Sten Teppan pakub teile taas seltsi. Tere vikerraadio inimestele. Seekord on meil külas osa perekonnast Vaher, kelle elu on olnud tänud sirkusele kaunis sageli kõrgendatud tähelepanu all. Ameerika talendisaates kaasa löönud isa Vello jääb täna vestlusringist välja. Stuudios on näitlejaharidusega ema Aita, kes on püüdnud leida pereelu tasakaalu, kui kokku saavad ambitsioonika isa seatud kõrged sihid ning poeg ja neli tütart oma soovide ja unistustega. Meie vestlusringi kolmas liige on Vello ja Aita tütar Lembi kes pärast Eesti meistritiitleid naiste teivashüppes kasvatab pisipoega ning treenib isa eeskujul väikelapsi. Kuulake meid. Tere tulemast vikerraadio stuudiosse, aita tere ja aita kan kaasas tütardest vanim, aga kui me kõik lapsed järjekorda paneme, siis teine vanuselt Lembi rõõm näha tere. Kuna Lembi saab enda eest siin saates rääkida, kui nad on kohal siis aitama sissejuhatuseks paluksin sul rääkida oma pere teistest või ülejäänud lastest, keda siin praegu ei ole, kui vanad nad on ja millega keegi kusagil praegu tegeleb. Sinu ja Vello peres on viis last. Vootele Vaher on meil kõige vanem ootele on nüüd 30 üheaastane ja mul on väga rõõm öelda, et ta on olnud minu meelest terve see aasta ma, kust see aasta algab ja kuhu ta lõpeb, see, see on niisugune, nagu ta on. Mootri on olnud Hiiumaal teinud seal tööd kuskil restoranis, ma ei tea, kus restanud isegi tean seda nime, aga ma ei mäleta seda nime, ta ei ole tal seal kordagi külas käinud ja ma olen lasknud tal olla. Sest materjal on vaja lasta olla talle, tema on meil ju esimene laps ja esimesed lapsed saavad alati kõik oma vitsad ja kõik oma norimised ja kõik sinna juurde. Ja kui te veel mõtlete, et ma ütlen kuulajate poole, pöördunud mõtledki, et tal on neli õde, kes kõik on temast nooremad ja kes kes pullid põlvitsevad naiselikkust karakterite, nägelikest, karakterite emotsioonidest, siis siis ma arvan, et need, kellel on tütred, mõistavad, mida ma räägin. Ühesõnaga, taastumine võtab aega. Just nimelt siis järgmine Lembi, kes meil siin räägi pärast iseenda eestiis on Linda kes jälle mul väga suur rõõm ütelda on leidnud oma väljundi Saksamaal Berliinis Corki nimelises teatris ja juba tuleb välja tal teine esietendus seal ja puha saksa keeles. Ja selles mõttes on see veel eriti tore selline minule väga kesavööd. Et ma olen pinud Kadrioru Saksa gümnaasiumis saksa keelt süvendatult saksa keelt ja nüüd ükski laps pole mul õppinud saksa keelt ja järsku üks klõpsti Berliini teatris tööl. Sa tuled välja pigem selle, et keegi on sinu lastest õppinud veel saksa keelt, mitte seda, et keegi sinu lastest on läinud elukutse mõttes sama rada, kuhu sa isegi kunagi sattusid. Ehk näitlemine. Jah, see ei ole oluline minu jaoks, minu jaoks on oluline, et laps leiaks oma tee, see, mis talle meeldib, see, mis, mis teete, mis teda erutab. Mis pakub naudingut, vot selline, see on oluline, ükskõik, kas ta peseb nõusid, koristab või teeb sporti. Nii lähme edasi lastega, neid on veel. On no niisiis järgi millegi seelik, kolmas siis. Endla Vaher, Endla on meil ju hästi avaliku elu tegelane. Endla on tohutult tugeva karakteriga inimene, kes teeb asju sure sellise kirega. Ta on otsinud ennast palju ja Ma ei teagi, kas ta on, kas ta on ülikooli lõpetanud või kust ta praegu ülikoolimaal läks, kunagi oli selle lõpetanud ja mida ta seal veel enam õpib või mis ta seal ei olegi oluline. Oluline on see protsess, kuhu ta jõuab. Võtan igatahes selles protsessis, et ta läheb järgmistele maailmameistrivõistlustele, valmistub selleks. Meistrivõistlused on siis fitnessis, kus ta peab tegema kahte ala akrobaatilisi kava ja näitama oma muskleid. Just see on nagu eriti oluline, et ta ei näita ainult muskleid, minu jaoks on see oluline. Loomulikult on musklid ilusad, ilus kehavorm on ilus, aga mulle meeldib, kui ka midagi tehakse, muud ka. Lauldakse sinna juurde või tantsitakse või tehakse akrobaatikat, ütleme niimoodi. Nii ja me oleme jõudnud minu arvepidamisest mööda. Jah, pesamuna pesamuna sai juba 17, pesemine on meil lemme pesamuna käid ka trennis vahel vahelduva eduga, aga aga ma arvan, et kõikidel teismelistel on see probleem, et nad vahel mõtlevad, et ah eriti viitsi minna sellest, me saame veel rääkida, kuidas neid on veetud sinna ja sunnitud ja meelitatud. Aga ma arvan, et lõpuks lõpuks ka tema saab aru, et see on oluline saanud juba aru, väga kenasti on saanud aru, et on, see liikumine on tähtis. Ja tema hüppab meil nii-öelda klampoliinide peal. Spartnatuudid aga tampoliiniks nimetatakse siis, kui sa käid nagu võistlemas, seal ei ole batuudid, seal on ikka trumpolinid ja õpib siis praegu üheteistkümnendas klassis. Lembi, kuhu sina oled jõudnud, millega sa tegeled, mis elus praegu kõige tähtsam on või kes? Mul on kaheaastane poeg ja perekond on kõige tähtsam kindlasti. Aga siis ma hüppan veel teivast, seda ma teen pigem oma lõbuks. Suur tahtmine on ikkagi veel võistelda. Ja siis ma juhendan tsirkusetunde Meie tsirkusekoolis ja annan ka beebi ja väikelaste võimlemistunde. Ma kahtlustan, et sõna tsirkus, me kuulame tänases vestluses veel ja veel ehkki see saade teistest tegemistest pigem ei kõnele, aga mööda me kindlasti sellest ei saa. Meie fookuses on perekond ja ma ei mäleta vist ei olegi siin saates olnud külalisi perest, kus tõesti nii palju lapsi ehk viis kasvab aita, kui sa mõtled tagasi kuhugi lapse- või nooruspõlve, ma ei tea, mis hetkel sinu jaoks need tulevikuküsimused sel viisil tähtsaks saidet. Millal sa hakkasid ette kujutama oma tulevast perekonda, aga noh, mingil hetkel kusagil see juhtus. Kas viis last või suur perekond on olnud sinu jaoks tähtis algusest peale, sa oled seda enda jaoks niimoodi ette kujutanud või kõik on läinud lihtsalt nii, nagu on läinud. See sinu viimane ütles, oli vast kõige rohkem täppi, sest on läinud täpselt nii, nagu ta on läinud minu lapsepõlv. Lapsepõlve lapsepõlvekodu ja kogum, kogu see keskkond ja aeg, mille, kust ma pärit olen on tinginud seda, et ma olen kõike võtnud, et väga loomulikult näinud ja lasknud ja olnud selles sellel rajal, kus on olnud minu ema isa, kuhu nad on läinud, mida nad on teinud. Ma ei ole kunagi mõelnud, et ma, mitu last ma tahan, milline peab mu mees olema? Ma ei, ma ei ole nagu mitte kunagi niisugust missiooni, et milliseid tingimusi ma peaks esitama oma tulevasele elule. Mitte kunagi ei, oleme seda teinud. Äkki sa selgitad natukene seda kodust mõju või mille kaudu see sinuni on jõudnud? Kuna ma kasvasin 10 aastat maal, Meil ei olnud küll oma maja, aga siis nagu seal sellel ajal jagati kõik need päris oma majad jagati mitme pere peale ära ja samamoodi sai ka minu isa mingisuguse osa sellest sellest majast ja elas seal sees, nendest tehti kortereid, nagu me teame, paljudest majadest niimoodi tehti. Ja aga maal elasime, meil oli oma aed, meil oli oma omad õunapuud, meil oli oma kapsatünn oma rõdu, oma veranda, et selles mõttes täielik maaelu ja ma arvan, et et see, kuidas seal nagu maal kuidas nagu kasvad seal. Kuidas sa seal oled, kuidas sa mängid, kus sa liigud? Mida sa räägid, palju sa pead kõndima kooli, ma arvan, kõik see on jätnud nagu sellise kõige kõige sellisema sellisema, sügavama olemise minusse. Est, kui ma tulin linna, sain kümneaastaseks. Ma mäletan seda, kuidas ma veel vaatasin auto aknast tagasi ja ja nutsin, et see kõik jääb minust eemaldub minust jääb minust maha. Ja kui ma linna jõudsin, siis ma olin, aga ma olin seal Ps ikkagi ma olin kogu aeg selline elurõõmus, kilkav musitseeriv, tantsi, laulev, nii nagu, nagu sa selles keskkonnas oled. Vahetu siiras selline sellisena jõudsin ma ka linna ja alati, kui ma ületasin teed oma klassiõega, kellega me elasime ühes majas Ära karda autosid ja, ja, ja ära süüa üle täna nagu selliseid küsin, ma pidin ka päris mitu aastat kuulama, siis minu jaoks oli see kõik nii normaalne, et ma räägin normaalse häälega, nagu lapsed räägivad. Ja pärast hiljem nüüd ma sain teada, et tegelikult ei tohi lastel keelata rääkida, ei tohi neid vaigistada väga palju, sest et see on, see on lastele kasulik. Neil on kasulik rääkida, naerda, hüüda täpselt selle häälega, mitte lasta neil minna selle hääleks sisse, sest hääl on tervis. Mis aita sind või sinu peret? Linna tõi, sel ajal sa olid 10. Isa töötas mul isa, töötas Harju elus. Iga on ajakirjanik ja Harju elus ja hiljem õhtulehes need selline vana veteran. Aga see oli ka trauma, mida sa praegu meenutad ka väikese okkaga hinges, kui sa ütled, et vaatasid tagasi ja pisarad ja. Ja mitte mitte niimoodi okkaga, vaid see on nagu helge mälestus, ma, ma arvan, et mul ei jäänud sellest suurt draamat, sellepärast tegelikult ma olin tol ajal väga kohanev, kohanev laps, ahsoo. See ja siis ma olen nüüd siin ja ja nüüd ma pean siin linnas elama. Läksin uude klassi ja sain väga hästi hakkama ja siis pandi teise klassi, sest ma sain liiga hästi hakkama, aga seal ma enam ei saa nii hästi hakkama. Sellepärast et seal olid suuremad nõudmised klassitäitja natukene tasemelt erinevad. Tore on kuulata, kui keegi meenutab neid esimesi aastaid maal ja ja siis jooksevad läbi sellised sõnad nagu oma kapsatünn ja kus ema oli muide. Kose Koselt edasi. Mis pildid seal veel silme ees on, kui sa mõtled, äkki suudad isegi neid kõige esimesi oma lapsepõlvest taas ellu äratada. Sõitsime vana lastekäruga, sõitsime alla pisikesest minu jaoks suur mägi loomu, loomulikult ta siis me siis see on nüüd tegelikult üldse hästi väike. Sõitsin vana lapsekäruga alati sellest alla, sellises läks kaevu juurde, läkski, kaev oli allpool nagu alati ikka, kaevud on allpool ja siis me läksime, sõitsime sinna kaevu kaevu juurde välja, alati selle vaikse väikse lastekäruga. Ma ei mäleta siis, kas tal olid vahepeal juba rattad ära ja panime niisama korviga või või ratastega, ühesõnaga tol ajal ei olnud väga kõrged, mõned olid ka madalamat sorti niisugused. Kärutasime, seletasime, tantsisime isa lõõtspilli lõõtspilli saatel, minu sünnipäeval. Tantsisime igasuguseid ringmänge, isa mängis lõõtspilli ja, ja mina, meie siis mängisime, laulsime, tantsisime, käisin hästi palju lehmakarjamaadel. Me käisime uitamas, istusime seal lehmakookidega keskel ja mängisime oma mõttemänge ja siis ma mäletan, kuidas me porilompide peal uisutasime nende vanade pant tuiskudega. Ja nonii, jäätunud ja väiksed tükikesed ikka, meil seal suurt veekogu ei olnud, jõgi oli küll kuskil, aga aga siin siin oli pikem, noh, ja siis siis me uisutasime entusiastlikud nende vanade pantidega muid, kui panime, nii et jalad olid kahe risti-rästi kahe korraga uisutada ja siis me saime siis ma mäletan seda, kuidas alust käisime, vastas talus, käisime alati piima toomas ja siis me käisime. Ja siis me läksime sinna viljatünni, kuhu ei tohtinud nagu minna, aga me ikkagi läksime, suur, teate küll, mis need suured viljatünnid on ja siis ronisime sinna sisse, mängisime siia viljasiivse, kartsime kogu aeg, et äkki keegi tuleb ja näeb. Ujusime seal sees oli nii äge, see viljatennises. Kes need meie olime? Minu. Muide, kaaslased Eve ja ta ja Hille ja neid oli. Siis oli maal palju lapseks. Ei, meil olid hästi. Gene niisugune ma ei nimetakski isegi isegi külaks selline kohake, mille minu tol ajal oli meil ainult kolm maja, seal vend oli ja siis oli vennal sõber seal seal, kust meil piima käisime toomas, seal oli siis tema. Temal oli nagu temale see sõber seal. Aga millisena? Kas seal on hästi palju suusatamas käidud, see on hästi oluline ja jälle need kõrged mäed, kust sai alla lastud ja kuidas isa ütlesid, kibu täpselt, tuleb ja tibudaks, lase valla ja, ja mu isa õpetas mind väga hästi suusatama. Pärast käisime siis, kui me seal võistluse tänaval elasime. Ema elab siiamaani seal vennaga, seal taga, seal Ülemiste Nendes suusaradadel käisime sõitmas, nii et isast on mul hästi palju see suusatamise nagu kirg olnud, praegu ma enam ei suusata, nüüd ma rulluisutajad, ei muid asju. Kui sa mõtled tagasi pisikesele endale, siis olid sa oma vanemate jaoks oma isa ema jaoks lihtne laps kasvatada või. Mina arvan küll, olin küll oli loomulikult kui tulid need uued ajad ja Tallinn ja linn ja uued sõbrad ja ja, ja siis tulid igasugused väiksed, et need põrandaaluse tegevused, eks ole, mida siis ei lubatud teha ja ka Tallinnas ikka jõulusid ei tohtinud ju pidada, eks ole. Minu meilale meil oli, minul oli raudselt ma teadsin, et jõulusid ei veeta, onju. Aga, aga siis hakkasid klassiõed ja need ikkagi. Muidugi peetakse siis, ema sai aru, et jah, et võib vaikselt tütrega ikka jõulusid pidada, tatsab tasakesi, see on selline klassikaline, mida paljud mäletavad, et ikkagi pidasite salaja jõulusid, aga meil isa ei lubanud jõulusid pidada. Ja ka siis klassiõdedega kirikus käidud ja siis ma sain hästi, riieldame, mäletaksime seal vihma ka, aga selline tõsine asi, eks ole. Ja nad tulid sellised toredate kõik piltide ostmisega, jagamised ja teksapükste ärid ja nagu me teame siin filmides, nüüd me näeme, kuidas kuidas tahetakse seda näidata, seda aega? Teie peres oli ikkagi rihma saamise võimalus olemas. Ja minu vend sai ikka rihma. Mitte tihti, aga ikka sai. Ja ma ma ütlen, et ma ei mäleta, kas ma sain ühe korra visanud, ma ei mäleta seda. Julisainikaid mul siin nagu meeles on. Ja vistika Sail vistiksaid rohkem sain. Isa ja ema väljavihastamine. Ema ei olnud võimalik üldse välja vihastada, ema on mul kulla kullatera. Minu mees ütleb, et et paremat ämmamaailmas pole olemas. Aga isa oli võimalik ikkagi kurjaks saada. Isast on mul ka, mina olen ise saanud nagu sellega niisuguse emotsionaalse, sellise nihukese kirega midagi teed, siis oled selline kohe endast väljas ja ja aga emaltele olen vastupidi, saan selle, et, et on see teine poolse rahulikese malbe pool, need mul täiesti võidutsevad või võimud, niimoodi konkureerivad mul siin. Ma vaatan nüüd Lembile otsa, et kuidas see jutt tundub niimoodi, kas adekvaatne ja enesehinnang on ikkagi kontrolli all ja paigas kõik või temal? Üsnagi et et tegelikult on meie pereelu on olnud selline väga värvikirev ja niisugune. Me oleme ikka üksteisega väga palju kakelnud ja karjunud üksteise peale ja ja noh, ega viitlast ei ole ju lihtne kasvatada ja ja me neli esimeste olime üle kahe aasta kõik ja kui ikka kõik tahavad oma asju ja kellelegi Pisad sa pead nagu järeleandmisi tegema ka teistele, nagu sa ei saa, s ei saa kõiki nagu korraga nagu rahuldada siis ikka vahel oli sihuke tunne. Et miks mina siis milles ma süüdi olen, et miks mina ei saa või et miks, miks me just lähme sinna, kui me peaks minema sinna teise kohta? Missugune sinu mälestus, kui sul niisugune eksisteerib oma emapoolsetest vanavanematest on? Ma arvan, et üsnagi sama palju on sarnasusi nagu aita ütles, et vanaisa oligi selline natukene karmim ja ja kuigi ta kõikidelt kokkusaamistel, kus me olime, siis ta laulis ja mängis pilli, ma ei mäleta, kas ma olen kuulnud ka, kuidas ta akordioni mänginud, aga ta kunagi oli vist väga kõva akordionimängijaga. Koosolemine oli tema jaoks ka väga tähtis või pereolemine. Et aga vanaema oli alati selline nagu tagaplaanil, aga kõik armastavad teda. Kui üldse kellelegi moodi tahaks olla, siis siis tema, et tal on selline imepisike nagu ego, tan. Eks kõigil inimestel on oma, nagu mingid vajadused või, või mis nad elust tahavad ja nii, aga ta esiteks annaks kõik oma hinge tagant ära, nad on nii hea inimene, kui ma ei ole tema moodi läinud, ma üritan olla vähegi tema moodi, et, et minus on ka hästi palju seda aita energilisust. Et vahel ei ole olnud kõige parem asi, et liiga liiga emotsionaalseks läinud, et peres väga emotsionaalsed. Et me oleme nii palju reisinud seoses meie vallutustega tsirkuses ja me ikka vahel räägime, me oleme nagu üks suur Itaalia perekond. Et kus kõik räägivad korraga, tegelikult on see hästi vahva. Võib-olla ma mõtlen ja olen liiga stereotüüpidest kinni, aga kas sa aita, kujutad ette, kuskohast tuleb see emotsionaalsus, mis ei ole väga eestlaslik? Mulle tundub? Ma arvan, et see on inimeses kinni või, või, või on selles kinni, et, et tal on liiga palju keelde iseenda vastu või ta kardab olla tema ise. Ma arvan, et see ei olegi nii väga nagu see rahvusmuidugi, jah. Põhjamaa inimesed on ikka kindlasti vaoshoitumad, see on väga-väga hea vaoshoitus on väga hea, taktitundeliselt on väga hea. Ma arvan, et, et detaktid tundelisus on üks oluline tegur, et see tuleb ikkagi hariduse ja kasvatusega. Et minul on olnud endal väga palju väga palju õpetusi sellesse selle kohta, et ma peaksin olema taktitundelisem just noore noorena, loomulikult vanemast peasse, muutud rahulikumaks ja sa hakkad mõistma ja su su. Ega see kuhugi ka see põhiolemus ei kao kuhugi, ta lööb ühel hetkel välja, aga ta on palju kauem kauem nii-öelda peidus, ta muliseb vaikselt omaette. Ei loomulikult põhiolemusega kuhugi. Aga. No ja sellepärast, et ta ikka vahel on ikka taktitundetu, et tal on mingid hood käivad nagu peale. Et Ta on eme, on mul hästi särav inimene ja, ja tegelikult on väga-väga paljudel kordadel ikkagi seltskonna hing ja kui emme naerab, siis kas teatris või kinos või ükskõik kus siis kõik naeravad koos temaga, sellepärast et et ta on selline. Tema naeran nagu nakkab, kui ta joob isegi natukene kohvi või midagi, et siis see mõju talle kohe niimoodi, et ta on kohe. See ongi see, et peab olema, on ju tagasihoidlikkus ja et sa oskaksid nagu olla teatud situatsioonides, aga aga mina arvan ka seda, et tegelikult lapsel ja tuleb lasta olla nagu tema ise, et ikka lapsi tuleb keelata ka, aga mitte kogu aeg. Et lastel tuleb. Lasta teha seda, mida nad tahavad. Kui nad tahavad sind aidata, siis sa pead laskma, neil aga mitte, see ei keela neid, et miks sa tuled mind aitama ta ei õpi ja siis midagi siis ongi, ta ei tahagi teinekord enam aidata ja siis tal tekib see, et miks ma pean üldse aitama, kedagi meil on olnud? Ma arvan, pigem niisugune, mitte täitsa vabakasvatus, aga kuna meid oli nii palju on ja siis ikka mingid asjad läksid mööda, et seda ma ei kuulnud või ei tahtnud kuulda ja me kasvasin nagu kõik koos lastega või nagu oma õdede ja venna vennaga. Lapsel tuleb olla loominguline ja teda tuleb nagu suunata õigesse kohta. Et rihmaandmisega, mis enne rääkis, et et tänapäeval muidugi see ei ole kindlasti moes, et ja, ja kindlasti seda ei tohiks teha, et isegi meie pere siis kahel korral keegi sai rihma, mina mitte. Aga ma sain väga palju tutistada. Ja ma üritan kindlasti seda ise mitte teha, et mulle siukseid hingepiinad. Mina takistasin, mina tekitasin. Kas sa mäletad, aita kusagilt seda mõtet, mida sina oma laste peal teed või ei tee mõeldes oma vanematele, ehk kuidas käid ümber sinuga missugune oli, oli suhtumine, kaasa arvatud karistused ja nii edasi, et et ilmselt ikkagi elus tuleb varakult juba ette olukordi, kus sa mõtled, et no mina nii Mina vist oma ema-isa puhul nii ei mõelnud, et kui ta mulle minuga riidlas ja keelas midagi metanud, nii ma oma lastega ei tee. Ma mina nii ei mõelnud. Aga ma arvan, et oma jälje jättis kindlasti see isa rangus ja äkilisus, et mõned niuksed, ootamatud olukorrad, et kui midagi tegi, võttis ja lõhkus ära, siis ma kindlasti olin väga kurje riidlesid temaga tol ajal ei olnud ka midagi saa, tasa olid kõik, kõik asjad, kõik see, kõik oli nii tähtsad, sul ei olnud pesu pesu pesemise võimalus oli ka küllaltki kehva riideid ei olnud saada, siis sa olid iga pori pärast tige, miks sa nii teed? Ära mine sinna pori sisse, seda teie kolmandat? Ei no loomulikult olid nad lõpuks ikkagi porisides, ei omanud enam tähtsust, aga aga mingil hetkel, kui sa oled nagu piduriiete riided selga pannud lapsele ja et sa ei saa neid enam kuskilt ja siis siis sa oled nii tige ja endast väljas ja et miks ta peab niimoodi tegema. See on kindlasti asi, mis tolle aja ühiskondlik ühiskondlikus situatsioonis on minule jälje jätnud, et ma kindlasti ei oleks. Ei oleks tahtnud niimoodi teha. Täna tundub justkui tühistada. Absoluutselt absoluutselt, me teame, kui kergemaks on elu läinud. Oi, see on ikka uskumatu ja rääkimata sellest, mis meie emadele-isadele, vanaemadele, vanaisadele, nendele, eks ole, oli see kõik ju läheb. Me peame hindama seda, kui kerge on praegu elada. Ja loomulikult kõike seda abi ja seda, et keegi sinuga arutada tahaks, et keegi ütleks, annaks nõu, seda oli ju ka palju vähem. Aga ma arvan, et meid päästis see, et kuna kuigi me elasime. Me saime Vello ema korteri endale ühetoalise pisikese köögikesega. Neil olime pead-jalad koos ja sega, seega tingis sellist närvilisust, aga meid päästis see, et me saime käia tsirkusega tuuridel ja kuigi ka seal me olime pead-jalad koos, aga see on, see on nagu reisisituatsioon, see nagu minek, välja pääsemine, eks ole, mingil määral. Ja sel hetkel ju seal maal soojal maal on ju peaaegu kogu aeg suvi, jah, külm on ka, aga sa oled ju väljas, sul on hästi palju muud tegevust, et sa ei pea istuma toas. Ma arvan, et see mõjutas väga palju väga palju meie suhteid ja meie seda olukorda, et me ei olnudki enam nii, et ei olnud nii mingi asja peale tigedad, mis muidu siin siin pisikeses pisikeses korteris ja eluolus oleksid olnud. Ja ma arvan, ma, ma usun, et lapsed said sellest natukene rohkem nagu nii-öelda õhku ja hingata. Et tänu sellele, et me saime niimoodi käia tsirkusetuuridel Ma uuriks veel ühe lapsepõlve detaili pind nüansi kohta. Kas sa mäletad midagi niisugust, mis seostub sulle oma vanemate ootustega sinu suhtes, et mis sinust võiks elus saada, kas sa mäletad? Mäletan isa tahtis väga, et ma hakkaks õpetajaks, see oli tema ootus ja tema tahtis, ma hakkaks õpetajaks. Ja, ja nüüd ma olengi teatriõpetaja. Eva läheb vist 20. aasta või. Veel üks moment, mida tahaks meenutada üldiselt inimestele, kui proovida kaasteelisi meenutada, tuleb koolist ükskõik millisest õpetajatest ja õppejõududest keegi meelde mingil põhjusel. Kas sul on eluteel sattunud ette nii värvikaid persoone või äkki isegi nonii, olulisi kujusid, kes on andnud sulle kaasa koolist midagi sellist, et ta tuleb sulle kohe meelde õpetajana. Esimene esimeses klassis oli küll hästi-hästi tore vanempoolne õpetaja, võib-olla ta oli ka minuvanune viiekümnendates, et sel hetkel ma mõtlesin, et Anjou vanemõpetaja praegu ma nii ei mõtleks. Ja ta oli hästi hästi tore õpetaja, ma ei mäleta ta nime. Ta oli hästi soe, natukene ema moodi. Hästi soe, hästi pehmed ja mitte kunagi tõstnud häält, seda ma mäletan. Loomulikult ma mäletan oma klassiõde Marika Vaarikut, käisime koos ühes klassis kolm aastat ja ta oli ka minu minu kõige kõige parem sõbranna, siis kui me käisime seal Kose koolis. Mäletan kohe, mäletad, loogiline. Sa oled tubli ja ma olin tubli aga mitte enam gümnaasiumis, siis ma keskkooli, siis, siis oli keskkool siis ma ei olnud nii tubli, siis ma arvasin, paistes sära ja õppisin kolmegile. See oli ikkagi seotud poistega, siis jah, et nad võivad ikkagi kuidagi. Täiesti mehe pildile. Sviiti õppides ei viitsi midagi teha, istud ja vahid. Unistad ja. Mul oli küll niimoodi mina ei, aga me me ei käinud postikesi, tollel ei käidud nii palju poistega siis lihtsalt olid ja noh, mingil hetkel lihtsalt olid, ega siis ei käidud, ei olnud siis ei öeldud, et suhtes. Ikkagi kinos lihtsalt ja saagi kokku ja mingi kellegi juurde pidu pidama või. Aga siis ei olnud nii, et ah, me nüüd käime või me oleme suhtes. Aga ikkagi see võttis pea sassi. Aga mitte nii palju, et see oleks kuidagi sinu tulevasi valikuid teid otsustanud või siiski. Üldse, millist meest ma tahan, ma mulle meeldisid väga paljud poisid, väga erinevad poisid, muide kes oli natukene niisuguse paha poiss, nii-öelda see meeldis ka ja kes mind või kes oli liiga paipoiss ja väga erinevaid poiss ja mulle meeldisid väga erinevaid poisid, mul ei olnud ettekujutust, milline peaks mees olema. Ja siis lihtsalt juba ülikoolis. Tuli see õige poiss. See on huvitav, sest no kui ma mõtlen Vello peale seal õige poisi peale, et ma arvan, et ma ei ole ju ainus, kellele ta seostub vist kõikide nende aastakümnete jooksul mehena, kes paneb umbes jala või kaks kaela taha ja nad ongi nagu selline inimämblikeks kõik muu sinna juurde. Kes ta siis oli, kas ta pani siis ka juba jala kaela taha vä? Ja toitlustus ja päris vara ja tal on, saab vist, et üle 30 aasta või 35, ma ei tea täpselt, saate on juba selle jala kaela tahapanemisest, ta on täpselt rehkendanud välja palju seal. Ja siis ta esines Võsu varietees. Ma mäletan See oli üpris harukordne ja on siiamaani, eks selliseid mehi või võta siin Eestis igalt poolt. Ja malevas oli see äge, kui teie üles astus maleva kokkutulekul oma nagu numbriga. Meil oligi see äge, mina laulsin maleva kokkutulekul, tema pani jalga kaela taha, ühel samal kokkutulekul ja siis mina nägin teda ja tema keegi mind kui mina laulsin ja tema, kui tema pani jalga kõrge. See on lihtne. Avaldus avaldas väga sügavat muljet ja siis, kui oli meil võimalus tuttavaks saada täiesti juhuslikult, said meie rühmad ühele reisile minna ja siis. Aga see on nii äge jah, et, et enne me nägime ja siis me saime tuttavaks ja siis oli kohe teksti. Kuidas teatrikool ja see maailm sinu ellu tuli? Läbi laulmise ma tahtsin ikka ooperilauljaks saada hirmsasti. Sest ma siis ma läksin õppima kaaper laulu. Ma tahtsin kantsi sisse saada, kontsima ei saanud, siis ma läksin otsa-koolis, õppisin ühe aasta ja siis otsa kooli õpetaja, näitleja, õpetaja, ütlesite laitajat, aga nüüd tuleb seal lavaka katse. Tapsin ära, mine proovi. Kuidas mu taga siis on, sinu loengud on jõutud laulda? Vahetasime, jätame paberid kõik ilusti sisse ja, ja siis sa lähed teed katsed. Tagasi läksin ma saingi niimoodi sisse. Aga ooperilaulmise mõte tundub ka üsna originaalne. Ja kusjuures ma tahtsin tõesti lapsepõlvest peale, siis kui kästi kirjand kirjutada, et kelleks sa tahad saada, kas te kirjutasite ka klassides kirjandit, kelleks nad saada? Ma ei mäleta, tõenäoliselt, või noh, ma ei ole kunagi kellelegi usaldada. Siis kästi, Eino, mõni mõtles välja, aga mina kirjutasin ooperilauljaks ja juba siis esimene teine, kolmas klass, ma täpselt ei mäleta. Aga nüüd ma ei kahetse seda, sest mul mul ei ole, ma ei oleks ikkagi ooperilaulja, mul ei ole sellist diapasooni, mul ei ole sellist. Kuigi seda saab lahendada, seda saab kõiki arendada. Aga laulan ikka laulmisega, ikka näitlejaid ju kõik laulavad. Kui te Velloga alustasite siis juba oli suhele Sisva rääkisite suhtest. Jah, ma arvan küll, jah, siis me käisime ja siis ma ootasin teda pidevalt. Käisime ja mina ootasin, millal ta tuleb. Mil moel te oma peades jõudsite sellise plaanini nagu me teie perekonda nüüd hilisemast teame, kas see on sõjaplaan kuidagi, et ühendame meeldiva kasulikuga või et istume koos maha? Mõtleme, mida me siis teha oskame, et kuidas, kuidas niimoodi läheb, et tekib tsirkuseperekond. Et see on kummaline kummaline minu puhul küll, Vello puhul on see minu meelest niivõrd normaalne, sest tema on mõelnud juba lapse noorest põlvest peale, tema tahab viite last ja hakkab nendest treenima olümpiavõitjaid. Aga ma arvan, et nagu ütlevad kõik ja targad, et kui sul on suur unistus, siis, siis see ju kuhugi ta jõuab, et alati peab olema hästi suur eesmärk. Siis sa ei pea, saite saavutama seda suurt, aga sa saavutad. Sa saavutad aina rohkem ja rohkem ei või saavutad paremaid asju, sul see innustab sind, see viib edasi, see paneb sind tööle. Lased kõigel sellel juhtuda? Jah, täiesti ebanormaalne, eks ole, lasin juhtuda. Esimene laps sündis kas teemaga võimlema trenni tegema ujud tama, sukeldama, et see hakkas kõik sealt, et ta tahtis trenni teha neile otsi välja, kuidas teha lasteni massaaže siis kuidas lapsi vee alla uputada, nii-öelda sukelduma õpetada järjepidevalt meie kodus väikeses ühetoalises pisikese vannitoa köögikesega? Ta tegi, ta lasime aga õhtul vannitäis ja jälle lapsed sukelduma, kõik käisid sealt vee alt läbi ja alguses küll mõni ikka. Aga kui sa teed seda hästi järjepidevalt, vaat seda on Vello väga järjepidevalt teinud muid asju järjepidevalt võib-olla ei tee siis kõike seda, ta on teinud lapsi, treeninud ja lapsi. Kui tänapäeval see ei tundugi enam nii veider lastega selline ümberkäimine, siis tollal ma pigem arvan, oli see üpris harukordne ja teid pandi televiisoris, näidati kui palun vaadake, mida, mida nad oma lastega teevad. Kas sinu jaoks oli see endaga kokku peale jõudmise küsimus ka üldse, sest see pidi maailma mõttes sinu jaoks üsna uus olema ja et üks isa niimoodi oma lastega kohe aktsiooni. No kui laps on pisikene imik siseloomulikult kardad ja mõtelda, kas ikka tohib? Kohta oota, aga teised targad ütlevad ju niimoodi, aga mina Vello s üldse ei kahelnud. Sest et kui inimene täpselt teab, mida ta teeb et ta ei tee seda lihtsalt kogemata, ta on uurinud, ta on vaadanud ja kui kaua see, kui sa loed, mis, mis refleksid väiksel imikul töötavad, et kui sa ütled talle üks kakskolm, sukeldus istet sukelduse ja see nagu Mu koerte ja loomade treenimisega keeld. Täpselt sama on ju pisike väike tita, kes ei oska veel ennast väljendada ja väike pisikene loom, kes ei oska ennast veel väljendada. Aga kui sa õpetad teda väga süsteemselt ja täpselt, tead, et vot nüüd tohib korraks liialt läbi lasta, nüüd tuleb siit tõsta seda ja hoida niimoodi seda jalga või vastavalt täpselt kõike, mida ta tegi. Et, et siis mul ei ole nagu mitte ühtegi kahtlast Vello suhtes, sest et ütlen, ütlen, ta ei ole mitte kordagi oma last maha pillanud, mitte ühtegi. Mitte kordagi mitte kunagi. Võib-olla paljudele kõrvaltvaatajatele tundub, et Vello hakkas meid või üldse kõiki beebisid, kes seda trenni tulevad kohe loopima, et on eeldused, tehakse kohe hulljulgeid trikke, siis tegelikult beebivõimlemisega alustatakse väga ettevaatlikult väga nagu järjepidevalt. Ja siis sa saavutad lihtsalt lapsega sellise kontakti ja parema suhte ja sa pead täpselt, mida sa teed ja tunnetad teda palju paremini. Et mina ka olen nüüd aasta aega oma grupiga tegelenud ja ja kuigi ma tegin oma lapsega ka alates seitsmendast elupäevast iga päev trenni või võimlesin siis seitsmendast elu ja noh, mul isa käis juba sünnitusmajas, siis mul panin silmad kinni, mõtlesin, miks sa pead seda praegu tegema. Tee näiteks ülehomme, riputas, võttis jalgadest kinni, rippudes pea alaspidi teda ei, kui ta sünnitusmajas ja et, aga see on nii selles suhtes teadlik kui tegevus, see ei olnud mitte midagi hirmsat, lihtsalt minul just laps sündis, mõtlesime, et oota veel üks päev, palun. Agana Ta tegi selle ära ja ja tegelikult mitte, ma ei soovita nagu kõigil seda praktiseerida, vaid alates teisest elukuust võiks kindlasti hakata beebiga võimlema. Mida rohkem sa beebiga oled koos ja teda hoiad ja teete ka mingisuguseid harjutusi, siis on teda ka väga palju kindlam süles niisama hoida. Et kui ma võtan praegu mõne teise teise ema beebi, siis mul on teda niigi nagu lihtne hoida süles. Muidugi ma olen seda kõike kõrvalt 30 aastat juba näinud või noh, minuga on ka tehtud. Ja et see on nii loomulik. Need, kes esimest korda alustavad seal nagu raske. Aga tegelikult ei olegi midagi nii hirmsat kindlasti mujal maailmas. No ma ei kujuta ette, et kindlasti on väga palju arvamusi ja väga paljud ka mingid laste füsioterapeudid, noh, kõikidel on oma arvamused, et teaduslikult ju sa ei saa otseselt tõestada mis siis ikkagi teeb või ei tee lapsele, et meiega ei ole mitte midagi juhtunud, et ma arvan, et see on nagu piisav näide sellest, et meil ei ole mitte midagi nagu viga olnud. Mina sündisin, ka, varbad olid pahkluu peal ja seal oli isegi väike lohk ja ma ei tea, kumb jalgsi on, et isa hakkas mind lihtsalt masseerima, see läks ära, kui ta poleks seda teinud, on ju siis tõenäoliselt, ma ei oleks võib-olla saanud joosta, ma ei tea, võib-olla oleks arenenud nagu õigesti, aga tegelikult kõik need lapse kõhuli käim, roomamised, käputamised, kõndimised, seda ei pea nagu forsseerima üle, et et me tahame nüüd ta kõnniks või teeks kiiremini. Kõik need etapid tuleb ikkagi läbi teha. Lihtsalt väga paljud lapsed, kes ikkagi kaheaastased tulevad, neil ei ole mitte mingisugust koordinatsiooni. Nad ei oska nagu oma kehaga mitte midagi teha, nad ei julge ronida, neil puudub selline kogemus. Et see on täpselt nagu tavaelus. Miks sa peaksid aitama või? Miks sa peaksid laskma tal aidata sul süüa teha, et paned talle poti ette, paned vee sisse, võid ju midagi sisse ka panna, las ta segab, seal õpib. Et muidu ta puudub see kogemus. Ja siis ta teab, et see on kuum ja kõik sellised asjad, et võimlemisega on täpselt sama asi, et laps ikkagi õpib hästi palju ja ei pea üldse last kohe viskama või temaga pea alaspidi tiirutama, et see on kõik õpitud tegevus ja kõik, need võib võib-olla tunduda ka kõrvaltvaatajana see, et see on hästi selline järsk või midagi, aga tegelikult me õpetame ja ise teeme väga sujuvalt neid kõiki asju. Ja see ongi kõik niisugune, et siis sa ei saa lapsele midagi viga teha, et, et kõik, need tuleb järk-järgult ikkagi selgeks õppida. Kui sa, Lembi, mõtled enda lapsepõlvehetkedele, mis meelde tulevad, siis mis need on, kas just pigem õhus lendamine ja midagi taolist, mis isa kinnisideedega seostub või, või mis või midagi loomulikumat, nagu nagu meil kõigil teistel Eks ikka kuna isa selles just tegeles meiega rohkem ema rohkem nagu karjas on ju? See oli muidugi noh, enam-vähem nali. Aga, aga eks see on ikka alati see Dixon kuri ja teil on hea või noh, niimoodi, et kõik osalema siis ikkagi nagu tegeles, ta tegi meiega kõikidega iga päev pool tundi trenni, kuni me saime viis, on ju, või siis meil tekkisid oma trennid ja siis enam ta ei jõudnud ka neid harjutusi teha, neid paarisharjutusi, et et lõpuks läkski, kuna me meid oli nii palju ja tema oli, temal oli oma see jala kaela taha number ja siis me, me olime siis tal nagu terve armeesel võimleme võimlejate armee ja siis ta tegi numbri ja mõtleski, et oh, läheks nüüd tsirkusesse ja ja emme muidugi algul kui me esimest korda läksin, üpris peas küll nüüd mida ajab, kuhu ja kui ma esimest korda läksin, mis Me läksime Horvaatiasse ja ja mina olin siis üheksa. Ehk siis vend oli 11, siis oli seitse ja see oli veel viiene. Ja meil ei olnud, et nagu aimugi, mis elus on ja ja ma mäletan täpselt seda päeva, kui me sinna jõudsime, mingid sellised asjad on nagu hästi meeles. Ja tsirkus ei olnud üldse selline, nagu me ette kujutada ostsime või et kõik oli nii väike ja siis me pesumasinat ei olnud ja emme pesi kõik meie riided kogu aeg käsitsi. Et selles suhtes, et lisaks karjumisele on ju mida mina tegelikult väga ei mäletagi, ma mäletan ainult, et ta mind tutistas siis lisaks kõige sellele oli emme ikkagi superema. Et ta läks sellega nagu kõigega kaasa ja ja ma olen tegelikult väga tänulik, et me käisime niimoodi tsirkuses, et see andis meile nii palju juurde kõike, seda maailmapilt ja elukogemust ja et me käisime, olime ju kaheksa kuud ikkagi ja seitse kuud ja kuus kuud olime ära ja koolist eemale õppisime täiesti ise ja ja siis õppisin seda, mida tahtsid ja noh, kuigi me läksime kooli, tegime oma asjad ära ja siis läksime uude klassi edasi, et me keegi pole nagu istuma jäänud. Aga jah, mälestused isast on nagu, nagu pigem suuremad või noh, et ema oli. Ja näe, nagu Emmena nagu emad olemas. Peavad onju, et aga isa on, ma tahaks, et kõigil oleks sihuke isa, kes viitsiks lastega tegeleda, et ta tegi mehega trenni, siis ta käis meiega esinemas, siis ta vedas meid trelli vahel. Me saime isegi mingi aeg, meil oli selline asi, et me saime, kuna meil taskuraha otseselt ei olnud, siis me saime trenni eest raha, et muidu ei lähe. Ja siis sai mingit vahvlit osta või mingit sellist asja, et meil on siukse kasvatusmeetodid siin olnud. Aga ma ma ei ütleks, et see halb on, et me oleme tegelikult meil ei olegi kunagi olnud taskuraha, et me oleme alati esinenud. Ja siis kui kokkulepet, siis me oleme nagu taskuraha saanud läbi selle, siis meil on nagu vanematega selline tööalane suhe olnud ka kogu aeg, et sellepärast ka võib-olla väga paljud inimesed ei saa meie suhtes nagu aru, et noh, kes meid tunnevad. Et see on nagu tekkinud niimoodi. Kas see omal ajal maailmas rändama minek, aita oli perekonnale nii-öelda vältimatu ellujäämiskursus. Et tuli leida endale väljast võimalusi hakkama saada ja teostada end valdkonnas, kus. Ma arvan, Eestis väga turgu ju ei olnud, eks me oleme nii pisikesed, et kui sa siin toimetad pool aastat, siis üldiselt on ring täis ja kõik tehtud. Või see oli seotud mõne muu suurema uhkema ambitsiooniga, sest kogu see ettevõtmine kõrvaltvaatajale nagu ma ise tundub ikka parasjagu kõvakanalit pea ohtusid täis, kasvõi seesama lihtne asi lapsed koolist ära võtta Ta ja, ja üldse mitte siis muretseda sellepärast et kas nad pärast maha jää või mis neist saab. Et see tundub kõik parasjagu hirmutav, tegelikult. No see väljakutse ja see kutse üldse oli niivõrd äge, et see oli kohe, sa saatsid välja, sa saad siit välja praegu meie. No meie noored ei saa sellest aru, meil oli see nii oluline, et me saame sellest raudse eesriide tagant välja. Et me tohime minna ja me saame selle loa. Ja siis me sõidame, jaa, jaa. Tundmatule vastu minemine, see on juba niivõrd niivõrd erutav. Et kõik see kõik sõita karavani ka kõik see tee ju maha niimoodi tagasi samamoodi, ega siis keegi lennukiga kohale sind ei sõiduta, et see on, see on nii põnev. Erutav tundub see juhul, kui sa tead, mis ees ootab ja usun, et kõik läheb hästi. Aga sa lähed siis sinna, kus sa ei tea, mis juhtuma hakkab. Mina ei tea, kuidas erutav saab olla, mina hirmutab ikka. Ei olnud, hirmutan, hirmutav oli see hiljem, kui ma kohale sai, need, mida kõike on vaja, on. Mida ma siin pean tegema, enne seda oli kõik ained lusti. Roosad prillid. Täiesti emase kassiga vajale, emme on meil ikkagi olnud niukene tiss, seal see kõik oli hästi kõigile Eesti ja siis ühe korra ka, kui me juba kas teist või kolmandat korda läks kolmandat ja siis me läksime Hispaaniasse siis oli see, et me olime sõitnud juba kiirteel kas 300 kilomeetrit ja ainult noh, kui oli, see oli mingi bensujaam, aga ühtegi maja polnud eest, nagu tundus, nagu kõrb Polnud kunagi Hispaanias käinud. Ja 40 kraadi oli sooja või isegi rohkem. Kre autorehvid huugasid. Nii palav oli, meil ei ole kunagi autos konditsioneeri ka olnud või kliimat või midagi, et meil akna lahti või mida iganes, et karavani elu muidugi suurepärane nagu selle selle suure perekonnaga, et kõik mõtlesid, et no mitu tükki sealt veel välja tuleb, et paljud ära mahub ja meil ei ole seal ei olnud ka mingeid konditsioneer ja 40 kraadi sooja, siis tol hetkel, kui oligi see, et me olime seal kõrbes nii-öelda siis emme võitis küll peale kõik õiges kohas. Kas sõidame õigesse kohta? Kuule, päts, helistaksid tsirkuse direktorile, et ei, ei ma ei sõidaks üldse umbes edasi ja ta oli ikka nii pabinasse c ta ütleb, et ta ei olnud hirmul, siis ei pea. Emmelik ei olnud aega, peabki tundma tundmatuseni ikka mingi hirm olema, aga, aga meil läks selles suhtes kõik nagu päris hästi. Et ja eks see raske oli. Sa mõtled oma isa peale, Lembi siis kas tema nahas sellise ema kõrval või naise kõrval olla? On vist ka parasjagu uhke väljakutse, et kui ma kuulan natukene seda peab ikka vist selle toiline tüüp, oleme närvikava kuidagi teistmoodi. Ja kindlasti noh, tal on meile nagu kujunenud, kõikidel kujunes siis suurest peres olemisel välja see meid, kui me midagi teeme, võtame näiteks telekat, siis me mitte midagi ümber ei kuule. Ja siis üritad viis korda umbes rääkida, ikka inimene, kuule sa lähed, ütled kuule issi või ükskõik, õde või ükskõik kellele, on ju, et et kuule, ma tahan nüüd rääkida suga, siis, siis sa lõpuks nagu saad rääkida. Aga ega emmega lihtne selles suhtes kindlasti veel ei ole olnud, et muidugi vennale meeldib alati ütelda. Et minu elu on ikka nii raske olnud, et mul on viis naist ju, mitte üks naine, onju, et emme on emme, aga peli neli naist ja mõtlen, et kui raske elu mulje Vootele on olnud, et et vot see on ikka raske elu olnud, et talle meeldib niimoodi rääkida. Et mingi tõepõhi kindlasti on, et ega ei ole ju lihtne, aga tegelikult see on kõik need inimsuhted ega inimsuhted polegi lihtsalt on ju jaa. Jaa. Ma arvan, et väga olulist vahet ei ole, kas sa oled tüdruk või poiss või mees või naine, selles suhtes, et kõikidele ka on ju mingisugused probleemid või siis mured või nende soovid ja kõik sellised asjad on ju veel, olen ka raske ka olnud, ega me oleme kõik üksteisele nagu kaikaid kodaratesse visanud. Parasjagu. Noh, hea näide on selle kohta just selle sõiduga, alustasime sellest sõidust siin, et ma kardan, kardan. No esimene kord ikkagi ei kartnud, sest sa ei teadnud, mis sind ootab, siis ma juba teadsin, mis ootab, siis ma hakkasin juba kartma. Valmistasime ette juba siis meil olid juba pesumasinad, mingi pisikene siis oli nagu vähemalt mingisugunegi ostsime vist suurema karavani natukene viis senti. Me ju elasime niimoodi, et ma ei kujuta ette, kaheksa kuud, Me olime, algul emmet ju ei olnud, et me elasime, kolm tüdrukud magasid ühes karavani otsas, emme-issi, magas teises karavani otsas ja siis vend magas seal autobussis nii-öelda, et aga ruumi ei olnud üldse palju. Meil kõigil oli niisugune pisike ruum ja õhku polnud ja ja kui ikkagi palavas kohas olides käisid vahepeal duši all, siis oli kaks minutit puhas tunne. Ja siis kolmandal minutil juba peaks uuesti minema. Et nii palav oli meil, et kõikidel tsirkuse inimestel nad ju elavad selles nagu aastast aastasse, onju ja neil on ikkagi uhked põhimõtteliselt uhked veoautodest majad. Et kui sa sisse lähed, siis saab ju noh, tänapäeval on muidugi veel uhkemad. Aga noh, kõik need on võimalus teha pikemaks, laiemaks kas kõik asjad on neil olemas, aga meie ju ei, põhimõtteliselt me läheme kohale. Me oleme näpud pääl ja ei noh, vahva oli, et. Aga sõidust ma tahtsin veel rääkida, et me sinna sõitsime, siis autos oli meil väga palju tülisid ega siis, kui see suur, mis Lembi rääkis, kui see möll ja, ja kõik see hormoonid hakkasid möllama ja tüdrukud võtsid oma häälepaelad, lassid oma häälepaelad valla, siis siis oli meil ikka selliseid olukordi, mitu tükki, kus enam Vello ei suutnud vastu pidada kogu sellele. Kisale pidas auto kinni, et tema enam ei sõida. Ja seda tuli sõidu peal ikka mitu korda. Aga millest see tekkis, kas need olid olmeprobleemid või tüdimus üksteisest? Kui sa ikkagi viis kuni seitse päeva, sõidad kuhugi Itaaliasse või siis sõitsime Sitsiiliasse, pigem on ju, või siis Hispaanias ja ja Portugalist tagasi Eestisse või üks noh, põhimõtteliselt nii pikad sõidud ja sa oled kogu aeg seal kinnises ruumis ja meie Me olime siuksed, meie vanemad, et Me ju vahepeatus tegime ainult siis, kui oli vaja hädal käia. Ja sõime kogu aeg autos, meil teinud niukseid, et nüüd lähme teeme pooletunnise või tunnise pausi, puhkame jalga, hingame värsket õhku, ei meie paljunivoo oli kogu aeg isi jalga ei pea siis meile isegi niimoodi, et meid ikkagi instica karistas, vahel, aga meie karistusviisid olid. Kunagi oli ropendamise eest, me kogusime raha, noh, see oli kodus, on ju, et meil oli oma mingisugune vaas või tündma, see on vist isegi alles, ongi niisugune suur lillevaas. Kuhu me siis raha kogusime, kas see oli üks kraan vist rabeldasid hiljem oli see vist kaks krooni mingi hetk, kui meil üldse raha ei olnud, siis oli seal hea sealt hea võtta, et me saime vähemalt süüa, siis ostad tõesti nii. Halb oli nagu seis. Aga teine karistamisviis issil oli see, et ropendada, et kui raha enam ei pidanud maksma, siis olid kükid. Ja sa pidid tegema oma kükke. Ja siis, kui me siis sõidul olime Saropendasid, ütlesid ükskõik, kas vandumis sõna siis issi pidas auto kinni, nii välja, Minede oma 10 kükki ära, kui ei tee enne sõitma, ei hakka. Nii. No mõni punnis vahepeal vastu ka, onju, et veel põhiliselt, niisiis tuli geniaalne plaan, et kuna siis saab rutem koju või kuhugi sihtkohta, on ju, et enam ei, peadust, tõuseb püsti, peo. Hüppasime, bussi sain, meil oli nagu kõrge buss, on ju, pea oli küll sa hiljem keegi ei pääse. Et et ega. Aita, kui peres on viis last. No sa saad rääkida oma kogemusest ja omapärast, ega ma muidugi ei saa üldistada seda kõike, aga, aga sa vaatad, mõtled meile inimestena siis ikkagi ema ja isa on ju üks aga nad on kõik ilmselt üsna erinevad, ma kujutan ette Ja väga erinevad, see on tõesti uskumatu, seda nagu ei usu, siis ei usu seda, kui sa, kui sa hakkad lapsi saama. Et milliseks nad siiski kasvavad ja kujunevad, see on hästi naljakas. Et sa justkui õpid esimese lapse kõrvalt lapsevanemaks olemist, aga siis tuleb järgmine, kolmas, neljas ja kõik algab otsast peale, et sa ei saa väga palju toetuda esimese lapse kogemusele näiteks või eelmiste laste kogemustele. No ma arvan, et tihtipeale just see esimene laps sellepärast et, et see lapsevanem, mina toetungi tema kogemusele ongi saanud tõenäoliselt kõige rohkem nagu riielda ja nad ütlevad tihtipeale öeldaksegi, et esimene laps saab ikka kõige suuremad vitsad. Et võib-olla selles ongi see asi, et sa nagu mõtled, et sa et teised peaksid kõigest sellest õppima, mida nad näevad juba ja, ja kuna see esimene ei ole ja siis tema saadki oma kõige-kõige nagu karmimad karistused kriisis ka teine kui on, meil on ju nii järjest tegelikult Lembi on saanud küllaltki palju küllaltki palju, kuna ta on ju esimene, eks ole, poeg ja tütar ja siis on, ega Lembi on ka kasvanud läbi läbi selle tugevused on nagu olnud vanim tütar, eks ole. Jah, ja kui on nii palju lapsi, on, siis see tähendab, et paratamatult või vastupidi, õnneks ühel hetkel saab Lembi nii vanaks, et ta võib juba osad ema tööd nii-öelda üle võtta ehk väiksemate õdede eest hakata hoolitsema nii. Ma arvan, et Lembi niimoodi otseselt hoolitsema ei ole pidanud, aga ta on väga palju neid õpetanud küll, et nagu kavandanud, natukene natukene hoidnud toetanud ja seda küll. Hoolitsenud ka ikka natukene sellepärast et meie vanemad olid ju kogu aeg neil tööd ei olnud, on ju nemad põhimõtteliselt kella 11-ni ilusasti no enne, kui leeme leeme sündiski, lemme sündis. Siis oli kohe kraps püsti, visiidil laps, kooli, meie pidime kõik ise käima, on ju. Et nagu siis, kui nagu pesamuna sündis, siis oli hoopis teistmoodi, kõik on ju nii või naa kooli läks kõik, et siis oli, käis tema järgi. Aga kui meie ikkagi olime pisemad, siis emme-issi magasid ühe meeskümneni, mina ärkasin üksi kogu aeg üles ja ma mäletan, et noh, minul oli väga tähtis hommikusöök, mis on kõikidel, ütlen hommikusöök on väga tähtis. Et aga minu eme ei olnud nagu sellest teadlik tol hetkel, et tema nüüd on alles, avastan selle, et see on tähtis. Ja siis mina tegin endale putru ilusasti keetsin noh, ikka põhimõtteliselt peaaegu esimesest klassist. No meil oli õnneks ei ka, et meil oli kool lähedal, aga noh, see minu meelest nagu emmegule. Et meil oli see jah, mina tegin putru, ärkasin juba tund aega enne kooli ülesse, sõin rahulikult, äratasin kõik lapsed üles, nendel oli või õed ja venna ja neil oli kombeks viis minutit enne tunni algust tärgata ja siis ma kavandasin kõiki ülesse kogu aeg ja lähme-lähme-lähme nüüd ja ja siis. Et olime ilusti koju sütifdiviis tavalist trenni ta viise, aga kooli saad eile. Niisugune mõnus elu ju, tegelikult ma kuulen, ma siin Lembi hääletoonis on väike ette heita, selline kaja justkui kõlab läbi, ma saan täiesti aru sellest. Aga issand, isal-emal elu nagu paradiisis, et kusagil on vastutustundlik inimene ja isegi äratus panema, lased rahulikult 11-ni. Väga hästi rääkisid. Et meil tööd ei olnud, ikka oli mõju, teatritöö oli algas ja teisel ajal ja siis, kui teatritööl jah, teatri teatab teisel ajal ja siis sa saadki magada, just nimelt saadki magada, mõtled küll, et ise saavad, koolis, on tõesti, see on tõsi, nad on vabakutselised olnud, on ju, teevad siis kui tahavad. Siis kui tööd on, aga hommikuti neil ei olnud seda kaheksat siiani, et noh, selles suhtes väga nagu mõnus, aga. Kui ma mõtlen end sinu nahka, Lembi, nii palju, kui see võimalik on, siis vanimaks tütreks perekonnas olemisel, mis seal võiks küll nagu toredat olla võib-olla ühe asja ma suudan välja mõelda, on see, et aita juba mainis näiteks riideid ei olnud ju väga saada, et sa said olla esimene, kes kleite kandis ja teisi riideid, et ülejäänud, kes tagant tulid, pidid kõik juba kasutatud riietega ilmselt leppima, et sellist väheseks boonused, mis vanemal õel oli jah. Ülejäänud oli puhas piin. Ja ikka puhas, ei no päris päris ei olnud ka hästi palju vastutust ikkagi noh, ma tundsin mingil hetkel, et langes minule, et ikkagi kui sa näed, et, et nii palju lapsi sa mingil hetkel ka lapsena saad aru, et meid on ikka päris palju, et siis saab paratamatult katsud siis selles olukorras luua midagi, noh kes nagu kuidas, mõtlen siukest harmooniat või noh, et, et kõik saaks oma tähelepanu. Et siis pead ise andma tähelepanu oma õdedele, et mingil hetkel sa ei taha nende noorematega tegeleda, onju siis tegeled ühega nendest ja eks see raske selles sellest oli, et ja alati tegelikult ma ei ütleks, et veel sai kõik vitsad selles suhtes talipoiss, me olime kõik tüdrukud. Et vahel oli just pigem see, et, et miks te kiusate teda, et võib-olla oli hoopis vastupidi, tema kiusas meid, aga kuna meid oli rohkem, siis me saime kõik nagu, et kuulge lõpetage ära, aga lõbuks jäigi mulje, et teda kiusati tegelikult. Ma ei tea, noh, seda ju ei mäleta keegi. Aitab, kui on nii suur pere ja ajad on olnud ju sellised, nagu me teame, näinud igasuguseid perioode siin kitsamad ja, ja mitte nii kitsaid. Aga kui ikkagi tõesti kitsas käes on. Ja veel suure perega, kus tuleb võib-olla tõesti mõelda mingil hetkel, et mida me täna sööme või kuskohast me midagi saame, ma usun. Te olete näinud neid aegu kusagil seal oma perega alguses ka? Me teame, tõid Vello ka mõlemaid väga positiivsete säravate inimestena. Kas seda hoida on olnud? Kõlab tobedalt, aga, aga lihtne või et kui ütleme parasjagu meedias ei ole, et siis see hall argipäev kõige mustemate toonides nagu sina seda mäletad. Kuidas ta nendest hetkedest üle olete saanud, mis, mis on kaalul olnud? Ja ikka meil on ka olnud momente, kus üks meist ärritub ikka väga-väga kõvasti. See on nüüd niisugune väga ilus argiline, argipäevane situatsioon. Elasime siis veel pääskülas ühetoalises ja ja ma palusin vennal poodi minna ja ta unustas tuua, noh, ikka loed ette, mis on vaja, sest kõik on ju vaja teha, tuua. Ja siis, ja siis, kui ta unustas selle suhkru tuua, siis ma ikka ikka vihastasin ta peale, karjusin ta teada. Ja siis ta läks ja tõi selle suhkru, läks uuesti poodi teisele suhkru ja siis tuli tuppa ja virutas. Pikalt ei toast, noh meil kohe tuled sisse, siis ongi kohe-kohe Dubais endasse pakivadi vastus nurka seina, sinna võttamas suhkur siis. Et need on tühised asjad, eks ole, argine must must argipäev, eks ole. Olnud ilmselt lihtsalt ainult suhkrus, vaid mingit suuremat. Pinget kuhjusid. Et no väga-väga-väga normaalne, et kui sul on neli väikest last ja, ja sa pead Hoidma kõike korras pesema, toimetama, tegema, süüa, käima, poes töötama, samal ajal veel. See katus on niuke täiesti ära sõita küll sellisel emmel. Mina arvan, et, et mul ikka ikka korduvalt katus sõitis ikka täitsa ära, et see on nagu tänapäeval antakse, vaata. Moodne, et sul on, nagu see lapse sünnitas, mingisuguse stress või mingisugune nüüd antakse abi. Sülgitat antakse abi kõik ja räägitakse ja mis on, et ema stress, jah, eks ole, nede tohutut lehed. Vaata, selle nimi on see depressioon ja ma ei ütleks iialgi, et mul oleks olnud depressioon, võib-olla ma ei tundnud teda ära, aga ma arvan, et lihtsalt kuna ma olen nii emotsionaalne, ma ei lähe depressiooni, pigem ma lähen emotsioonidega nii kõrgele, lihtsalt silme eest on must ja karjud ja ongi kõik, et see on tõenäoliselt minu depressioon olnud. Et tõenäoliselt see kõik on, on sellest situatsioonist tingituna olnud Need need neli siis neli last ühes väikses toakeses, pesamuna tuli ühilian. Ja kõik see väike tuba, väike köök, pooltäis või poolautomaatne pesumasin, praktiliselt mähkmed neil ju siis mähkmed, kõik tuli pesta, toimetada kuivama panna kõik selles ühes toas, et avama ei meenuta seda halvasti, muide meenutas ta üldse halva sõnaga, nagu ma ei, ma ei mõtle, aga kuna sa praegu küsisid, siis ma räägin, kuidas see siis kuidas see siis nagu praegu moodsas keeles oleks, eks ole. Ma vajasin, ma arvan, psühholoogi sel hetkel. Kui inimesed on vabakutselised, siis see tähendab, et majanduslikus mõttes võib elu üsna heitlik olla. Siis siis oli veel nii ja naa, et see pisikeste lasteperiood oli ju niimoodi, et ma olin nukuteatris ja Vello oli veel kuskil tööstusprojektis mingil hetkel kuskilt sealt hakkas vaikselt, kui me juba Lasnamäele läksime elama, siis siis me olime vabakutselist nagu täis täi täiskohaga. Ei, ma arvan, et rahaline rahaline mure on olnud kogu aeg nii ja naa, et täpselt niimoodi, et üles seal. Nii et see ei ole, ma arvan, mõjutanud seda elu, et raha ei ole ja muidugi Sõime nii kahel kahel kahel aastalgi septembris sõime ainult kõrvitsat minu isa kasvatatud kõrvitsat ja pannkoogi ülepäevi, et ülepäeviti, et on söödud ühekülgselt aga see, see ei ole midagi hullu, et selles mõttes, et ta ei meenuta seda üldse halva sõnaga, pigem just nagu tore on. Et kõik on elus ja terved ja kõik on hakkama saanud ja ilusad ja kasvanud ja. Sa oled Lembi rääkinud siin? Minu meelest on valdavalt väga heades nootides või toonides sellest lapsepõlvest ja sellest, kuidas isa pani teid liikuma ja nii edasi, aga kas sinu peast mõnikord läbi jooksnud ka mõte, et äkki selle kõige tõttu on jäänud midagi tegemata? Ma saan aru, teie peres on seal nii iseenesest mõistetav olnud, et, et kui palju seda sundustki sinna juurde on vaja olnud, et oma trenni ära teeksite? See lihtsalt on sama iseenesestmõistetav nagu sinu jaoks on hommikusöök. Aga kas mingis mõttes seal kuklas ei ole tunnet, et teie eest on justkui asjad ära otsustatud? Natukene? Ma olen seda Endla, aga räägime hästi palju või noh, mitte hästi palju võib, ikka tuleb igast asju jutuks. Mina ja tema enamus arvame, et meil on ikka väga kihvt elu olnud ikkagi väga positiivne ja on olnud neid, et nii-öelda mõõnaperioode või neid, kus on nagu raske või midagi, et aga see ei ole nagu tingitud sellest, et et minu vanemad kas panid mind kuhugi trenni või trenniga üldse, mul ei ole mingit probleemi, aga mulle on alati meeldinud käia. Mõned korrad ma ei tahtnud minna, sest ikka laste seas tekib. Ah, mina ei taha täna minna, siis mõtled, et ma ei taha minna. Ja ühe korra, kui ma siis ei läinud, siis ma siis ei olnud telefone ka, nägin, kui ta siis teiste lastega trenni sõitis ja siis pisarad hakkasid voolama ja siis ma mõtlesin, et ja mul ei olnud mitte midagi teha ja hüüdsin talt Lasnamäe korteris keegi mitte midagi kuulnud. Ja no ei läinudki trenni ja noh, pärast seda ma ikka käisin ikka korralikult trennis, et mul seda nagu tunnet ei ole, et mind on sunnitud või et see on, trenni peaks tegema tegelikult iga laps või noh, siukest noh, nii-öelda, et see oli kehaline kasvatus, onju, et aktiivne, kas või rattaga sõitma õues või, ja üldse õues olema ja kõike seda. Aga mul vend ja, ja siis näitlejast tõde, nemad on ikka väga tihti või noh, ikka meenutanud seda ja nende puhul ma võin väita, et nemad on küll ütelnud, et nendel on jäänud paljud asjad tegemata, sest on hoopis sunnitud trenni minema, et oleks pidanud tahtnud hoopis kitarri minna õppima. Aga samas on ju ka kõik ju lapsest kinni, et kui ta ikkagi ei ütle või oma soovi ei avalda siis vanem ju ka ei oska öelda, tema mõtleb, et aha temale meeldib trennis käia temale siis äkki meeldib temale ka onju ja ei oska ka pakkuda või soovitada seda võib-olla kohe, et lapsevanemad peavad õppima oma nende nagu noh, kogemustest, onju. Aga ma ei usu, et nad nendelt midagi ära võtsid. See, need reisid, kui ma kõrvalt üritan vaadata seda, siis see andis meile nii palju juurde. Me ju kõik, kui me läksime sinna, me mina ei olnud veel inglise keelt koolis alustanud just, alustasin sealise õppides, aga kooli läksin tagasi, õpetaja küsis mult inglise keeles midagi, mina mõtlesin itaalia keeles kõik. Me oskame itaalia keelt, et kui saaks nagu rääkida, siis tuleks hästi ruttu tagasi. Kirjakeel muidugi see selleks. Aga kõnekeelt me oskame, kõik, saame hakkama. Kuna itaalia keel on hispaania keeles hästi sarnane ja me olime Hispaanias ka, siis siis me saame ka hispaania keeles suheldud, et mõnel on nagu parem nagu halvem. Et see kõik tegelikult ikkagi noh ja üldse, kui sa reisid ringi väiksena, siis sa näed seda maailma, et sa ei ole siin pisikeses nii-öelda noh, linnakeses, onju, et Tallinn on ju väga väike linn ja Eesti on nii väike riik tegelikult, et et tegelikult peaks nagu näitama lastele ka seda, et meil on tegelikult väga suur maailm ja minu ema isa üritasid seda teha neile võimalikul viisil. Muudmoodi me ei oleks saanud minna, kui me ei oleks tööle läinud. Kas sa oled kunagi midagi isa pärast teinud, ma mõtlen just neid tsirkusega seotud teemasid ja taustaks seda, millest aita eelnevalt rääkis, et ma ei tea nüüd, kui tõsiselt Vello seda kunagi mõtles, aga, aga teist nii-öelda olümpiavõitjaid kasvatada, et see kõlab väga ägeda uhke eesmärgina ja nähes, kuidas Vello oma asju on teinud ka televisioonis viimasel ajal ja mitte ainult Eestis, eks, et ta näib olevat väga sihikindel eesmärgi nimel tegutsev. Et kas oli variant teda nii-öelda alt vedada, et astudes kõrvale sellest maailmast? Tal on jah, väike niisugune omadus, et, et kui sa teed, siis see kuidagi teeks tal tuju kurvaks või noh, midagi suuremat on ju, et et ma arvan, et selline siukest, seda survet tundsidki Linda vaatajale palju rohkem, sest peldele nemad oleks tahtnud ennast hoopis teistmoodi võib-olla avada. Et teha, kuigi samas Linda käis tantsimas, sai teha neid asju, mis talle meil näiteringides asjades onju, et kõike nagu võimaldatud, lihtsalt sa pead piisavalt olema aktiivne, et et saada neid asju, mis sa tahad. Aga Vello pärast teha midagi. Ma arvan, et ma teen väga palju asju tema pärast. Et kuna tema ja noh ikkagi meiega võimles ja drell isikut sikutas, siis kindlasti mingil hetkel ma tegin seda nagu tema pärast, aga tema jaoks ma ei ole teinud, et mul mingi hetk tekkis selline nagu niisugune vastureaktsioon, et issi, ma ei taha, et tuleks mul näiteks trenni vaatama, võimuvõistlusi vaatama, et sest mul nagu tekkis tunne, kuigi ta seda ise ei ütle, aga miskipärast mul tekkis tunne, et et kui mul kehvasti läheb, siis ma olengi teda alt vedanud natukene, et niisugune nagu surve, kuigi ta ütles, et sa teed seda enda pärast kõike, siis mingi ma ei tea, miks see tekkis. Et aga mingil hetkel mul tõesti oli niimoodi, et et ma ei taha, et sa umbes siin raja kõrval mul oled, mine ole siis kuskil kaugel tribüünil või et et mingi hetk oli nagu see, et ma tundsin, et ma pean teda kuidagi uhkeks tegema. Ta tunneb siiamaani ükskõik, mis me tegelikult teeme, uhkust meie üle on ju mul ei ole nagu. Ma ei ole kunagi tundnud, et mul seda vaja on, et mu isa oleks mu üle uhke, et pigem ta peaks mulle nagu kaasa elama, et emme, emme, meil ei ole olnud meie üle uhked, on meie peale vahel kade olnud. Et seda ka ise laitnud, aga noh, need on hoopis teised, seda on ju, aga eme nagu lihtsalt elad kaasa meile ilusasti, aga see, et meil teda uhkeks oleks pidanud pidanud tegema, et seda pole nagu olnud otseselt, et kui ta on olnud meie üle uhke, siis on hoopis nagu teistmoodi siukene, tagasihoidlik uhkus. Mitte see, et mul on nii, et Vello vahel on olnud. Oh, mul on nii kihvtid tütred ja ilusad ja toredad ja ega me nii ilusad ja toredad ja kihvtid ei ole. Noh, et siis ongi selline, et kuule, et võta hoogu maha, natuke. On. Ma nüüd ei ole täpselt kursis, aita, aga kas võib olla, et sa oled oma perekonnas ainus, kes spagaadi ära ei tee ja muid kondiväänamise või, või, või sa siiski oled ka omandanud need oskused aastate jooksul seal kõrval? Spagaadi tõesti ei tee. Aga ülejäänud vist teevad või ei tee? Vootele ju ka ei tee väga. Me tegelikult mina, mina teen küll ühe spagaadi, aga kuna ma hakkasin kergejõustikud tegema, siis üle painduvus ei ole ka seal nagu selles suhtes hea ja ja ega Vello ju ka ei paindu tegelikult. Mis mõttes sa preeriks eeldada ei saa teha? Tal ei, paindu õlad no selge paindu ta paindub ainult põhimõtteliselt jalad kaela taha, onju, et tal on see väljapoolsus on hea ja muidugi kõike saab arendada, et kui lapsed või isegi suurest täiskasvanud inimesed, kui te tahate, tehke trenni ja te saate ka venima. Muidugi iluvõimlejaid kõikidest ei tule, onju. Aga minul on ka kinni jäänud, sellepärast et ma töötan lihastega hoopis teistmoodi ja kui ma neid ülaülemäära nagu venitaks siis lihaskiirus nagu kaks, ma arvan, ära. Need viimase aasta-pooleteise sündmused, mõtlen talendisaadet ja sinu isa kohati üle mõistuse tundunud suurt pingutust, kui palju tema jaoks tegelikult mängus oli, säravad. See teema natukene nagu ei kraabi hinge, vaid ta on hästi sihuke raske teema minu jaoks natukene et kunagi kui velo siis oli nagu oma võimekuse tipul nii-öelda, siis me kogu aeg rääkisime, et sadama videosid otsi endale mingi agent, mine kuhugi valluta, mõni suurem nagu maailma, kas lava või siis tsirkus või noh, et seal, see oli nii unikaalne, ainulaadne asi, mida ta teeb, onju Te juba siis me saime sellest aru, et see oli tema kutsumus, et see, meie tsirkust teeme, see on nagu kaasnev asi tegelikult ja väga tore ja siis ta nagu ei tahtnud ja tegi seda meiega jale käisimegi siis peretsirkusega siis tuuritamas, aga see tegelikult ei andnud talle mitte midagi. Ja kuigi talle see väga meeldis, aga me ikkagi oma tervist tema ikka rikkus seal päris palju, sellepärast et meil oli seal ikka päris palju esinemisi. Kaks kuni neli etendust päevas ja jõuludel isegi oligi neli, neli, neli umbes või noh, ma ei mäleta seda täpselt, aga ikka väga palju ja veel oli nagu mitu numbrit, onju. Aga siis, kui talendisaade tulija eelmistel nagu kas nädalal või kuu aega enne Vello siis küsis mult, et noh, ma teadsin juba ammu, et tal on hingel, onju, et ta enam ei saa võib-olla jalgu kaela taha, sest tal oli tal ju põlveoperatsioonil käinud seljaoperatsioonil käinud juba ennekõike seda. Ja ta ütles mulle Lembi kulat. Kas ma peaks ära lõpetama, et noh, mingil hetkel tuleb ka sportlastel see, et noh, nüüd viimane heide ja siis on tavatavaline elu on ju. Ja see küsimus oli tal tegelikult juba, ma arvan, päris pikalt hinges. Ja siis ma ütlesin talle, et jah ja ma arvan, et mõistlikum oleks ära lõpetada, et kui ei ole nagu mingit suurt väljundit siis tegelikult sa võiksid ära lõpetad selle sellepärast, et see ei too sulle ju enam mitte midagi nagu kasu, et sa ainult rikud oma tervist. Aga siis tuli see kõne juhuslikult. Ja loomulikult ma olin väga õnnelik, et ta sinna sai, ma olin nagu suurepärase nagu super, aga hea, kuigi ma enne Laitsi maha, et ära enam tee. Sest ma olen ju näinud kõrvalt, kuidas ta treenib ennast sportlasena, ma ütlen kindlasti, et ta väga enne seda ameerika talenti siis ta ei treeninud väga teadlikult, et niimoodi nagu ta oleks tegelikult võinud, et oleks paljud asjad võinud teistmoodi teha ja kuulanud, et massaažis käinud ja taastumisele ka andnud endale kehale nagu mingisugust. Kehale vajalikku taastumist, aga siis ta hakkas vähemalt treenima mingi eesmärgi nimel, mida tal tegelikult kunagi olnud otseselt ei ole, tal oli see eesmärk, et ta saab jala kaela taha, ta teeb oma selle võimsa numbri ära, mida ta tegelikult sooritas ju koguaegsel tsirkuses olles mitu korda ja noh, ma ei kujuta ette, see on ikka tegelikult väga raske ja ta sai sellega nagu hakkama ja kõik oli väga hästi ja see, et ta sinna jõudis siis tegelikult see on nagu meeletult suur asi just nagu selle seisukohalt, et ta oli nii viimasel piiril, et enam sinna ei saa. Me kõik toetasime teda 100 protsenti, aga lõpuks see kõik see paberimajandus, selline pealesunnitud, mingi suuna võtmine seal, mis noh, et kuidas seda numbrit luua või noh, selles suhtes minu poolt vaadatud. Et see ei olnud kõige nagu mõttekam, et seal käivad asjad nii nagu käivad. Ma ei saagi midagi öelda, see on suur kommertslik saade, kommertssaade. Et ja Vello hakkas seda hästi hinge võtma ja see kõik mõjutas meie perekonda, et enne vahel ma olen mõelnud, et enne seda ameerika talenti oli kõik suurepärane, et juba oli kõik see pere harmoonia meil nagu issil, silmad särasid, dalai-nägu oli õnne täis, on ju, tegelikult ja siis tuli see saade siis tuli veel õnnelikum ja kui siis siukest noh, muidugi see, kui sai, lähed sinna võitma, onju, et Vello on alati see, et ta läheb sinna. No sinna eesmärgi nonii ka kõige suurema eesmärgi poole, onju siis ja kõik see noh, see oli talle nii hinges või see, et ta sealt noh et seeläbi üldse sai, isegi kui ta oleks võitnud ja selleks läbi saanud, siis oleks talle sega hinge läinud nii väga, et ta võtab asju hästi hinge. Ja see nagu mõjutas meid hästi palju. Et nüüd on nagu see jälle taastunud. Et see talent on nagu kaugemal, aga mingi hetk oli see nii tähtis. Ja siis ta ei kuulanud vahepeal enam meid, ta nagu oli niisugune nii fanaatiline selles suhtes, et, aga see on nii loomulik selles suhtes see, see asi, mis oli, oli ikka nii suur, et me tegelikult ei kujuta ette seda, et me võime rääkida küll, aga mis ei käi tegelikult see, see mõjutas nii palju ja teda ka ja lõpuks, kui ta siis noh, me oleme talle kogu aeg igast asju soovitanud, et ära tee seda ja seda ja laval ka ole ettevaatlikum ja lõpuks oligi see, et kui tal tuli see õnnetus on ju siis me kõik mõtlesime, et nüüd on kõik nagu ja tegelikult see oli väga õnnelik õnnetus, sest oleks võinud juhtuda kõige hullem asi nagu selles suhtes ikkagi. Ja mul on selles suhtes väga hea meel, et ta on selline sihikindel inimene, ta on jälle võtnud ikkagi sihiks ennast terveks teha, iseenda keha ravida ja ja teha seda, mis talle meeldib ja ikkagi jalad kaela taha saada. Kuigi ma ei ole. Ma ei ole tõesti praegu selle poolt olnud, et minu meelest oleks võinud natuke rahuneb. Et ja siis kas teha siis hoopis teisi asju, et see pauk oli nagunii suurem, ma ikkagi ei ole sellest kõigest taastunud. Et aga noh, kui talle meeldib, siis loomulikult ma toetan inimest ja oma isa ja kui ta tahab seda nii väga teha, et kuigi ma ei pea ju arvama, et see on nii õige Oli väga tore teiega rääkida, aitäh, aitäh, aitäh, Lembi, soovin teie perele palju jaksu ja edu, ilmselt vähem või rohkem. Olete te kõik oma tegevuste kaudu avalikkuse tähelepanu all ja. Olge tublid. Aitäh, Sten. Aitäh. Selle saate nimi on, käbi ei kuku, mina olen Sten Teppan, aitäh, et kuulasite ja kohtume nädala pärast taas.