Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord oli meie teejuhiks Maria Jäärats, Kaja vanema põlve näitlejanna, kui nii võib inimest iseloomustada, igatahes ta oli juba lavalaudadel aastaid-aastaid enne seitsmeteistkümnendat aastat. Nii et mängis teatris juba suhteliselt suur nimi. Ja kui vaadata tema filme kolmekümnendates, neljakümnendates taastada, kuidas siis seal olid suhteliselt väikesed kõrvalrollid ja peamiselt mängis ta vanemas eas inimesi, mis on ka arusaadav. Revolutsionääride emad oli üks tema väga tüüpiline roll. Aga see ei tähenda ja seda me teame ju, arvestades kasvõi seda, et ka Oscareid ja muid filmiautasusid jagatakse ka kõrvalrollide eest, et ei oleks tegemist väljapaistva näitlejannaga. Aga täna vähemalt alustame ühe noorema põlve esindajaga, kes on oma rollide eest. Ja Ratskajal neid preemiaid ju selliseid ei olnud, aga tema on pälvinud esimese järgu Stalini Preemia ja selle näitlejanna nimeks on Galina modianitskaja natuke raskesti hääldov perekonnanimi. Ja tema sünniaasta on juba 1918. Pärit oli ta nimekast perekonnast. Nii isa kui ema, teadlased, bioloogid või vähemalt selle valdkonnaga tegelevad inimesed. Ja kui vaadata teatmeteostest, siis nii ema kui isa on mitmete teadusraamat artiklite autorid, nii et nimekas perekond. Aga kui vaadata taga linnavad nitska roll kinos, siis ega neid väga palju ei ole. Ja tema on nende näitlejatel võib-olla esindaja, kes on mänginud suhteliselt vähe. Aga kellele üks roll on toonud väga suure kuulsuse ja tol ajal selle kuulsusega kaasnes ka esimese järgu Stalini preemia. Ja selleks filmiks on 1944. aastal seega sõja ajal valminud film, mille pealkiri on sooja. Ja võib-olla meie kuulajad taipavad, kes on andnud sellele filmile nime, kes hansa prototüüp. Ja selleks on postuumselt Nõukogude Liidu kangelaseks pärjatud kõigile minuealistele inimestele tuntud nimi Zoja Kosmodemjanskaja. Aga enne kui natukene rääkida sellest filmist ja võib-olla ka prototüübist, miks tasuks seda filmi tagantjärele veel vaadata? Selle muusika autor on Dmitri Šostakovitši, aga kõik, mis seondub selle helilooja loominguga, on ju tähelepanuväärne. Nii et ainuüksi sellepärast võib-olla on mõtet seda filmi kas siit või sealt natuke uuesti vaadata. Seda me teame, et Zoja Kosmodemjanskaja oli Nõukogude kangelaste reas seal täiesti eesotsas. Ja kui tagantjärele vaadata, kui palju on talle püstitatud oli püstitatud tol ajal Nõukogude Liidu ausambaid, siis neid on ju kümneid, nii et tegemist ei ole mitte üksikute mälestusmärkidega, vaid kümnetega. Teda on maalinud tagantjärgi seda sündmus, mitmed kunstnikud, nende seas ka kuklale, eksid. Talle on pühendatud postmarke. Kunagi oli meil postmarkidest natuke pikemalt juttu ja need ei ole mitte ainult nõukogude liidus välja lastud postmargid, vaid ka Saksa demokraatlikus vabariigis. Ja, või olla vast nisukene kõige drastilisem omapärasel institutsioon, kes või mis on kandnud Zoja Kosmodemjanskaja nime. Seal oli üllatuslikult rüks Ida-Saksamaa tankipolk näiteks talgi palk oli siis Zoja Kosmodemjanskaja nimeline on mäetipp, Polnud on laeva on koolid ja kui mälu ei peta, siis ka üks pioneer laager Ida-Virumaal kandis Zoja Kosmodemjanskaja, nii meil omal ajal, nii et polnud vast nõukogude maal ühtegi inimest, kes oleks teadnud, vähemalt seda nime võib olla igaüks täpselt ei osanud seostada seda kangelastegu või tegu tema ja nime vahel leida seda seost, aga üldiselt oli see ikkagi teada. No kuna on tegemist seda väärt märgilise inimesega Ace taga lina, vadja Nizz ka mängis siis võib-olla oleks mõistlik ja eriti arvestades vastu on meil ka nooremaid kuulajaid, kellele võib-olla see nimi eriti midagi ei ütle, siis natukene ka tema lool peatuda. Ja tegemist on ju üldse esimese naisega, kes sõja ajal talvis Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse, nii et ta oli nende seas esimene esimene Nõukogude Liidu kangelane naine. Mis siis toimus ja kuidas neid sündmusi on tagantjärele kirjeldatud? Ei hakka loomulikult kõikidesse detailidesse, see viimase viib, et natukene meie teemast kõrvale aga vähemalt üld joontes. Et tegemist oli 1941. aasta sügisega, seega väga raske aeg Teamas Saksa väed lähenesid Moskvale. Ka Moskvani enam väga palju polnud jäänud. Ja laht Stalini käsust, see käsk annab ka oma numbrit. Son null, neli, kaks kaheksa. Tuli hävitada kõik elamud, mis jäi tagalasse territooriumile, mis oli sakslaste poolt hõivatud. Ja selleks saadeti sinna diversioonigruppe. Ja nimetama selle kuupäeva ka. Stalini käskkiri on 1941. aasta seitsmeteistkümnendast novembrist sama raske novembrikuu, kus oli ju küsimus, kas Moskva jätta maha ja need üksikud päevad sügisel talvel 41, kui Moskvas valitses sisuliselt võimuvaakum ja teoreetiliselt oleksid võinud sakslased äkkrünnakuga tõesti selle linna ära võtta. Ja konkreetselt see grupp, kuhu kuulus Zoja Kosmodemjanskaja, selle ees oli püstitatud ülesanne. Et nad peavad hävitama, põlema panema, et meil oleks selge, millega tegemist 10 asulat, nii et tavaliselt vene külad mis paiknesid suhteliselt Moskva lähistel ja mis olid langenud nüüd sakslaste kätte. Ja see ülesanne oli lühiajaline, nii et see ei olnud pikaülesandega kuskile. Tagalasse saadetud grupp nähti ette viis, seitse päeva. Ja nende viie seitsme päeva jooksul tuligi sõitada kõlad majad ja siis võimalusel pöörduda tagasi. Kuid kui vaadata ka seda püstitatud ülesannet ja kuidas need grupid olid ka varustatud, siis väga paljus olid nad teadlikult saadetud ja surma sellepärast, et mis oli nende käsutuses. Pudelid nendega tuligi hoonet sisse eitada ja relvastuseks ainult püstolid ja nende puhul on ka mainitud, need olid tehniliste probleemidega, nii et sisuliselt, kui juhtus mingi varitsus Satsusid nende peale sakslased, siis mingisugust lahingut omapoolset vastu panna ju osutuda polnud peaaegu et võimalik. Nii et relvi ei jätkunud, soni üldine olukord ja teame, et nendel esimestel kuudel ju nõukogude sõjaväes vahetevahel oli x vintpüssi mitme mehe kohta. Ja Olga mingis mõttes arusaadav, et nendele relvi ei jätkunud. Paljud grupid, aga neid oli ju mitmeid, täitsid siis neid ülesandeid ja kui nüüd vaadata konkreetselt sõda gruppi, kus viibis ka sooja kasvudonjanskaja, see kümneliikmeline grupp, siis neil õnnestus põlema panna, mõnikord öeldakse soojalannastus põlema panna, keegi ju seal lähedal polnud. Nii et need on kõik ju jutud tagantjärele ja kuna tegemist on temagi kangelasega, siis loomulikult tema pani need majad põlema seal kunagi täpsustatud nõukogude ajal, kes nendes majades elasid. Aga tagantjärele enam-vähem on siis nii, et ühes nendes majades ööbisid Saksa sõdurid, see maja pandi põlema ja ka sakslaste veohobused õnnestus tal hävitada. Aga kahes teises majas olevat sisse põlenud kohalikud elanikud. Head sellepärast, et väga sageli nende gruppide tegevuse tulemusena said surma mitte niivõrd sakslased, vaid just nimelt kohalikud külaelanikud. Sellepärast et Stalini käsust lähtuvalt oligi tegemist põletatud maa taktikaga ja võib ju ette kujutada, kuskil oktoobrikuus juba külmad ja inimesed jäävad, kui nad ka ellu jäid peavarjuta, mida nad siis edasi pidid tegema, aga võisid ka sinna sisse põleda. Nii et mõned ajaloolased tänapäeval leiavad, et seal Stalini käsu näol oli tegemist kuritegelik käsuke käsuga, mis peamiselt oli suunatud mitte niivõrd sakslastele kahju tegemiseks kuivõrd oma inimeste hävitamiseks. Ja siit ka arusaadav, millega see võis kõik lõppeda siis ju väga sageli alarmi või Trievooga tõstsid ju mitte niivõrd sakslased, vaid kohalikud külaelanikud, kes ei tahtnud jääda ilma oma majadest ja oma varast ja võib-olla ka oma elust. Nüüd veel üks asi, mis viitab sellele, et nende gruppide näol olid sisuliselt surma saadetud inimesed ega, ja mingis mõttes on muidugi ka aru saada, et nende tegevus oleks olnud efektiivne, muidugi mitte keegi ju neid märgata ei tohtinud. Aga need viis seitse päeva, mis veedeti vaenlase tagalas tuli ju kuskil õõs või vahepeal mingi aeg puhata. Ja ei tulnud kõne allagi, et nad oleksid teinud lõket, tuld ja selleks oli neile ette nähtud viinapudel, nii et iga lõksultma liikmest vähemalt nii on kirjutatud, sai viinapudeli, millega pidi siis ennast kuidagi soojendama. Selle konkreetse ülesande puhul moodustati kaks gruppi Pill veel kordiga, grupp koosnes 10-st inimesest. Ja see grupp, kuhu kuulus soojas sattus kohe varitsusse. Nii nende pihta avatakse tuli muidugi mingisugust vastutegevus sealt eriti ei saanud olla, nii et väga paljud hukkuvad enne veel, kui jõutakse selle ülesande juurde asuda. Ja vot nüüd on üks lugu, mille puhul ajaloolastele on niisugused väga erinevad versioonid. Zoja Kosmodemjanskaja polnud sellega ja ainus naine, naisterahvas, seal oli veel üks noor, tema kaaslanna ja selle naisterahva nimi Olivier Ravanuschina. Ja hiljem on selgunud, satub samuti vangi nagu ka sooja Kosmodemjanskaja. Ja hiljem on selgunud ta poodi saajaga ühel päeval. Ja pole üldsegi välistatud, et need fotod poodud tütarlapsest-noorest naisest mis hiljem ju ühe surnud sakslase käest vähemalt ühe versiooni järgi kätte saadakse, et nendel fotodel pole kujutatud mitte Zoja Kosmodemjanskaja vaid just nimelt see Veera Vološina. Kuid kuna see lugu tuleb välja hiljem, siis see roll ainukangelanna, keda on ka nõukogude aegses kirjanduses nimetatud Nõukogude Shan tardiks. Et see roll langeb Zoja Kosmodemjanskaja-le. Ja seda veel Avaloshinnad mitte keegi ei teadnud. Ning Venemaa kangelase tiitli saab ta alles 1994. aastal, nii et siis tuleb meelde. Ja siis postuumselt omistatakse tallana Venemaa juba Venemaa kangelase tiitel. Nii et sojakastme teemianskaja ei püüa kinni mitte sakslased, nagu seda ette kujutatakse, või nagu sellest räägiti elangemite nende tegevuse tulemusel vangi, vaid võtavad ta kinni, venelased, kohalikud elanikud. Ja tõesti võib öelda, et seal mängus oli ka sakslaste tiiv. Igatahes moodustati kui üks külasid tüüp, teine süttib, siis moodustati valvemeeskond. Oli ju väga loogiline, et inimesed on öösel naabri valvas, midagi nende varaga juhtuks. Ja üks niisugune valvemeeskond siin langesid sakslaste ja kohalike elanike huvid, Ühte. Üks taoline valvemeeskond võtabki sooja kinni. Ja hiljem jällegi on see nimi väga konkreetne, sellepärast et kangelaste kõrvale oli vaja ka näidisreetureid. Ja muidugi kui talvise vastupealetungi käigus me teame jõeta rinna lüüakse ju kilomeetreid tagasi jõuavad Nõukogude väed sinna külla ja kui see sojalugu saab üldteatavaks, siis mees võetakse ka kinni. Seal on küll mitu meest, aga see peamine vist oli Vassiljev, ta nimi ja lastakse muidugi maha. Mõnedes allikates on veel üks niisugune pigem legend kui tõestisündinud lugu, tähendab, mis puudutab nüüd seda saksaüksust, mis sealkandis tegutses ja oli sellega kõik klapib. Jazz oli jalava polk number 332. Ja väidetavalt selle polgukomandör Ludvig Roderev olevat isiklikult Zoja Kosmodemjanskaja üle kuulanud ja teame, et see ülekuulamine oli väga julm. Nii et otseselt selles tema kannatustes süüdi olev mees. Ja see polk kuulus 197. jalaväediviisi koosseis ja neid väidetavalt ülejäänud on kaid väidet see, et see palk seal oli, söed selles diviisis kuulus siin on kõik õige, siin ei saa olla mitte mingisugust eksimust. Aga neid, kui Stalinile olevat ette kantud saaja lugu ja arusaadavalt, siis Stalini initsiatiivil muutub see sündmus traagiline sündmus ka propagandistlikuks väga oluliseks. Ega siis hiljem ka see film ei vändata mitte lihtsalt niisama. Siis Stalin olevat andnud käsu selle saksa diviisi ohvitsere ja sõdureid vangi võtta. Nii et siin köik, kes satuvad, tahavad alla anda, need tuleb maha lasta ilma igasuguse küsimuseta. Ja see lugu jutustab edasi täpselt samuti mingis hilisemas situatsioonis olevat tahtnud see luud ära see polgukomandör vangi ennast anda, kuid lastakse maha. Ja miks see lugu on natukene kahtlase väärtusega selle pärast ja see paistab olevat tõenevaid suuri Luther Lääne-Saksamaal 1960. aastal, nii et mitte kuidagi ei saanud ta olla maha lastud tulenevalt sellest Stalini käsust käsk muidugi võis ka olla. Ei hakka sellele ülekuulamisel ja hukkamisel pikemalt peatuma, siin on ka mitmeid versioone, aga on teada, et vähemalt sellel fotol, kus noor naine veel kord, kas Saujakas modimenska hoopis Valoshinna raske öelda on siis sildiga sõitaja. Ja nendes kirjeldustes on muidugi erinevaid vasturääkivusi, aga veel kord, see ei ole meie jaoks praegu tähtis. Tähtis on see, et kogus sündmus, sündmus saab nõukogude maal üldiselt teatavaks tulenevalt paravdas ilmunud loole, nii et see on lugu, kus kõike seda kirjeldatakse. Ja see lugu pärineb 1942. aasta 27. jaanuari artiklist. Ja hiljem on muidugi selle teema juurde väga sageli tuldud ja ka juba hilisemal ajal, kui enam-vähem sai kasutada ka mõningaid muid allikaid siis seal on ka pakutud versioone. Mitte niivõrd ei olnud tema vangi sattumine seotud juhusega pluss sinna kaitsemeeskonna kuskile lähistele vaid et selles grupis grupis, mis sinna saadeti, üks mees olevat varem vangi langenud ja tema siis reetis, reetis kogu selle plaani. Ja ka keegi sellest grupist, kes oli siis eluga pääsenud ja hiljem tagasi tulnud, nagu tal õnnestus. Et olevat olnud sakslaste poolt värvatud ja Need on need kõik detailid, detailid ja sellest loost siin kõrvalpõiked siia-sinna kuni sooja Kosmodemjanskaja varasema elulookäiguni võib ju teha hästi palju, aga kuna meie huvi on praegu filmid, siis lihtsalt olgu sonis, kuna kõrvalpõige seletada või näidata, miks see film oli nii oluline, miks ajal vändati film saajast ja miks fill, näitlejad ja lavastajad ja kes seal veel olid, pälvisid Stalini preemia esimesse järgu. Aga tuleme nüüd Galina vadianitska juurde tagasi. Kui keegi meie kuulajalt tõstab, vaadata, kuidas ta välja nägi siis tõenäoliselt saab tema foto olema meie Facebooki lehelkus, müstiline Venemaa. Sealt saab siis väga paljusid nendest filmidest vaadata, millest me oleme rääkinud. Ja tegemist on tõesti väga ilusa inimesega, nii et paneme sinna ka tema foto mõnikord käike ei anna seda panna. Aga tõenäoliselt saab ta seal olema ja see roll toob talle muidugi väga suur akusse. Ja antud juhul on huvitav, et kuulsus ei ole mitte ainult nõukogude maal, see on täiesti arusaadav, niisugune film, selline temaatika ikka selline näitlejanna. Ja tol ajal ju väga sageli, kui me räägime üldse sellest neid huvitavas praegu perioodist ei ole ju mitte ainult näitlejad ekraanidel, vaid on ju pidevad kohtumised vaatajatega. Nad sõidavad mööda maad ringi, nad on väga populaarsed, neid kasutada hakatakse ära igasugustel üritustel. Ja ega seda rolli põhimõtteliselt näitlejannad, palaja näitlejad pole unustanud tänase päevani, aga tol ajal on see väga oluline. Tõenäoliselt saab olema ka veel üks väga huvitav foto. Üsna haruldane. Too see film lähetati ka kannid festivalile ja vist minu teada peaks olema esimene festival. Ja kui seda fotot vaadata, siis on ta seal koos näitlejannaga, kellest ka rääkinud päris pikalt ja see on Marina la teenina sihuke väga ilus pilt, kaks kauneid annat. Seal on muidugi ka teised tegelased, aga pole mitte mingisugust kahtlust, et me tunneme ära, kes siis pildile jäädvustatud test on just nimelt need kalgelannat mis puudub Ta tema isiklikku ellu oleme ju alati paari lausega ka sellel peatunud. Siis abielus oli ta kaks korda ja mõlemad tema abikaasad seotud kinno, aga kinomaailmaga ja mõlemad on olnud ka tegevad kino režissööridega. Nii et meil jätkub juba peaaegu niisugune kindel traditsioon. Olulisi rolle mängivad näitlejannad on olnud abielus kino režissööridega. Muidugi sajaprotsendiline reegel, see jale aga kuidagi nii on välja kukkunud. Ja need on väga nimekad inimesed, tuntud filmide autorid, esimene tema mees on Sergei Vassiljev ja teine Leo Arnsch Tamm. Ja kui vaadata nende tegevust just kolmekümnendatel viiekümnendatel aastatel siis mõlemad nad on kaks karda pälvinud ka Stalini preemia, seega vändanud tolle aja kontekstis olulisi film. Aga praegu neist rääkima ju ei hakka. Nüüd, kui otsida kaliina vadianitskajat kinoekraanidel hilisemal ajal, siis tekib päris suur paus. Jõudsime ju sissejuhatavalt öelda, ega ta eriti paljudes filmides mänginud ei ole. Ja pärast sõda 1944. aasta soojat läheb rohkem kui 10 aastat, kui võib näha teda ekraanil, mis ei tähenda, et ta pole üldse mänginud, mängib ta teatrilavadel. Ja see film on 58.-st aastast ja selle filmi pealkiri on oktoobripäevadel. Selle filmi aluseks on teos, teos, mis oli nõukogude maal jällegi tuntud, kuulus selle punase klassika hulka. Ja see oli džanriidi raamat 10 päeva, mis vapustasid maailma. Jällegi võib-olla meie nooremad kuulajad ei tea, kellega on tegemist Ameerika sotsialist või ka teda nimetada kommunistiks kes oktoobrirevolutsioonisündmuste ajal ja ka juba varem viibis Venemaal. Ja tema puhul saab öelda, et tegemist polnud mitte ainult kõrvalvaatajaga, kes siis seal jäädvustas neid sündmusi vaid ta võttis ka aktiivselt osa nendest sündmustest. No neid ülesandeid, mida ta täitis, on erinevaid, kuid nimekirjas olid ka välisasjade rahvakomissariaadis, nii et suisa töötas seal. Ja arvestades, et valdas loomulikult inglise keelt, siis näiteks mingid dokumendid, tõlked, mida oli vaja teha. Need on tema poolt teostatud, aga see ei olnud kaugeltki tema ainus ülesanne. Oli vaimustuses sellest, mis aset leiab, kujutas, et tõesti on inimkonna ajaloos positiivsemaid murrangut, mis nüüd praegu toimub, oli isiklikult, no võib öelda väga hästi tuttav trotskiga, aga samuti Lenini ka nii et tundis kogu seda juhtkonda nägemise all toimus. Ja need, kui ta tahab tagasi pöörduda Ameerika ühendriikidesse, siis talle luba ei anta, jätta Ameerika ühendriikidesse ta päris pikalt. No pikalt see tähendab, kuid mitte nüüd aastaid tagasi pöörduda ei lastud, süüdistades teda siis selles kommunistlikus tegevuses. Ja lõpuks, kui ta selle loa saab, pöördub ta Ameerikasse tagasi. Ja millega ta seal tegeleb, reisib mööda riiki igal pool, kiidab ja ülistab seda, mis nõukogude maal on aset leidnud. Ja ei ole selles vallas mitte ainult suur teoreetik, vaid ka praktik. Nii ta on, üks Ameerika Ühendriikide kompartei rajaja. Nüüd, kui raamat ilmub, siis Lenin hindab seda väga kõrgelt ja soovitab seda igal pool levitada, nii et peab seda üheks tippteoseks. Ja 1919. aastani oktoobris pöördub ta Venemaale tagasi ja jällegi mitte ei vaata, mis seal toimub, vaid sukeldub otseselt sellesse ellu jääda, valitakse ka Kominterni täitevkomitee liikmeks. Nii et usub ikkagi peatses maailmarevolutsiooni. Ja kes teab, kuidas need sündmused oleksid edasi arenenud, aga me ju teame, nendel aastatel ju väga palju nakkushaigusi. Köik, seal mustus, nälg ja 1920. aastal, 10. oktoobril ta Venemaal ka sureb. Tüüfus on siis põhjus. Ja kuna tegemist on nõukogude võimu silmis niivõrd olulise mäega, siis maetakse ta Kremli müüri juurde aitäh. Ja kui vaadata tema hauatahvlit, seda võib teha tänase päevani, siis seal on neli nime. Ja ülevalt alla on tema nimi teine. Ja tema eel on samal aastal surnud, teame jällegi oluline sündmus, enessarmanud Lenini lähedane inimene Inessa nimi ja siis tuleb tsoon priid. Ei, ja tema raamat ongi selleks põhiliseks allikaks, mille alusel 58. aastal see film vändati. Ja kui vaadata, keda selles filmis mängis Galina Vodja nitskaja siis on Ameerika ajakirjanik, nii on filmi tiitrites ära toodud Ameerika ajakirjanik Luisa rajal. Aga meie võime täpsustada, kes on see salapärane Ameerika ajakirjanik, ta ei ole mitte keegi muu kui Jon riidi abikaasa käisid nad koos Venemaal ja hiljem kui juba tsoon riid on surnud, tal on seal järgmised abielud. Meid antud juhul ta ei huvita. Aga ta saab väga nimekas ajakirjanik Jaan ka kirjutanud ühe raamatu, mis puudutab Venemaad ja selle raamatu. Nüüd, kui vaadata, mis aega hõlmab selle filmi tegevus, siis on peamiselt just oktoobri pöördse eelne aeg, niiet tuginetakse Johnriidi raamatu sellele osale ja mis on selle filmi puhul nüüd eriline, kui võrrelda analoogiliste filmidega ja meil nad ju olid, mis kirjeldasid stalinlikust variandis neid oktoobri sündmusi siis need, kui vaadata ja meenutada veel kord filmi valmimisaastat seal 1958. See on niinimetatud sulaaeg ja esmakordselt, et me võime näha ekraanil seoses oktoobri sündmustega inimesi, kes stalinlikust variandis seal ju mitte kuidagi ei viibinud seal peamiselt kaks suurt tegelast Sõerd lavivaid sinna juurde panna Lenin ja Stalin, kes ka ikka seda korraldased ja siis olid töölised ja madrused nisukesi vahepealseid tegelasi seal olnud. Charlinski võis seal vahetevahel liikuda siia-sinna ja aidata pulmi korraldada. Seda teame. Ja selles filmis me võime näha nii sinovjevetkamineri kui Tratskit, nii et see on midagi erilist. Nüüd üks väike episood on Galina voodianitskajal ka filmis, millest me oleme juba rääkinud, see on 1964. aastal valminud kerge elu kerge elu, kus meil mängisid võib-olla tagantjärgi hoopis nimekamad näitlejannad vera marjatskaja ja Faena, Ranjevskaja ja ühe lausega tuletan meelde, millesse film jutustas üks keemik, kes oli lõpetanud kõrgkooli ja loodab neid kergele teenistusele ja hakkab juhtima keemilise puhastuse töökoda. Ja muidugi siis hiljem saab aru, millesse valesammud on astunud, sest tema kursusekaaslane, kes oli kuskile kaugele saadetu, on neid suure keemia kombinaati, kast oli seal pea, Inserve kesta seal oli. Aga tema on ikka niisugune pisikene solitser ja need mõlemad näitlejannad, keda mainisime, mängivad selles filmis ka väga huvitavaid rolle. Ja viimaseks kaliinavadianitskaja osavatuga filmiks saab 1971. aastal ekraanidele jõudnud film mille pealkiri võib-olla esmapilgul ei ütlegi mitte midagi. Ja ma isegi ei oska öelda, kas nüüdse pakutud tõlge kuigi siin ei oleks nagu midagi tõlkida, on õige või ole, aga ta võiks olla lautorid, midagi sellist. Ja kellega on tegemist, kes siis need inimesed on, need on rumeenia Moldovas selle piirkonna rahvalaulikud, niisugune omapärane film. Ja kui vaadata seda kinos, stuudiot, kus film valmis, siis võib-olla ei olegi siniüllatav, see on Moldova film, nii et tol ajal ju kõikides liiduvabariikides olid oma kinostuudiote Tallinn film, meil ja teistes täpselt samuti. Ja selle filmi lavastaja oli Emil loteaanu. Jällegi, võib-olla ei ütle see nimi midagi kuidagi, millegipärast mõned nimed ei ole sattunud ära unustanud. Ja hiljem töötas ta Mosfilmis ja on mitme olulise filmirežissöör. Kuid tuleb välja, et kas see konkreetne film on pärjatud mitmete rahvusvaheliste preemiat ja jällegi ei oska öelda, kas ta meil aastal 71 ja põhimõtet suhteliselt võis ju ka siin ekraanidel olla, aga ei tule kohe mitte kuidagi meelde. Ja ei ole ka mahti vaadata, võiks võtta tolle aja ajalehed ja vaadata, kinokavad on seal trükitud, et kas taoline film meil jooksis või mitte. Aga pole ka nii väga oluline, kuid samas jällegi, kui on suhteliselt aru kalt ja tol ajal Nõukogude filmid ju neid ei pälvinud ja ma ei pea silmas mitte sotsriikide kinofestivale vaid peamiselt millegipärast Itaalias. Ja on ka tagantjärele öeldud, et see film pälvis just nimelt Itaalias väga suurt tähelepanu ja positiivselt tähelepanu. Siis võiks ju seda ka tagantjärgi vaadata. Ja Kalina Vodja nitska mängib selles filmis ühte eakat mustlasnaist, nii et nisuke film kus on päris palju muusikat, nii et ta on niisugune muusikaline film juba arusaadavalt. Kui peategelased on rahvamuusikut, siis peab seal muusikat olema. Ja vot see ongi Kalina Vodja nitskaja viimane film, kus me võime teda näha. Ja midagi pole parata, nagu paljude meie kangelanna puhul peab lõpetama selle tõdemusega või selle teadmisega, mis tuleneb sellest tema surma tattumist aastast. Jagaliinavad Janitska puhul on selleks aastaks 2007. Nii et sellel aastal Ta on meie seast ka lahkub ja ma mõtlesin, ja kuna meil on juba peaaegu kujunenud traditsiooniks, et me lõpetame mingi muusikapalaga, siis võiks ju lõpetuseks kuulata ühte meloodiad sellest filmist lautaarid. Ja seda esitab ansambel Blueras. Nii et siis saame vähemalt, et need, kes on sama võiklikud nagu nina ettekujutuse, kuidas muusika kõlab.