võib tekkida isegi küsimus, kas me oleme sellest filmist rääkinud või ei ole seda tonka ikka oma olemuselt niivõrd tüüpiliselt. Aga ikkagi oleme. Ja täpselt samuti oleme rääkinud kahest teisest filmist, kus on tal samuti roll ja see on Vassili Bortnikovi tagasitulek, nii et enam-vähem tol ajal nisukesed märgilise tähendusega filmid seal on hinnaMakarova mänginud. Kuid järgmises tema filmist ma ei ole kindlasti rääkinud ja sellepärast peame sellel ka peatuma. Ja see on küllaltki oluline film, kuigi tal selles filmis on suhteliselt väike roll. Ja see viib juba meedi järgmisesse ajastusse, Stalini järgsesse aega. Aga kui meenutama tema sünniaastat, siis on paratamatus, et enamuste oma loomingust paigutub juba hilisemasse perioodi hilisemasse võrreldes Stalini surmaga. Aga miks me valisime, sest preemia ja algus on selles ajas. Ja seda filmi peetakse esimeseks Nõukogude Detektiiv filmiks nakas tal suisa esimene sellepärast et meil olid seal igasugused filmid, kus nõukogude luurajad olid seal läänes Jaagus võidelda ja toodi neid lapsi sealt tagasi mingis mõttes ka nendes süžeed olid detektiivsed, aga see on kuidagi nagu spetsiaalselt efektiivinaga valmistatud. Ja kui vaadata, millal see film jõuab ekraanile nõukogude ajal isegi tol ajal tol ajal samuti ei toimu ju midagi juhuslikult. Selleks on ju teatud seltsimehed, kes kõik välja arvutavad ja arvestavad seal oli kaheksas märts 1956, nii et naistepäevaks tuleb ikkagi pakkuda inimestele kingitusi. Uus film ja selle filmi pealkiri on rõõmiancevi toimik. Kuna me oleme nüüd juba aastast selle filmiga 1956 siis on väga raske öelda, tegelikult seda ei oleks raske kontrollida, aga kus seda aega võtta. Võib-olla, kui ta jooksis Eesti NSV tol ajal kinodes, siis ta võis olla ka mingi teine Pealkiri. No selleks peaks võtma kätte tolleaegsed ajalehed ja vaatama kino programme, mis tol ajal Eesti kinodes millised filmid mängisid. Kuigi Eesti NSV-s tehti valik eraldi. Nii et võib-olla seda filmi ei olnud, võib-olla oli? Ei, ja kui oli, siis võib-olla oli ka natukene teise pealkirjaga, kuigi Rumiandsast pidi seal ju sees olema. Igatahes selle filmi sisu on lühidalt järgmine. On üks autobaas, nii et negatiivne tegelane, nagu me teame, ei tööta reeglina kuskil juhtival kohal tehasesse on võimatu Darlika kuskil baasis. Ja selle baasi juht on ennast sidunud kuritegeliku maailmaga, ütleme siis niimoodi ja äritseb seal ja seal baasis töötab üks noor autojuht, keda mängib ka väga oluline näitleja, kellest me kindlasti räägime, kui me tuleme meeste juurde meesnäitlejate juurde, see on Aleksei Taal of. Ja need midagi aimamata saadetakse ta teele kuskile mingi kaubaga, aga see kaup on varastatud. Ja nüüd vapper miilits võtab ta kinni ja ta on kurjategija tabatud selle varastatud kraamiga eas baasil üle koos nende teiste tõeliste päris kurjategijatega iis püüabki tõestada, üritab lavastada, tema ongi see kurjategija, nemad ei tea mitte midagi nematult sõitud, aga sai partaalov ongise paharet. Ja nüüd on ta siis arreteeritud ja temaga tegeleb seal üks miilits, hakkab hotell ja miilitsakapten on eriti filmi algvariandis, peame mainima algvariandis erakordselt negatiivne tegelane. Ta ei saa millegagi hakkama. Ta on veendunud, et autojuht ongi kõiges süüdi. Aga nii ei saa ju ükski nõukogude film lõppeda ja mängu tuleb üks polkovnik, tema ülemus kõlas muidugi, omab hoopis laiemat silmaringi ja muidugi saab aru, kes on seal trass, kurjategija ja koguse kuritegelik bande võetakse kinni. Ja kui vaadata selle filmi valmimisprotsessi, Tanja kaveri soovitav teha, sellepärast sinu kogu seda maailma, mis iseloomustab ilmselt tänapäeva filmitööstust ju tol ajal pole. Ja päris huvitav raamat on, mille pealkiri on difo idioots, jonka, nii et vaikust. Võte. Ja selle raamatu autorid, onlazofjam, loodin. Ja seal räägivad nad ka päris põhjalikult, kuidas toimus selle filmi. Et kuidas siis realiseeriti seda ideed. Ja peamine probleem olevat olnud anda niisugust dünaamikat, auto kogu aeg kihutab ja nad kirjeldavad ka kõik võimalik oli hetki, kus tõesti operaatori elu oli täiesti ohus kui auto kihutas talle peaaegu otsa tema filmis viimase hetkeni ja siis pidi kuskile kraavi Ühest õppima. Nii et niisuguste raskustega oli selle filmi jäädvustamine seotud. Ja veel üks huvitav moment, mis seondub selle filmiga lisaks hiljem patalofon rääkinud. Ta õppis juhtima rasked veoautod spetsiaalselt sellele filmile või selle filmi jaoks. Ja naljaga pooleks kuskil on ka hiljem mõelnud, et küll on hea, et nüüd ta tagavaraks ka autojuhiload olemas, raskeveoautoload olemas, et kullana mingeid rolle ei ole, siis tal on teine võimalus ikka tagavaraks. Aga Nende filmide puhul korraldati seal algmaterjali läbivaatusi. Ja ma ei oska isegi öelda, miks on see seotud Leningradi partei oblastikomiteega. Võib-olla see läbivaatus toimuski Leningradis või lisaks tagantjärele vaatama, järsku oligi tegemist Lenfilmitoodanguga, antud juhul pole see üldsegi oluline. Aga seltsimehed vaatasid selle filmi ära veelkordsel algvariandi ja saadavad kirja sinna, kuhu vaja. Ja kirja sisu on enam-vähem järgmine. Et nõukogude miilitsat ei saa niimoodi kujutada. Sellepärast Nõukogude miilits on aus ja muidugi mingisugused seadusrikkumisi ta endale lubada ei saa ja seega tuleb need kaadrid sealt filmist ära võtta. Aga miks need suhteliselt jõulised kaadrid seal olid? Algselt sellepärast, et filmi autorid tahtsid näidata, et see autojuht kooli sisuliselt viidud närvivapustuse piirile, arusaadav jutt, nisukene detektiiv ja kuidas siis seda näidata? Kui talla oleks seal vanglas kogu aeg pakutud võileibu ja kohvi? No oleks seal rahulikult olnud, aga sellepärast näidati, demonstreeriti neid vanglatingimusi väga karmi naa, ütleme siis nii. Ta muidugi stalinlikust variandis ja keegi ei saanud ka isegi filmi esialgset mõtet realiseerida, kuidagi seal mingit peksu näidata, aga ikkagi päris niukesed, karmid tingimused. Ja vot siis muudetakse natukene seda pilti. Nii et kapten miilits muutub tsipakene leebemaks ja siis tuleb mängus polkovnik, kes kehastab seda õiget õiget miilitsat ja seda õiget pilti. Nii et lõpptulemus on natukene algvariandis teine, aga tegemist on detektiiv looga, seda võib vaadata, kes soovib ja arusaadavalt, kuna sellised filme eriti palju ei olnud, siis ta kogub ka väga suure vaatajaskonna, nii et on sellel 1956. aastal väga populaarne film. Järgmine inna Makarova oluline film pärineb aastast 1957 ja kannab pealkirja kõrgus ja ei ole seotud üldsegi mitte lennundusega. Ja selle filmi kohta isegi ei oska midagi õelda, jätab natuke saab öelda. Tegemist on ehitajate omavaheliste suhetega, ütleme siis sellises variandis. Ja need ehitajad vene keeles annad Montaarsenikud, nii et nad ei ole mitte need ehitajad, kes telliseid, laovad aed, Käsmonteerivat, midagi suurtest plokkidest. Ja need ehitused on seal kuskil kaugel mitel Moskvas, Leningradis ja nisukesed, vaprad Nõukogude inimesed, kes seal ehitavad. Ja selles filmis hinna Makarova mängib ka chat. Kes on niisugune kergemeelsem neiu, hästi lõbus ja üldse ta ühesõnaga väga sümpaatne näitlejanna. Ja kui keegi tõesti on näinud seda filmi kas või kaardivägi või neid teisi filme vaatab, siis ta on ju väga šarmantne ja väga kaunis näitlejanna. Me oleme nii iseloomustanud ta marama karata, aga ega hinna Makarova ei ole mitte vähem sümpaatne. Ja filmi lõpus muidugi ta kasvab, kasvab nii sisemiselt nagu teadlikumaks algust andis ka väga kergemeelne. Ja milles väljendub, kui tegemist on nõukogudefilmiga, kui noor inimene muutub teadlikumaks, siis ta loomulikult astub komsomoli niisugune areng. Ja mis on selle filmi puhul üldse ja mitte ainult selle filmi puhul ka küllaltki tüüpiline Nõukogude inimesed kirjutasid igale poole kirju. Ja nõukogude inimestele oli ju jäetud nisukene mulje, kuulub neelarwicon rahva oma ja tuleb aina kõrgemalseisvate instantside poole pöörduda ja kirjutada. Ja meil olid siin ju igasugused näiteid, kuidas kodanikud polnud rahul, laulus juba lauldakse ülikoolist, mis Lenini mägedel on ja ülikooli tegelikult ei ole. Ja täpselt samuti kui inimesed, inimesed muidugi mitte massiliselt, vaid leidus ka neid, kes nägid hinna Makarova selles filmis ja väljendasid väga suurt rahulolematust, kuidas siis nii, et näitlejanna, kes noores kaardiväes mängib sõda, haprad komnoort, nüüd siis kuskilt kõlgub mingi ehitusdetaili otsas, suits on tal käes ja riides on ta ka kuidagi Te korralikult, et kuidas nii on võimalik ja kas üldse sobib. Ja sageli juhtub, et mõni inimene kuidagi ei suuda eristada kaht filmirolle, vaid tema jaoks on üks persoon, kes ongi elu lõpuni tar komnoor, noorest kaardiväest ja nüüd järsku, kuidas siis nii? Ja tõesti tagantjärele, selle filmivõtteid kirjeldades on öeldud, et hinna Makarova tundis ennast osa võtteid toimusidki ehitusel. Et 60 meetri kõrgusel tundis ta ennast täiesti vabalt. Nii et nii mõnedki kolleegid olid rabatud, et kuidas siis nii pole ju ehitaja aga ilmselt kõrgustada ei häirinud. Seal olid igasugused seiklused, sellepärast vist oli see üks filmioperaator, kes kartis kõrgust ja kuidas siis nüüd neid võtteid teostada. Aga arusaadavalt, et enamus nendest võtetest olid paviljonis, nii et mitte neid ehitusplatsil kuigi ka ehitusplatsil. Ja jällegi on kirjeldatud tol ajal neid võimalusi, kuidas siis püüti ühendada Need kaadrid nii et ühed olid siis seal ehitusplatsil võetud ja teised paviljonis ja kuidas neid seal kokku monteeriti, tol ajal neid võimalusi arvestades. Igatahes Filmu pälvinud ka mõned preemiad, rahvusvahelised Agassi rahvusvahelisus piirdub sotsialistliku laagriga Karlovi vaarilist festivalil ja kuskil veel. Kuid selle filmiga seondub üks oluline detail. Ja ikka on neid filme, kust pärit laulud hakkavad elama omaette elu ja mõõduvad aastaid ja inimesed ikka neid teavad, laulavad, mäletavad, reageerivad kuidagi eriliselt, kui neid kuskil kuulevad. Ja sama on ühe lauluga ka sellest filmist, võib-olla hiljem juba inimesed unustasid, millise filmiga on tegemist, aga laul oli ikka populaarne muidugi, eriti vahetult pärast filmi jõudmist ekraanidele. Seega 50.-te lõpus, 60.-te alguses ja see laul kannab pealkirja Katšegaariumi. Nii et me ei ole ei ahjukütjad. Nonii, peksmist Katšegaare tõlkida ka puusse padu, vaid me oleme just nimelt need ehitajad, niisugune laul. Ja üldse selle filmimuusika on tähelepanu väärne, sellepärast et selle autor Conradi on džentril. Nii et väga tuntud nimekas helilooja Kai, järgmine, 1958. aastal valminud film, minu kallis inimene on linna Makarova loometeel niisukese olulise murrangulise tähendusega aga seda isegi pigem tema isikliku eluvaatevinklist lähtuvalt. Ja kui mõelda nüüd selle filmi pealkirjale minu kallis inimene siis just nimelt selle filmivõtete käigus oligi ta pontar Chuckiga lahku läinud. Jällegi, kui seda võib nii nimetada aega, arvestades kollast maailma, siis sellele suhtele pandartš Makarova, tol ajal pöörati väga palju tähelepanu njat, kuluaarides, nende lahkuminekust ja sellest kõigest ja tagantjärgi ka meenutustes ja tütre meenutustes on päris palju juttu. Aga meie jaoks ei ole see väga oluline. Milles film jutustab, jutustabki suurest armastusest on arst ja seda arsti mängib jälle patalov. Ja see arst on terve elu olnud armunud ühte no võiks nii-öelda natuke kaootilise tüdrukusse. Ja jällegi, kuidas siis filmis seda välja joonistatakse, mis on nende kaootilise leiude unistuste läks, nad tahavad saada loomulikust näitlejanna, kas hakata ei saa? Ja saab hoopis dialoogiks ja seda tüdrukut, mängibki hinna Makarova. Ja need on nende suhted tohutult keerulised, seal juhtub igasuguseid asju ja veelgi keerulisemaks kõik muud siis kui puhkeb sõda. Nii et film siis algab sõjaeelsel ajal ja järgnevad sündmused on sõja ajal. Ja kokku saavad nad uuesti, mees töötab sõjaväehospidalis, taan kirurg ja nüüdse noor tüdruk on saanud raskelt haavata. Ja ta lõpp tulebki või need kaadrid on, kus mees, see armastav mees peab opereerima ja päästma selle neiu elu. Ja paistab, et selle filmi süžee on niivõrd mänguline hiljem ammu aastal 2010 selle idee võtabila üks seriaal või selle alusel ja see seriaal peaks olema 16 seeriast, jääb niisugune pikk lugu, nii et põhimõtteliselt samas muidugi mängivad seal hoopis teised näitlejad ja aasta 2010, aga aluseks on seesama film. Hinna Makarovad võib näha ekraanidel ka väga sageli kuuekümnendatel aastatel ja seitsmekümnendatel aastatel ka hilisemal ajal. Ja neid filme on tõesti hästi palju. Trollid pole küll väga suured, aga neid on tõesti palju. Ja võib-olla mõned olulisemad näit tead et meil oleks vähemalt mingisugused verstapostid. Aastal 1961. Näiteks on ta väga lõbusas komöödias, ega teda eriti Komõõdiates pole. Ja selle komöödia pealkiri on tüdrukud. Ja sisu on järgmine, jällegi tegevus toimub kuskil kaugel Uuralites Jaan üks metsakombinaat tähendab sovhoos, kus tegeletakse metsa varumisega ja sinna saadetakse tööle kokana üks noor neiu, kelle nimi on tootja, nisukene, sümpaatne neiu ja nagu ikka noored inimesed, Oll. Ühel õhtul tants, plashatcahvlijat tantsud ja seal tutvub ta ühe noormehega, keda siis kohalik nimetavad, vaid peavad üle külapoisiks, ütleme siis niimoodi. Ja ta on ka mitte lihtsalt niisugune poiss silmapaistvas, vaid ta on ka metsalangetajad, brigadir ja tema nimi on Ilja. Ja no kuna ta eneses nii kindel, siis ta läheneb sellele tüdrukule väga enesekindlalt ja sisuliselt saab korvi. Ja nüüd on ta muidugi solvunud, et kuidas siis nii üle terve küla poiss ja temaga seal lõi tantseta. Ja Ta ühe oma sõbraga sõlmib kihlveo, et võidab selle neiu südame nigunii ja siis film peab lihtsalt räägid kelnerit, lõbusaid lugusid, kuidas südame võitmine käib. Ja kaks noort inimest jällegi väga tüüpiline alguses turtsuvad üksteise peale mingi salakaval plaan aga pikapeale tekibki suur armastus, päästab see, jõuab juba sadamasse, kahe kohe abielluvad. Aga, ja me teame, et üks väga oluline kategooria on aga muidugi filmid kahe lõppeksid ilma selleta, et nad üldse kuskile jõuaksid, aga keegi jutustab. Tegelikult Lea Dani arvab, armastage teda, aeg-ajalt on sõlmitud kihlvedu ja vot sellepärast ta siis niimoodi tegutseb. Aga tolleks ajaks hilja on juba sügavalt armunud ja nüüd ta siis peab ta asjale tõestama. Tegelikult on ikkagi suur armastus ja ei ole üldsegi kihlvedu, son ammu unustatud pesakonnast lõbus filmikene. Ja kui vaadata, keda selles filmis mängib hinna Makarova siis ta on tootja toakaaslane, aga see on väga oluline persoon, sellepärast kaks sõbrannat ikkagi kõik mured räägitakse ju kindlalt ära, nii et selles filmis siis niisuguses rollis on hinnaMakarova. Siis on Inna Makarova filmis, mis jällegi pälvib hästi palju tähelepanu ja kogub päris suure publiku. Aga Nõukogude Liidu variandis need on ikkagi kümned miljonid vaatajad, nii et vaatajaid hästi palju. Ja see film on 1966.-st aastast ja haakub esimesega või selle eelmisega, millest me rääkisime tulenevalt pealkirjast, aga siis on muidugi täiesti erinev. Selle filmi pealkiri on naised, nii et kuidas meil olid tüdrukud, siis need on naised. Aga seal hoopis siis on film, jutustab kolmest põlvkonnast naised, kes köik töötavad mööblivabrikus hammelile, demonstreeritakse, kuidas nad siis töötavad, kuidas nad elavad, millised on nende suhted. Igatahes niisugune film, kuid veelgi suurema auditooriumi kogu film 1971.-st aastast. Ja selle filmi pealkiri on venepõld. Aga kuigi hinna Makarova mängib selles filmis ja see osa ei olegi nii väga väike ei hakka praegu sellel peatuma selle pärast kõigepealt aega pole eriti palju ja teiseks selles filmis mängib pea osa Nonna Mortjukova, aga temast tuleb meil kindlasti eraldi rääkida ja tema nimi meil juba ju vilksatas ka läbi. 1900 kaheksakümnendatel aastatel võib hinna Makaravat näha harvemini ja millega ta peamiselt tegeleb. Ja see on ju nii iseloomulik tol aja Venemaale või Nõukogude liidule ta väga sageli esineb, käib või tegeleb kontserttegevusega, nii 100 tol ajal nimetati ja need olid väga populaarsed kohtumisõhtud kuulsate näitlejatega, nii et Nõukogude liidus neid ju korraldati. Ja kui mõelda selle riigi hiiglaslikule territooriumile, siis andis neid linnu ja linnakesse läbi sõita lõputult, kus siis sai rahvaga kohtuda, kus sai rääkida Nendest rollidest, kuidas sündis, mõnikord näidati ka mingisuguseid katkendid, nii et see oli täiesti ette valmistatud nisukene kontsertesinemine ja ta oli väga sagedane taoliste ürituste läbi viia just nimelt tol ajal. Ja need paistab, et olekski nagu filmikarjääril lõpp, aga tegelikult ei ole. Sellepärast et kahe tuhandetest aastatest, nii et sisuliselt tänapäeval, kui nii võib öelda, võib teda küllaltki sageli näha neid juba vanemate naiste rollis teleseriaalides, nii et neid on hästi palju. Ja ma isegi ei oska praegu 100 protsendi kindlusega öelda, aga vähemalt kuskil poole jäänud silma hinna Makarova hooleks meie seast lahkunud, nii et peaks ja andku jumal talle tervis elama tänase päevani. Ei ja seda ei saa aga öelda, mainime siis ka ära. Et tema teine mees pärast lahkuminekut on ta mõnda aega üksi, abiellub uuesti ja tema teise mehe nimi on Michall järel man. See inimene ei ole seotud kinomaailmaga, aga nimi on väga oluline ja väga suur. Tegemist on tunnustatud teadlasega kirurgiga ja just nimelt ainult raviva arstiga, vaid inimesega, kes on kirjutanud väga palju väga kaalukaid teadusliku sisuga, tõid ka teda või peaaegu igas suuremas teatmeteoses leida. Ja lõpetuseks ma mõtlesin, et kuna me juba rääkisime ühest laulust, et tegemist on väga populaarse väga tuntud lauluga ja et meie kuulajad saaksid kas seda meelde tuletada või nooremad esimest korda kuulata, Ta siis las viimasena kõlab see Katšegaarium mõõnia Plotniki. Ja see laul on Nikolai Rupnikovi esituses ja sellega võikski täna lõpetada, et järgmine kord tulla juba ühe uue kangelanna juurde.