Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Chinotsi siin. Ta Breen Laan. Kui maas olles säärad Sinu hellik vaikus. Ta Mingli kingin. Innu. Vaikus. Tere, Gruusia Eesti päritolu Liia Arand. Tere Te laulsite väga südamliku laulu ja ma ei pannud tähelegi, kui ta ühel hetkel läksite märkamatult gruusia keelelt üle eesti keelele. Ju nad nii sarnased. See on lapsepõlvelaul mardi Jaanikas. Et põhimõtteliselt laul jaanimardikas gruusia laol jaanimardikas, see on lapsepõlve laol väga tihti lauldakse lastele unelauljanna. Ta Kakitseriteelik kirjutas gruusia teksti. Ja see eesti tekst protestitekst, ma ei tea, kelle kirjutatud kus teda leidsin internetist, Gruusia variant oli teil juba ammu ja. No igal juhul suurepärane kooslus ja väga armas laul. Kust te sündisite ja milline oli teie lapsepõlvekodu ja lapsepõlveaeg? Elasin kortermajas kaheksandal korrusel, ühelt rõdult mul oli meremaade ja mägede vaade, siis teisel pool linnavaade rõdu all mul oli mandariiniistandus siis alati, kui mandariinid õitsesid, siis minu magamistuba oli seda lõhna magusa lõhna nagu täis. Selline lapsepõlvelõhn nii-öelda. Suviti maa käis sinna minu isa vanemate juures külas. Kooliajal olin linnalaps ja suvel olin maalaps. Ja suviti hästi palju, ronisin mägedes ja rippasin puude otsas. Ma mäletan minu vanaema alati, kui otsis mind. Siis ta vaatas ülespoole, siis ta teadis kusagil jälle puu otsas. Jah, aitasin vanemad ka vanavanemad, et kodutöödes käisin allikavett toomas, siis viinamarjaistandus seal aitasin isegi lehma lüpsis. Siis kui õhtuti lehmad kaduma on läinud, siis käisime alati mägedes otsimas, et koju tagasi toomas, siis ma käisin onu juures ka maakodus. Et mul on palju. Tegelikult kutsume vendadeks ja õdedeks, et nii-öelda teise ringi vennad ja õed, onu onulapsi ja isal on neid on viis last perekonnas. Et meid on palju. Tähendab, isal on vendi ja õdesid kokku eetris ja kukunid on viis ja ja katsusime pikk koos. Eriti suviti. Milline see maakoht oli, kus isa vanemad elasid isa, ema ja isa isa. See oli mägedes umbes 15 kilomeetrites ruumist ja see oli tavaline maakodu. Et neil oli palju maad, Nad kasvatasid puuvilju, kasvatasid maisiviinamarju. Et väga-väga ilus paik. Ja milline allikas seal oli, seal ikas oli seal ja tegelikult seal on mitu allikat mägedes. Aga meil oli üks konkreetne allikas, mis minu vanaisa väga armastas seal vett juua ja siis ta saatis lapsi tavaliselt vee järgi mitu korda päevas lausa. See vesi oli jäine ja, ja, ja meil on väga maitsev tunne, mis jääb peale seda vee joomist, et selline värskus ja mõneti isegi natukene nagu magus, ma ei tea, kas ta on päris magus, aga, aga tunne on magus ja maitsev liik. Pärast seda on raske jälle mõne muu veega ennast harjutada, seda küll jah, sest vanaisal oli ju ka kaevuvesi, aga ta ikkagi eelistes allikavett juua. Juba kaevuvesi polnud enam see see ja just nimelt Teil olid sellised tõeliselt värvilised lapsepõlve suved ja lapsepõlveaeg oli üldse selline kirev ja tore ja, ja väga ilus lapsepõlveaeg ja ruumis, kui ma koolis käisin, siis käisin ka muusikakoolis tantsimas, nii nagu kõik lapsed Gruusias, kus see nagu peab kindlasti olema, et laps oskab tantsida, oskab klaverit või mõni muu instrument, mängib. Mis aastal need olid sündinud 76.. Et see oli ka ühendatud kaheksakümnendad ja Suomi, nagu me kõik teame, on Abhaasia pealinn, et siis oli sealkandis veel rahulik? Jah, olid küll. Jah. Ma käisin vene koolis küll Gruusia lasteaias, aga vene koolis ja meil oli väga rahvusvaheline selline klass. Kaaslased, grusiinid, kreeklased, venelased. Teie vanematest mõni sõna, siis isa on teil Groziinlane, emane eestlanna, kas see nägi nii välja, et isa kohtus siis kuskil emaga ja tõi ta Gruusiasse või kuidas ema on sündinud Gruusias ja tema isa on Linda külast pärit eestlane eestlaste külas eestlaste külas üsna lähedal oli sellele lodishile, kus siis on ülesse kasvanud. Ja ema isegi eesti keelt ei osanud nüüd juba Eestis muidugi hoopis ära. Aga siis ta ei osanud eesti keelt ja temaga kasvas sugumis välja ja Nad tutvusid sohu, mis isa mulle oli judotreener, ema oli klaveriõpetaja muusikaõpetaja ja siis sai tuttavaks ema. Mul on nii ilus, et oli raske mitte armuda temasse. Kui teie peale vaadata, siis võib seda aimata. Milliseid tarkusi vanematele ellu kaasa andsid? Minu neiu perekonnanimi on mõistratsema, mäletan, et isa alati rääkis, et me oleme Moisser ütles, et me oleme tugevad. Et ükskõik milline raske olukord ei oleks alati, meie elame üle ja lähme eluga edasi. See on selline tarkus, mis, kas siiamaani aitab mind muinas ja isal oli õigus. Tegelikult te jäite sõna otseses mõttes ikkagi selle sõja jalgu, mis ühel hetkel siiski algas Gruusia-Abhaasia sõda ja ei hakka sihukene ta teisel aastal algas sõda. Siis ma olin mere ääres oma sõpradega ja isa ema oli siis seal Jodishis vanemaga olin linnas ja mäletan tulistamisi pommitamist siin ja siis mäletan, kuidas üks naine jooksis ja karjus, et sõda algas, sõda algas, oli üsna hirmus ja sel ajal, kui te istusite rahulikult mere ääres ja see oli täiesti ootamatu või oli ju meie jaoks oli. Oota, kui vana te siis olite? Ma olin, mis ma olin 14 15. Ja teie ei olnud varem kuulnud, et selline asi on õhus. Mul oli sõber Abdhaaslane, ta rääkis, et mis siis meist saab, kui üks kortmi vahel algab sõda grusiinide faaside vahel. Ikka oli seda tunda juba õhus. Ja mis neist sai siis ja isa tuli minu järele. Me jalgsi läksime linnast mööda, sinna mägedesse tulistati. Mäletan, kuidas me peitsime ennast bussi all. Tegelikult sõja ajal elasime juba maal ja kohalikud poisid kaitsesid meie külad. Nii et üsna silmitsi sõjaga ja väga tihti pommitati, et kogu aeg pidime mõtlema, kas see on suurtükituli või see on lennuk, et, et kuhu ennast peita, sest kuule lennuk, siis ei tohtinud nagu keldrisse minna näiteks. Siis otsisime kusagil madalamad kohad. Ta aias näiteks. Miks keldrisse ei tohtinud minna? Ma ei tea kuidagi. Ma ei oskagi vastata sellele, et vanemad rääkisid niimoodi, et ei tohi koolist ikkagi saite käia või kuidas, tegelikult ma lõpetasin 10 aastat selleks ajaks ja juba sõja ajal selle aasta jooksul ma käisin seitse kilomeetrit teises külas koolis. Kooliks seda nimetada, sellisel ajal on raske, et eks me natukene seal midagi õppisime. Ja lõpueksamiks meil oli ainult matemaatika eksam, diplomi ma sain siiski kätte. Aga kuna mul sinnamaani oli kõik viied, siis mäletan, kuidas direktor ütles, et kuule ennast sellise aasta pärast, ma ei saa sulle kõik nii et panna. Pani mulle kaks nelja, mäletan astroloogia eest, mida ma ei olegi kunagi õppinud. Ja siis teine asi oli vaiemmer, padukat, oskajat, sõjaline sõjaline ettevalmistus. Sellele naljaga meeli pandud. Kuidas hakkas ilmet võtma teie Eestisse tulek, et kõigepealt tuli plaan, eks? Kuna Eestimaa saatis sõja alguses juba kolm lennukit eestlaste järele, et me ei läinud, noh, esiteks me lootsime, et kõik laabub, kõik saab korda, teiseks meie vanavanemad ei olnud nõus oma kodumaad jätta. Siis me jäime nendega koos. Aga siis juba, kui ma ei eksi, siis augustis oli juba sõlmitud Ta rahuleping siis juba kõik lapsed ja naised tulid tagasi. Ja siis miitrinati, et siis me pidime läbi mägede põgenema. Et ise nägid, kuidas nii tema isa kui ka meie maja oli põlema pandud. Nii me saimegi sealt ära, nii et ühest küljest küll sõlmiti rahuleping, aga samas mingeid rünnakuid ei peatanud. Nii, ja tulite siis lennukiga Eestisse ja mina emaga tulin lennukiga. Mingi hetk, vanaisa lihtsalt Ta ütles emale, et võta last ja minge siis mekaks ja päeva me ööbisime lennujaamas ja tulid haavatute järgi lennukid ja siis, kui oli olnud vabad kohad, siis ka inimesed said ka nagu peale. Ja siis nagu mina sain aru, et meelennuk oli ilma viimane isegi kui ta väljus, siis samal ajal ka lennujaamu pommitati. Rohkem lennukeid seal ei läinud aga väga paljud inimesed tulid jalgsi läbi mägedel Gruusiasse, siis me läksime pilisse. Meile anti tudengite linnas ühiselamu toad, Thbilisis oli rahulikum ja oli rahulikuma raske oli ikka. Tööd ei ole, kodu ei ole. Meil ei olnud mitte midagi nagu kaasas, sellepärast siis, kui ära läksime. Minu ema veel keetis viigimarjamoosiga. Hea, et me jõudsime dokumendid kaasa võtta ja siis me mõtlesime, et mis edasi meist saab, siis otsustasime, tulime Eestisse ja isa oli sel ajal veel mägedes. Ta tuligi jalgsi läbi mägede Kathilisesse kümneid kilomeetri ja kindlasti. Ja nii see otsus sündis ja, ja tulime Eestisse. Ma mäletan, saabusime Eestisse. Ei, rongiga tulime sebrat, korjasid meeteele raha, siis ostsime piletid ja tulime novembris, novembris, meil olid üsna sellised suvised riided ja siin oli lumi maas, vot seda ma väga hästi mäletan, et ehmatas esialgu väga kõvasti, käisime nagu kapsad, siin riided, mis meil olid kaasas, oli seljas. November 1993. Kuhu ta siis kõigepealt oma asjad saite maha panna, nii palju või vähe, kui teil neid oli. Meil oli Kohilas tuttavad Abhaasia eestlased, siis läksime nende juurde ajutiselt elama ja samal ajal Eestimaa väga aitas meid. Meile anti korter Tartus ja rahaliselt ja ka riietega. Nii et saime nagu esmaabi päris korralikult hakkama sellega ja kas teiega koos tuli ka teisi peresid või ei, meetrime oma pead. Nii et ema, isa ja teie ja, ja vanavanemad jäid sinna ja kuidas nad selle üle elasid. Raskelt. Ma arvan, et mul palju kergem see üleminek oli. Võib-olla nooruse pärast, ma ei tea, aga vanematel oli väga raske, vanavanemate täna on juba ja paremas maailmas ja ja vaatavad sealt hea pilguga teie peale. Kuidas te hakkasite siis siin Eestis kohanema, mis sai edasi, te olite kuivana 15 16, see on juba Eestis elasite siis Tartus, tollal ostsime Tartusse ja kuna siis kui oli sõda, siis suvel ma käisin Tbilisis ja selleks ajaks juba aastast siin ka ülikooli. Ja siis proovisin ka siin Eestis nagu üle minna, see mul ei õnnestunud ja siis mind võeti vabakuulajana Tartu Ülikooli majandusteaduskonda aga ülikoolide astusite Tbilisis ja mida õppima majandust. Nii, ja siis ma vabakuulajana käisin pool aastat siin Eestis ülikoolis, siis astusin sisse järgmisel aastal 95. aastal, meie puhastasin ülikooli sisse. Et ma mäletan, käisin veel ja keskkoolides tunde võtmas, lihtsalt kuulamas, et sellepärast mul oli ikkagi väga suur auk selleks ajaks. Õppisin esimesed kaks aastat olid vene keeles seega mul oli hästi lihtne ja siis kolmandal aastal kõige järsult läks eesti keele peale. Ja vaat siis ma tundsin, et ma enam ei saa hakkama, et vaevalt lõpetasin kolmandat kursust ja siis võtsin akadeemilise puhkuse, mis staadiumis Teie eesti keele oskus, et tolleks ajaks olid siis nulli lähedal veel ütleme siis nii, et kuid Eestisse tulite, te kohe ei hakanud tormiliselt eesti keelde. Peame vaid kõigepealt proovisite nii ja naapidi, muid asju oleksite Tbilisis ülikooli ja ühesõnaga tegemist oli paljude siiski ei hakanud või, või mis te mõtlesite sel teemal ei, tegelikult kui me tulime, siis meile kohe antud ka eesti keele kursused, aga noh, seda oli nii vähe tegelikult selleks, et hakata suhtlema eesti keeles ja et esialgu see keeli ei arenenud nii kiiresti mul kodus isa-emaga rääkisid vene keeles vene keeles. Kuna emaga gruusia, keldi noh, tal on passiivne gruusia keel. Et põhiline keel ikkagi oli vene keel, kuidas aga tee niimoodi iseseisvalt proovisite seda eesti keelt natuke või oli nii palju muid tegemisi, et esialgu väga, eks ikka ma proovisin seal. No esiteks juba see, et ma olin Gruusias tulnud ja oled selline suhtleja, et ma rääkisin inimestega igale poole bussipeatuses ja poes igal pool niimoodi proovisin suhelda, rääkida ei kartnud ka eksida. Nii ma sain ka oma mehega tuttavaks. Ta töötas teksade poes, siis ma läksin teksaid ostma. Ja siis nad olid liiga pikad ja ma lasin lühendada neid. Sellel hetkel. Ma istusin, ma pakun 45 minutit ja ainult rääkisin, rääkisin, rääkisin, siis selgus minu mees tollel ajal ei saanud ühtegi sõna, mis ma räägin. Kui oleksite, ma rääkisin muidugi vene keeles, tema on eestlane. Ja siis ma läksin ära ja siis ta ütles, et mul oli selline tunne, et ma olen midagi kaotanud ja siis ta hakkas mind otsima ja leidiski üles. Et linnas käis ringi otsima ja leidiski eksidki Vetk, ta leidis mind üles ja kutsus kinno. Tema vene keel oli hästi nõrgimina, eesti keel oli ka nõrk ja ma mäletan isegi kirjumiste, kirjutas alguses mulle inglise keeles, ta oli inglise keele abiks olnud aasta oli siis 90 meega sõiduta ka 97. Tartu linnas on siis võimalik üles leida, meeldima hakanud tütarlaps lihtsalt. Jalutad mööda linna? Jah, põhimõtteliselt küll. Ja siis tema sujuvalt õppis vene keelde, mine eesti keelt niimoodi, et koos et siis poole aasta pärast juba abiellusime. Väga romantiline ja kas te seda mäletate, kui ta teile juurde astus ja ütles, et tere, ma olen sedasama poissi peksab ja mäletan väga selgelt mäletan, et ta, ma pakun 15 minutit proovis vigases vene keeles mind nagu kinno kutsuda. Kuna ma siis ei olnud veel kinoteatris käinud Eestis, siis ma loomulikult ma olin nõus. Meeldib tuisk, selgelt, see oli 96 ja 90 seitsmendal me juba ostsime jah. Siis tegite kõik, et eesti keel selgemaks saada ja kuidas teie värskel abikaasal, vene keele õpingud siis kui tal on väga hea vene keel, väga hea, väga hea, nüüd. Tal on hea keelevaist ja sama võib öelda teie kohta, sest et eesti keel on teil võiks öelda, et selge ja no Tartu ülikoolide siis majanduse erialal lõpetasitegi või ei, ma siiski lõpetanud, sellepärast et hakkasime oma mehega oma äri ajama. Ja siis juba mul ei olnud aega enam. Ja oligi, niisiis mul jäi puudus seal 40 ainet punkti siis oli 160 kohustuslik selleks, et lõpetada ja siis, kui ma hiljem juba proovisin tagasi minna, siis see programm on juba niivõrd muutunud, et oli üsna palju õppimist ja nii ta jäi, nii ta jäigi. Jah, aga arendasin ennast iseseisvalt ja Brüsseli-kogemus, 10 aastat pidasime restorani ja nagu ma aru saan, lapsed sündisid, tütar sündis mulle 2003 ja poiss 2008, niiet nii et mitte päris natuke hiljem olid siin ennast juba sisse seadnud ja tänane oli meie esimene laps. Selline huvitava nimega restoran Gruusia saatkond oli teil Tartus siis 2001 2001 on juba aga üsna kaua otsisime kohta ja siis kaua tegime remonti ja oleksime teadnud, et sinna läheb nii palju raha, ma ei tea, kas oleks alustanud. Õnneks alustasime õnneks ei teadnud. Ja 10 aastat restorani päris vahva koht oli, läks normaalselt, teab väga hästi. Aga ometi siis restorani aeg sai ümber, et siis kui oli mässu aeg, siis jube läks elu nii raskeks. Ja siis juba töötasime ise, mingi hetk töötasime juba kolmegismina, isa Emajõe, mina. Aga kui oled kuus korda nädalas ja 12 tundi hinnangu tööl ja lapsed kasvavad iseseisvalt ilma, hakkad mõtlema, et lihtsalt aeg on lõpetada. Keerulisteks läksime, ühesõnaga masu ajal siis otsustasite loobuda ja tänase päeva seisuga olete tervelt kaks aastat töötanud Trükikoja sprintal administraatorina ja ja põhimõtteliselt ülesanded on kohvikutel korraldamine ja kinniste heakorra ja töötajate olmetingimuste tagamine. Mulle väga meeldib see töökoht. No esiteks, mul on väga targad ja selge visiooniga juhtkond ja siis mul on väga, väga sõbralik ja toonitavad kaastöölised. See on see koht, kuhu oma iga hommik hea meelega lähen. Ja see ei ole kõik, muidugi, millega te tegelete, rääkimata perest, pere juurde, me jõuame veel tagasi, aga te maalite ja tegelikult kõik algas restoranist. Siis kui me ehitasime restorani, mille oli hästi igav trepikoda teisele korrusele siis ma kogu aeg mõtlesin, et kuidas seda teha, huvitavamaks. Siis kutsusime kohaliku kunstniku poissi, kes tõi kõik omad värgid sinna ja jäi kaheks nädalaks kaduma. Nii et ma võtsin tema vahendi ja hakkasin ise maalima ja siis ma maalisin gruusia maastiku. Ja siis panin elementideks Niko pürazmanni šviili maalide elemendid sinna peale, et päris ilus. Sellest ajast ma hakkasin maalima ka aega oli napilt ja üks-kaks vastas, aga siis, kui panime restorani kinni, siis hakkasin juba tõsisemalt maalima ja 2015 oli isegi näituse galeriis. Ja kunstide jõu maalimist õppinud. Ei ole seal lihtsalt see, mis teie seest on tulnud ja kas te maalite natuke nii nagu kunagi maalis, Niko Pirosmaani natuke näivistlikus laadis või raadio teel on sellest muidugi väga tore rääkida. Tegelikult ma kõige rohkem maalin portreed. Ma ei saa öelda, et nad on naiivistlikud, mõned on vägagi realistlikud. Maastikud, natüürmort. Siis, kui ma maalin minu jaoks aeg kaob, Ma puhkan sellel ajal, ma saan oma emotsioonid väljendada läbi maali see annab mulle jõudu ja samas ka rahul Teie vanematele, nendest on päris meie kohtumise alguses juttu olnud ja siin vahepeal Tartuga seoses ainult vilksamisi, kuidas nad nüüd siis tänaseks päevaks kohanenud on? Emal on keelega lihtsam ime, piss keele ära tegi eksami, äran, Saikkone kontsem, aga isa isal on raskem keelega. Eks ta natukene ikkagi püüab. Eriti Dostide ajalist sest ta proovib ka eesti keeles midagi öelda. Aga kuna isa oli Gruusias judotreener ja siis tal oli ka Eestisse tuttavad ja siis ta sai kohe kaid judotreenerina siin jätkata. Ja ema, kuna kõik naised Gruusias oskavad süüa teha, siis ta esialgu läks kondiitrina ja siis pärast ta oli meie restoranis ja nüüd ta Deepa šokolaadis ilusaid lilli Tartus. Päris tore ja isa on endiselt treener või on? Tal on oma klubi Tartus Teie gruusia sugulased, kas te olete neid ka külastanud, nüüd maatükk aega enam ei ela, Gruusias käinud, aga loomulikult külastanud olen ja suhtleme hästi tihedalt Skype'i kaudu. Väga naljakas on vaadata meid siis, kui on näiteks mingid peod, siis meie istumine Tartus arvuti käib ja seal teisel pool istuvad sugulased vastastikku ostsid ja, ja, ja see on hästi põnev ja suhtleme hästi tihedalt. Tegelikult. Ja lapsed lähevad sellel suvel minu vanematega Gruusiasse. On nad käinud enne tütar käis, poeg läheb esimest korda, poeg on kaheksaaastane, tütar on 14. Neile põnevat avastamist ikka, ma jälgin seal kindlasti. Grusiin lasi, ei ela ainult Gruusias, vaid terves maailmas ja sealhulgas ka Eestis ja teie olete selle ere näide, aga teised, kes Eestis elavad, et kas te saate need omavahel kokku või on elu nii kiire kõigile mitte eriti isas suhtleb grusiinidega siin tihedamini kui mina. Sest mee tuttavatelt põhimõtteliselt Tartust, kuna ma elan Tallinnas ainult viis aastat ja suhtleme ja kui ma tulin Eestisse, siis ma suhtlesin väga palju grusiinidega. Nad õppisid siin Tartu Ülikoolis ja tihedalt, suhtlesin, aga paraku nad sõitsid tagasi Gruusiasse. Aga praegu noh, tegelikult noh, mina ellu tulevad erinevad inimesed, et ma nutsin nagu rahvuse järgi inimesi, vaid pigem nagu huvide ja kokkupuudete kaudu ikkagi erinevad rahvused. Milline välje gruusia teie kodus on seda üldse, või olete tõde selles mõttes niimoodi kohanenud? Teil on selline neutraalne kodu, noh natuke siit natuke sealt natuke kolmandast kohast või on teil seal ütleme selliseid asju, mille järgi kohe tunneb ära, et vot siin kodus elab gruusia verd. Mul on juba keegi, kõik nõud on gruusiapärased. Ja, ja gruusia kostüümid meil on kodus ja et ikka on kindlasti ma valmistan päris palju Gruusiat mitte kuidas ja minu tütar näiteks väga armastab gruusia laule ja laulame kaasa koos temaga. Et jah, ikka on lastega te räägite eesti keeles, aga nad oskavad kaneelikeeles gruusia keelt ei ole kasutanud lauldes minu tütar, külm gruusia kilt, nagu oskaks. Te ise kindlasti ka proovib õpetada, aga noh, see on jälle selline noh, passiivse tasandil nagu jääb. Et lood on praegu, suvel nad Gruusias õpivad juurde. No minu puhul on probleem, on sellised, ma ise unes tahtsin juba gruusia keelt, paraku kui suhtle igapäevaselt, siis keel ununeb. Mäletan, kui sõitsin Gruusiasse, siis esimene nädal mainet vaikisin, ma saan kõigest aru, aga rääkida nagu ei tule. Et siis juba teisel nädalal hakkab nagu tulema. Et sellepärast ma lastega ei suhtle gruusia keeles. Aga isa, minu isa tema suhtleb, et kindlasti võiks seda keelt arendada. Ja nad teavad oma juuri ja kust nad tulnud on, mis teid pidi, on nad siia ilma jõudnud? Mis on see liiamistel Eestis väga meeldib ja mis on see, millega on väga raske harjuda? Mulle väga meeldib Eesti loodus, mulle meeldib meesti mets, meri, mulle meeldib Eestis elada, lapsi kasvatada, siin on selline noh, Taiutav, rahu ja kindlustunne. Ja see on selline põhiline asi, mis mulle meeldib, siin Teile meeldib Eesti loodus, aga kui ma nüüd kujutan ette, no mina olen ainult ühe korra elus kunagi ammu ka kaheksakümnendatel Gruusias käinud, Gruusia loodus on ju palju võimsam, millised mäed, millised kosejad, milline rohelus, mineraalvee allikad, ma ei tea, mis kõik veel, et Eesti loodus ei jää sellega võrreldes selliseks pisikeseks. Pean, kas siin on rahustav loodus? Ta nagu paitab sind Gruusias, kõik emotsioonid nagu hakkavad nagu välja tulema, siin on selline paita puudus. Hästi rahulik. Et see on, see on, see on kindlasti hästi suur nagu pluss gruusia loodus sarnaneb ka grusiinlastele natuurile, kui niimoodi lihtsustatult öelda natuke ja loomulikult päike, mäed, kööga, kas või need kõik maitseained, mis need seemned, see kõik, kõik paned emotsioonid nagu tuliselt käima. Tšillit ja jah, jääpiprad, tšillit. Mul üks teravamaid elamusi ongi tollasest viimasest õhtusöögist, kus ma teadmata, mida ma teen, hammustasin pisikest rohelist piprakauna mõeldes, et ta nii pisike öeldakse kolm ringi lahtise suuga ümber restorani. Grusiinid armastavad toidu kohta öelda ei ole vürtsikas maitse rikkes. Ma olen teile väga tänulik, et te saite aega meie saatesse tulla liia ja kui te päris meie kohtumise alguses laulsite ise, siis mis võiks lugu olla, millega me täna lõpetame ja kas te laulate ise või te nüüd soovite seda teeks keegi teine? Nii nagu kattomaatse tahan, lihtsalt fantastiline ja loo nimi on jeebi, mis tähendab kannikesed. Et minu lemmiklilled, kuna minu sünnipäev veebruaris Gruusias alati sain esimesed kannikesed kingituseks, nii et iievi veelkord suured aitäh ja rand saatesse tulemast. Veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak kuulmiseni ja nartsisse Nino kattomaatse lugu.