Head vikerraadio kuulajad ilusat pühapäeva teel. Meil on üks väike võlg, aga võlg tuleb lunastada. Eelmine kord rääkisime väljapaistvast Nõukogude näitlejannastile nakkusminast. Ja meil oli viimasena käsitlemisel tema film, mis valmis 1947. aastal ja kandis pealkirja vene küsimus. Ja selle filmi eesmärk, ülesanne oli demonstreerida pakkuda inimestele, et need liitlased, sõjaaegsed, liitlased, kellega ühiselt võideldi ja keda esitleti ikkagi positiivses valguses. Tegelikult on suured vaenlased ja väga palju ja see ei ole kaugeltki ainus film, mis seda ülesannet täidab. Ja see oligi viimane teos, kooros Jelena kusiminaar. Kakera jõudsime käsitleda. Ja lubasime, jätkame temaga, nii et vaatame veel mõned filmid, kus ta on mänginud nii et ajas pärast 1940 seitsmendat aastat. Aga need filmid iseloomustavad ja meile väga hästi, kuidas kunst rakendatakse ideoloogia teenistusse. Ja variandid võivad olla ju väga erinevad, siin tulevad korraldused otseselt ülevalt poolt, keegi ei diskuteeri, keegi midagi ei arva. Ja kui mingisugused teosed kas või filmid jõuavad ekraanidele, siis nendesse suhtutakse Ki nii nagu peab, nagu ülevaltpoolt on see käsk kätte antud, kui on vaja, kritiseeritakse aga reeglina, kui on juba jõutud ekraanidele kolmekümnendatel aastatel, neljakümnendatel aastatel toosis kriitika saab olla valdavalt ikkagi positiivne. Sellepärast et kõik instantsid on läbitud. Ja selles mõttes suhtumine ka filmidesse, mis iseloomustab tänapäeva Venemaad ja üldse kunsti on natukene muutunud tulnud. Ja tahaksin meie kuulajatele, kuigi neid ei saa aega, aga põhimõtteliselt pole siin suurt erinevust tuletada meelde ühte väga huvitavat intervjuud. Mees oli ajakirjanduses nüüd vanad head tagasi. Ja kus küsimustele vastas Hermitaaži direktor ja iseloomustas seda olukorda, olukorda, tsensuuri kah olukorda kunsti ideoloogilise juhtimisega just nimelt variandis. Tänasel päeval võib-olla ülevalt poolt nii palju käsk jaganud, aga lahti on lastud just nimelt see altpoolt tulev initsiatiiv, nii et väga sageli inimesed võivadki juhtida ja direktor mainis, tegemist on ju demokraatliku ühiskonnaga ja inimesed juhivadki tähelepanu. Et vot see film, näiteks film Matilda Nissan kutsunud välja väga suuri vaidlusi ja mis käsitleb Nikolai teise isikliku elu. Et rahvale see suhtumine ei meeld ja võimsis Omalt poolt teavitabki ütlebki, et kuidas siis saab lubada taolist teost ekraanidele sellepärast et see film ja muud kunstiteosed on ju valminud, et maksumaksja rahadega ja kui maksumaksjale see teos ei meeldi, siis tulekski ekraanidelt korjata ja mitte seda filmi demonstreerida. Natukene lihtsustatud variant, aga võib-olla iseloomustab seda nüanssilist erinõust, kui me võtame nüüd aastaks 30 40 ja tänase päeva, nii et vahetevahel käske ja korraldusi võib jagada tulenevalt siis erinevast mehaanikastrai mingisuguseid nippe kasutades, aga tulemus on ikka üks ja sama, see on keeldude ja käskudega kultuuri juhtimine ja selle rakendamine ideoloogia teenistusse. Aga tuleme Jele nakkus mina järgmise filmi juurde, kus. Küsimus see film valmib 1950. aastal ja kannab pealkirja salajane missioon. Ja kui seda filmi vaadata, siis millegipärast tuleb film, mis oli ju ekraanidel korduvalt siis kui saate autor oli tunduvalt varem kui praegu. Aga väga paljud inimesed seda filmi kindlasti mäletavad, seda on demonstreeritud ka hilisemal ajal ja tõesti Ta on ikkagi oma žanris täielik saavutus ja saan 17 kevadist hetke. Ja ka selle filmi nagu salajase missiooni sündmustik leiab aset 1945. aastal ja ka selle seriaali kuskil viimaste filmide temaatika haakus selle küsimusega, kuidas lääneliitlased üritasid või Saksamaa üritas nendega leida siis mingisugust sobingut sõlmida mingisugune separaat, rahuleping ja siis saksa väed oleksid oma kõik jõud saanud suunata nõukogude maa vastu. Vot sellest rääkinud, ehkki see 45. aasta sündmusi kajastav film ja need salajased läbirääkimised ja eesmärk muidugi ei ole mitte veelkordselt demonstreerida, kui halvad on sakslased, see on niigi selge. Seda on räägitud ja elu demonstreerinud juba aastaid, vaid filmi eesmärk on paljastada inglaste-ameeriklaste salajased plaanid ja seal on muidugi vapraks luurajat, kes sõda, köik avalikustavad jaagu, juba asi on avalik, siis sõid, lepingut sõlmida ei saa. Nad on enam-vähem kokkuvõtvalt selle filmi sisu. Ja miks see film on võib-olla veel huvitav ja pälvib võiks pälvida mingisugust tähelepanu, seal on ekraanil näha kah Hitlerit, et iseenesest pole siin ju midagi uut. Aga tolle aja kontekstis küll. Ja seda rolli mängib Vladimir sadelliv. Ja see ei olnud tema esimene Hitleri rolli täitmine. Ja see on nüüd film, millele ma tahaksin küll meie kuulata, tähelepanu juhtida. Ja see film kannab pealkirja Berliini langemine tänava pealkiri juba meile ütleb, millega on tegemist, aga miks meie võiksime sellele filmile tähelepanu juhtida? Sellepärast et see on vast GAGi üks Staliniana tippteostest. Nii et me ei leia vist mitte ühtegi teist filmi, mis oleks nonii, vot räigel kujul ülistanud Stalinit, kui. Son maksimum ütles niimoodi, seal tippsaavutus, valmib see film 1949. aastal ja on üks vaadatuim film 50. aastal. Nii et tõenäoliselt jooksis ta ka Eestis Eesti NSV-s kino ekraanidelt. Teisiti on vaevalt võimalik, aga pole olnud aega neid vanu ajalehti sirvida. Ta, mis programmis oli kinolinal oli. Ja väidetavalt seda filmi käis vaatamas ligikaudu 38 miljonit inimest. No pealkiri meile juba ütleb, et tegevus leiab aset isamaasõja päevil. Kuigi sündmused algavad veel enne sõda. Juba see sissejuhatus tähendab meile või räägib meile, mis on siis selle filmi peamine ülesanne on ülistada Yoshifissarjunud Stalinit. Muidugi formaalselt või sisuliselt küll lähtuda, siis ei ole ta filmi mitte peakangelane, ta on muidugi seal kuskil kõrvaljumalus on kõige selle kohal. Ja film jutustab meile ühes terase keetiast töölisest, kelle nimi on Aleksei Ivanov. Ja muidugi ta on eesrindlane, teisiti ei saagi olla. Ja nüüd juhtub üks niisugune sündmus, nii et algkaadrites juba näeme seltsimees Stalinit ja on tegemist vastuvõtuga. Vastuvõtt me võime ju neid kõiki, et kujutada. Ja nüüd ta vestleb seltsimees Staliniga ja me võimega tõmmata mingisuguseid paralleele igaüks hästi, võib ette kujutada, et ta on kuskil tähtsal vastuvõtul, no miks ka mitte, Eesti on väike riik, president millegipärast on kutsunud või kuskil korraldab vastuvõtu ja inimene on seal noor, tubli, et inimene ja millest ta siis räägib presidendiga või milles siis räägib Aleksei Ivanov Staliniga. Ta jutustab Stalinile oma suurest armastusest ühe neiu vastu nisu, Need teema. Ja siis puhkeb sõda. Nii et seda seda armulugu takistab ja armas läheb vabatahtlikult rindele, aga neiu satub sakslaste kätte sunnitööle. Ja vot siis selle noormehe silmade läbi näidatakse meile kogu seda sõjakäiku algusest kuni lõpuni. Ja meile antakse mõista, et kogu see edu, et selle garant või selle siis peamine sepitseb, ongi seltsimees Stalin, niukene igal pooltega tunnetame ja näeme. Ja need, kui siis Nõukogude väed vallutavad Berliini, siis näidatakse naelaga kaadreid Hitlerist ja Eva Braunist, kuidas nad seal punkris istuvad ja just nimelt see näitleja mängib Erki Hitlerit. Ja kogu see kulminatsioon võikski olla siis selline, et kui nüüd Riigipäeva hoone vallutatud siis sama kangelanna heiskab lipu Riigipäeva hoone katusele. Aga kuna ametlik klišee oli ripu heiskajad juba leidnud, Need olid ju need tuntud Jegorov, Kantar ja siis ei saanud ju seda stereotüüpi seda klišeed kuidagi murda. Ja sellepärast Aleksei Ivanov siis katab neid tulega. Leitakse nisukene abistav roll, kui need kaks viivad seda lippu sinna ülesse. Aga muidugi rabav on filmi finaal, filmi finaal ongi selline ja kogu see film meile jõu segab kokku ühte patta reaalsuse ja väljamõeldud lood. Nii et selles mõttes samas, kui me vahetevahel tänapäeval räägime tõejärgsest ühiskonnast siis Nõukogude variandis olnud reaalsusel ja tõel, no mitte mingisugust omavahelist seost väga sageli. Ja see film seda demonstreerib suurepäraselt. Ja millised on lõppkaadrit, Stalin saabub Berliini, Stahlil lendab Berliini, ta maabub Riigipäeva hoone ette, igal pool lehvivad lipud, siis ta väljub lennukist ilusat kaadrit ja möödub rivist, kus seisavad kõikvõimalikud inimesed, need olled, vangistatud, kes nüüd tänu Nõukogude armeel on siis vabastatud. Nad muidugi esindavad erinevaid rahvaid, nii et seal kõik kisavad eri keeles, elagu seltsimees Stalin ja lõppkaadrites me siis näeme, et seal Stalinit tervitamas on ka Aleksei ja ta näeb oma armsamat. Ja nüüd nad kohtuvad ja vot see ongi sesse võidupäev ja niisukene tipp selle filmi lõpus. Nii et me ju teame, kuidas need reaalsed sündmused välja nägid, aga vaatajate jaoks luuaksegi nisugune pilt, seltsimees Stalin ongi sinna saabunud ja selline vastuvõtt seal ka aset leidis. Ja kogu selle filmi truck saab siis esimese kui Stalini preemia ja nende seas ka Hitlerit mänginud Vladimir Saveljev. Kui keegi soovib vaadata, kuivõrd sa veel jääb, on sarnane ja kuivõrd sarnaseks on ta grimmi abil Hitleriga moondatud, siis võimalus Facebooki lehel on olemas. Ja tegemist, mõned autorid väidavad, et on ühe kallima Nõukogude filmiga, sellepärast et seda kõike lavastada. See nõudis ju päris palju ressursse. Aga ma soovitaks ikkagi ja palusin panna selle filmi kuskil viimased kuus minutit sinna samale Facebooki lehele. Seda kulminatsiooni vaadata sellepärast, et midagi nii mastaapset Stalinit ülistavad lõiku anna filmides otsida. Meil olid igasugused kaadrid, kus laevad möödusid mingisugustest ausammastest ja kui suured suured laevad kandsid nime Stalin ja teda lausetes ülistada. Aga monteerida sedavõrd kokku reaalsed sündmused ja väljamõeldud sündmused ja ülistada Stalinit, nagu tehakse selle filmivariandis. Neid näiteid eriti palju ei ole. Tuleme nüüd Jelena, kus mina filmirollide juurde tagasi ja üks suhteliselt väike roll on tal 1953. aastal valminud filmis laevad vallutavad bastione niisukese keerulise pealkirjaga film, kuidas siis laevad võivad vallutada bastione. Aga see film on pühendatud ja jutustab admiral Fjodor Ušakovist, persoon tuntud vene ajaloost. Ning võib öelda, tegemist on sellele kangelasele pühendatud teise filmiga. Teine seeria nagu jätk, film ja esimene kannabki otseselt pealkirja admiral Ušakov ja Jelena kuisminaa mängib selles filmis leedi Hamiltoni. Ei, aga hiljem, kui vaadata, siis ega eriti palju suuri rolle tal rohkem ei ole. Tema kaks viimast filmi on aastatest 1974. See on film, väljalend hilineb, seal on tal suhteliselt episoodiline roll. Ja teine film, seal on tal küll suurem roll, see on 77.-st aastast käia, selle filmi pealkiri on õnnetu. Ja mingis mõttes väiksed jõu, mõned inimesed ka seda filmi vaadata. Sellepärast et õnnetused on ju õpetlikud lood ja arvestades praegu ühte teemat, mis on meil väga aktuaalne võiks seda filmi isegi kuskil siin ja seal mõne poliitilise jõu initsiatiivil demonstreerida, kui natukene nalja teha. Millesse film jutustab ühest noorest mehest, kes on sattunud alkoholi küüsi ja ta on alkohoolik ei suuda sellele saatanale vastu seista. Ja lõpuks saab ta hakkama ühe vargusega poest nii kaugele, siis on see liin teda viinud, hakkab vastu miilitsale ja meile näidatakse, kuidas kõik jätavad ta maha, kõik õlgavadka, abikaasa ja ainus, kes lõpuni jääb uskuma, võib-olla õnnestub kuidagi suunata poeg õigele teele, see on tema ema, nii et meile näidatakse ema armastust poja vastu ja kuhu võib see viinakurat selle noormehe viia. Ja seda ema mängibki Jeljena, kus mina, nii et see on tema roll. Ja lõpetuseks Jelena, kuidas mina jäi vist eelmine kord mainimata, tema surmadaatum, see on 1979. aasta 15. oktoober. Täna on meil natukene aega isegi rohkem kui. Ta veel ühte kangelannat ja valida enesele ühe uue teejuhi ja selleks on väga oluline nimi, oluline on ta valdavalt teatrimaailmas, aga teda võib näha ka kinoekraanidel ja see alla Tarassova. No ei ole ta vähem nimekas veel kord kui meie eelnevat kangelannad. Tema sünnidaatum on 1998 ja mis on ju väga eriline. Ta saab Nõukogude Liidu rahvakunstnikuks 1937. aastal, nii et pole veel ka 40, aga reeglina rahvakunstnik on ikkagi väga kõrge Nõukogude maal ja sellega pärjatakse ikkagi väga pikalt, kas siis teatrilaval või kinoekraanidel olnud inimest tema pälvib, aga selle 37. aastal ja Stalini preemiaid on tal suisa viis. Ning kui vaadata, Neid iseloomustavad lauseid, millega tega tituleerida antakse nõukogude ajal, siis väga sageli nimetatakse teda esinäitlejannaks ametlikult esinäitlejanna. Meil oli juba Farlova ja nüüd võib tekkida küsimus, et kui oli esimene, peaks olema nagu üks. Et mida siis peetakse silmas tema puhul just nimelt neid rolle, mida ta on mänginud teatrites tema elulookäik, mingi aeg oleksime võinud viia selleni, et nõukogude maal poleks tema nime üldsegi mainid. Ja ta oli selle trupi koosseisus, sellest oli meil kunagi ka juttu, kes kodusõja päevil satub kastrollidele välismaale, jõuab ta Ameerika ühendriikidesse ja mitte mingisugust kavatsust ja võib-olla põhjendusega sellega tema päritoluga tema pere looga ei kavatsenud tagasi nõukogudemaale sõita. Kuid väidetavalt teda mõjutas Stanislavski inimene, kes oli tema jaoks vastuvaidlematu autoriteet. Ja ta pöördub nõukogudemaale tagasi ja alguses on tal suhteliselt nisukesed teisejärgulised rollitased. Ka siis nõukogude võimul ei jää José teadmata. Ta et inimene tuleb küll tagasi, aga kogu see periood seal välismaal, see tekitab ju mingisugust kahtlust. Ja kui vaadata hinnanguid, et talle, siis vahetevahel mõned autorid on teda ka nimetanud paadunud Stalinistiks. Ja ametlikult jällegi nagu tüübilt klassikaline Nõukogude naine, vahetevahel ka nõukogude naise ideaal. Aga see on üsna tüüpiline nõukogude tolle perioodi kultuuritegelaste. Seda me rääkisime ja arutlesime kal juba far laua puhul, palju siis temas oli seda tegelikku armastus selle juhi ja süsteemi vastu ja palju oli see pealesunnitud roll, tema isiklik veendumus, väga raske on seda öelda. Et ta on hinnatud näitlejanna hilisemast ajast, kui ta on juba lahkunud, siis ta kinni kasvõi faktiklane. Et tema 100.-ks sünniaastapäevaks söega aastal 1998 anti välja talle pühendatud postmark ja kui nüüd vaadata neid Stalini preemiaid ja tuletada meelde tegemist on just nimelt teatri näitlejannaga, siis tõesti nendest viiest preemiast neli on talle omistatud rollide eest teatris. Ja vot see esimene suur roll kinos on aastast 1934 ja mängib ta ühte pearolli filmis äike Aleksandr Razdovski samanimelise näidendi järgi. Ja järgmine film, kus teda võib näha, see on Peeter esimene, Peeter esimesele pühendatud kahe seeria line film. Ja kui meil kunagi oli juttu Aleksei Tolstoi-ist tema romaanist, nii et selle romaani alusel on see film vändatud siis me rääkisime ka päris pikalt sellest, kuidas film ja mitte ainult film, vaid ka romaan olid ju sisuliselt otseselt Stalini tellimustööd. Nii et miks ja milline valik, mis puudutab ajaloolisi persoone Stalini poolt tehtud, sellest ma omal ajal rääkisime. Selle filmi esimene seeria valmib 37. aastal, need on kõik märgilised aastad ja teine 38. aastal. Ja kui selles filmis otsida allata rasvavad, siis ta mängib seal Katarina sedasama Katarinat, kes meil Al Katariina esimene hiljem erakordselt vana val huvitava saatusega naine. 40. aastal jõuab ekraanidele veel üks film, kus tal on küllaltki oluline osa. Ja see film kannab päris kummalist pealkirja meda isegi üsna raske eesti keelde tõlkida. Vähemalt otsetõlkes võiks kõlada eided, sest filmi pealkiri on Paabul aga vast peaks seda ikkagi tõlkima kui Taised. Ma pigem nii. Kuigi vene kontekstis olla niukene paabu, ei midagi muud kui heidet eesti keeles, aga midagi paremat ei oska praegu välja pakkuda ka. Millest see film jutustab, tegemist on ühe kolhoosiga Volga jõe lähistel kalurikolhoos ja seal moodustatakse naistest brigaad ja mis sisaldusel brigaadi eesmärk saada meeste brigaadist paremaks, kallis võistlus. Ja kui vaadata seda filmi, siis tehakse seal väga rasket tööd kogu aeg, igasugused võrgud seal vees on mootorid, mis aitavad, et seal välja tõmmata, need lähevad rikki. Ja siis nad Brad, naised oma füüsilist jõudu kasutades tõmbavad neid sealt veest välja, kalad hüppavad, niisugune film ja seda tegevust, seda brigaadi muidugi seal on konfliktid mõnede Taani usinalt tööd teha ja olla nii eesrindlikud, tahavad käega lüüa, aga ju veebis Tasane Varvara sõdavarvarat mängibki alla tarazova. Ja seal on veel üks niisugune oluline liin. Tema mees, kes varem suhtub temasse teatud üleolekuga, ei näe temas seda sisu. Siis nüüd kui selle sotsialistliku võistluse võidab ikkagi see brigaad, mille eesotsas on tema isiklik abikaasa saab aru, kuidas ta on eksinud ja hakkab oma naist nägema hoopis teises valguses. Niisugune väga Heati taktiline film, kuidas siis tuleb suhtuda abi kaasadesse? Muidugi, kõige suurema kuulsuse tõi talle roll, mille eest ta saabki selle ainsa Stalini preemia, mis puudutab just nimelt rolle kinoekraanil. Ja see on film süüta süüdi, noh pealkiri juba meile ütleb, et film on astrovski samanimelise teose järgi. Kuigi eesti keeles vahetevahel on seda pealkirja tõlgitud ka teisiti, aga jääme praegu selle variandi juurde. See film on aastast 1945. Ja selle lavastaja on ka tuntud režissöör, ilmselt hiljem räägime natukene pikemalt temast, Vladimir Petrov. Kuigi tegemist on ikkagi väga tuntud Aleksandr Ostrovski näidendiga, siis paari lausega võib-olla meeldetuletuseks sisu. Tegemist on ühe provintsilinnaga ja sinna saabub kastrollidele tuntud näitlejanna Jelena krutšinina ja teda mängibki alla tarazova. Ja see on näitlejanna sünnilinn, nii et sealt on ta pärit ja kunagi oli selles linnas oli noor, oli talveks kalalev suur armastus, Agas noormees jätab ta maha, sellepärast eelistab hoopis ühte rikast pruuti, ta abiellub temaga. Ja siis seal on Talga poeg ja selle poja, nagu arvavad linnaelanikud, on ta siis maha no ja lahkunud sealt linnast. Ja need, need sündmused, kulminatsioon leiab aset 17 aastat hiljem. Nüüd ta on juba kuulus näitlejanna saabub Sillakast rollidele ja esitab seal suurepäraselt oma rolli ja publikumenu on ka väga suur. Kuid on üks noor näitleja, kes ei suuda otsustada, kellega tal on siis tegemist, keda ta siis näeb, mis inimene see on? Et kas seal tõesti niisugune õilis hing nakutele alal paistab ja nagu ta on suhetes inimestega või ta on küüniline inimene, kes lihtsalt teeskleb, sellepärast et on jätnud oma lapse maha ja nagu provintsilinnas räägitakse ikka näitlejate elulood pakuvad ja kõigile väga suurt huvi ja räägitakse teda taga ja esitletakse niisukeses tumedas valguses. Aga mida see noormees ei tea, sõdoormas ei tea, et tegelikult ongi tegemist tema emaga. Niisugune lugu, mis filmivariandis jõuab rassolaga pearollis ekraanidele ja alla tarazova viimaseks tööks kinos jääb roll filmis. See film on juba hoopis hilisemast ajast. 1966.-st aastast ja selle filmi pealkiri on pikk, õnnelik elu. Selle filmi puhul võiks isegi öelda, et see roll, mida ta seal mängib, kaudne roll ja tegemist on ühe provintsilinnaga jälle, kuhu kastrollidele saabub Moskva kunstiteater. Nii et sündmused ei puuduta üldse seda teatrit ja neid Castrol, mis teised lood. Aga taamal näidatakse meile kirsiaeda. Ta esitab kirsiaeda ja see ei ole mitte väljamõeldis, vaid see on tõesti kirsiaed. Ja vot selles kirsiaias mängib ta rassova Ranyerskajat mängibki seda rolli, mis tal on teatritükis. Aga kuna seda näidatakse kinoekraanil, siis võib öelda. Ta on ka selles filmis rollis, nii et see on nisuke vahendatud roll. Muidugi, veel kord tuleb toonitada, et tema hiigelsaavutused ongi need rollid teatris ja just nende rollide eest on ta pälvinud selle austava suhtumise või tiitli, et tegemist on nõukogude maad, olla perioodi esinäitle Jannaga. Tema surmadaatum, et mitte unustada, on 1973, viies aprill. Ja kui keegi meie kuulajatest tahaks vaadata seda tema tippsaavutust, vähemalt nii öeldaks tippsaavutust laval. See on 1953. aastal üles võetud Moskva kunsti Teatril lavastus Anna Karenina. Seal võib teda näha ja see on võib-olla kahest vaatepunktist niisugune huvitav elamus. Tuletades meelde, et 1937. aastal saab taarsele rolli eest Nõukogude Liidu rahvakunstnikuks, nüüd on mõõdunud ikka päris palju aega. Ja ta mängib Anna Kareeninat uuesti ja juhtus kuidagi nii, et ma vaatasin seda teatrietendust varem kui seda filmi varianti. Ja olin natukene suures segaduses ja väga sageli juhtub, et kui sa oled mõnda raamatut lugenud, siis sa kuidagi kujutab neid kangelasi ette. Ja teatrilavastuse ekraniseering. See oli televisiooni jaoks tehtud, nii et seal televisiooni algaastad tuletas mulle meelde seda pettumust, mille ma poisikesena üle elasin, kui läksin kinno ja vaatasin filmi kolm musketärid. Ja see ettekujutus nendest musketäride-st, mis oli kujunenud tänu raamatutele, aga poisikesena sai neid loetud korduvalt ja korduvalt siis pettumus oli erakordselt suur. Täpselt sama oli ka selle 53. aasta anna Kareeninaga kes kuidagi vaimusilmis oli niisugune õrn ja õbluke naisterahvas, kelle nisukesed sisemised heitlused kuidagi ei võtnud seda sõda sihukest Madonnaliku vorm ei oskagi seda sõnadesse panna. Siis kes tahab, võib seda vaadata, seal on ikaanilisukese, küpse ja elukogenud näitlejannaga tegemist. Aga seda rolli hinnatakse väga kõrgelt, kuigi, mis on huvitav vähemalt mälestustes on, et kui näitlejad ise nägid esmakordselt ennast ekraanil teleekraanil, siis nad olid sügavalt pettunud. Ja peamine, millega sõda pettumus seletatakse, on tolle aja tehnika algelisus sadama teame ju tänasel päevalgi, et mitte alati need rollid, mida esitatakse teatrilaval ja kui näiteks üheselt tuua YLE teleekraanidele. Võib-olla ei ole tulemus see, mida oodatakse. Stalini ajastu inimese saatus, tüüpiline, ta on ju igati pärjatud. Ta on mitmele koosseisu ülemnõukogu saadik. Ta on olnud ka korduvalt teatri parteisekretär, aga see peaks olema nagu tähtis ametipost. Ja samas peab ta varjama oma lähisugulasi. Nii et kui vaadata ja tagantjärgi on seda tehtud, neid tema ankeete ja noorematele meie kuulajatele peab seda kas meelde tuletama või ütlema, et nõukogude inimesed täitsid lõputult igasuguseid ankeete. Sinna tuli panna kirja kogu oma elulugu ja kõik oma lähedased sugulased ja see oli ju väga keeruline inimeste jaoks talla kui dilemma, kas varjata mõnda oma kauget sugulast, kes näiteks elab välismaal ja kui selgub, et selline sugulane on olemas, on suur miinus, aga samas jälle kui jääd varjamisega vahele, on see täpselt samuti miinus, kuidas siis toimida. Ja tema puhul on öeldud ja välja laetud nendest ankeetides. Ta mainib oma kahte õde ja ühte venda. Aga tegelikult oli veel üks vend ja üks õde ja miks siis jäid need lähedased mainimata, vend Jevgeni oli tiniigini armees valgete armees väga kõrgel kohal vastuluures mõned autorid kirjutavad ka, et vastuluureülem ja teda tai maini. Ja siis ei maini taga oma õde Leena. See olevat olnud kunagi tema lemmikõde, kui nii võib üldse sugulasi lähedasi jagada. Ja ta oli välismaal. Ja nüüd ta kirjeldab hiljem juba pärast Stalini surma ühte nisukest episoodi 37. aastal koolim hat kastrollidel Pariisis ja need ilmselt leidis ta mingi niisuguse hetke, kui oli veendunud, et keegi teda otseselt ei jälgi. Ja oli leidnud telefoniraamatus oma õe numbri ja helistab talle. Aga kokku saada ei julge, Janennad olevat leppinud õega nii. Kuhu selline kokkulepe, et kindla kellaajal naat käivad mööda teed siis vastastikku. Ma ei tea, kuidas seda praegu täpselt seletada, et oleks arusaadav nõks inimene mööda kõnniteed paremal pool teed ja teine vasakul pool teed. Nii et vahepeale jääb siis suursõidutee ja lihtsalt jalutavad nii üksteisest mööda, et vähemalt et üle tee näha oma õde. Ja ta kirjutab, et me tegime niimoodi kolm korda kolm korda ja see oli õudne. Mul olid pisarad silmis ja rohkem me ei julgenud või mina ei julgenud, mina ei julgenud, sest ma kartsin jälgimist jälle üks väikene episood ikena. Mees annab meile pildi nendes tolleaegsetest oludest. Inimene ei julge kokku saada oma õega, kusjuures puhul ei olnud tegemist mingisuguse niisukese aktiivse nõukogude vastase tegelasega. Aga lihtsalt ei julge. Ja see on inimene, kes on pärjatud Toode, igasuguste aunimetustega oli veel küll 37. aasta, aga juba rahvakunstnik või vähemalt mänginud raidrollid ja selle rahvakunstniku tiitli saab ta just nimelt kui on esmakordselt laval Anna Karenina rollis. Ja see ilmselt määrabki tema edasise tuse. Esietendusel on kogu nõukogude liidu tolleaegne juhtkond koos Staliniga eesotsas, Staliniga koos on vale sõnase Stalin ei ole koos, Stalin oli ikka eesotsas ja rahvakunstniku tiitel võimaldab meil järeldada. Stalinile etendus väga meeldis, sest see saab olla ainult tema initsiaator, tiiv abielus oli ta kolm korda. Teine, tema mees ka väga huvitav persoon just nimelt sellest vaatevinklist, mis meid huvitab tuntud näitleja Ivan mascrinud. Ja kolmas mees, lennuväe kindral Aleksander proonin. Ja võib-olla viimane lõpetuseks lause, mis on peaaegu tsitaat tsitaat Nimirovitš tantšenkolt ja mis annab meile ettekujutuse tuse, milline staar hallata rasva oli tol ajal nimerovitš Tantženko öelnud, et kõik meie lavastajad, kunstnikud, direktorit, eksisteerime teatris vaid selleks kätarazova ütleks lavalt ühe lause väga ilus, lausa. Nii et väga sageli me kujutame ette, et kõik need teised on Pärtsamad köise näitleja, kes otseselt ju publikuga kokku puutub, aga ta ütleb, need kõik on ainult nende mõte seisneb ainult selles, et see näitlejanna ütleks lavatuse lausk. Ja vahetevahel ongi teda nimetatud 20. sajandi suurimaks teatri näitleja ei annaks, nii et väga huvitav persoon. Ja veel kord, peamiselt on ta meelde jäänud oma rollidega teatrilaval. Kes soovib, on võimalus näha teda ka nendes filmides, mis said mainitud ja veel kord ka mõned üksikud teatritükid, mis on üles võetud ja tänasel päeval järele vaadatavad. Ja sellega võikski täna lõpetada.