Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav muslanna annetara. Tere. No me kuulsime praegust tüüpilist mustlaslaulu, mis on väga ilus ja nii kaugele, kui mina tagasi mäletan, alati ülimalt popp olnud. Aga te räägite sellest, kuidas mustlased vanasti rändasid, kuidas nad laulsid, kuidas nad elasid ja see näitab, et meie kultuuri mustlaskultuuri, et teen hästi populaarne laul ja iga biooliga üritusel inimesi. Talleggi tahavad ide kuulda ja tantsida selle järgi ja see laul on alati kõlamas Yalegi teretulnud. Teretulnud, nii nagu teiegi, anneta seene, meie saatesarjas, no kust te sündisite ja milline lapsepõlvekodu teil oli? Noh, seal tegin ma ikkagi siinsamas Eestis ja lemmiklinnas Tallinnas, mulle väga meeldib see koht, aga minu vanemad on pärit Venemaalt. Ema pihkis ja isand ta Peterburis. Ja kui nad päid kokku Peterburis, siis kolisid siia Tallinnasse. Mina sündisin juba täitsa Tallinnas ja olen sind kodanik. Kus see teie lapsepõlvekodu oli, kus kandis kas linnaservas või linna keskel või kus need lapsepõlvemängud ja? Ja meelel pime Tondil, aga see ei ole päris kesklinn, aga ikkagi sinna lähedale seal oli 26. keskkool ja 20. keskkool, et mina käisin 26. vene koolis inglise kallakuga ja minu sõbrannad ja sõbrad, kellega ma sõprustasin, käisid eesti koolis kaheti kümnendas koolis ja siis me keegi on pool teed koos ja pärast igaüks läks oma poole oma kooli, nii et seal oli see lapsepõlv mul ja see oli küllaltki tore, kuna me elasime hoovis, kus elasid ainult eesti pere ja eesti lapsed, nyyd ma sain selle eesti keele ikka kohe väikeseks ja ja sain sõprustada eesti lastega ja see oli väga tore, kuna lapsed õpivad väga kiiresti ja mõistavad 11 ja saavad paremini aru kui nii, et mul on sellega väga vedanud, mul ei, parim noh, on siiamaani Helend Tammer minu sõbranna, kes õpetas mingit eesti keelt ja palju teisi lapsi, kellele ma olen väga tänulik ja siiamaani hoian nendega ühendust kodus meil olid vene keel ja mustlaskeel. Nii et selles mõttes ma ikkagi läksin täitsa vene kooli õppima. Isa, ema, mõlemad mustlased ja nii ema kui isa, vanaemad-vanaisad kõik on mustlased. Aga niisugust asja ei olnud, et räägiks kodus ainult mustlaskeelt. Tänapäeval on on nii, et kuna me elame ikka niimoodi seltskonnas, kus on nii venelasi kui eestlasi ja käisime koolis ja trennis, kuid olid eesti ja vene lapsed, siis ikkagi sa lähed üle vene keelde, aga juhul, kui on mingid üritused ja tuled, sugulased külla või isegi meie vanaemad ja vanaisad, siis on ainult muslaski suus ja. Tulevad külalised tulevad sugulased, suguvõsa suur. Ja ikka suur, aga kahjuks on nii, et hästi palju sugulasi elavad Venemaal, neljeeki Venemaalt, Peterburist, nii Pihkvas kui Moskvas ja ma ütlen, et seal on muidugi rahvast rohkem ja kui neid on suuremad üritused ja pulmad siis siiamaani on selline suur pidu, kus võib olla 100 200 kuni 300 inimest, pidutsevad kaks-kolm päeva mustlased, tantsu, laulu ja kohe suure rõõmuga. Siis meil kahjuks asi läks, läks natuke samaks, kuna Eesti on iseenesest väiksem ja mustlasi siin on vähem. Me muidugi saame kokku, jagame Toimeta, meie üritame teha bioosijaleti, saame kokku ja meil on niuksed pereüritused, kus hea meelega, kus me saame laulda, oma laule jutustada, ei rääkida, tantsida aga lihtsalt meid on vähem juba ja meil on see juba natuke rahulikum, kui see kõik toimub Venemaal näiteks. Aga üksjagu sugulasi oli ikkagi Tallinnas ka ja aeg-ajalt kohtusite erinevatel puhkudel. Ja muidugi meil on, siin on sugulased ja samuti meil on siin ka organisatsioon, mustlaste organisatsioon ja meie president on Roman Luts, kes on hästi tubli ja võtab meid kokku ja meil on siin mälestus, kivi on nende muslastelegaksin hukkunud sind sõja ajal ja kes on nagu olnud likvideeritud ja olnud Konslaagris olnud ja meil on kohe mälestuskivi, alati sõidame teisel augustil ja viime sinna lilli. Panime küünlad ja pärast me istume, teeme grilli suure perega ning kutsume ka Eesti-Vene ja laulame oma laule, nii et me püüame ikka oma kultuuri hoida ja ei tädisid viia oma lastele ja lastelastele. Ja nagu kuulsime, mustlased juba pidutseda oskavad. Aga teie oma lapsepõlvest mõni selline eredaim mälestus. Kõige uhkemad olidki pulmad, siis seal on sellised traditsioonilised pulmad, et kuidas Cocietamine käib ja kuidas siis pruuti välja tuuakse, kuidas tulevad järgi? Peidmedite on küllaltki hästi suure pikk muinasjutt ja selles mõttes sinna, nagu nad väga jälgivad, need traditsioonid ja see hakkab pihta juba siis, kui meie aeg oli, on päis väiksed tüdrukud ja käisime pulmas või hästi, suured peod olid kui lapse ristimine, siis olid ka suured ehitasid ja kui tuled sinna kohale mehed istuvad lauas eraldi naised, eraldi käib söömine, joomine, siis tuled muusikat, antlaulud ja kindlasti on mingi noormees, kes paneb sind tähele, kutsub tantsima, sa saad tantsida tantsu või natuke suhelda ja kui sa tuled koju tagasi Eestisse, siis juba järgmine päev helistas minu isali mustlast, rahvast, inimesed hüüdsid Teie tütar, väga meeldis meie pojale ja nüüd oodake külalisi ja nüüd ei tule ja koi seda. Ja see asi käibki väga kiirelt ja umbes nädala pärast tulid siis külalised, kes tahtsid siis võtta naiseks näiteks mind ja see oli väga naljakas ja põnev, kuna ma tundsin seda noormeest ainult kaks päeva ja olen temaga hästi vähe rääkinud, suhelnud aga noormees, nüüd ta mind armastab, tahab võtta naisele ja selliseid peale selliseid suuri üritusi alati meil olid külalised, käisid sellised suuremad koigete viideetikuseid, ka lauad ja kõik piidud, tegid ja rääkisid ja rääkisid, kui tore peid, mis meil on ja minusugune, et rääkis, kui tore pruut meil on ja samas me olime esimest korda tulid mulle poissi, et temaga ma olin 12 aastat noor veel keelt väga varakult ja ja sellised asjad jäävad muidugi meelde, need ei testi põnevad. Ja huvitav, et te ütlesite, kui te tulite Eestisse tagasi, siis see pidustus tavaliselt oli Venemaal? Jah, ta on Peterburi ja akuste suure ilma jäid. Sõnaga teie olite 12 ja ei mingeid pulmi, eks ole, aga samas neid juhtumeid, kus 12 aastaselt siis lausa abielluda. Ei, nad ei ole päris nii hull asi, ole paroodia etioopia la jäi tooteid nagu broneerida jah, et et need, et kui te olete nõudja, kui Preidmis sobib ja pruudile meeldib, siis andke meie lubadused kuni 16 aastat kellegile Teide peigmehele teedi ta ära ei anna ja siis kui lapsed saavad suuremaks, siis me tuleme tagasi ja teemegi suured pulmad, see oli selline nagu broneering võib nii öelda ja seda sõna siis kabeeti. No nii ja naa, nii ja naa. Minu puhul isa ei peitnud seda ja tulid ka teised ja veel paremad ja veel uhkemad. Nyyd Ta ei ole alati lubadus ka andnud ettevõtjat, me vaatame aega, on, ta on veel noored, tulevad ka teised, siis otsustame, et võiks ka olla, nii et ütlevad ei ja siis noh. Selline seal oli sele, tähendab ma tahan öelda, et ma olin ikka traditsiooni peres, kus minul oli ka selline lugu, et pidin abielluma ja on punkt, aga juhtus nii, et ma ei kuulnud isasena ja võtsin oma vastuse. Ja sellest oli väga suur pahandus oma ja, ja ma väga raskelt elasin seda üle. Kahjuks mina pidin selle läbi elama, aga tänapäeval näiteks see on natukene juba leebemaks läinud ja mul on näiteks vend Ruslan ja ma alati ütlen, et seal on nagunii hästi läinud, kuna tänapäeval muidugi suhtled, on ümber vene tüdrukud, eesti tüdrukud, neid mustlasi on juba vähem, et me saaks nagu alati paari saada. Ja nüüd ta võiks juba valida endale tüdruku vene perest ja sellest ei tule skandaali keedist talist hilja ei pööra ja võtavad vastu ja ta võib teha seda valikut toel, kui mina seda tegin, ma olin esimene nendest, kes nagu otsustas minna oma teed, siis see oli ikka suur pahandus, siis ma olin nagu revolutsioneerinud võttide valis oma teed ja isa ei võtnud seda heaks. Mis aastatel? See oli seegi ja kuskil sinna 90.-le umbes. Nii kas isaga leppimine oli raske või see ikkagi ühel päeval lihtsalt oli sündinud ja olite jälle sõbrad? Ei sellinaske. Emamise, arvas ema, tohtis midagi arvata? Jah, et meil peres on ikka nii, et isa on ikka peremees ja mida ise ütleb, nii see jääb. Kuna mina valisin endale mehe eesti rahvusest. Nad ei olnud sellega nõus, nad ei tahtnud tutvuda minu peigmehega tema sugulastega ja kui ma ikkagi otsustasin ikkagi ma arvasin seda inimest ja tahan olledega koos ja ma saan sellest üle ja ma võtan selle vastutuse, aga ma väga ikka lootsin, et mu isa millalgi mõistma jääb mingi ja ma tulin ikkagi paluma vabandust ja kutsuma teda pulma. Mis oli konkreetselt öeldud. Ei keegi minu pulma ei tule. Nii ema kui isa ei tohtinud tulla ja minu sugulased, aga muidugi ema hea südamega muidugi ta oli minust kahju ja ikkagi mõistlik ja ikkagi tuli salaja minu pulma väikese linnaga ja soovis mulle palju õnne, aga tegigi kiirelt ära minema. Vot niimoodi see oli ja ma ütlen, et kaua me ei saanud, ise ei võtnud vastu minu otsuse ja ei võtnud mind vastu. Alles siis, kui ma sünnitasin poja ja mu poja oli juba pool aastat siis ma sain oma pere juurde tagasi ja ma mõistsin nii palju, et minu pere minu jaoks tähtis ja ma tahaks ikkagi nendega leppida ja tahaks olla nendega koos ja juba Läks mitu aastat mööda, kui ise ikka võttis vastu mind. Minu poega jah, samuti minu abikaasat läks aega. Vanaisa seda heldis, kuidas see leppimise ja aktsepteerimise hetk välja See nägi jah, see oli nii ootamatult kuin ja kuna ma käisin, kui sündis poja, siis ema muidugi tuli sünnitusmaja ja kõik sõbrad ja mehe sugulased ja see oli nyyd ja sündimus, mõni ood tegin ja laps oli armas ja terve ja siis ma väga lootsin, tuleb kanda, aga ei, isa oli ikkagi kange ja ei tulnud ja siis juhtus. Ma tulin vaheks, käisin oma ema juures, külasta oma väikse pojaga ja ma käisin kihku isat polnud kodus, ma pidin alati küsima, millal isa pole kodus, et ma tulen ja me suhtleme. Ja ühel samal päeval ma tulin. Ma olin lapsega ja isat polnud kodus ja ma toitsin last rinnaga ja ootamatult aknalt ikka nägin, tuli auto, isand tuleb, et mis nüüd teha, et mind, mis ma pean jooksma nüüd oma lapsega viiv ja ma otsustasin, et ma jään ja ma jäin ja ise tuli ja siis ta nägi mu last ja võttis teda sülle ja siis kuidagi see tekkis, et me lihtsalt ilma sõnata nagu leppisime ja siis peale sõidame juba, käisime rahulikult seal, kui onupoeg praegu on. Juba 18, öeldakse. Siis kuskil 17 ja natuke rohkem aastat tagasi sündis siis leppimine ja need on tugevad natuurid. Ja, ja siis tema finaali väga tähtis ja jahtriteegia traditsiooni hoiti väga rangelt Epica oma rahvusest. Abielluksin, meie lapsed tuleks meie rahvusest ja kuna meid on niigi vähe seda kultuuri väga hoida ja mina näiteks mõistan oma isa muidugi, siis oli mul natuke kurb ja raske, aga ma ei ole pahane ta peale, et ma tean, et on hea südamega ja ta ikkagi armastab mind ja lihtsalt too ajal see oli võimatu, et praegu vajada natuke teised ja neid on see natuke lihtsam, aga siis tihti õlid päris range ja. Ja praegu ta on siis leppinud juba pikemat aega teie praeguse perekonnaga ja mehe sugulastega ja nii edasi ja kui on mingid sündmused, siis tähistate need kõik üheskoos ja. Tähendab, ma ütleks nii ja et kui on meie peod ja me ikkagi kutsume ja aga ikkagi ma ütlen, et nii Eesti kultuur kui mustlaskultuur on väga erinev mustvalge absoluutselt, ja muidugi mul oli väga lihtne elada sisse eesti peresse, kuna ma olen Eestis kasvanud ja ma tean eesti keelt ja mul pro Eesti peredes, nii et mina sujus ilusti ja ma sain väga toreda, intelligentse pere, kus mind võeti vastu. Muidugi, see oli natuke rahulikum, kui meil, päriselt, nii oli keegi hüppai, tantsi, laula ei karga, aga, aga täna ei sobi, tema püüdsin ka natukene tagasi hoida ja ja sobida. Ja hoida natuke oma temperamenti. Ja muidugi kui minu abikaasa näiteks käis meie peres ja kuis käis tantsimine ja laulmine, ta muidugi plaksutas juurde, aga kunagi polnud, ta lõi tantsu nagu mustlased ikkagi oma kultuuri, nii et nii et, aga mida me kõik oma vahelehti läbiti, ongi jube tore. Tantsu kaasa lüüa, selleks võib seda tantsu natukenegi oskama. Meile siin laev väga kenasti ja hüüab oma sõnu vahele. Sadam siin tõesti nii-öelda sirutad käe välja ja ongi ilus päikseline sadam tänasel päeval nalja ja on ka siin. Üks mees on tahtnud omandada midagi siis mustlaskultuur. Talvel ja olen lase mul seal olla, aga, aga ei ise ta ei päris ei sujunud sinna. Lõpp hea, kõik hea, et nüüd olete õnnelikult kõik üks suur suguvõsa ja kui teil on mingid ühised peod ja neid sündmusi ja põhjusi juba jätkuvalt jälle suur suguvõsa kokku koguda, et siis ongi nii, et see mustlaspoole teie pool, et on siis elavam ja tantsulisem ja laulab ja siis eestlased vaatavad ja plaksutavad kaasa ja leian lihtsalt huvid. Just just, aga noh, ma ütlen hästi, palli ikkagi sõltub naisest, kui naine mõistab, mis toimub, kuidas ja seega on palju armastust ja valgust, siis ta saab ilusti hakkama ja saab viie toime, nii et mõlemad pered on rahulikud ja õnnelikud ja kõik saavad hästi läbi. Ja see on täitsa minu tihama tundide algusest peale ja ma olen suutnud seda teha nii palju, kui sain kogu südamest, nii et mul on jääd suhedie. Meie pere, kel omal ajal jam, kahjad suhet, nii naine saab alati kõike välja mõelda ja laste asja paremaks anneta, millega ta tänasel päeval tegeleb. Ja tänapäeval mul on ilusalong, kus ma töötan ise, ma olen nii omanik, juhataja, jumestaja, ripsmetehnik teinud spreipäevitus ja igasuguseid iluasju ja samuti mul on väga tore ja huvitav hoopi, ma tantsin mustlastantse ja meil on oma ansambel Drago ja me käime esinemas mustlast rahvustantsudega ja osaleme nii festivalidest, nii ka vanalinna, päevade ja juubelitel ja kontserdil ja ma tunnen sellest suurt rõõmu. Ansambel praago traga, mis tähendab mustlaskeeles, kallis, see peaks meelde? Jah, naistest koosnev ansambel, seal näiteks koosnev ansambel, aga meil on ka muusikud, keda me kutsume kaasa juhul, kui on mingid suuremad üritused, kus inimesed soovivad nii tantsu kui muusikat kuulda, nii et selles mõttes meil on toredad muusikud, kes jah, täiesti ilusti mängivad ja laulavad. Aga kuna muidugi on natuke raske koguda siin, kuna mustlasi ei ole nii palju ja saada kui teda, ansambel pole väga lihtne, aga noh, praegu hetkel see on ja me käime samuti õppimas ja stažeerimas tan Peterburgi või Moskvasse, kuna seal on suured tantsijad ja digiteater, Romen akus on nad tegelenud sellega, nad on muidugi tükk maad meid ees aga seal on ja õppida ja see on alati meile eeskuju, kuhu liikuda. Ja me võtame siis need õppetunnid ja käime seal, et saada need tehnikat paremini ja ennast väljendada paremini. Ja muidugi, kui ma sõidan sinna ja vaatan, mis tasemel on seal see asi siis muidugi paneb käima, et teha tööd rohkem ja ta tega natuke edasi. Tantsuga. Aga kui suur see mustlaste kogukond siis Eestis on praegu, ütleme no alustades Tallinna linnast näid. Jah, niimoodi kohe raske võtta, aga ma arvan, mingi 300 inimest võib-olla, et kuna hästi paljud on läinud elama Venemaal oma ajal ja nooremad praegu õppivad ja nad tahavad hoopis Euroopasse sõita, nii et ma ütlen, et seederahvaid meil kahjuks ei ole palju ja nyyd, kui need suuremad peod või pulmad ikka siiamaani sõidame Venemaale ja suuremad üritused toimuvad ikka dial. Eesti. Peal on neid mõistagi rohkem terve Eesti peale ei saa vist öelda. Kõiki tunnet ei, ma ei saa nii-öelda, täiesti ja tunnena oma sugulasi, oma sõpruskonda ja ma ei saa öelda, et meid on siin nii suuring, aga muidugi on nad elanud nii Tartus, Pärnus, et kedagi mõned pered me tunneme, aga muidugi ma ei saa öelda, et tunneme kõiki, seda kahjuks mitte. Ja no. On teada, ütleme nüüd need inimesed ja need pered, keda teie tunnete, keda rohkem, keda vähem millega nemad tegelevad, kus töötavad, mis on nende ametid ja. No tänapäeval on juba see asi niimoodi läinud, et kui vanasti rohkem oli sellega seotedite tegelesid sellega kauba müügiga ja võtsid endale väikseid platsid ja tõid asju ja müüsid neid siis tänapäeval see asi läheb kitsamaks kitsamaks, kuna see konkurents on nii suur ja neid kauplusi on nii palju ja ei ole enam sellist defitsiiti, et midagi pole saada, kõik on kättesaadav. Ja noh, ma ütlen lihtsalt lähvad tavatööle ja teevad tavatööd, näiteks mina tegin oma ilusalongiseen, minu isiklik äri, kus ma ise õppisin, maalin kosmeetika, jumestaja ja hea meelega teen seda dieeti, nimi inimesi ilusamaks ja saan sellest rihmu, töötavad ka tavalistes kohtades. Nii võivad restoranid, nii võivad autos tervises olla, on, tähendab igal pool, et ei olegi nagu tavainimesed, lähevad tööle nüüd juba toimetusi, Adini nooremad juba nii tublimad meil juba õpivad, saavad parimate haridust ja saavad juba paremat töökohta ja mingit juba juristi tööd või juba su paremad ametid ja natuke juba mõned lapsed on võlaarstiks õppinud. Aga jah, hetkel on ikka tavatöölised, ma võin öelda suurema osa neid, kellel on läinud hästi ja tahab oma väikse äri teha või eks kohviku või ilusalongi või autoservisesse, noh juba selles mõttes, et teenindada inimesi. Ja samas meie oma ansambliga käime esinemas ühes mõttes nagu hobi, sama et me saame selle eest asukohani ikka hea hobi, kus me saame juba raha teenida. Aga Venemaal on teater women, kus need ei käivad esinevate, ongi nende töö. Need käivad läbi Euroopa ja see on kohe nende amet ja nad elavad sellest täiesti. Meie teenime kõrval selle. Jah. Samas on iga rahva hulgas selliseid, kes elavad arusaamatut elu ja siis mõnikord juhtub nii, et mingi näite põhjal hakatakse nagu rahvale seda pitserit otsa ette vajutama, et küllap te olete seda tundnud. Ja kahjuks mul on väga kurb ja valus, aga midagi pole parata, see oli alati olnud ja on siiamaani ja on siiamaani see mõte või tunne, Ooed, mustlane, kindlasti varastad midagi halba, midagi koledad ja ma ütlen, et, et mul on väga kurb ja valusid ja kuulata. Aga samas muidugi ma ei saa neid. Ettevõtte öeldi, et ei, et kunagi ei juhtu kunagi, ei valeta kunagi varastada nii ka iga rahvusest ja võib juhtuda, et võib-olla lihtsalt mustlased kõige rohkem välja paistavad ja ma ütlen, et kahjuks ma ei tea kõikide eest. Nüüd võta seda julgust ja öeldi, et seda üldse ei ole, et muidugi on, võib-olla Venemaal ma olen ise sattunud ja ma olen näinud neid Musesidki, küsivad raha ja võib-olla täiesti peab olema ettevaatlikult, et inimestel pole tööd ja pole saanud haridus ja siiamaani võib-olla teevad neid asju, mis ei oleks väga head ja kui ma näen selliseid inimesi, mul nendel kurb ja valus vaadet, et need on minu rahvuses ja ma olen ka sama muslanna ja ma olen tänulik elule jumalale, oma vanematele, et ma olen ikkagi läinud kooli õppinud, saanud haridust ja saanud ilusaks, aga ma ei saanud avada oma äri ja mul ei ole kunagi seda tunnet olnud, et nad peaksid paluma raha varastama ja ma ei häbene sellest, et ma olen mustlane, ma olen uhke selle üle. Ja kui ma näen oma rahvusest inimesi, kellel läheb elus halvemini seda on kurb näha, aga kahjuks ma ei saa muuta seda maailma. Mustlased on muidugi selles mõttes väga omapärane rahvas. Neid teatakse ajast aega, kui rändrahvast kuskil alateadvuses. Vahel on selline tunne, et tahaks rännata, minna, liikuda või see jääb juba nii ülikaugete aegade taha ja esivanemate pärusmaaks, vat teie olete väga paikne ja tunnete sellest rõõmu või kuidas selle asjaga. Oi, ma ütleks nii, et muidugi mulle meeldib Tallinn, minul linn ja muidugi mulle meeldib olla oma kodus ja peres ja oma lähemate inimeste kõrval, aga samuti see hing ikkagi mul must, lähme, ring on, et ma alati tahan minna reisile, rännata, olla, kui on mingi võimalus kuskile sõita või vahetada, piltisid ma alati seda teen ja ma olin väga aktiivne ja me käime palju reisimas ja käin suusatamas ja käime tooja, temal ja isegi kui mul on võimalus käia kuskil küla sugulaste juures nii Venemaal kui Euroopas, siis ma alati seda teinud. Ja see seda tunnet, et ma alati tahan kuskile minna, see on alati mulle olemas ja siis ongi see püsimatus, et ma, ma, isa, kao olla ühe koha peal. Et ma arvan see hinge, seda vabadustunne, et mul on ikkagi väga palju ja võib-olla sellepärast ongi tore näiteks eest ja abikaasat nagu mõistab ja ei hoia nii tugevasti sabast kinni, et on mul natuke ikka liikumist olemist ja ma saan tantsida ja natuke nagu suhelda nii oma sõbrannadega, tuttavatega ja natuke ise ka reisida. Et see on see, mis annab mulle jõudu juurde ja see, millega ma hingan ja mis siis te alati minu sõidame. Teda rändamistunnetki ka on kuskil geenides ikka jäänud, muidugi võib-olla ei ole nii palju võimalust. Kui ma oleks rohkem võimalusi, ma teeks seda veel rohkem, aga noh, nii palju kui on ja ma ikka plaanin oma sõidud siis kui vähegi võimalust on, siis ma kindlasti lähen reisima ja vaatama. Aga kuidas on reisimisega mööda Eestimaad, et kas siin on ka mingid lemmikpaigad või on nii, et kui see reisikihk peale tuleb, et siis vaataks ikka kaugemale ja piiride taha? Ei, muidugi tahaks kaugemale, aga Eesti mulle ka väga meeldib, selline väga ilus loodus ja samas suvel Pärnus on väga tore ja kena olla mere ääres ja meile meeldib käia ka Saaremaal, nii et hea meelega paar päevavõime minna perega puhates peal ja ma tunnen sellest rõõmu, et mulle ikka meeldib meie Eestimaa ja siin on ka nii palju kohti, mida tegelikult oleks veel vaja avastada enda jaoks ja ikkagi midagi uut ja põnevat leian veel ja veel nii väga armastan meie eest ja mulle väga meeldib, et siin on meri. Meil on väga ilus vanalinn, et siin on puhas, siin on stabiilne ja meil on täiesti rahulikud inimesed, võib-olla tehti, on kui meil tulevad sugulased Venemaalt ütlevad, issand, kas teil igav ei ole kuidagi rääni tuimani, teises kuidagi nii liiga rahulikult, et võib-olla kuidagi tahaks nagu ka särtsu juurde, ma ütlen, et ei, mul ei ole ja ma saan nyyd rahvaga väga hästi toredasti läbi ja võib-olla on noh, võib-olla jah, nadi. Temperamentsed, aga samas nad on liigse kud korrektsed korralikult ja näiteks samad kui võtta oma äri ja klienti, mul on väga hea meel ja riim tundeid, inimesed ikkagi täidavad oma lubadusi ja kui on kokku lepitud, siis inimene tuleb ja kui midagi juhtub, siis ta ikka helistab ette ja ja see mulle väga meeldib ja sobib ja ma tunne ja ma proovin idega andeine, parem vaat ja ise ikkagi olla õigel ajal ja täita oma lubadusi, nii et see distsiplineerib mind, et ma ei saa teiste vastu tihka olla ebakorrektne ja mulle see sobib ja samas kui tahaks rohkem midagi tärtsakamad ja elama nädalatki minna oma peresse ja kus on mingid üritused ja saada täishooga, nyyd mulle meeldivad minu naabrid ja ma hea meelega sõprusteni eesti rahvaga mehe rahvaga ja mustlastega räägime mõne sõna teie kodust, võib-olla eelkõige keele kandi pealt, et kodune keel on eesti keel. Meil on nii vene kui eesti keelt mõlemat keelt, mu lapsed räägivad eesti keelt kui vene keelt ja mul on selle üle hea meel, kuna samas mu poeg, kui te näiteks seal läks ka siin ning suvi natukene raha teenimas suvel endale taskuraha ja kui need Bradiga läksid vanalinna restorani ja nii tuli neil poissi tahtsid saada esterantroika ja ta ei tüüdanud minu poeg, sest et teised poisid tundsid nii ingliskeelt kui saksa keel ja minu poeg oli ainuke, kes vabalt rääkis vene keelt ja seda on ka siin vaja ja tema sai seda töökoha, nii et selles mõttes, et ma arvan, et meil on siin seda vene keelt kaasama eesti vajaid venelasi, turisti tuleb ja suhtleme ja alati mida rohkem keeldun suust, seda parem on ja kui on võimalik, siis mul on väga hea meel, kui minu lapsed oskaks veel rohkem neid keeli. Mustlaskeel tuleb jutuks ei tule, tuleb ikka ta tuleb, meil minu kodus juba teda nii palju ei ole, aga kui me lähme vanemate juurde, ehk siis seda on, siis ma saan seal rääkida oma sugulastega ja vanaema vanaisa räägivad lapselastega mustlaskeeles. Ja nad vahest räägivad või minu lapsed oskavad vastata või mõned niuksed tähtavad lauset, aga tunnistan, et kahjuks seda kohe mustlast keeld juba suust nii palju ei ole. Kurb küll, aga lihtsalt praktikat ei ole nii palju, et need ikkagi suhtlevad. Koolis käivad lapsed eesti kooli, seal on eesti keel ja mõned trennid ja minu sõbrannad, Mullen, jääd, sõbrannad, koolist saadik, neid on venelannad ja nende lapsed räägivad vene keeles, nii et rohkem on ikkagi seda eesti ja vene keelt ja seda mustlaskeelt on kahjuks juba vähem. Mina muidugi räägin ja minu vend ja õde minu lapsed juba vähem kahjuks. Arusaadav, aga teie kodu, muus osas on seal palju niisugust mustlaspärast või on teie koduneutraalne või seal nii ühteteist? Kolmandat, kuidas mina võin öelda, et minu vanematel on ikkagi selline ikka mustlastraditsioonis kodu, kus on ikkagi vaibad, krustall, joostrid, kus on hästi selline ilused kristall, faadid ja pakki eema nägu taldrikud ja kõik on selline nagu muuseumis kohe. Et seal on ka tunded nagu perekodu, aga minu isikliku kodu ja see on juba natuke sellisem neutraalsem. Kuna ma olen juba tänapäeva inimene ja mulle meeldilt uued disainid ja uuendused, nii minu kodu on vist juba rohkem telliseid Disainikujutusega, et ei ole ikka päris mustlased. Aga muidugi mingit atribuutikat ja mõned asjad, mis mulle meeldivad, need ikka on mul kodus ja vanaemad on ja ainult mingi ilusama vaar võimul on teeserviis, kus on nagu kuldsed roosid ja, ja midagi ikkagi, ma tahan ka ilusat, et, et, et seda on ka, kuidas vanemad milline mustlasköök, millised toidud? Jah, vot ma ei saagi öelda, et otseselt on mingid konkreetsed, aga muidugi liharoog on väga tähtis ja kui on niuksed seal ja pangad ja on meil Porzingis olevat nagu lihased ja sellised asjalikud ja kui on pulmad, siis meil on kohe traditsioon, et siis see on hästi uhked, lauad katavad ja meil on nii, see on kohe valmis väikseid põrsake ja sellised tõsised tõsised rool ja selle peale, et tehakse ikka, kui teevad pulmi, siis õed ka müüa, autot, aga teha suure uhke pulmaet, see on väga tähtis, et laod on kattetud ja kogu aeg on taldrikuvahetus ja toitu toovad juurde juurde juurde ja see on selline uhke osa sellete Ta lauad peavad olema rikkad ja kui tulevad külalised, muidugi meie traditsioon on selline, et sul alati peab olema midagi head ja paremat, juhul kui tulevad külalised, siis me peame kandma paremad ja võetakse kõik välja, et mõtled, et on väga südamlikud ja avatud ja nad ikka panevad kõik laude, mis on neil midagi võisilmavahele. Ja ma mäletan, sellist kogemus, kui ma noorest peast olin tüdruk väike, siis meid õpetati teha siia siis me pidime tegema hästi suurte koekast rullitega neid välja anged v Porsi suurem, kui meie pere on alati küsin, miks me peame nii palju nii suurte roogadega tegema, siis alati oli selle peal mul emal vastaseid nii kuradid ja kui ukse peal tuleb Kelly, tulevad külalised, et meil viiakse ta toitu jätma nii meie perele kui külalistele. Nii seda ja see harjumus, mul jäi siiamaani, et kui ma teen süüa, siis ma teen palju, siis mul ka kõigi olid, miks sa nii palju teinud ei söö ju, noh, meid ei ole nii palju. Ma ei tea, see harjumus on jäänud ja ma ei oskagi teha väikse mu, kui ma teen seda välja anda, siis ma teen ikka nagu palju. Et selles mõttes see on mulle jäänud ja mul on ka väga hea meel, kui tulevad külalised ja alati on midagi head neile pakkuda. Kas mustlasrahval on siis ütleme ka kombeks niimoodi ootamatult külla tulla, no nii nagu ema rääkis, eks ole, et kui äkki tulevad Vot, ma ütlen, et Venemaal on siiamaani ja kinkis meil sugulased on ja neil on nii, et need naised peavad olema hästi tragid, oskama teha, hästi süüa ja pead olema väga osavad ja kui tulevad külalised, kas üks, kaks või 10. Ma laua, sa pead olema valmis, sa pead olema rõõmsameelne de, tead inimesi toitma, tantsu panema ja laulu laulma, et see oli kohe selline vajadus, et muslimi naine peab oskama kõik ja ükskõik mis kell see mees siis näiteks abikaasa läks kuskile suhtlema sõpradega esitajale lööb pähe, et nüüd ta kutsub neid sõpru koju, et ei ole sellist küsimust, kas ma võin tulla sõpradega või kuidas sul oled sa valmis või? Ei Ma tulen uks lahti ja ole valmis, et teda on seal siiamaani ja ma arvan, et see on päris keeruline. Tänapäeval, et ma ütlen, et meil siin Eestis on natuke rahulikum see asi, et ei võib ka juhtu teie täiesti konsoovi hinged, Ooed, lähme nüüd külla ja helistamine tõdema, tulengi nüüd sinu juurde ja siis neil on hea meel, aga ikkagi juba me peame ikkagi ette teatama kune inimestest, olla kodus või tal omad plaanid, väged ikkagi püüame, tee seda, öeldi, kui mingid sünnipäevade üritused, siis me ikkagi helistame üle, ütleme ja et see laudteed me saame kokku ja teeme ilusa pea. Aga võib juhtuda, et täiesti hing palub, ma võin helistada ja öelda. Vennale öeldi, et näe, nüüd ma sõidan siin kõrval, et ma tahan siit näha, siis alati ütleb. Tule. Mul on head. Meil siin näha ja mina alati ütlen ka seda oma perele ja sõpradele, kui neil on soov tulla, siis minu uks on alati avatud nende jaoks. Tegelikult ka minul oli teid siin väga suur rõõm näha. Et tahaks hea meelega öelda, et tulge homme uuesti madena ja te ütlesite anneta, et teil on üks mustlaskeelne luuletus tus. Ja lõpus me kuulame ühe laulu ka ära, aga kuulas kõigepealt seda luuletust ja siis võib-olla ette ka nii palju, et millest sa räägid. Jah, see on teine väike luuletusega, see on see laul, luuletus, et vanaema alati mulle seda laulis ja see jäi mulle nii meelde, söömine on selline armas mälestus minu vanaemalt, kes oli ooperilauljaid Liivega kaunist tark ja vahva naine ta mind kasvatas ja ma armastan teda siiamaani. Mälestus selles laulus aleti. Ma mõtlen tema peale ja seal see väike olete siis ongi selline tüdruku väike luuletus, kus ta ütleb oma isaleid kalisi isa, osta mulle ilusad kõrvarõngad ja kui ta seda ei tee, siis ma väga noorelt abiellun mehega, kes ostab mulle neid kõrvarõngaid. Väitja ähvardas väikse tüdruku oma isa isale, luuletus. Ma võin seda lugeda. No lõpetuseks, me kuulame ka ühe imeilusa mustlaslaulu ja võib-olla siis kahe sõnaga ette, et mis lugu see on ja millest? Naiselgit armastab oma noormeest ja kes käis vanasti, ei olnud telefoni ja visanud kirjutage sõnumi, pidime kirjutame selle kirja ja minema, postkontorisse ja saatma. Ja see on armastus, kivi, mida ta saadab oma mehele, keda ta armastab, jahutab. Ja kui meie saate avalaul oli nii mustlaskeeles kui natuke vene keeles, siis see on mustlaskeeles. Teil on väga ilus lugu ja see on väga naiselik ja selle laulu järgi meil on tehtud üks väga-väga imeilus tants ja mustlastantse siis väga meeldib mulle kohe tellimus süda soojaks, kahjuks, et raadio ei anna üle, muidu ma tantsiks selle tantsu. Aga ma usun, et, et kõigil on hea meel seda kuulata ja ma usun, et meil kolejatel on selle alga meelditama ehtiku mulje. Suur tänu ja alati saab sinna juurde ette kujutada lihtsalt, kuidas tants selle laulu saatel võiks välja näha. Suur tänu teile anneta ära tulemast ja veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ning Mariston Bahnid siis lõpetuseks laul.