Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord oli meie seltsiliseks ja teejuhiks nadi öelda Sirid, nii tšenko natukene keerulise perekonnanimega näitlejanna ei olegi lihtne hääldada. Ja aitas ta meil mõista, mida tol ajal tähendas kui sajaid silma Lavrentsibeeriale ja neid näiteid on meil ju veel olnud. Ja täpselt samuti puudutab kase Stalinit ja tema sümpaatiaid, nii et väga paljus just nimelt nende tolleaegsete riigijuhtide suhtumine ju määras, jätame praegu peerija kõrvale, aga Staling, kas inimene on pärjatud, kas ta on näitleja number üks või seal kuskil tipus või millegipärast Stalinile ei meeldi ja inimene võib ju rohkem ekraanidele mitte sattuda. Tüüpiline sellele ajale. Ja kui me oleme rääkinud Nadežda Charletitšenkost ja need eelmised näitlejannad, kes meil olid siis nende karjäär on ju saanud alguse ikkagi nõukogude ajal. Ei ole neil varasemat kogemust, aga kui me vaatame filme, mis jõuavad ekraanidele aastatel 1930 40 siis vahetevahel võime seal leida ka neid näitlejaid, aga antud hetkel näitleja annasi, kelle karjäär on saanud alguse juba tükk maad enne oktoobri sündmusi ja mõtlesin, et täna võiks ühte selle perioodi sellest ajast juba tegutsemist alustanud näitlejannast rääkida. Et ta oleks meil ühe näitena ja selleks on Maria Jarotskaja tema sünniaasta on 1883, nii et arusaadavalt, kui ta alustab oma tegevust suhteliselt noore näitlejanna, siis on tegemist tsaariajaga. Ja ongi juba edukas lavadel kuskil aasta del 1908 üheksa mainitakse tema roll ajakirjanduses seal teater ja suure tunnustuse, ütleme, tuntus pigem tõi talle esinemine ühes väga tavast teater kabaree ees. Ja selle teater, kabaree nimi oli kõverpeegel. Oli ka üks selle teatri taia, nii et ei ole mitte ainult seal mänginud, vaid ka idee kuulub talle. Ja see teater on tegutsenud väga pikalt kaks perioodi 1908 kuni 18, siis on väike paus. Bee ajastul, 1922. aastal alustab jälle tegevust ja see kestab kuni 31. aastani. Nii et päris pikk periood mängiti üks, kaks korda nädalas ja kuna tegemist on kabareeteatriga, siis alustati Tiit kell 12 öösel. Nii et päris pikalt tuli seal olla. Ja peamine põhjus, miks tegevus algab niivõrd hilisel tunnil seondub sellega, et enamus näitlejaid hoolitsevad tud teiste teatritega mängisid oma rollid ära ja siis saabusid sinna teater, kabaree, esse. Ja miks see teater veel oli kuulus, seal korraldati, ei saagi öelda, et see oli eksperiment, aga niisugune kaval nipp, et lubattii rollidesse ka mõned üksikud asjaarmastajad, nii et kui käis ettevalmistus, töö ja oli näidend välja valitud, siis oli põhimõtteliselt võimalik tinglikult publiku hulgast sinna truppi sulanduda ja osaleda selle etenduse ettevalmistamise käigus ja ka juba mängida laval. Ja mis oli, et ei valitud mitte eriti tugevaid asjaarmastajaid, vaid pigem nisukesi viletsamaid ja nii saavutati koomiline efekt ja arvestades, et mängid peamiselt koomilisi tükke naljatükke, siis võis käik tuua pigem midagi kaasa positiivselt, kui nii võib öelda, kuigi mitte kuidagi ei saaks aktsepteerida, et kogu see idee seisneski selles, et teha näed, asjaarmastajad natukene naerualusteks. Ja üks selle teatritükkidest, mis jõuab lavale 1909. aastal, muutus suisa legendiks. Seda mängiti väga-väga pikalt ja selle tüki pealkiri oli vampu ka Aafrika printsess niisukese sümpaatse pealkirjaga tükk. Ja aluseks oli üks hõljeton Michal Volkonski sulest. Muusika kirjutas sinna Vladimir Eremburg ja viimati esitati sõda lava 30. aastal. Taastast läheks anna vaikse pausiga, kuni 30.-ni 100 mängiti. Ja ilmselt need lõbusamad rollid viivadki marja ja Ratskaja hiljem Moskvas satiiriteatrisse kus ta töötab aastatel 1924 kuni 41. Nüüd, kui tulla TEMA filmirollide juurde, siis neist esimene on aastast 1927 ja selle filmi pealkiri on kolmas Messhanskaja. Nii et kes on Venemaal ringi sõitnud, teavad, et väga sageli, kui on tänavanimetu, otsustas defitsiit, siis pannakse numbrid ette. Nii et ka suurlinnades võib leida Perva revolutsioon naerda, raerevolutson möiret retserevolutse andma. Täna siin on kolmas Mesztšanskaja, aga sellel filmil on ka teine pealkiri, nii et seda võib leida ka selle pealkirja all. Ja see on armastus kolmekesi. See film iseenesest pole oluline ja ei ole võib-olla ka mõtet seda vaadata. Agassi tegelik lugu, mis on filmitegijaid inspireerinud, on väga oluline, oluline just nimelt sellepärast, et ta iseloomustab seda revolutsiooni järgset aega ja päris täpselt. Aga teeme siis nii, nagu me oleme seda ikka teinud hästi lühidalt selle filmi sisu. Ja kuigi selle filmi tegevus leiab aset natukene hilisemas ajas, kui me nüüd võrdleme seda ajaga, millal leidis asetse tõeline lugu. Nii et filmivariandis otsene Pearg tegevus leiab aset Moskvas, kuhu saabub üks mees provintsilinnast. See on üks trükitööline ja ta asub elama madala, ei ole seal elamispinda ja asub elama oma rindesõbra. Päris nii, sõber võtab ta vastu. Ja sõbral on abikaasa abikaasa Ljudmilla. Ljudmilla ei mängi mitte ja Ratskaja, tal on selles filmis üks väiksem roll, medõe roll. Ja Leetsel sõbra naine hakkab külalisele meeldima ja see sümpaatia on vastastikune, nii et ikka vahel niimoodi juhtub. Aga mis on siin erilist, naine ei varja seda. Sõber on talle meeltmööda ja talle meeldib. Ja teatabki, et nüüd me hakkame elama kolmekesi, vot elamegi kõik ilusasti koos ja nüüd need suhted lähevad sealt sassi. Ja mõne aja pärast selgub. Ljudmilla ootab last, kuid pole teada, kes on lapse isa. Niimoodi, et ta jätab need mõlemad mehed maha ja sõidab Moskvast minema. Selle filmi plakatil teatatakse, et tegemist on melodraamaga. Ja kui keegi soovib seda filmi vaadata, kuigi ma ütlesin, et see ei ole eriti vaatamist väärt film, mingi šedööver ta ei ole. Siis saab ta olema Müstilise Venemaa Facebooki lehel nagu väga paljud nendest filmidest, millest meil ju juttu on olnud. Aga miks ma tahtsin tähelepanu sellele filmile juhtida, sellepärast et see film on tõesti inspireeritud tegelikult aset leidnud. Trükitud refereeritud ajalehes Komsomolskaja Pravda aastaid enne selle filmi valmimist. Ja millest siis Komsomolskaja Pravda kirjutas. Ta kirjutas sellest, et üks noor ema on sünnitusmajas taan just sünnitanud, toonud ilmale lapse ja sinna saabuvad kaks isa, kaks isa koos, kuna naine on nendega koos ka elanud. Ja tegemist ei ole neid mitte mingisuguste kahtlaste tüüpidega asotsiaalsete inimestega, vastupidi need on igati positiivsed tegelased positiivselt muidugi nõukogude arusaamadest lähtuvalt. Nad on komnoored, nad on õppinud või õpivad vabriku koolis, täiendavad ennast harivad ja teatavadki, et neil on armastus kolmekesi. Ja et komnoorte armastus ongi niisugune eriline, puhas, tõeline armastus, see ei ole mitte kodanlik armastus. Ja sellepärast seal ei ole, kas ta mitte mingisugusel armukadedusest. Et ma ei unustaks, film müüdi ka välismaale, nii et see melodraama on olnud ka välismaal ekraanidel ja eri riikides erinevad pealkirjade all Saksamaal näiteks voodia sofa viitab siis voodi ja sohva. Ja selle filmi stsenarist on fiktašklovski ja kuis film jõudis ekraanidele, siis talle tehti etteheiteid, et mitte ei ole need komnoored, etteheitjad ju seda ei teadnud, andnud talle selle idee, vaid teda süüdistati selles, et ta selle filmiga nagu kuidagi näitab, kritiseeriv vihjab, näitab puga Vladimir Majakovski ja Prikidele. Kui meie kuulajad mäletavad, kui meil oli pikk kirjanike plokk, siis sellest suhtest suhtest Majakovski ja Lily-briki briki mees. Me rääkisime suhteliselt pikalt. Aga tegemist ei ole ju kaugeltki mitte erandliku ja anekdootlike loo. Kas see on küllalt tüüpiline arusaam, mis iseloomustab just nimelt neid esiniši seitsmeteistkümnenda aastajärgseid aastaid seda perioodi? Ja kui vaadata, kes siis neid ideid peamiselt pageerisid, siis need on ju kaks vene revolutsiooni muusat. Nii neid nimetada Inessa Armand ja Aleksandra kolon tai Nokolland taevas suurem teoreetik kui Inessa Inessa rohkem vast mõjutas ja oma arvamusi kuidagi levitas, kasutades suhet Leniniga. Aga kolontae avaldab ja 1919. aastal raamatu uus moraalia töölisklass. Tähendab vana moraal, son, kapitalistide moraal. Need on vaja töölisklassil uut moraali. Ei hakka seda raamatut väga pikalt refereerima, aga milline Ankolontai põhimõte? Peamine seisukoht. Ta leiab, et see ühiskond on patriarhaalne oma olemuselt, et seal domineerivad mehed ja kuidas siis saavutada võrdsust. Me tänapäeval räägime ka palgalõhest eakolontai arvates ainus võimalus Tuua naise individuaalsus esile. On suheldes mitme mehega ja kuidas Alexandra kolontailsada nimetab, tal on ka oma mõiste ja see on järjestikune monogaamia. Nii et see on Kollontai idee ja monogaamia. Aga järjestikune ja 20.-te aastate alguses ju tehakse ettepanek, et igasugune abielu registreerimine, igasugune niisugune püsiv suhe, mis on kuidagi riiklikul tasandil fikseeritud selge see kirik on täidetud kõrvale, et see kõik on igandlik, sellest õigest tuleb loobuda. Ja kui me vaatame, millal siis hakatakse rääkima pereväärtustest siis seonduv jäi alles Stalini ajaga, vot siis tulevad kõik need keelud, siis tulevad kõik need nõuded siis tuleb moraal stalinlikust tähenduses, kui parteikoosolekutel arutatakse seltsimeeste pereelu, kui keegi on saanud kama mingisuguse kõrvalhüppega, son, ametiühingu koosoleku teema või isegi parteikoosoleku teema. Nii et sündmused, mis filmis leiavad aset natukene Elisamal Ajal on tegelikult väga hästi ise loomustamas seda olukorda, mis inimvahelistes suhetes perekonnas valitsesid natukene varasemal ajal ja just sellepärast võib-olla tasub seda filmi nimetada ja sellele filmile ka tähelepanu pöörata. Aga tuleme nüüd hoopis olulisemate Maria ja Ratska filmide juurde ja neist jõuab üks ekraanidele 36. aastal. Selle filmi pealkiri on parteipilet, nii et kui võtta filmi pealkiri ja meenutada valmimisaastat, siis enam-vähem on kõik selge milles film jutustab, kuid etteruttavalt tuleb öelda, et see film tolleaegsetele partei juhtidele asega Stalinile ei meeldinud. Ei meeldinud. Ja lühikeseks ajaks kaotab ka režissöör tõrjeff oma koha Mosfilmis. Teame, et hiljem on ta igati auses ja pärjatud lavastaja kokku sai kuus Stalini preemiat. Aga millesse film jutustab? Tegevus leiab aset kolmekümnendatel aastatel. Ja tehasesse saabub üks uus tööline, tuleb ta väidetavalt Siberist ja ta nimi on Pavel Kuganov. Ja need alustab ta oma tööd ja igati on tubli ja üsna pea kujuneb tast välja eesrindlane, nii et väga tubli tööline. Ja sellega, kuidas siis on võimalik nõukogude maal võita. Mõne daami südamedaam on muidugi vale sõna, mõne seltsimehe südame, see ongi, tuleb ees rindlikult tööd teha ja niidetud tal soe ees rindliku naistöölisega kestamas armub. Salasuhe on nagu esmapilgul vastastikune, nad abielluvad, aga milline on selle filmi sõnum? Naine ei tea, tegemist on varjatud rahvavaenlase kiversandiga. Nii et kõik see on teesklus, ei ole mitte mingisugune eesrindlane, muidugi norme täidab, aga eesmärgid on hoopis teised. Nii et naist kasutab ta lihtsalt ära. Ja milleks seda film oli vaja 36. aastal. Et vaatajad saaksid aru, kui kavalad võivad nad vaenlased olla kui alatud ja et põhimõtteliselt. Neid on igal pool. Meie võime küll arvata, et tegemist on ees rindlasega. Aga mis selle maski taga peitub ja see on üks lause, mis tol ajal on ju väga levinud. Tuleb neilt rebida maskid sellel negatiivsel tegelasel, mis teeb selle filmi veel oluliseks, on ka konkreetne prototüüp. Ja selleks on väga traagilise saatusega luuletaja. Ja siin vihje on täiesti otsene. Peategelase eesnimi on Paavial ja luuletaja eesnimi on täpselt samuti Pavel Vassiljev perekonnanimi. Et ei tekiks mitte mingisuguseid arusaamatusi ja täpselt nii nagu siis film peab meile näitama, on ka luuletaja puhul tegemist tegelikult vastasega vaenlasega iversandiga. Ja 30.-te alguses paari lausega lihtsalt, kellega on tegemist on tema luuletused väga sagedased juhtivate lehtede lehekülgedel. Igati tuntud ja pärjatud nimi kuid juba 32. aastalt arreteeritakse. Ja see on vast ajas esimene protsess, kus süüpingis on kultuuritegelased, massilised grupina. Ja see protsess on läinud ajalukku nime all siberi brigaad, nad olidki Siberi kirjanikud, et siis mõne aja pärast vabastatakse. Jõus tagakiusamislaine algab 34. aastal, kui ilmub üks korki artikkel, mis otseselt teda kritiseerib. Siis jälle arreteeritakse, mõne aja pärast vabastatakse. Ja lõplikult arreteeritakse 37. aastal. Miks lõplikult sellepärast, et otsus on surmanuhtlus lastakse maha. Ja milles siis ühte luuletajat süüdistatakse? Osales atentaadi ettevalmistamisel ja atentaadi ees narkoli likvideerida, seltsimees Stalin. Kuid Marii ja ja Rotskajal on ka natukene lõbusamaid rolle. Ta on ta mänginud natukene lõbusama sisuga filmides. Ja olgu näitena 1947. aastal jõudnud ekraanidele film, rong sõidab itta. Kuid ütleme jällegi etteruttavalt ja Maria ja Ratskajal kuidagi ei vea, sest see on juba teine film. Mis ei meeldi, ei meeldi juhtkonnale. Kui ei meeldi juhtkonnale, siis on muidugi hävitav kriitika ajalehtedes. Ja milline on selle filmi sisu? Sündmus leiab aset üheksandal mail, 45. aastal. Me teame, mis Kuugars on, tähistatakse sõja võitu. Aga peategelased nad ei tunne. 11. Neiu neiu on just lõpetanud aianduskooli ja noormees on noor ohvitser. Nemad peavad sõitma itta, nii et nemad Moskvast lahkuvad. Ja nagu sageli juhtub ühise reisi jooksul, seal tutvuvad, istuvad seal igasugused seiklused ja esmamulje, sellest neiust on nisukene kergemeelne, niisugune väga lõbus pealispinnaline ja tõsin ohvitserist, noormees, no ei jäta talle mingisugust erilist muljet. Aga mis siis juhtub? Rongid peatuvad jaamades ja tol ajal väljutakse, minnakse kuskile midagi ostma, teedi Ohma ja neid filme on ju päris palju, üks tuntud filmi tuleb hoopis hilisemast ajast meelde, kui üks muusik jäi rongist maha ja vaksalis kohtab ühte ettekandjat ja mis seal kõik juhtunud? Ja siin peaaegu samuti ja nad kahekesi suunduvad ida poole igasugused seiklused tee jooksul, nii et see rong on läinud ja põhimõtteliselt valivad siis alternatiivseid variante ja sõidavad itta. Ja muidugi armuvad ja on niisugune lõbus lõpp, milles on siis probleem? Kui need seda filmi filmi vaadata kuidagi parteilise kriitilise pilguga. Ja küsimus on selles, võib, probleem on selles, et isegi mitte eriti sõnades ka mõistvateks, vaid jällegi peatsensori, Stalini reaktsioon. Stalin koos poliitbüroo liikmetega vaatas seda filmi. Ja kätte jõudis järjekordne stseen, kus siis rong peatub jaamas ja Stalin olevat pöördunud seltsimeeste poole küsimusega, et mis jaam see on. Ja keegi talle vastab, et see on Demjanov ka nimetab jaama nime. Ja selle peale Stalinit teatab. Vot siin ma lähengi maha ja väljub saalist ja rohkem polnud midagi vaja. Nii et sellega Stahlil andis märku. Kõik lugesid selle signaali täpselt välja, et see film ei kõlba mitte kuskile. Ja fil muidugi üsna peaga ekraanidelt kaob. Pisike roll oli Maria Jäärats käe all ka 48. aastal valminud filmis noor kaardivägi millest see film jutustab, seda me teame, kunagi oli seoses raamatuga sellest päris palju juttu. Ja see film sai päris suurtes lõikudes kärbitud kuuekümnendatel aastatel. No üks põhjus on meile kindlasti teada. Ja see seondub Stalini nimega, nii et kus seal paistavad taamal mingisugused temaga plakatid või midagi muud. Need lõigatakse välja, aga neid selles filmis ei ole eriti palju. Peamine, mis sundis seda filmi isegi ümber monteerima kohaga. Seisnes selles, et tolleks ajaks leiti originaalis reeturina näidatud tegelane. Tegelikult ei olnud reetur, ta oli hoopis keegi teine ja sellepärast tulinad aktsendid ringi tõsta. Ning ka ka edaspidi, kui vaadata Maria ja Ratskaja loomingut kinos just nimelt teatris, ta mängib ju edasi ja seal on tal üsna suured rollid siis eri tee märkimisväärseid osi ta mänginud ei ole. Kuigi 1900 neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel on ta väga sageli filmides. Aga need on tõesti väikesed rollikesed, mida vahetevahel nimetatakse vist sutsudeks. Nii et hästi pisikesed ja mõnikord teda isegi pole tiitrites, nii et kui ei tea, kui vaadata ainult nende filmide tiitreid siis ei olegi teavet ta nendes filmides mänginud. No mõned on päris lustakad, lihtsalt mainin, las nad meil olla. Üks film on aastast 1948 ja selle filmi pealkiri on esimese klassi õpilane. See jutustab ühest tüdrukust, see on nisukene, hellitatud ja jonnakas laps. Ja need saabub aeg minna kooli ja muidugi koolis satub ta suurtesse raskustesse. Sellepärast et kool ju eeldab distsipliini, seal on mingid konkreetsed nõudmised, aga tema on harjunud saama kõike, mida ta tahtnud. Ja kuidas olukord laheneb. Piduleb tark õpetaja ja abivalmis õpilased, nii et niisugune lugu seal on tal väikene rollikene. Samuti pole marja ja Ratskajat tiitrites filmi puhul jutustus tõelisest inimesest, mis ütleb meile ka, kes on selle filmi peategelane, film on aastast 1948 tuntud süžee ländurist kangelane kaotab mõlemad jalad kuid uuesti tagasi rivi. Ja väga paljud neist, kes selle filmiga olid seotud, pälvivad ka Stalini preemia, need peetakse väga oluliseks filmiks. Siis on Maria järjats ja sõduri ema kaheseerialise Stalingradi lahingus. Ka sealt lõigatakse Kružovi ajal väga palju välja, täiesti arusaadav. Sest algversioonis, kes siis kogu seda lahingut juhtis seltsimees Stalin esimesest seeriast ka päris palju peerijat, nii et ka see lõigatakse välja. Ja veel üks väikene rollikena hoolitaal 1951. aastal valminud filmis kuldtähe kavaler. Tegemist on ühe Nõukogude Liidu kangelasega, kes pärast sõda pöördub tagasi kolhoosi üldse. Isegi kui mõelda nendele filmidele, mis meil on olnud sisse kolhoositemaatika, on vaata et tunduvalt olulisem kuidagi need sündmused ja eriti kui tegemist on mingisuguse natuke lõbusama filmiga, see nüüd seda ei ole, siis need sündmused leiavad aset ikkagi maal. Ja seal saab ta siis hakkama elu edendamisega, nii et kõikvõimalikud siis muudatused, mis ta seal ellu viib. Arusaadavalt on seal ka negatiivsed tegelased, kes püüavad teda igati takistada ja kössis, teda abistab. See on muidugi partei nijat kõrgemalseisvad parteitegelased, saavad aru ja lõpeb see film muidugi suure armastusega, leiab seal endale abikaasa ja ületab kõik raskused, nii et kui seda filmimana teisega võrrelda, mis meil on olnud, siis natuke tonaalsuselt meenutab taakuubani kasakaid. Ehk seda filmi, mille järgselt Stalin sügavmõtteliselt ju tõdes. Tuleb välja, et elu kolhoosis on ikka hea, enne ta selles nii väga kindel võib-olla ei olnud. Aleeduvat filmi vaatas ja sai aru, et ikka nii on. Ja veel üks natukene sarnane film kus tal on üks väikene osa son 53.-st aastast ja selle filmi pealkiri on Vassili Bortnikovid tagasipöördumine. Võrreldes nüüd selle eelmise filmiga on selle peategelase saatus natukene keerulisem ja võiks isegi öelda traagilisem. Tegemist on ühe kunagise kolhoosi esimehega, nii et juhtis ta kolhoosi veel enne sõda, siis puhkeb sõda, tan rindel saab haavata, aga tema kodukolhoosi ja tema abikaasaanne jõuab teade, et ta on hukkunud. Arvatakse, et teda rohkem elavate kirjas pole. Naine muidugi elab seda väga raskelt üle, kuid midagi pole parata, elu läheb edasi. Ja seal kolhoosis on üks mehaanik, kes tõeliselt temasse armunud ja lõpuks nad hakkavadki koos elamul, aga siis nii et ikka kui on ajalugu, siis tuleb mängukategooria, aga mida reaalteadustes pole. Aga siis tuleb endine kolhoosiesimees tagasi ja need peaks köik rõõmustama. Aga lööb see paljude inimeste elud segamini. Nii et väga raske on kõigil, kuid see mees valitakse siis lõpuks uuesti esimeheks ja ta pühendub täielikult töö tegemisel. Kuid lõpeb see film õnnelikult, ikkagi endine abikaasa pöördub tema juurde tagasi. Et vot niisugune enam-vähem filme ei hakka seda filmi pikemalt kirjeldama. Ja, ja rats käel on seal ka üks väike roll. Ja üks tema viimaseid filme on väga tüüpiline. Tüüpiline sellepärast, et need filmid ju propagandistlik eesmärke täites vastasid väga sageli mingitele konkreetsetele loosungitele üleskutsetele, täpselt nii nagu meil olid need komöödiad. Kui Stahlil leiab, et elu on läinud lõbusamaks, siis tuleb teha lõbusaid filme. Ja see film on 54.-st aastast Yasse film illustreerib seda aru saama, mis on sellele ajale tüüpiline. Et inimene on looduse kuningas. Hiljem tulevad meil mängu kõik need nimed, uriinid, sänkad ja kui on vaja, keerame jõe teistpidi voolama, ühesõnaga me teeme kõik, mida me tahame. Ja selle filmi pealkiri on jutustus metsa hiiglasest. Hästi lühidalt siis selle filmi sisu, teadlased ja tegemist on Siberi piirkonnakassal kuskil kaugel. Ja need, mille kallal nad tõttavad, nad muudavad loodust, muudavad loodus nii et nad kavatsevad, ma ei teagi, kas sõna dresseerida on õige ega taasluua ühe uue või mugandada ühe uue looma, mis oleks täielikult kõlblik selleks, et teha tööd taigas. No midagi sellist nagu küntakse hobusega kuskil võtta, on vaja niisugust loom. Ja selleks algloomaks valitakse põder ja mis sisse läheb, draaka tahetakse teave, milline tulemus on siis eesmärgiks kasvatada selline põdraliik, kes siis toimetada lisaks karjas, muidu peab ju neid eraldi kuskilt taga ajama, aga moodustada nisukene kari ja Etna toituksid ise metsas, ei peaks vaeva nägema. Eina ei ole vaja neile, et teha. Ja kui inimene kutsub, kui on vajadus mingisuguseid töid teha, siis selle kutse peale need loomad ilmuvat kohale see on see raamistik ja siis on muidugi väga konkreetsed sündmused, kuidas siis seal üks pais seal mingi pädersis, mingit salakütid kellelegi seal tapavad või millegi tapavad. Ja pärast ikkagi teadlased saavutavad selle tulemuse, mida oli vaja. Samal ajal marja ja rets ka, mängib päris palju teatris ja on veel mõned pisikesed rullikesed aga nendel pole meil mõtet peatuda. Ja kui vaadata tema surmadaatumit, siis enamus allikaid nimetavad aasta numbrina 1968 kuid vahel on ka 70, kuigi paistab, et 68 on õigem number. Ja Ta oli mingi aeg ka väga populaarne tänu oma sisseloetud multifilmile laste seas. Ja see multifilm, kus tal oli üks osav, nii et tema hääl on selles multifilmis, on 53.-st aastast. Ja selle multifilmi pealkiri on sõna kuulmatu kassipoeg, nii et seal teeb ta nisukest häält ja lastele see väga meeldis ja aru saada, kui vaadata tema sünniaasta, siis need rollid, aga need filme on päris palju veel, need on reeglina suhteliselt väikesed rollikas, et sellepärast ei hakanud ka neid ilme mainima. Aga valdavalt mängibki, ta küpses eas niisukesi leebeid naisi kas ema või lapsehoidja ja tavaliselt on seal mõni kangelane, positiivne kangelane ja ta on nii sihukeses heas ema rollis. Aga meil hakkab juba kujunema tava, et lõpetama mingisuguse lauluga. Ja ei ole Maria ja Ratskaja, vähemalt selle kaliibri lauljaajat võiks leida kuskil mõnes filmis teda laulmas, nii et seda ei ole või vähemalt ei hakanud silma. Aga mõni film, mõni film, kus ta on mänginud, on andnud vähemalt tol ajal ka väga palju nendest lauludest, mida lauldi juba kuskil seltskondades või mis olid ka hiljem plaatidel ja mis tõusid inimeste jaoks väga populaarseteks, need olid äratuntavad laulud. Ja üks nendest lauludest on Tihhon rennikovi poolt loodud ja seda võikski lõpetuseks kuulda. Ja see on filmist Rang läheb. Nii, et sellest samast filmist, kus Stahlil väljus ühes jaamas, nii et mul on isegi raske öelda, kas ta seda laulu jõudis ära kuulata või mitte, aga meie saame seda teha ja sellega võikski täna lõpetada.