Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile, oleme ikka kinomaailmas. Ja ma ei tea, kuidas meie kuulajatega minule meie reisisaatjad meeldivad. Nad on ju kõik väga sümpaatsed näitlejannad väga huvitavate saatustega ja väga paljus on nende saatus määratletud just nimelt selle aja poolt. Ja olgu see kasvõi hoiatus, ajalugu peab ju meid õpetama. Diktatuurid, autoritaarsed, valitsejad. Paistab, et kaks maailma on ju nii kaugel üksteisest, kuskil on poliitika, siin tehakse filme. Aga me näeme, et see kõik on omavahel seotud, nii et meil oli ju väga palju näiteid sellest, kui traagilised on inimeste saatused. Ja nägime ka, kes neid filme tellib, kestsenseerib ja konkreetselt, kui me peame silmas seda ajaperioodi, siis selleks oli loomulikult Stalin. Ja meil on olnud väga palju suuri näitlejanna, Sid, kelle nimed on vast midagi ütlevad ka tänasel päeval vähemalt inimestele, kes kinokunsti vastu suuremat huvi tunnevad, nagu juba For laua. Aga need võivad olla ka näitlejad, kel rollide valik oli võib-olla natukene väiksem, aga nende poolt öeldud laused on jäänud niivõrd meelde. Ja kas või olgu siis selleks näiteks Faina Ranyerskaja. Aga kui me vaatame juba For laua ühte kuulsamat filmi lõbusad semud muidugi ta ei ole seal ainsa näitlejanna, siis tema kõrval partnerit ja kuivõrd suur roll teatris kinomaailmas on sellel, kellega sa koos seda teed. Sellepärast et üksi paraku seal valdkonnas ju millegiga eriti hakkama saada pole võimalik. Ja ma mõtlesin, kas võib-olla praegu sissejuhatavalt aluseks selle sama filmi lõbusad semud. Kaks, kes on need teised näitlejannad, püsime siis nende juures, kes selles filmis ka mängisid, küllaltki olulisi osi. Ja üks neist on Maria Stryokova. See ei ole tema esimene film, nii et alustab ta oma filmikarjääri tunduvalt varem. Aga kui ta mängis lõbusaid semusid, siis ta oli küllaltki noor Le anna. Nii et film jõuab ekraanidele 34. aastal. Ja kui vaadata tema sünniaastat, siis on 1908. Ja üldse, kui nüüd ühe lausega võtta tema tegevus kokku, siis peamiselt on ta mänginud teatrilavadel. Nii et ega neid filmirolle tal eriti palju ei ole. Ja filmi, aga mitte ainult filmi, võib-olla ka teatrisse. Ja muidugi tegemist on kindlasti andeka inimesega. Aga kuidagi, meil on juba järgimööda juhtunud, et nende suurte näitlejannad väga paljude neist abikaasad on lavastajad ärme siis siit midagi välja loe. Ja täpselt samuti Mariastrokova teine mees on küllaltki tuntud lavastaja kuigi peamiselt on ta olnud tegev just nimelt teatris Mihhail Romanoff mis agasteluhkovale tõi üleliidulise kuulsuse, selleks polnud isegi ei kino ja aga teater vaid just nimelt raadio. Ja kui me mõtleme nendele aastatele, selle kolmekümnendad neljakümnendad aastad, siis meedium on ju erakordselt oluline ja meisterlik tekstide kandmine just nimelt raadios tõi talle selle ülla üldise tuntuse. Nii et pigem oli ta tuntud tänu oma häälele. Kui, siis nendele rollidele, sest palju inimesi ikka summaarselt teatris käis ja veel kord filme pole eriti palju. Aga veel kord lõbusad semud polnud tema esimene film selleks kooli 1929. aastal valminud film klid ja inimesed, nonii, võiks seda pealkirja vast tõlkida. Ja selle filmi lavastaja väga tuntud režissöör on meil olnud Jakov Protaslanov. Tegemist on kolme Tšehhovi novelli alusel tehtud filmiga. Ja mis on huvitav selle filmi puhul, et hiljem Protasanov on ise arutlenud selle üle et kuidas on võimalik, kuidas on võimalik anda edasi ja me võime seda samuti kate kujutada Tšehhovi dialoogi tummfilmivariandis. See film oli tummfilm. Ja Ta leiab väljapääsu selles, et ta asendab osa dialoogides siis tegevusega, nii et see messecholile on dialoog, on filmi puhul tegevus. Ja kui vaadata hinnanguid sellele filmile, siis väga paljud kinoajaloolased on seisukohal, et see on üldse üks paremaid näiteid. Ja just nimelt peamiselt tummfilmivariandis, kuidas tuua ekraanile klassikat. Nii et kui keegi selle vastu huvi tunneb, siis tasub seda vaadata? Jaa, marjast ökoval ongi selles filmis üks pearollidest. Ka järgmine film, milles Strecova mängib, on lavastab. See film valmib 30. aastal ja jõuabki selle aasta alguses ekraanidele. Ning tegemist on komöödiaga ja väga kindla eesmärgiga vändatud filmiga ja jällegi me näeme selle filmi pool seda ideoloogilist tellimust, mis esitati vahetevahel, see võib olla ju Stalini poolt otseselt 30. aasta pole veel see, kus ta nimeka tellib aga vähemalt inimesed aimavad, mida neilt oodatakse ja ilmub kavastav produktsioon. Filmi aluseks on ühe taani kirjaniku haaralt Berg stati teos ma ei tea, kui tuntud kirjanikuga tegemist. Teose pealkiri on pühakutevabrik juba iseenesest meile midagi ütleb jah, et pühakuid toodetakse nagu konveieril. Et midagi siin tegelikult ju ei ole. See teos ilmus 1919 Taanis ja valiti ka jällegi lähtuvalt nendest huvidest tõlgitakse vene keelde 24. aastal. Hästi lühidalt selle filmi sisu, tegevus toimub nimetaja-Euroopa riigis, niisugune üldistus. Ja vahetult need sündmused leiavad aset enne püha Jorgeni päevad, nii et nisukene pühak välja mõeldud pühaki organ. Ja nüüd on tema päeva tähistamine ja see tähistamine kulmineerub üher tseremooniaga ettevõtmisega, kus järgenile valitakse sümboolne pruut ja toimub nisukene pruudi otsing ja siis Jürgenile pakutakse seal pruut välja. No kõik oleks ju väga tore, miks ka mitte. Aga mis on siis nüüd üks oluline moment ja mis aitab avada vaatajate silmad sellele, millised on kõik need kirikutegelased, selle auväärse nimetusega Jörgenil ruut kaasneb suur rahaline preemia ja vot see paneb need kirikutegelased toimima nii, et nad köik üritavad, seal toimubki selline konkurents, sokud Ta ta pruudi rolli, mõni oma sugulane arusaadav, sisse saada, palju Raayeraal jagab seal ära perekonnaga. Ja üks peategelastest ongi piiskop kössis sokutab sellesse rolli oma lähedase sugulase ja selle neiu nimi on ole Andra otsadavale Andrat mängibki selles filmis marjast Lukova. Siis seal on mingid sündmused, kus vanglast põgeneb üks kurjategija, Ta seal varjab ennast igasugused lood ja need, et kuidagi pääseda, siis ta hakkab mängima seda pühaku rolli. Igatahes eaka sellest pikemalt peatuma, see ei ole nii oluline. Meie jaoks on tähtis propagandistlik eesmärk, mis siis peab meile näitama, milline see maailm on, see kiriklik maailm, ainult rahaahnus on see peamine mootor, mis meid tegutsema paneb ja muidugi mitte mingisuguseid tegelikult pühakuid pole olemas. Ja nii edasi ja vot selles filmis Maria seda kava veelkord mängib küllaltki olulist rolli. Algselt toolis film tummfilmivariandis ja kuna ilmselt Leitjad kasvatuslik roll on niivõrd oluline siis telliti 1935 teine variant, millele lisati heli ja kuidas siis toimiti, lihtsalt tehti mõned seened juurde, kus siis nad ka rääkisid, nii et enamus on tummfilm, aga natukene on seal ka juttu. Ja kui selle filmi puhul üldse midagi esile tuua, siis just nimelt need dialoogid, mitte nüüd dialoogid verbaalsest vaidlust kirjutatud variandis ekraanil. Nende autoriks on Ilfi ja Petrovi, no mis on mingis mõttes kvaliteedi näitaja. Kuid vast kõige olulisem Filmneid filmina, kus on Strokoval küllaltki oluline roll. See jõuab ekraanidele 1936. aastal. Ja selle filmi pealkiri juba meile ütleb iseenesest, millise raamat alusel on see film vändatud. Filmi pealkiri on kapten Granti lapsed, nii et sull Värn tema teose alusel. Ja miks see film võib-olla ka tänapäeval pälviks mingisugust tähelepanu nad kõik mingis mõttes huvitavat kas või kuivada, aga neid kui propagandafilme, aga antud filmi muusika autor jällegi Sakk Dunaevski sõnad, leebeedevku matš, nii et see on see tuntud duo, mis on kirjutanud nii muusikuid kui sõnu väga paljudele filmidele. Ja üks lõbus seik, no niivõrd-kuivõrd, kellele lõbuskil mitte juhtus, näitlejate valikul, oli juba välja valitud sellesse poisikese rolli. Robert Grant. Kes seda teost mäletavad, üks poiss, koolipoiss ja mitte keegi ei aimanud, et võib tekkida mingisugune probleem, ilmselt proovivõtted, kõik on suurepärane, sobib väga hästi. Aga siis selgus juba võtete ajal, et ta kardab paaniliselt hobuseid. Aga seal nad ju liiguvad hobuse seljas. Ja midagi pole teha. Ja nii tuligi otsida kiiruka, keegi asendaja. Ja leitaksegi teine koolipoiss, kelle nimi on Yakov Seegel. Ja ta mängibki seda rolli. Ja hiljem on ta meenutanud, et teda õpetas töö jooksul ratsutama üks operaator, kes kunagi oli teeninud ratsaarmees ja seega seda valdkonda tundis. Nii et teda siis koolitati ja saab oma rolliga kama. Ja ta on selles mõttes huvitav laps, kes on kinno jõudnud. Meil oli näide filmist, kus mängis Faina Ranjevskaja leidlaps ja kus on väga palju lapsi ja neist mitte ükski hiljem kuskil kinomaailmaga mingisugust seost ei oma. Siis Seegelist saab hiljem päris tuntud näitleja ja mitte ainult näitleja. Ta on ka tegutsenud operaatorina ja režissöörina, ühesõnaga olnud selle kinomaailmaga küllaltki tihedalt seotud. Ja veel üks võib-olla moment, mida tasub seda filmi vaadates lite vaadates teada, et seal on üks väikene lollikene, saan episood ja see on küllaltki jällegi erakordne või erandlik nähtus. Tegemist on vist ühe. Nonii, võiks öelda vene teatri kõige suuremas staariga, Juri Jurjeff tuntud näitleja juba tsaariajast. Ja ainult või praktiliselt on kõik tema rollid olnud teatris. Nii et filmi seda peaaegu pole esinenud ja ta on hiljem saanud Stalini preemia just nimelt rollidest teatris. Aga seal filmis on tal üks väikene äpisoodikena ja kanadalaste ajastu, väga palju teatrietenduste jäädvustusi pole. Siis kes soovib teda näha, siis seal filmirollis võib teda ka näha. Ja kui nüüd 1986. aastal graniseeritaks kapten Granti lapsed uuesti, siis võetakse kasutusele vähemalt osaliselt sellesama vana filmi muusika, nii et kasutatakse ka selles uuemas versioonis Isaac Dunaevski muusikat. Ja kes selles filmis staablas otsida marjastel Okovas, siis ta on seal elanud. Ning ega rohkem olulisi rolle talv ka ei ole, nii et ega ta väga palju kinoekraanidele pole olnud. Ja tavaliselt oleme me aga maininud nende näitlejate surmadaatumid. Kava puhul on selleks aasta 1962. T1, näitlejanna, keda või Arlo vajas tüdruku kõrval näha selles filmis lõbusad semud, jääme siis selle filmi juurde ja näha Elena ema rollis ja siin langevad kokku nii rolli nimi kui ka näitlejanna nimi Annely Ena Japkina. Erinevalt Okovast on tal rolle tohutult palju. Nii et ainuüksi nende filmide loetelu, kus ta mänginud, ulatub kindlasti kümnetesse mitukümmend. Ja arusaadavalt ei ole mõtet nendel kõigil peatuda, nii et vaid mõned valikuliselt, aga ütleme siis sissejuhatav taraga, tema sünniaasta ja see on 1900 ümmargune number jääb hästi meelde. Osa nendest filmidest, kus tal on rollid, on meil olnud nii, et tasub need lihtsalt meelde tuletada, näiteks mängib taga selles filmis maja tribunali tänaval, kes meie kuulajatest mäletab, seal paljastatakse, net maneid ja seal on väga oluline roll näitlejanna, kes meil ka oli. Veera marjatskajal ja Veera Maretskaja ju mängis seal seda õnne, tutt õrna maa tüdrukut, taanejad, Eppmanid tahtsid oma huvides ära kasutada, lootes, et ametiühing, tari kaitse ja siis milline oli nende üllatus, et neiu on vahepeal astunud ametiühingusse. Aga keda mängib diabkina selles filmis, siis ta on selle peamise paha, seal on paha juuksur, koolikov, tema naist. Ja kui mõnikord nimetada ainuüksi need rollid, siis üks on õrn tütarlaps, arusaadav, eks pluateeritakse ikka õrnu jaheks. Plataatorid on nisukesed, jõulised ja julmad. Kui eks näitlejanna mängib sellist rolli, teisele pakutakse teist rolli. Ja see on ju väga huvitav, vaata vaadata nende inimeste fantasy ja võrrelda neid natukene. Ja tõesti nii ka on, välimus muidugi ei oma mitte mingisugust erilist tähtsust inimeste puhul. Aga marjatska ongi niisugune õrnake näitleja, siukene, kleenuke. Ja kui vaadata reljana Chapkina pilti, siis tegemist on jõulise figuuriga inimesega naisterahvaga, keda võis näha näiteks nõukogudeaegsetel plakatitel kuskilt traktorirooli taga. Ja kui vaadata aga tema roll, siis need valdavalt ongi nisukesed, jõulised, enim tüübid, kes saavad hakkama igasuguste kangelaslike tegudega või nagu selle filmi puhul mängivad siis neid negatiivseid tegelasi. Ja üks tema suuremaid roll on 1938. aastal valminud filmis piiril. No mõnda filmi ei ole mõtet isegi vaadata ja sisu kirjeldada, piisab sellest, kui heita pilk selle filmi reklaamplakati-le ja ka on selge, millega on tegemist juba üks filmi pealkirja meele ütleb piiril. Piiri tuleb kaitsta teispool piiri nõukogude ajal asusid ju vaenlased ja plakat kujutabki nisuke suurt tugevat naist. Vintpüss on tal käes, tääk, ta domineerib sellel plakatil ja see on suunatud allanurka ja seal nurgas on siis üks väike mehike, kes on käed püsti tõstnud ja arusaadavalt me näeme, kes siis kaitseb seda nõukogude piiri ja millised need tüübid on, kes üritavad seda piiri? Chapkinnat võib leida komöödia jättes nii, et võtame ka mõned nendest. Ja üks neist valmib 39. aastal. Esilinastus küll läheb 40.-sse aastasse. Ja selle filmi pealkiri on stanitsan tallaja. No võib-olla seda, Nizza oleks mõistlik tõlkida kasaka külana. Muidugi Nõukogude variandisse tähendab kolhoosi. Aga saanud teatud lõunapiirkond ja Tallinna tõlkes on kauge. Nii et niisukene kasakate kolhoos. Ja meile jutustatakse Ki naljakas lugu, kuidas kahestani itsas kaaskolhoosis nälde lähedal on planeeritud, hakatakse korraldama sõjaväemanöövreid ja kasakad tahavad ka osaleda patriootiliselt meelestatud inimesed, kuidas esinevat manöövritest osa ei võtaks. Ja nii leitaksegi, et ühed mängivad siis punased ja teised sinisärgid, Ani, nagu manöövrite ajal see ikka käib. Aga milles on siis probleem? Nad kõik tahavad mehed, et just nimelt minna manöövritele, aga kolhoosi esmane ülesanne on ju saaki koristada, möllata seal kuskil manöövritel. Ja nüüd otsustatakse suur vaidlus nad koosolekut, et kuidas siis seda kõike korraldada, Saksakov koristatud ja manöövritest saaks osa võtta. Ta ja arutelu käigus jõutakse järelduseni, et mehed lähevad manöövrit. Aga naised siis täitku nende tööülesanded. Nii et kui traktorist läheb manöövritele, siis keegi kolhoosi naistest peab asuma traktorirooli ja vastavalt Est agregaatide roolidesse täitma teisi tööülesanded. No ja muidugi siis tekib väga palju naljakaid situatsioone seal ikka väga naljakas, kui mõni inimene peab tegema tööd, mida ta teha ei oska. Ja samuti juhtub väga palju naljakaid situatsioone ka manöövrite käigus ja näiteks üks staniitsa meeste grupp satub siis luurele, täidab seda luureülesannet ja ta peab hiilima siniste kolhoosi ja kogu luuretegevus äpardub sellega häbi on tohutu suur etnotkolhoosi naised võtavad nad vangi. Sihukene naljakas lugu ja millega see kõik lõpeb, ei hakka seda filmi enam pikalt kirjeldama. Abielluvad üks noor layer ja noormees ja ega üks siis meie kuulajatest, kellel soov on ja tahtmine on ja võimalused on, siis võib ju kontrollida, kui naljakas see silm on. No igatahes pole mitte mingisugust, kahtlustati isegi tolle perioodi komöödiat, esinimekirja sai mahu. Aga vähemalt niisugune film oli ja diabki nal on seal üks rollidest. Teda võib näha ka hoopis tuntumast komöödias. See on muusikaline komöödia, helge tee. Ja Vastme kuulajad mäletavad, et seal mängis pearolli ikka sama, Ljubov arlova. Ei, ja samuti võib diabki nad näha ja vot siia ta sobib väga hästi oma tüpaaži poolest sõjaaegsetes, filmides ja neid on päris palju. Näide on päris palju, alates muidugi filmist, millel ei ole otseselt mingit seos, sõjagasson, prints ja kerjus. Aga ka näiteks 43. aastal valliminud melodramaatilises niisuguses filmis mille pealkiri on, oota mind. Ja see jutustab kolmest sõbrast. Üks neist on ajakirjanik ja kaks olla lendurid, nad lähevad sõtta. Ja milles siis sõbrad võivad kokku omavahel leppida, ikka sellessamas sõda lõpeb, siis kohtume ja kogu see film jutustabki nende elukäiku sõja ajal. Ja see on küllaltki traagiline, nii et kaks tükki neist saavad surma üksiad ellu ja ka tema kohta on tema naiseni jõudnud teave, et ta on langenud. Kuid ta ei ole langenud, jõuab koju ja meile näidatakse ka ühte tõelist Nõukogude naist, kes ei usu seda teadet ikkagi teda ootab ja lõpebki, nii nagu ta lootis, et mees pöördunud tagasi elusa ja tervena, aga need kaks sõpra langevad. Nii et seda kokkusaamist, milles nad olid omakorda kokku leppinud, ei toimu niisugune melodramaatiline teos. Samal aastal veel üks film, kus tal on roll kodumaa nimel. Juba pealkiri ütleb meile, et jätkab ikka sama temaatika või jätkub see temaatika. Ja see on sangarliku võitlus ühes linnas, mille sakslased on sisse piiranud ja mis seal kõik toimub. Ja 44. aastal näidan järgi panu, nii et filme sõja ajal vändatakse, päris palju tehakse seda valdavalt taas mõned kataškendis, nagu rääkisime. Ja selle filmi pealkiri on Vikerkaar. Ja aluseks on Wanda Vassilevski jutustus vandaras seljas ka meil oli temast kunagi rääkisime. Tegemist on ühe naispartisanidega, sakslaste kätte satub ta vangi. Seal on igasugused jubedad teod, mis tema Kuid tema oma seltsimehi ei reeda niisukene sülg, lugu jällegi sõjaaegne fill peab sõda patriotismi ja neid tundeid kasvatama ka mingis mõttes igati arusaadav. Ja 45. aastal samas reas veel üks. See oli Donbassis. Ja see film jutustab noortest, kes võitlevad fašistidega sisuliselt seesama, millest rääkis ka noor kaardivägi. Kuid selle filmivõtetel juhtuses lugu, mis oleks võib-olla võinud lõppeda hoopis traagilisemate tagajärgedega, kujutame, et sõjaaeg alles lõppenud sõda, vähemalt seal piirkonnas ja võtete ajal osa näitlejad Saksa mundrites ja kuskil võib-olla võte pausil kuskil istuvad, võib-olla keegi läks kuskile kõrvale ja linnaelanikud mõni linnaelanik märkas järsku sakslast linnas Janelle viiskute peaaegu kallale, nii et see kõik oleks võinud vaata ka tunduvalt traagilisem seda episoodi selle filmivõtete käigus on kirjeldatud. Ja veel üks leiana diabkina roll, see on väike, on seotud ühe filmiga, mis jutustab omamoodi ja annab väga hea pildi sellest, milline olukord selles maailmas ja selles maailmas laiemas tähenduses tol ajal valitses. Selle filmi pealkiri on valgus Venemaa kohal ja see film vändati 1947. aastal. Tegemist on puhtakujulise propagandistlikud filmiga ja selle filmi aluseks oli Pakoodini näidend Kremli kurandid. Millest sa siis jutustab üks revolutsiooniline madrus, nagu tema mälestused ja millega see madrus omal ajal silma paistis? Ta oli Lenini valvemeeskonnas, aga inimesed, kes olid lenilinel hädas, olid ju kaiknesust pühad tegelased. Lenini pühadus nagu langes ka neil ja muidugi vapraltsodis siis sõja ajal ning seega on tegemist igati positiivse kangelasega. Aga filmi peateema on elektrifitseerimine. Me teame, see oleks peamine ülesanne, mille Lenin püstitas ja need meile näidata taksegi filmis Leninit ja muidugi tema kõrval siis Stalin nad kahekesi kõvasti seal elektrifitseerivad nõukogude maad, kuigi tegelikkuses Stalinit sisuliselt veel tol ajal üldse polnudki olemas. Ja veel sinna filmi tuuakse ka sisse üks niisugune dokumentaalne õlu, Kuuno film nagu jutustabki tegelikkuses on härbetruelsi Nõukogude maa külastamine. Taju kohtubleeniniga nimetab teda kremli unistajaks ja räägid sellest oma raamatus venema pimeduses. Millised on need Venemaaolud? Ja ongi üks vist ainus lääne kultuuritegelane, kes on kohtunud nii leininiga kui Staliniga. Tal oli ju ei tee maailma parandada, käis Ameerikas Roosevelti juures istuli, Stalini juurde, aga filmivariandis muidugi, kui ta 34. aastal saabub nõukogude liit siis ta näeb, et need edusammud, mis on saavutatud, on veelgi suurem, kui ta seda üldse ette kujutas. Vot selline film. Ja paistab, et sellele filmile ette heita mitte midagi ei saa. Ja nagu paljude filmide puhul esimeseks filmivaatajaks oli seltsimees Stalin, mis siis, et koos poliitbüroo liikmetega nede mänginud seal mitte mingisugust rolli. Ja selles filmis nagu paljudes eelnevates sky mängis Stalinit Michaels lauani. Ja kuigi ta oli saanud juba varem mitu Stalini preemiat Stalini rolli ütleme sees, kõlab ju väga hästi Stalini preemia Stalini rolli esitamise eest. Stalinile seekord midagi ei meeldinud ja ütlemata ühtegi sõna olevat ta pahatujuliselt tõusnud, püsti ja kinosaalist lahkunud. Aga mida see tähendas, sellest piisas. Järgneb kinematograafia ministeeriumi otsus, mis tembeldab selle filmi poliitiliselt kahjulikuks ja filme jõuagi ekraanidele. Nii et miskit peremehele ei meeldinud seal ja film ekraanidele ei jõua, kuigi, nagu me nägime, kõik peaks olema nagu väga õige. Lennadciapginaal on ka väga palju rolle, kulme Tamme, tema tegevus 1900 viiekümnendatel aastatel. Kuid need on ikkagi kõrvalosad. Ja ega need filmid pole ka eriti millegiga kinoajalukku läinud. Kui neist mõnda lihtsalt nimetada, siis üks on pagateer läheb Markoosse. Võib tekkida küsimus, mida see kõik tähendab, paga tüür vägilane on ühe laeva nimi ja see on seiklusfilm. Nii et väljamõeldud lugu. Ja see laev sõidabki B ühte linna, Margo nimelisse linna, kus on toimunud maavärisemine ja nisukene abi, ekspeditsioon, seiklusfilm, seal juhtuvad igasugused asjad. Üks komöödia võib-olla tasub ka seda mainida, 55.-st aastast külaline Kuu pani maalt ja lugu on järgmine, meie nooremad kuulajad seda vist ei tea, aga üks periood nõukogude maal otsustati edendada elu maal järgmiselt, et organiseerida masina-traktorijaamad nii et need olid eraldiseisvat institutsioonid, kus olid masinad, traktorid juba iseenesest ütleb, millega on tegemist. Ja tinglikult kolhoosid. Mõte oli selline, et ei ole mõtet pidada kolhoosidel oma traktoreid, ikka Lassis, keegi spetsialiseerub, on nisukesed jaamad ja kui on vaja künda, siis sealt tellitakse. Ja kõik peaks olema hoopis kuidagi edumeelsem, kui oli varem ja ta on üks niisugune traktorijaam, masina-traktorijaam. Ja seal on üks noor kombainijuht ja ta saadetakse kolhoosi vilja lõikama. Aga ta on küllaltki saamatu ja siis ongi need naljakad episoodid kuuskolhoositareid, temal natukene irvitavad ja loovad tema kohta igasugused charstuskasi. Muidugi, seal on loomulikult üks noor neiu, kellele ta meeldib ja kellele jälle Chastuskad ei meeldi. Aga kuidas siis nüüd seda olukorda lahendada? Vilja on vaja lõigata, aga mees on saamatu ja saamatu, mitte sellepärast kuidagi oskused puuduvad, vaid üldse ei ole tast suurt asja. Ja nutikas kolhoosi esimees talle ühel heal päeval teatab, et sinna on saabumas, eks imekas kombainer. Ja nüüd see noor poiss, selle ta paigutab tema abiliseks, aga sellel poisil hakkab häbi. Tema tahab ikka olla isetegija, aga need randa alandatud mingiks abiliseks ja kohe hakkab hästi tööle. Vot niisugune lugu. Ja kuuekümnendatel aastatel olnud seabkinnal ka mitmed rollid, teda võib näha ka küllaltki tuntud filmides, aga veel kord, need on suhteliselt teisejärgulised rollid. Aga need filmid on näiteks sõda ja rahu, seal võib teda näha, Anna Kareninast võib teda näha ja neid on ka teisi. Aga need rollid ei ole eriti suured. Ja võib-olla ja vast ongi viimane film, kus Ta esineb saanud telefilm Nelli seeriat ja selle filmi pealkiri on Kroša koolivaheaeg. See on aasta 1900 80-lt, tegemist on seiklusfilmiga. Noh, pealkiri juba meile ütleb, et need peamised tegelased on noored, sest tegemist on koolivaheajaga. Ja toome ära ka tema surmadaatumi seal olnud 1984. Aga lõpetuseks võiks kuulata Ta laulu sellest filmist kapten Granti lapsed. See oli väga populaarne omal ajal ja võib-olla osa meie kuulajatest tunnevad selle ära ja esitab selle laulu näitleja Nikolai tchercassov, kes mängis selles filmis Pariisi geograafiaühingu sekretäri Jacques paga Nelli. Ja sellega võikski täna lõpetada, et järgmine kord liikuda juba edasi vast mõne teise näitlejannaga.