Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Eesti koorad, hauadoy, Sprazräätš meni, Harroda nii ja maius, stoi, afoora, Tuns, otra, swed, Nigul ja nõiad, Foot, meie nii reedan, ei crashi. CTA taanstreedee tage neegri ess seeni, voo, Espaanime jai, Sniimi, Smi Cheitaks reedi oksarnja saab aga mõni. Tere, Eestis elav venelanna Jekaterina Korniilitsena. Tere Te laulsite praegu ühe Boris Kredentšikovi laulu ja see on legendaarne mees legendaarsest ansamblist akvaarium, keda Eesti publikul on ka hiljaaegu olnud võimalus näha ja kuulda sellise laulu siis valisid. Nad on süsteemi. Kuid ka jah, pärihvlevintšikofonna tuntud Venemaa rokkar, keda ma annan, ma arvan, et lapsepõlvest saadik Kus te sündisite Eestisse igal juhul ei olnud ja milline see teie lapsepõlvekodu oli? Sündisin Uuralis nirnitagilis 33 aastat tagasi täiesti tavalises peres. Minu ema on kunstiteadlane ja õppejõud, isa on praegu pensionär ja olen peres ainuke laps. Sündisite küllalt intelligentsus peres ja niinidagiilis, kus ümberringi on Uuralid, see kõlab väga romantiliselt. Kõlab romantiliselt küll, aga tegelikult, mis need on päris selline tööstuslinn. Aga muidu meil on tõesti väga ilus loodus, aga et seda näha, peaks minema kaugemale. Nii et teie lapsepõlvekodu oli keset linna ja ta oli sellise tööstusliku näoga enesest mõista. Just see on tegelikult väga suur linn, kui võrrelda Eesti linnadega, no see on peaaegu nagu Tallinn, natuke väiksem, vist ta 300000 inimest seal elab praegu. Nii et jah, päris suur linn ja kui kaua tuli siis sõit Ta kõndida, et jõuda loodusesse? Sõltub kohast, ta käis siin näiteks Tšeljabinski Obossis mägedes, ma arvan, et see on kuskil vähemalt ta 300 kilomeetrit ikka päris kaugel ja loomulikult ta meel, Sverdlovski oblastis on ka päris palju ilusaid kohti, aga lapsepõlv siis ikka majade keskel ühel pool kivimüüri ja teisel pool ja jah, selles mõttes, et ta elasime küll korteris, aga meil on ka suvila olemas selles mõttes, et ta vanemad käivad seal ikka veel. Aga vanaemad-vanaisad kahjuks nad ei ole enam ilus. Aga tol ajal, kui te laps olite, kus nemad elasid, siis oli üks vanaema, kes elas meiega tegelikult, aga ta on kahjuks elust lahkunud, nii et ei mingit maavanaema ei ole kahjuks. Täiesti linnalaps läbi ja lõhki linnalaps. No milliseid tarkusi vanematele ellu kaasa andsid, mida nad rääkisid? Käisid kodus? No ma võin öelda, et omandasin elutarkusi pigem ise. Ma olin 16, siis ma lahkusin kodus sellepärast, et astusin ülikooli ja kolisin teise linna ikka krinburgi. Aga samas ma olen väga tänulik oma vanematele, sellepärast nad õpetasid mind lugema ja iseseisvalt mõtlema kuidas iseseisvalt mõtlema õpetamine käis. Tegelikult ta mul on väga, väga haritud isa, ta on väga suur raamatusõber, mis erialal ise töötas, enne kui ta pensionile tegelikult ta on ka kunstnik. Ega tal sellist ta erilist formaalset haridust ei ole, aga Ta on lihtsalt ise selline suur raamatusõber ja talle väga meeldib lugeda ja siis lobisemine lihtsalt koos igasuguseid raamatuid ja pärast arutasime. Ja see iseseisev mõtlemine hakkas sealt kuskilt tulema või kuidas, ma arvan küll. Isa isa tegelikult midagi juurde ei rääkinud. Ta tegelikult see oligi hea, sellepärast et minu arvamus oli tähtis. Siis tema jaoks andis ta mõista, et tähtis on analüüsivõime ja jah, just just just nimelt kooliaeg, mida te kooliajast näinud. Õpi sinna tegelikult päris hästi ja lõpetasin kuldmedaliga. See oli jällegi täitsa tavaline keskkool, kiilas vahetas sinna oma elu jooksul kolme kooli vist sellepärast, et kolisime ühest kohast teise. Ja siis sa vanemates klassides ma õppisin hinnaklassis, kas õpetati sügavamalt a- bioloogiat ja keemiat, sellepärast ma tahtsin saada loomaarstiks. Aga samas hoolimata sellest, et ma õppisin hästi, tegelikult suurt huvi just kooli vastu ei tundnud, aga mulle väga meeldis lugeda ja ma logisin kogu aeg ka igasugust ta populaarteaduslikku kirjandust. Ja sellepärast ma arvan, selline. Silmaring teisme eas eriti vist jah, see lugemine nagu intensiivsemaks muutuma ja kas ütleme, selles eas tekkis ka mingi õrn püsivam huvi millegi suhtes, mida võib seostada teie tänase staatusega või siiski mitte veel alles otsisite ennast. Tänase staatusega kahjuks ei ole, ma võin öelda, et ta hakkas sinna üldse keelte vastu huvi tundma, Olinna no ei päris wanna, ma ütleksin, et kakskend Ta kuus, 27, et selles mõttes, et keelte õppimise jaoks on küll päris selline suur ikka. Aga enne seda testi lugesin kõike filosoofiat, loodusteadust, mida iganes. See on väga väärikas pagasteil ja ma arvan, et küll nii et hästi tegite, seda kõike, lugesite, aga ütleme nüüd see Nižni ta Kiili koolielu kastell, mõni eriti särav õpetaja äkki meenub või kuidas seal selline kooli üldine vaim? Kusjuures oli kõik need koolid, Ta, millest ma õppisin, Anatolit ta tegelikult hästi head ja tugevat ja eriti vanemates klassides oli väga hea bioloogiaõpetaja keemiaõpetaja loomulikult, aga üks suur puudus oli just võõrkeelte õpetamine. Kui võrrelda Eesti koolide, kas, kui eesti laps lõpetab kooli, siis ta räägib, vähemalt ta inglise keelt vabalt. Isegi kui see ei ole Tallinna või Tartu, vaid mingisuguseid külakul täiesti mena lõpetas sinna kooli. Koolis oli küll inglise keel, ma õppisin seda 10 aastat, aga ma ei osanudki rääkida. Ja siis pärast ta tuli õppida ise. Kool oli 11 klassi isegi 10 suli, isegi 10. Ja 10 aastaga, siis jõudsime omandada, mida jõudsime, kui niimoodi vaadata ja mõelda, nii päris lapsed alles, kes keskkooli lõpetavad ja juba ülikooli lähevad, et kas teil on ka vahel see naljakas tunne tulnud, kui te niimoodi võtate teadmiseks, kuidas Eestimaal on ja mujal. Jah, ma arvan, et Eesti Eestis on väga mõistlik, et ta lapsed lõpetavad kooli, et nad on juba vanemad, Ta nad juba rohkem teadlikud, sellepärast kui mina lõpetasin koolis, ma olin 16. Ja siis loomulikult võib-olla minu erialavalik ei olnud õige, sellepärast et lõppkokkuvõttes ma õppisin loomaarstiks, õppisin viis aastat. Kokkuvõtteks ma ei hakanud tüütama lihtsalt selles valdkonnas kus teil see loomaarsti huvi tuli, see on ju tegelikult väga sümpaatne. Mulle tegelikult mulle väga meeldivad loomad ka siiamaani äärmiselt. Ja ma arvan, see on väga loomulik huvi igale lapsele meeldivad loomad ja võib-olla see see tulika minu introverdsusest, et ma pigem eelistasin tolajal suhelda loomadega, mitte inimestega. Aga siis pärast selgus, et loomaarstitöös on pidev suhtlemine inimestega ikkagi ja, ja iga töö on põhimõtteliselt selline, et sellest ei saa üle ega ümber. No ega teid ometi hirmutanud see, et selgus, et see on nüüd pidev suhtlemine inimestega või, või mis teil tekitas selle mõtte, et ei, ma ikka loomaarstina edasi töötaks. Tegelikult ta pärast lõpetamist mind kutsuti jätkama aspirantuuris oma õpinguid sellepärast et lõpetasin ka nii-öelda punase diplomiga. Õppisin ka väga hästi ja siis mõnda aega üritasin tegeleda teadusega, aga siis selgus. Ta on selline teadvuse liikus, on vaja, ütleme, teha eksperimente, katseid, seda mul väga ei õnnestu. Ja siis pärast ta otsustasin. Ta ma jätan aspirantuuri pooleli. Ja siis pärast seda töötasin tõesti igasugustes kohtades ka keeleka rektorina, sellepärast et mul on paris hea emakeeleoskus. Ja siis lõpuks tulingi siia ja olen praegu. Keeleinimene, see oli ka osaliselt või suuresti see, mis teid Eestisse tõi. Aga ikka, kuidas te siia sattusite, 2011. aastal, mis oli see põhjus? Sattusin esimest korda turistina, sellepärast et mul elas sinna sõbranna, kes kutsus mind külla. Ja siis ma tulin ja mulle ikka äärmiselt meeldis. No loomulikult ma pean ütlema, et see oli üldse minna, esimene reis välismaale. Olin tõesti suures vaimustuses ja mulle meeldis lauset nii toita kui muusika ja mida iganes. Ja siis pärast seda käisin veel mitu korda, sealhulgas oma, hakkas sinna juba eesti keelt õppima, käis sinna Tallinna Ülikoolis. Koolis õppisin sõjal eesti keelt üks kuu ja siis pärast sõda tekkis juba mõte, et äkki oleks võimalik siia kolida. Et kõiki neid oma huvisid saaks hakata realiseerima vaikselt. Ja mis aasta see siis oli, kui te siia tulite? Päriselt? Päriselt ta, ma siia tulin aastal 2013. Ma astusin juba Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena erialale. Kuidas need ettevalmistused olid? Ettevalmistused olid ta tegelikult päris intensiivselt, sellepärast et ma pooleteistkümne aastaga põhimõtteliselt ta ma selle tegin ja loomulikult trepi sinna iga päev vähemalt paar tundi, sellepärast et keele õppimises on väga tähtis regulaarsus ja keeldun vaja praktiseerida isegi Mackieldsest. Emakeel ununeb ka väga kiiresti. Ja ma arvan, et mul väga vedas eesti keele õpetajatega. Mul olid suurepärased õpetajad. Üks neist tolli, Malpisti, see oli juba siis, kui te olite Eestis. Ei, ma elasin veel Venemaal. Skype'i teel ja tähendab, mis on omaette fenomenaalne on see, et hakkasite õppima eesti keelt Skype'i teel. Just tegelikult see oligi nii-öelda distantsõpe, sellepärast et meie ülikoolis on küll olemas intensiivselt eesti keele kursust, aga tol ajal ma lihtsalt ei teadnud sellest võimalusest Tartu Ülikoolis ja sellepärast ta pidingi õppima. Isa. Tegelikult ta, nagu ma juba ütlesin, käisin ükskord Tallinnas. Aga põhimõtteliselt see tõesti toimus Skype'i teel. Kui te oleksite teadnud, et Tartu Ülikoolis on võimalik eesti keelt juppidest, eks varem tulnud ja siis ma kaaluksin loomulikult selle võimule allunud. Jah, aga et siis sa, mu esimene õpetaja oli mal püsti, kes on tuntud ta pikute Doria eesti keele õppejõud ja tema annab koostöös Tallinna ülikooliga selliseid ta eesti keele kursusi mis toimuvad täiesti Skype'i teel. Ja seal on igasugused inimesed igasugustes riikides. Aga siis pärast Mul oli selline tunne, et on vajaka oma suulist keelt kuidagi arendada ja lihvida. Ja siis ma leidsin endale teise õpetaja soliks tubli tüdruk ka Tartu ülikoolist, kes õppis tol ajal samal erialal, kuhu mina tahtsin astuda tol ajal minu tase oli juba päris suur ja siis ma lihtsalt temaga vestlesime kaks-kolm korda nädalas. Kui korraks veel Skype'i teel õppimise ja õppejõuga suhtlemise juurde tulla, siis see toimub ju mitte sellises keskkonnas, kus tavaliselt õpitakse klassiruum, auditoorium, mis iganes, see on selline keskkond, et vahepeal lähed kööki, võtad pannkooke ja siis vaatad, mis kass teeb, siis vaatad aknast välja, keegi helistab mis iganes, et ta kuidagi. Ühest küljest on ta selline kuidagi väga õdus ja väga kodune, aga teisest küljest, kas siis laseb täiel määral kontsentreeruda? Ma arvan, et ta mul laseb küll, kuigi ma arvan, et see sõltub tegelikult inimesest ja erinevad inimesed, eelistavad ta erinevaid ta õppimisviisid. Võib-olla kellelgi on mugavama ja paremat pinda klassis koos teistega. Kuna jällegi mina olen introvert, siis ma arvan, et mulle sobib selline vorm suurepäraselt ja et oma, et ta tegelikult see on praeguseks on väga-väga-väga populaarne iga igasugused ta Skype'i teel. Tunnid ja igasugused Ta ütleme, KIKi lahendused keele õppimises. Ja sa pead olema väga fokusseeritud sellele, mis sa teed, et ei oleks nii, et tähelepanu Eks ole, loomulikult ma arvan, et ta igasuguse tegevuse juures peab olema väga fokusseeritud ka klassis. Nii 2013. aastal tulite te lõpuks Tartusse ja praktiliselt eesti keele oskaja. Loomulikult ma rääkisin natuke kehvemal võib olla tol ajal, aga sellest oli piisav vähemalt Teppida, et ta minna kohe esimesele kursusele, sellepärast et ta inimesed, Ta, kes sa meile õppima tulevad, siis neil on võimalus võtta Vella intensiivseid Ta eesti keele tund aega, kuna sooritas sinna enne seda B2 eksami eesti keele eksami, siis mul ei olnudki sellist vajadust ja siis ma kohe läksin õppima. Ka meil on tegelikult väga selles suhtes toetav keskkond ja väga toetavat ja toredat õppejõud, et nad aitavad ikkagi. Ja teie eriala oli eesti keel võõrkeelena nagu üsna mitmetel siia tulnud teistest rahvustest inimestel. Jah, tol ajal oli ja nimetus natuke teistsugune eesti keele mitmekeelses ühiskonnas, praegu son jälle eesti keel võõrkeelena? Jah, ja tegelikult jah, seal õpib päris palju igasuguseid põnevaid inimesi, välismaalasi ja klassika. Kõrvalerialaks valisite Soome keele. Kuidas see teil edeneb? Mulle tundus, et see on täiesti loomulik ja loogiline vallik. Ta see edeneb minu arvates natuke kehvem kui eesti keel, sellepärast et ta eesti keelt ma kasutan iga päev nii õppimisel kui töös, aga soome keelt praktiseerida. Kahjuks ei ole mul eriti võimalust tada. Eelmisel suvel ma käisin Soomes Oulus Soome, kelle suure kolis ja slotanna minna ka üheks meistriks Soome vahetusüliõpilasena ja niide selgeks saaki. Loodetavasti. Soome keeles on ka tükk maad pikemad sõnad kui eesti keeles jah, ilmselgelt märganud, et täna, milline on teie seis Tartu Ülikoolis, kui kaugel te oletaja? Eelmisel aastal ma lõpetas sinna bakalaureuseõpe, siis jätkas sinna magistriõppes. Tulen praegu magistriõppe esimesel kursusel ja jätkan õppimist Ta samal erialal eesti keel võõrkeelena. Või kui laiemalt võtta, siis on soome-ugri keeleteadus. Aga ma võtan ka päris palju aineid ta tõlkeõpetuses, sellepärast ta õppimise kõrvalt töötanud tõlkijana ja see on hädavajalik. See on hädavajalik, sest et te peate ennast ise üleval ja. Mingeid toetusi ka loomulikult ma olen oma õppimise jooksul saanud päris palju igasuguseid ta toitusi, nii ühekordseid Ta kui ütleme, selliseid pidevaid, vajaduspõhine õppetoetus, mida saavad kõik põhimõtteliselt, siis sa siis on stipendium, mis on mõeldud ta just ta välistudengitele. Ja Ta võivad saada, no ütleme, sellised sellised üliõpilased, kes õpivad ka hästi mida teie teete, jah, õnneks. Me oleme kogu aeg rääkinud teie õpingutest ja sellest, kui tublid olete oma teistes ja kooliasjades, aga aga vot see muu kohanemine tulite Tartusse ja noh, tegelikult ikkagi rääkisite eesti keelt ja küll mitte nii hästi kui praegu, aga siiski võib-olla tunduvalt paremini, ma kujutan ette, kui nii mõnigi, kes on kahju küll eluaeg Eestis elanud, aga ei tee seda, mitte. Et kuidas see muu kohanemine algas, et üldse Eestimaa eluga Eestimaa inimestega igasuguse muu ilmselt üsna erineva ulmega kui teie sünnikodus ja, ja nõnda edasi, kuidas see toimus? Tegelikult ma ei saa öelda, et taaskohanemine valmistas mingisuguseid raskusi mulle sellepärast, et ma ikkagi käis sinna siin ka varem päris mitu korda ja elas sinna natuke siin Tallinnas üks kuu ja tegelikult ega suuri erinevusi uurali Eesti vahele olema selles mõttes, et toit on peaaegu samasugune, kliima on peaaegu samasugune, mingisugused erinevused on olemas siis selles mõttes, et siin on parem. Paljud asjad on paremad tegelikult selles selles mõttes minu jaoks ei olnud nii suur foka näiteks inimesele, kes tuleb kuskilt Mehhikost. Ma elasin esimesel kursusel ühes toos tüdrukuga, kes tuli Mehhikost ja siis tema jaoks. See oli hästi depressiivne ta. Talv on selline pime ja külm aeg, siis ta tegeles salsaga ja siis ütles, et siin on see salsatasand on nii madal, et see on tema jaoks väga-väga kurb, et mul küll selliseid probleeme ei olnud. Pigem sellised positiivsed kogemused, et edu, et siin on nii hea. No te tulite esimest korda Eestis 2011. aastal sõbrannale külla, et sõbranna elab Tallinnas, Tartus, Timmalabkiilos, Keilas, teil oli see sõbranna, tookord aga tekkis siis juurde häid tuttavaid, sõpru natukene? Loomulikult jällegi pean rõhutama, et ega ma ei olnud kunagi selline inimene, kellel on palju sõpru ja tuttavaid, ta, mul on ikkagi suhtlusring suhteliselt kitsas. Aga samas loomulikult ta ülikoolis tekkis päris palju sõpru ja siis ma läksin tööle, kuigi see on kaugtöö ikkagi suhtlen kolleegidega ka siis suhtlen loomulikult ka teiste inimestega ja nende hulgas on ka päris palju inimesi, kes nagu minna tulid siia elama hiljuti ja siis üritan neid toetada. Teil mingeid selliseid regulaarseid no ükskõik, kui arvan, et ka ei toimu mingeid kokkusaamisi ütleme, traditsioone pisikesi või midagi sellist ei ole välja kujunenud, kus saate mingi suurema või väiksema seltskonnaga kokku, igaüks räägib, kuidas tal läheb või on läinud ja midagi taolist. Üldiselt, ütleme nende immigrantidega kahjuks ei ole, kõigis on väga hea ideed, ma pean mõtlema selle üle, aga selles mõttes, et meil on ülikoolis hästi sellised tihedad kontaktid nende inimeste vahel, kes õpivad eesti keelt võõrkeelena ja kes on tõesti maailma kõikidest nurkadest, meil on olemas ka kosta, oli ikkagi Hiinast inimesi ja kust iganes. Ja siis nendega tõesti toimuvad kokkusaamised ja igasugused põnevad väljasõidud Teie vanemad või muud sugulased, kaugelt Uuralites on nad siin käinud? Jah, kindlasti vanemad käivad iga aasta, iga suvi väga hea meelega ja neile Eesti väga meeldib. No ema käis siin esimest korda veel nõuka ajal ja no tol ajal oli nagu välismaa siis talle väga meeldisid kohalikud kohvikud on tal endiselt meeles. Siis isale väga meeldis, et eesti kirjanikud, keda tol ajal tõlgiti vene keelde mõlemal olid turisti kokkupuuted Eestiga ka varem. Tundsid ennast siin hästi ja aga nagu te olete öelnud, et päriselt nad siia elama jääda ei tahtnud ka, selline küsimus. Kus ka selline küsimus oli õhus, ma esitasin loomulikult sellise küsimuse, aga noh, neil on oma kodu ja suvila ja võib-olla neile sooleks raske või niimoodi kolida, et nemad imestavad, et kuidas ma niimodi kulisin, järsku. Ja see kõik oli tegelikult väga huvitav ja teie elu edasiviiv. Jah, ma arvan, et võib-olla selles mõttes mul oli ka kerge kohaneda, sellepärast et eestlased ka mõnevõrra sellised introverdid mingil määral loomulikult sõltub inimesest, aga samas üks erinevus, mille ma tähele panin, on see ta, mulle tundub, et Eesti ühiskonnas kritiseeritakse palju vähem, sellepärast et ta, kui ma töötan, siis saama sageli saa tagasisidet, piisavalt tagasisidet selles mõttes, et kas ma teen oma tööd ikkagi hästi või halvasti ja tahaks tahaks vahele, inimesed kritiseeriksid rohkem, võib-olla Te ilmselt ei loe. Netikommentaare. Loen küll. Kas teile ei tundu, et sealt tuleb vahel pahvakutega negatiivsust, et netikommentaaridest tõesti tõesti vahel tundub liiga palju, aga, aga minuti ees on väga selline hea ja töötav, kiskunud? Ma saan aru, et te tunnete puudust konstruktiivsest kriitikast. Aga kui võtta Eesti tervikuna, on midagi, millega on raske harjuda. Tegelikult. Aga ma ütleksin, et ta ei olnud ta isegi selliseid kohti, ta kogemused olid. Ta pigem positiivset, et ma leian midagi, mis on erinev. Siis on reeglina parem, näiteks mulle väga meeldib võtta, Eestis saab teha lausa kõike interneti kaudu kodus, kodust lahkumata, selles mõttes, et tasuda igasuguseid pangaarveid ja ajada asju ja nii edasi ja mulle isiklikult väga sobib isegi tuleb kuskile minna ja midagi isiklikult teha, siis erinevalt Venemaalt inimesed on igal pool väga lahked ja abivalmid. Te olete ka praktiseeriv budist mis tähendab seda, et kui on võimaluste, sõidate Eestist välja. Käite mujal, käite laagrites, kuidas nende asjadega on. Kõigepealt see budism üldse, kuidas teie ellu tuli? Jah, no ma arvan, et kas algas veel kauges nooruses moest tundsin huvi filosoofia vastu ja lugesin päris palju. Ja siis tõesti tolajal 15 aastat tagasi inimesed hakkasidki selle vastu huvi tundma. Aga tegelikult sellest, et praktiseerida ei olegi vaja kuskile Eestist välja sõita, sellepärast et Eestiski on väga palju budist. Toimub väga palju igasuguseid põnevaid üritusi ja neidsamu laagrid ja ja tulevad igasugused maailmakuulsad õpetajad külla ja meilgi, Tartu Ülikoolis on olemas tegelikult asjauuringute keskus ja siis mõned ained, mis on budismiga seotud ja mõned õppejõud, kes uurivad budismi Ta tegelikult kõike on võimalik siin leida. Leiate oma huvile piisavalt rakendust Eestis, ma arvan, et küll aga reisite ikkagi. Jah, tõesti, reisimine on minu väga suur hobi. Sellepärast et ta enne, kui ma tulin siia, siis mul ei olnudki väga suurt võimalust reisida, siis loomulikult siin ma kasutan iga võimalust. Ja ma arvan, kaks-kolm korda aastas vähemalt käib kuskil loomulikult alustasin-Euroopast. Sest siin on õnneks on väga mugav reisida. Aga on olemas Eesti elamisluba, aga Euroopas ma arvan, et kõige põnevam reis oli kindlasti Islandile, Island on imeilus maa kuhu ma tahaksin tegelikult ka võib-olla mõneks ajaks minna, mitte elama, aga aga võib-olla kauemaks, aeg, veel kord. Siis minul viimane riis oli päris sellises eksootilisemas kohas, käisin Hongkongis? Jah, no see oli jällegi seotud budismiga, sellepärast et Hongkongis on väga ilusad budistlikud kloostrid. Kõigi nende reiside kõrvaltee sünnimaal siiski käinud veel pole, aga seest käisid teie vanemad siin. Jah, tõesti, sel põhjusel, et ta vanemad käisid siin ja ma pigem eelistan ja tegelikult ka minu sõbrad kaisid. Ja mul on üks sõbranna, kes elab Magadanis, mis on ka jumala kaugel Ida-Venemaal ja siis temagi käib iga aasta siis siin ma temaga matkame ja käime saartel ja igasugustes kohtades. Ta, ma eelistan testid, minu lähedased ja sõbrad tuleksid siia sellepärast et siin on tõesti puhas loodus ja väga ilusad kohad. Jõudsimegi Eesti enda sisemiste rännakute juurde, et saaretele meeldivad ja mis siis veel Haapsalut, te olete maininud? Jah, tegelikult ma ütleksin, et ta mulle meeldivad kõik kohadeta, igal kohal on mingisugune oma võlu, aga jah, saared, saared on äärmiselt põnevad nii Eestis kui ka üldse ja Eestis ma arvan, Ma olin käinud peaaegu kõikidel saartel, võib-olla mõni väikesaar. Jää veel külastamata. Kus suvi annab uued võimalused kaugete reiside kõrval ka väikest Eestimaad muudkui edasi avastada. Kas teie siinset kodu võiks nimetada ka väikeseks Uuralite oaasiks keset Eestimaad keset Tartu linna, et seal on teil sünnikodust kaasa toodud esemeid, midagi venepärast siin-seal, et olete osaliselt niimodi? Ka oma sünnipaikadega seotud, peaksin ütlema, et ma olen pigem selline maailmakodanikke, ega mul ei ole kodus mingisuguseid erilisi Venemaaga seotud asju ja seda enamat. Tulin siia yhe kohvriga. Aga seevastu mul on väga palju reisidest toodud esemeid, mis on minu jaoks tähtsad. Ja te lubasite laulda ka meie kohtumise lõpetuseks. Millise loo? Jah, tihe vertinski romansi sellepärast et mulle isiklikult nad väga meeldivad ja ja paljudele venelastele ka ja nad on peaaegu nagu rahvalaulud. Legendaarne vene laulja Aleksander vertinski kelle tütred on endised, ilmselt mitte enam praegused filmitähed. Marianna ja Anastassia vertinskaja keskealised inimesed mäletavad nendega. Kuulame Friidimiroof mürtsu ja niiviisi. Suur tänu. Jekaterina Korniilitsena saatesse tulemast. Aitäh teile. Meil olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni.