Vikerraadio kuulajad ilusat pühapäeva teile. Jätkame oma kinoplokiga ja on ju meil see teema valitud ja need filmid ja näitlejad valdavalt nad on olnud küll näitlejannad selleks, et nende abil ikkagi mõista pigem seda ajastu ajastut, kus me parajasti oleme. Nii et ei ole ju see kinokunstianalüüs ja kena kunstiga tutvumine, vaid see on meile ikkagi abivahend. Ja väga paljude nende inimeste saatus, kes meil olid ja kes meil tulevad illustreerivad ju väga hästi ja väga näitlikult, millises ajas nad elasid ja millist ohtu selline aeg, kui ta kunagi peaks saabuma eneses sisaldab. Ja eelmine kord oli meil silmapaistev näitlejanna alla Taraso tema kuulsus peamiselt on rollid teatris. Aga meil olid ka üksikud filmid, nii et ta oli tuttav laiemale publikule. Ja teame tol ajal kui ka tänasel päeval võib-olla ikkagi näitleja ekraanil. Tema kuulsus on paratamatult tunduvalt suurem ja Nõukogude Liidu oludes kino käijaid on ju miljoneid, teatripublik on tunduvalt väiksemaarvuline ja võib-olla ka spetsiifilisem. Aga täna peatume ühel väga populaarsel näitlejannal peamiselt neljakümnendatel aastat. Ljudmila lapselik oskaja ja võib-olla tema nimi on vähem tuntud sellepärast et tema populaarsus oli just nimelt pigem rahva seas, kui nüüd oleks ta kuulunud nagu ta rasva, nende näitlejad, Ta hulka, kes olid riigi poolt kuidagi esile tõstetud ja pärjatud. Ja eks me jõuamegi kuskil nüüd umbes 40 minuti seepärast sinna ja mõistame, miks siis inimene, miks siis näitleja, kes on nii populaarne, keda kõik tunnevad miks võin teda ju eriti ei pärja. Aga nagu me ikka oleme teinud, alustame siis sünnihetkest selleks on aasta 1919. Nii et tema kuulub juba nende näitlejate hulka, nende kino inimeste hulka, kes sünnivad pärast seitsmeteistkümnendat taastat. Esinen, väiksem roll kinos on vahetult sõjaeelsest ajast 39.-st aastast ja see film on noored kaptenit. Aga suurema tuntuse toob talle üks film filmis täpselt samuti valmib vahetult enne sõja algust ja siin ei ole tegemist mitte aastatega, vaid tõesti, peaaegu nädalatega. Ja selle filmi pealkiri on nelja südamed. Ja kuna tegemist on väga lõbusa filmiga, võiks seda nimetada komöödiaks, muusikaliseks komöödiaks. Siis on isegi arusaadav, et hetkel, kui algab sõda, kui Saksa väed ületavad Nõukogude liidu piiri ei ole nagu paslik sellist filmiekraanidele tuua muud mured. Ja kui vaadata, millal see film jõuab ekraanidele, siis selleks on 1945. aasta jaanuar kui sisuliselt sõja saatus oli juba otsustatud. Kuid see film saavutab suure edu. Ja see oli kovskaja, on hiljem öelnud, et see on tema lemmikroll. Ja millega ta seda põhjendanud. Ta on öelnud, et see oli roll, kus ta mängis iseennast. Võib arvata, et see on ju eriti meeldiv, kui sa saad mängida iseennast. Ja ta täpsustab, et täpselt samuti nagu tema kangelanna, keda ta filmis kehastab armastab tema magusat, nii et magus oli talle meeltmööda ja muusikat ning ei salli matemaatikat. Ja lühidalt, selle filmi sisu on järgmine. Tegemist on kahe õega. Nad on väga vastandlikud ööd, ükson nisukene, range IRA, aga kindel eneses. Ja teisiti see ei saakski olla, kui inimesel elukutseks matemaatika täppisteadus. Ja ta on matemaatikadotsent ja teine noorem õde on suur tuulepea üliõpilane, suuratška Jäneda mängibki Ljudmilla tse likovskaja. Ja siis on selles filmis sõjaväelased ja sündmused leiavadki aset ühes Moskva-lähedases kohas. Seal toimuvad sõjaväelaste õppe nisukesed kogunemised ja üks nendest õdedest õde, kes matemaatik annabki sõjaväelastele matemaatikatunde. Ja teine lõbuso mõõde on seal valmistumas eksamiteks kaks õde, erinevad sõjaväelased juba vaid ka ette arvata, et mis seal on siis nisukest lõbusat, need on need suhted, igasugused naljakad lood. Ja kõik see lõpeb sellega, et mõlemad õed leiavad seal oma õnne tehnassis niisukese, kui võtta kuna tegemist on komöödiaga ja komöödia eeldab ilusat ja lõbusat muusikat, kuidagi nisukest muusikalist kujundust. Ja selle filmi heliloojad on ka esile tõstetud ja selleks on juuri Miljutin. Hiljem saab ta tundma tuks mitme opereti autorina. Aga see on juba Stalinijärgne aeg. Kui vaadata tema loomingut, mis paigutub kolmekümnendates neljakümnendates aastates siis ta on kirjutanud valdavalt patriootilisi laule. Ja minu meelest ma võin muidugi eksida, aga kuskilt on jäänud meelde jätta, on ka selle kuulsa laulu Kuulsa kas jutumärkides või mitte laulu, millest me kunagi rääkisime, Lenini mäed, autor vastu olema kuulajatele meelde, kuidas inimesed pahandasid Lenini mägedel, peab olema suur hoone, laulus lauldakse, aga nemad käivad kohapeal ja hooned kuskil ei paista. Nii et ei ole välistatud, et see laul on ka tema sulest nagu kõikide nende filmidega, mis valmivad kolmekümnendatel neljakümnendatel aastatel ja kus paratamatult ega teisiti ei saanud ju olla, kui need filmid kajastasid kaasaega. Et seal taamal poleks olnud Stalini pilte ja Stalinist tuur. Ja need hiljem kõrvaldatakse, nii et kui seda filmi näidatakse ka hilisemal ajal Hruštšovi ajal, siis seal enam neid üksikuid kaadreid, kus võib taamal näha mõnd Stalini büsti, Stalini portreed enam ei ole. Kuid see film, nagu sai öeldud, jõudis ekraanidele 45. aastal, aga selleks ajaks oli juba tselik oskaja tuntud nimi publikule meelde jäänud näitlejanna. Ja tänu filmile, mis jõuab ekraanidele sõja ajal, see on 1943. aasta. Ja selle filmi pealkiri võiks olla tõlkes õhuvoorimees. Väiks kallab taevavoorimees. Ja nagu paljud sõjaaja filmid on see valminud alma atas nii, et seal neid vändati. Mosfilmi koliti sinna Lenfilm, täpselt samuti. Ja see film, kui me nüüd peame silmas meie kangelanna, on ka oluline selle poolest. Puunäitlejanna oma tulevase mehega ja selleks ka kuulus nimekas näitleja Mihhail Zahharov. Kui vaadata, kui vanad nad tol hetkel on, kui käivad selle filmivõtted, siis Ludmilla on 23 aastat vana ja Sharov 42 päris suur vanusevahe. Aga me teame, et vanus ei ole takistus armastusele ja mõlemad jätavad oma perekonnad maha ja algab nende kooselu abielu. Ja kui vaadata seda filmi ja võrrelda seda filmi nende inimeste elulookäiguga, siis seal on mingisugused sarnasused. Ja võib-olla kuidagi film neid ka inspireeris, nii toimima. Ei taha ju kuulajatest midagi öelda, kes me väga filmimaailma ei tunne, et võib-olla sa elad nii rolli sisse, tahad kuidagi jätkata seda ka reaalses elus. Igatahes selle filmi tegevus leiab aset natukene enne sõda, nii et esimesed kaadrid on sõjaeelsest ajast. Ja siis jätkub juba sõja alguses. Ja eakas lendur, keda mängibki Sharov on sunnitud tegema ühe hädamaandumise ja seal igasugused sündmused ja kohtab üht šarmantsed noort päri lauljanna Nataša, keda mängib killud millatselikovska ja armub temasse. See on niisugune vastastikune suhe. Aga meil peab alati sel puhul, kui on Romeo ja Julia, olema ikka keegi, kes tahab seda armastust takistada ja selleks on Ljudmilla ema muidugi mitte Ljudmilla ajal mahvaitsele kangelanna ema ja ta leiab hoopis parem parti, vanemad tihti teavad, mis on nende lastele hea, oleks üks ooperilaulja teenekas imekas ja lõpeta kauda kurameeriminasele lenduriga peal lugu hoopis selle ooperilauljaga. Aga nagu ma seda kõik Diana armastust võita ei saa ja algab sõda, katkestab nüüd selle loo, paistab, et see lugu ongi katkenud. Ning lendur palub ennast saata rindele ja peamine põhjus ongi tema. Iga talle öeldakse eitavalt. Aga arvestades tema suuri kogemusi, saab ta lendurina ikkagi tegutseda. Ja mis on tema ülesanne, otseselt rindele ei sõdi, aga ta viib sinna laskemoonalendurina ilmselt siis mingit transport, lendur ja viib laskemoona. Ja need kord eksib ta ära udus ja kaotab orientatsiooni ja paistab, et kõik on läbi ja missistada, päästab ta kuuleb raadiosaatjast oma kallimat, tuletavad meelde, tegemist on ooperi lauljannaga, tema häält otse hääl aitab tal orienteeruda ja selles täbaras olukorrast väljuda. Niisugune on enam-vähem siis selle filmi lühikokkuvõte. Selle filmi stsenarist on paljudel tuntud nimi. Kuigi allikates imekombel võib leida erinevaid variante, on pakutud ka teisi autoreid stsenaariumi kirjutajatena, kuid jääme siis selle variandi juurde. Ja selleks nimeks inimeseks on tuntud kirjanik, kelle saatus on ka kuidagi otseselt seotud selle looga, milles film jutustab. Ja öelda, see nimi siis võib-olla ta lagu tekitabki otseselt mingisugust seost. Selleks meheks on Jevgeni Petrov ja mõnede nimedega on vist nii juhtunud ja mõnede kuulsustega hädad kõlavad meile tuttavlikku kuskil baaris või mingisuguses baaris mõne teise nimega. Ja kui öelda needs paar Ilfi ja Petrov, siis kindlasti meie kuulajatele tulevad meeltoni 12 tooli kuldvasikas. Nii et tegemist on tuntud kirjanikuga. Ja sõja ajal oli ta rindekorrespondent ja surma saata enne seda, kui see film, mille stsenaariumi autor ta on, jõuab ekraanidele. Ja selleks oli 1942. aasta teine juuli. Lennuk lendas Sevastoopoli ist Moskvasse ei ja lasti alla, nii et hukkub ja natukene kuidagi tekib mingisugune paralleel, vähemalt temaatiline paralleel selle filmiga selles stsenaariumiga, mille ta kirjutas, tema kirjutatud teksti järgi, lendur küll pääseb, aga tema Järgmine film aga lõppeb Ljudmilla solik oskaja jaoks väga halbade tagajärgedega ja võib-olla see ongi esimene moment, mis annab meil hiljem seletuses selleks, miks ta jäi vähemalt neljakümnendatel viiekümnendatel aastatel Stalini ajad pärjamata. Ta vaatamata sellele mängib silmapaistvaid rolle, no mingi aeg vähemalt ja oli rahva seas väga armastatud näit Hitler. Ja selle põhjustab, kui nii võib öelda, vähemalt kaudselt Sergei Einstein, ta kutsub näitlejannat mängima filmis Ivan Julm. Kunagi oli meil natukene sellest jutud mitte niivõrd filmist, vaid kirjandusteosest ja teame, et tegemist oli järjekordse Stalini isikliku projektiga. Stalinil oli vaja tol hetkel Peeter suurt ja vastavalt telliti teosed ja vändati filme. Ning see oli koskaja mängis selles filmis sarinnast. Las tassijat, niisugune suhteliselt mitte kõige olulisem roll, aga kaugeltki mitte teise järguline. Ja tegemist oli seal on kaks seeriat, tegemist oli esimese seeriaga ja kui sellele filmile jagati 46. aastal Stalini preemiaid siis need preemiad pälvisid, noh, peaaegu kõik näitlejad, kes osalased, isegi sõna peaaegu on vale. Kõik näitlejad, nüüd jätame meie kangelanna välja, siis me võime kasutada peaaegu sellepärast, et tema olevat Stalini poolt isiklikult sellest nimekirjast maha tõmmatud. Ja millena olevat olnud Stalini põhjendus. Ta ütles, selliseid sarinnasi pole olemas. Aga mida sa tol ajal tähendab? No tänapäeval ju ikka, me ju kuuleme siin ja seal ja esitatakse kandidaate mingisugustele preemiatele, meil on olemas terve loetelu inimesi ja keegi jääb neist ilma. No ikka juhtub, saab järgmine kord. Aga sellepärast ju kuskilt teatritest või ekraanidelt see inimene ei kõrvaldata. Ta on niigi pälvinud suure tähelepanu, taan pääsenud sellesse nimekirja. Ja midagi pole parata, kõik ju ei saa olla premeeritud. Aga tol ajal ju need jutud, et esitati ja ei saanud, on ju märgilise tähendusega, mida see tähendab maailmas, kus kõik on juba nakatunud hirmu, see tähendab, et seda näitlejad ei saa ju riskida, kasutada ta kuskil ja vähenevad ka tema rollid teatris, kõik hakkavad kokku tõmbama. Ning väidetavalt jällegi teda päästab Gutki. Antud juhul ei ole ju otseselt päästeoperatsiooniga tegemist ega ei ole ta kuskil ju veel sattunud otseselt Stalini kriitika alla. Aga Steini sekkumine aga mingisuguse olulise märgi see ilmselt alla tahab, sellepärast et tol ajal olid kõik niisugused sõnumid olid ju märgilise tähendusega. Järgmine film, kus seal ikovskajal on pearoll koos oma mehega on 45.-st aastast, nii et son enne seda, kui juhtub see lugu Stalini preemiatega. Ja selle filmi pealkiri on kaksikud. Ja seal mängib ta ühte triimontööri Luubatult eesrindlikud töölist, kes lapsendab kaksikud. Ja need kaksikud leitakse kuskil jaama perroonilt, keegi on nad sinna maha jätnud ja leitakse headalad lapsendab ja arusaadav, et see tegu on igati positiivne ja kõikidega toetavad aitavatega kaksikutega pole ju lihtne toimetada. Ja mis on sümptomaatiline tollele ajale ja ka hilisemale Nõukogude ajal ei saanud ju nii olla, et kõik on positiivsed tegelased, kuidagi peab ju olema mingi fool negatiivne foon mis toob nende positiivsuse esile ja kui vaadata kas või ajakirja krokodill, kus ilmuvad karikatuurid ja karikatuurid või mitte ainult imperialistide kohta. Kuigi see on oluline osa nendest kultuuridest, aga ka naljapildid mingisuguste Nõukogude inimeste kohta, kes siis kuidagi suht vaat selles tegelikkuses negatiivsed. Ja kui vaadata, milliste erialade esindajad reeglina on negatiivsete tegelastena välja toodud, et siis varasemast ajast on kõik selge, näed, on endiselt vaimulikud need võivad olla kulakud valged aga kuskil 30.-te lõpust, 40.-te 50.-te algusest ja ka hilisemast ajast. No ei ole ju mõtet enam karikatuuridele või filmiekraanidel, kui see sündmustik ei vii meid varasemasse aega kujutada, kulaku. Tõeline ju ka ei saaks olla kolhoosnik, täpselt samuti mitte. Intelligent on ju ka ikkagi, kuigi see sõna on iseenesest nisukene, kahtlane, igavene intelligent, aga põhimõtteliselt on see ka nõukogude süsteemi igati sobiv elukutse olla intelligent. Ja väga sageli Nendeks tegelasteks on inimesed, kes on seotud kaubandusega ja see on ka üsna arusaadav ja loogiline, mis on ju nõukogude inimeste peamine mure, millega nad tegelevad võib-olla mitte hommikust õhtuni, millele nad mõtlevad Sand defitsiit. Aga nõukogude maal peaksid köike olema külluses ja miks siis ei ole käsneda pahad on, kes seda kõike varjavad. Need on reeglina inimesed, kes on seotud kaubandusega ja jällegi kaubanduses, müüa peaks olema nagu niisugune tõeline ja, ja inimene ja need on väga sageli tegelased, kes on kaubandus, baasid asuvad kuskil, nad seal istuvad ja nende, see ongi selles, et meil kaupa ei jätku. Ja täpselt samuti, kui ma seda filmi vaatama, siis negatiivne tegelane on kohaliku kaubabaasi ülem, keegi Jegorkin. Ja sellel Karkinel on veel omad plaanid, lubab aga nii, et luua talle meeldib. Ja nüüd toimub niisugune nagu traagiline traagiline kulminatsioon, näed, kaksikud kaovad ära ja algab nende otsing, kõik need otsivat. Ja lõpuks õnnestub leida nende kaksikute ema ja ka need kaksikud ja mis siis lõppkaadrites selgub? Meel öeldakse tegelikult nende laste isa, kes nad siis hülgas. Aha ongi paasi ülem, nii et selgub, et tegemist on alatud tüübiga. Sansis sil kaksikud 45.-st aastast. Järgmine film aastast 46 kussinud millatselikovska mängib ühte peaosa on tema mehe debüütfilm lavastajana. Nii et see on esimene film, kus tema abikaasa on ka lavastaja. Ja selle filmi pealkiri on rahutu majapidamine, nii võiks seda enam-vähem tõlkida pes Bacoena Kazjaistva natukene esmapilgul kummaline pealkiri. Ja väidetavalt selle filmi stsenaarium olevat kirjutatud spetsiaalselt sellikovskaja. Kas teda silmas pidades lavastaja abikaasa tellib vastava stsenaariumi. Ja tegevus toimub sõja ajal. Ja see meeskond või kõik need pearollides olevad inimesed on ühe lennuvälja teenistuses, tõotavad seal toimetavad seal lennuväli. Kuid see ei ole mitte päris lennuväli. Me teame ja neid oli ka Eestis olid loodud nisukesed vale lennuväljad, nagu paketid vaenlaste lollitamiseks. Ja vahel võisid nad lennukeid olla ehitatud kas laudadest ja kaetud mingisuguse materjaliga riidega või suisa täispuhutavad. Igatahes selliseid nippe kasutati vaenlast eksitada. Ja siis on muidugi seal üks sakslastest luuraja, kes sinna hiilib ja tahaks tuvastada, kas tegemist ikka on päris lennuväljaga või mitte, kas seda oleks, vajab mitada sesse, õige lennuväli on seal mitte kaugel. Ja need on vaja kuidagi seda eksitada, seda luurajat ja millega siis tegeletakse, näidmakette hakatakse liigutama ja vot siit on see perspacoin rahutu. Nii et noh, et maketid ei seisa mitte kohapeal, vaid neid liigutatakse ja seega jääb niisugune mulje. Tegemist on päris Selle filmi heliloojaks on samuti Juri, mil jõudsin. Ja kui vaadata pikad, siis ei olnud soosiv. Leiti, et filmi iseloomustab halb maitse. Üks niisugune peamine etteheide. Ja teine, et puuduvad progressiivsed ideed, no mis seal siis on, kogu aeg liigutavad neid makett. Aga minagi väga progressiivselt ei ole, Kuidki väidetavalt publikule olevat see film meeldinud. 40.-te lõpus juhtub Ljudmilla otselikoska elus kaks sündmust mis toovad enesega kaasa väga palju probleeme talle. Esimene on ju väga inimlik ja see võib ju olla iseloomulik ka tänasele päevale ja seondub tema isikliku eluga. Läheb oma abikaasast lahku ja abiellu uuesti ning tema väljavalituks saab Karo ala, pean võib-olla inimesed, kes on natukene rohkem kursis Nõukogude arhitektuuriajalooga, seda nime tunnevad ja tegemist on tõesti silmapaistva Nõukogude arhitektiga. Ta oli üks nendest, kes osales Nõukogude palee, sellest me rääkisime asse, grandioosne ehitis. Mida kavatsed Kristus lunastaja kiriku asemele püstitada selle rajamisega nende plaanidega? Ja kuivõrd nimeka mehega oli tegemist, seda kinnitab veel fakt. Kui pärast Stalingradi vabastamist selle lahingu võitu hakatakse koheselt tegelema alguses arusaadavalt ideede tasandil ja paberil linna taastamisplaanidega siis ta on selle töögrupi juht, see tähendab, et inimene, kes on selles vallas pälvinud nõukogude võimu suure usalduse ja need pärast sõda ja jälle üks teema, mis meil kaudselt oli toimubki nende Stalini kõrghoonete projekteerimine, Needsamad, kuulsad kõrghoonet alates ülikooli peahoonest estes ja natuke oleme nendest rääkinud. Ja kes seda tööd juhib, seda juhib jupeerija. Nii et jällegi midagi, mis on spetsiifiliselt iseloomulik Nõukogude tolleaegsele süsteemile. Julgeolekujuht juhib hoonete projekte, teerimist no kas me kujutaksime ette, et kapo ülemjuhiks mingisuguseid projekteerimistöid Eestis ja kui toimub see koosolek peeria eesistumisel, siis ühe argumendina plussina, miks neid hooneid on vaja peeria välja nende ökonoomsuse, nii et nad on lihtsalt ökonoomsemad, kui ehitada mingisuguseid teisi hooneid. Ja garaalabjan, võib-olla see on niisugune diskussiooni täitlik, arutavad, mis on plussid, mis on miinused ja tema seisukoht on, et need ei ole üldsegi ökonoomsemad. Kui teisti b hooned ja konna Peer ja nüüd selle väitega välja tulnud, siis ta olevat käratanud, et mis siis, et ei ole, aga saavad olema. Ja nüüd paistab, et tegemist on tühise intsidendiga, ühel inimesel on seisukoht nagu tuleviku suunas saavad olema kokkuhoidlikumad ja teine oponent arvab, et ei, võib-olla ei saa. Kuid üks vaidluses osaleja on jupeeria ja sellised inimesed isegi nisukesi nüansikesi ju ei unusta. Ja üsna pea juba viiakse ta Autorite projekteerijate kollektiivist välja jääb ilma mitmest ametist. Ja mis on need kõige kurja kuulutavam sinna büroosse, kus ta töötab või õigem oleks öelda seal büroos, kus ta töötab, avastatakse Jaapanist spioon. Ja seal oli mees, kes mõni aeg varem oli tulnud büroosse tööle ja pole mingisugust kahtlust, et sinna tööle oli ta saabunud peeria agendina kes paljastati üsna pea. Ame edase võis tähendada, kui sinu kollektiivis on üks spioon. Kasvõi kõige leebem mas-variandis oleks tähendanud ülekuulamisi aga tõenäoliselt ka seda, et tegemist pole üksikjuhtumiga, vaid see on organisatsioon. Ja kogu selle järgneva looga mis teda päästab, päästab teda üks juhus mis oli aset leidnud tükk aega tagasi kodusõja päevil. Ja ta oli päästnud Anastasmicoyanni elu. Võib-olla meie noorematele kuulajatele see nimi midagi ei ütle minuealistele kindlasti, see on üks väga pika staažiga poliitbüroo liige kes on kõik need valitsejad üle elanud suutnud kõikide nende ajal olla seal üleval tipus, tol ajal täpselt samuti. Ja see episood, aga mida see tähendab inimeste jaoks, kes olid pärit sealt Kaukaasias, on ju verevend, son, inimene kellele Anastas Mika Jan oli tänu oma elu ees ja vaat nüüd ta saadabki arhitekti lihtsalt silmade eest ära Armeeniasse. Nii et sellega võib-olla päästab ka tema elu. Mida sa tähendas alles vast abiellunud millatselli koskajal, ta jääb väikese lapsega Moskvasse, korter võetakse ära, elab sõprade juures ja et kuidagi sümboolne punkt panna sellele loola sellele abielule, siis tuleb öelda jätkaro Alab Jan suri 59. aastal. Ja vot tema järgmine elukaaslane, ametlikult nad abielus ei olnud, on väga kuulus lavastaja, juurvilju, piimov. Nüüd, kui vaadata 50.-te aastate filme, siis neist tuntum on 55. aastal ekraanidele jõudnud kargleja. Selles filmis mängib tselikoskaja Olga Ivanova, Nat, kes leiab, et tema peaks suhtlema ainult väljapaistvate inimestega. Et tema mees ei vääri mitte mingisugust tähelepanu, ei ole väljapaistev inimene. Ja alles pärast seda, kui abikaasa on surnud, saab ta tema suurusest aru nii et nisukene titaktiline õpetlik film, film, mis pälvis ka tähelepanu Veneetsia kino festivalil. Ja kui vaadata, kes olid seal ikovskaja partner selles filmis, siis selleks on ka hilisemast ajast tuntud näitlejassed, jäi pandartšukut. Seal ikowska mängu selles filmis on toodud esile ka mõnel teisel festivalil, kuid Kodumaal ta ju mingeid erilisi autasusid ei pälvi. Ja kui vaadata seda hilisemat aega juba Stalini järgset aega, siis lõpuks suhteliselt see veel kaugeltki pole tema karjäärilõpp aga 60-ga. Kolmandal aastal saab ta Vene Föderatsiooni rahvakunstnikuks mitte Nõukogude Liidu rahvakunstnikuks, vaid just nimelt Vene Föderatsiooni rahvakunstnikuks. Ja võib-olla selle taga kaks need esimest episoodi. Esimene oli Staliniga, teine seondub peeriaga. Vaatamata sellele ta inimestele väga meeldis. Miks teda ei pärjata ja hilisemal ajal ei hakka süüvima nendesse lugudesse, aga väidetavalt see suhe Lubimoviga oli nisukene, konfliktne ja mõned autorid kirjutavad, et just nimelt lavastaja käsi oli ees, et miks Ljudmilla ei pälvinud eriti suurt tähelepanu ja autasusid. On väga raske öelda, kuivõrd see vastab tõele, aga mõned allikad väidavad, me ju teame, et nendel keerulistel aastatel sõja-aastatel ikkagi mingite hüüdlausetega viskuti rünnakule ja see oli kodumaa eest, muidugi inimesed võitlesid koduma, eest vaieldakse ja tänapäeval mõned väidavad, et see on väljamõeldis, et keegi läks lahingusse ka Stalini eest, aga samas pole ka kahtlust. Pestud ajudega inimesed võisid seda hüüda rünnakule minnes. Aga mõnedes mälestustes on, et sinna lisandub veel üks nimi ja see on saatselikovskuju. Nii et väidetavalt keegi olla kuulnud mõni inimene, kes võis olla lummatud tema rollidest või temasse armunud miks ka mitte, noored mehed, ikka võib juhtuda, et mõni näitlejanna on ideaal, suur armastus võisid viskuda rünnakusse ka tema nime hüüdes, nii et vähemalt mõned allikad seda väidavad. Et tegemist on väga vapra naisega, sellele viitavad ka tema poja mälestused. Poeg on just nimelt selle arhitektiga. Ja poeg on hiljem jutustanud. Kuskil neljakümnendatel kutsuti ema koos ühe teise näitlejannaga peeria suvilasse. No ettekanne viisakas filme vaadata, aga pärast filmi lõppu olevat siis seltskond teinud mingisuguseid katseid nendele läheneda. Ja Ljubov pikemalt mõtlemata olevat ühele peeria asetäitjale andnud kõrvakiilu ja tormanud väljapääsu suunas. Ja poja sõnade järgi mõeldes, et kohe kõlab lask, kuid pääseb minema, keegi teda ei puuduta. Ja vähemalt poeg arutleb selle üle, et võib-olla just tema julge käitumine. Et panin kohapeal mõtlema, et inimene, kes on nii julge, kes julgeb nii toimida. Võib-olla on tal peremehe enese, Stalini, mingi protežee. Me võime muidugi siin arutleda, Saise olla ei saanud olla. Julgeolekut pidi olema päris hästi informeeritud. Ta ei ole mitte Stalini lemmiknäitleja, aga nii vähemalt poeg sellest jutustab. Ja mis juhtus selle teise näitlejannaga, kes olevat sinna jäänud? Paari aasta pärast kadus ta laagritesse. Veelkord, ta ei olnud kindlasti Stalini lemmiknäitleja ja ta kirjeldab õhta episoodi, mis leidis aset 45. aastal, kui ta oli koos Sharoviga kutsutud sellele vastuvõtule. Stalin olevat tema sõnade järgi täiesti teine inimene, kui ta seda ette kujutas, istus laua otsas, sõi vähki, sülitas koolikult maha. Nende pilgud olevat hetkeks kohtunud, kuid Stahlil teda ei tundnud ära. Ja ta lõpetab. Pilk ja mind vaatas nagu kuri jumal. Ja sellega võikski praegu lõpetada, aga et meie lõpp oleks natukene kuidagi südamlikum ja meeldivam, siis võiks mainida. Viimane film oli 1980.-st aastast. See oli mets ja tselikovskazure 1992. aastal aga veelgi lõbusama lõpu jaoks võiksime kuulata laulu filmist nelja südamed.