Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Oleme neid juba mitte üks pühapäeva rääkinud näitlejannadest, kelle loomingu vähemalt, et üks osa ja oluline osa langeb aega, kui nõukogude maal valitses Stalin. Ja väga paljude puhul me ju nägime, et nende isiklik elu nende saavutada, et kinoekraanil sõltusid ju otseselt juhist, nagu see oli kasvõi Orlova puhul või vähemalt olid mõjutatud sellest tellimusest, mida Stalin või kas aeg esitas sellele filmile filmidele ja seega on need inimesed ju kõik näide näide sellest, kuivõrd diktatuurid, kuivõrd need süsteemid, mõjut tahad inimeste saatust ja võib-olla esmapilgul paistab kunst, kõik on sellest nii kaugel, mina mängin neid oma rolle. Aga selle tellimuse esitab ju sageli just nimelt see või. Kuid on ka inimesi, kelle saatus on ju just nimelt nende inimeste seas, kes meid praegu huvid, näitlejannad on ju olnud traagiline selle sõna otseses tähenduses, jah, võis ka loova tunda ebamugavust olid meil teised näitlejad, kellel olid probleemid ja kes ei saanud luba esineda nii ekraanidel, keda võib-olla represseeriti. Aga on ka mõned täiesti traagilised näit. Jalana tahakski käsitleda ühte näitlejannat, kes esindab just nimelt seda gruppi, ei ole kaugeltki ainus. Ja see on väga tuntud nimi vähemalt ühel perioodil ja selleks on sooja pseudoRova. No kõigepealt nii nagu me oleme seda ikka teinud, tema sünniaasta on 1907. Ja sünnilinn on Peterburi ning 1919. aastal kolib perekond Moskvasse ja tuleb kohe mängu üks esimene tegur, mis võib-olla on tema saatust mõjutanud, ma ei oska seda otseselt öelda. Aga mingisugune seos joonistub siit välja ja see seondub tema isaga. Kui perekond on kolinud 1918 Moskvasse, siis peatselt isa läheb tööle, töökoht on kreml ja ta on seal passiteenistuse ülem. Lennuvõime kindlasti oletada. Passiteenistuse ülem teadis suurepäraselt, mis seal Kremli müüride taga tegelikult toimus. Ja nüüd, kui aeg läheb edasi, siis ei ole meie jaoks ka enam mitte mingisugune saladus, et enamus nendest inimestest, kes teadsid tegelikkust, seda tegelikkust, mis kuidagi ei ühtinud partei ajalookursuses kirjeldatud lugudega. Need jo Stalin hävitas. Neid inimesi polnud tal vaja, need inimesed olid hästi informeeritud. Ja kui me vaatame sooja Fjodorovi isa edasist elukäiku, siis 1938. aastal ta arret teeritakse fabritseeritud süüdistuse alusel. Kuivõrd needsas sündmus mõjutas edasist saaja saatust. See on omaette küsimus. Kui me neid vaatame sooja Tyodo Rava elukäiku just sel perioodil, siis me võime teha järelduse, et järelduse tulenevalt sellest, et me näeme teda jätkuvalt ekraanidel et otseselt 38. aastal isa arreteerimine teda vähemalt tol ajal ei mõjutanud see aga, et see sündmus sai fikseeritud see aga, et temast oli juba kujunenud rahvavaenlase tütar, see muidugi oli kuskil kindlasti üles märgitud, selles pole ju ka mitte mingisugust kahtlust. Teatrikooli astub ta 28. aastal ja tema esimese rolliga filmis on niisugune tore lugu. See silm, On aastast 32, aga ei hakka isegi seda filmi nimetama. Sellepärast et saaja saada, arvavad, seal me ei näe, kuidas siis on võimalik, inimene osaleb võtetel. Aga need kaadrid ja siit saab teha järelduse, et see roll oli väike Need kaadrid, kus ta osales hiljem monteerimise käigus, leiti, et vaja ei ole. Ja Sõegaa selle, 1932. aasta filmis me teda näha ka ei saa. Ja esimene film, kus ta juba on ekraanidel on aastas kolgen. Neli. Ja selle filmi pealkiri on lõõts. Pill. Ja stsenaariumi aluseks on küllaltki erandlik teos, no tavaliselt selleks on kas jutustus, novell, romaan. Aga antud juhul on tegemist poeemiga ja selle poeemi on kirjutanud Donodeks, luuletaja, kelle nimi meile vist eriti midagi ei ütle. Ja tõenäoliselt ei peagi midagi ütlema. Aleksander Sharov. Aleksander Sharov oli komsomol poeet. Nii et tema peamine tegevusvaldkond oli komsomol ja ta jõuab seal ka päris kõrgetele ametipostidele. Ja poeem on siis ka pühendatud komsomolile ja vastavalt komsomol ist räägib, kas film milles seal siis täpsemalt juttu on üks küla ja seal elab üks väga lustakas lõõtspillimängija äki Mošan, ta nimi, niukene küla, poiss, kes kogu aeg mängib lõõtspill ja kõik on väga tore, aga Ta valitakse komsomolisekretäriks. Ja nüüd ta leiab, tegemist on sedavõrd väärika ametipostiga mitte kuidagi Pill kokku komsomoli ja pillimängimine, aga mis siis selgub, selgub see, tema mäng ju mitte kuidagi ei sobinud klassi vaenlastele, selge, klassivaenlased tahavad meile öelda. Elukülas on vilets ja ei kõlba mitte kuskile, aga tema lõbusad lood jutustavad midagi muud. Ja nüüd ta siis saab aru, et sellega, et ta ei mängi pilli teeb ta siis karuteene nõukogude võimule ja vaatamata sellele Ta on vastutusrikkal komsomolisekretäri ametipostil, hakkab ikka pilli mängima. Mida meile siis selle filmiga öeldakse, et vaenlastega võib võidelda ka muusika abil. Kui ma seda filmi vaatasin, siis millegipärast tuli meelde Rooma keiser Nero, kes pidas ka kunsti ja muusikat kõige võimsamaks relvaks, millega maailma vallutada, nii et mingisugune niisugune muidugi liialdatud variandis paralleel on siin ju olemas. Ja kui vaadata selle filmiplakatid, siis teatab meile, tegemist on muusikalise komöödiaga. Selle filmi valmimisega samal aastal lõpetabki sooja Fjodor ava, Moskva revolutsiooni teatri juures tegutseva õppestuudio. Ja õpingute ajal ka abiellub. Mõnikord oleme neid abiellumis ei maininud erinevatel põhjustel. Aga täna me peame seda tegema kindlasti. Siin on midagi väga olulist, praegu veel mitte, aga see veel tuleb ja tema esimeseks abikaasaks on hiljem küllaltki tuntud näitleja Leonid veid sler. Kuid see abielu väga pikalt kesta ja 34. aastal abieluta uuesti. Ja kuidas juhtub ikka nii, kaunid näitlejannad kuidagi ikka abielluvad režissööridega. Ja selleks lavastajaks on Vladimir. Ports on juba esimese kaliibri nimi, on pälvinud hiljem neli Stalini preemiat aga antud juhul ka tema meid ei huvita ja meestest ning lavastajatest niikuinii räägime kunagi hiljem. Suur üleriigiline tuntus, kuulsus saabus Fjodor Ravale pärast seda kui ta on mänginud peaosa filmis sõbrannad. See film valmib 1936. aastal ja filmijutustabki kolmest sõbrannast. Jälle üks tore kokkusattumus, üks sõbranna on sooja ja seda saajat mängibki 100 Fjodorov. Tegemist on kodusõjaajaga ja mida need sõbrannad siis otsustavad, anda ka oma panuse võitluses valgetega ja tegutsevad sanitaridena. Ja natukene need sündmused või taust haakub ka meie ajalooga, sellepärast et see on parajastesse aeg, kui valged lähenevad Petrograadile. Aga me ju teame, et see oli ju teenits, oli Eesti sõjavägi, nii et enam-vähem need sündmused. Ja miks film võiks veel pälvida tähelepanu sellepärast et muusika on kirjutanud mitu Šostakovitši. Samast aastast on veel üks film mille näitlejate nimekirjas või Fjodorovid, et leida selle filmi pealkiri on abielu. Ja see film on vändatud Gogoli näidendi alusel. Kuid selle aasta puhul on küllaltki üllatuslik, kui seda filmi kuskil otsida siis võib leida märget, et see film pole säilinud originaalvariandis ja taan taastatud nende üksikute kaadrite säilinud kaadrit või mis seal sees veel on nende alusel ja on hiljem ka näidatud. Niisugune programm jooksis Venemaal taastatud šedöövrid ja 2006. aastal siis seal seda kokkuvõtet või mida on õnnestunud leida selles filmis, mis on küllaltki üllatuslik, sest tegemist on ikkagi ajaga, kus enamus produktsiooni, kui sa pole teadlikult hävitatud, peaks olema nagu säilinud. Järgmine film on reaktsioon aset leidnud sündmustele. Aga ka paljudest hilisematest filmidest, millest oleme rääkinud Nadali puht propagandistlikud. Meil on ju väga kindel konkreetne ülesanne millist rolli nad peavad täitma. Ja kui vaadata selle filmi valmimisaastat, see on 1937. siis on ka selge, milline on selle filmi ülesanne, mis parajasti toimub. Filmi pealkiri on kaevurid, tegevus leiab aset Ühes väikeses Donbassi kaevuritelinnas. Kaevandus üle Montrodskist, nii et ekraanil tehakse kõigile selgeks, mida tähendab, kui inimene tunud Trotski mõju alla. Ja vastasleeris muidugi eesrindlik kaevurkessis võitleb muidugi teda igati takistab sõdrodskist ja nisukene sangarliku võitlus ning milline roll on selles filmis Fjaadaraval? Me teame, nõukogude maal pole kaevurud nüüd ainult mehed, vaid ka naiskaevur ja loomulikult eesrindlik ja niisugune film. Fjodor aval oli roll ka ühes küllaltki kummalise saatusega filmis aga tundes niivõrd-kuivõrd tunneme Stalinit, siis on ka aimata, mis on põhjus, miks see film ekraanidele ei jõua või õigem oleks öelda, miks ta seal kaua püsib. Selle filmi pealkiri on bash grillija, kas suured tiivad, laiad tiivad, et tegemist on lennukiga, et oleks selge ja sündmused leiavadki aset ühes lennukiehitustehases on toimunud katastroof. Ja lennuk, mida katsetati, kukub alla ja paljud inimesed saavad surma. Ja need peakonstruktor, kes on selle lennuki välja mõelnud, ütleme selle lihtsustatud variandi, teda piinab südametunnistus ja ta ei suuda rohkem nii elada ja otsustab lõpetada elu enesetapuga. Tegelikult sellel filmil on ju otsena prototüüp, lugu oli meil kunagi 1935. aastal toimub lennuõnnetus tolle aja maailma suurima lennukiga Maksim kolki. Nii et film nagu baseerub, vot sellel lool esilinastus toimub 1937. aasta märtsis ja vastu Ta on igati positiivne, ilmuvad ka head retsensioonid. Ja väga paljus on seda filmi kui tra kraanidel on jõudnud kiitnud lendurit ja lennundusega seotud inimesed, et kõik on kujutatud väga tõetruult. Ja neile film meeldib ja vähe sellest tavalistele lenduritele, sest sa ei oma ju mingit tähtsust, film olevat väga meeldinud ka tolle aja rasketööstuse rahvakomissarile Orsonikitsele ja vot siis täiesti ootamatult. Sama aasta 12. aprillil Pravdas hävitav artikkel, mis kannab pealkirja võltsfilm. Ei arusaadavalt, et pärast selle artikli ilmumist kaob see film ekraanidelt. Kes võis selle käsu anda Pole aimugi, mitte mingisugust saladust sellest sai olla ainult Stahlil. Ja mõned hakkame mõtisklema, milles on siis probleem, kõik on nagu õige seal sangarliku, seal on vastutus inimeste eest nagu ei ole midagi. Aga meil on ja seda nii palju olnud ja me teame, milline oli Stalini reaktsioon sõna-le teole. Enesetapp. Ja ilmselt see on spekulatsioon, muidugi aga ei oska mitte ühtegi teist varianti välja pakkuda. Miks Stalin keelustab selle filmi ilmselt sealsamal? Siis võib sooja Fjodor ovat nahaga mitmes filmis mis meil on olnud, ei hakka nendel pikemalt peatuma näiteks piiril, seal on tal üks roll siis tal on suhteliselt suur roll selles märgilise tähtsusega filmis suur kodanik kus peategelase prototüübiks on kiirahv ja selle filmi eesmärk oli õigustada seda suurt terrarit. Äi ja veel üks oluline roll on tal filmil, mis nagu kuuluks oma sisu poolt triloogiast, seal ja selle filmi pealkiri on inimene relvaga. Ja vot see on nüüd see fill, mis paikneb ühes reas filmidega, mis pidid nõukogude inimestele andma pildi Nendest sündmustest, mis leidsid aset oktoobris 1917. See on nüüd see ajalootõde, nii et filmid pidid kujundama tegelikkust. Nii nagu tol ajal seda taheti kujutada. Need olid filmid Lenin oktoobris Lenin 1918 rääkisime nendest filmidest, kui meil oli Lenin filmikunstis ja c ritta paigatud ka inimene relvaga. Need filmid olid muidugi väljaspool kriitikat ja kui arvestada, millal valmis inimene relvaga see on aasta 1938 siis on muidugi arusaadav, oktoobrirevolutsioon oli korraldatud, võiks isegi öelda järjekord Stalini ja Lenini poolt mitele Ehnja Stalin, Stalin ja Lenin. Kuigi ju me teame suurepäraselt, et Stalini roll seitsmeteistkümnendal aastal oli nullilähedane. Hruštšovi ajal need filmi näidati, kuid sealt lõigati Stalin välja. Kui keegi aga meie kuulates tahaks vaadata saaja Fjodorovid mõnes lõbusamas filmis siis selleks filmiks on 1940. aastal valminud muusikaline lugu. See film pälvis ka Stalini preemia teise järgu. Hästi lõbus film, nii et tõesti, seda võiks vaadata. Sündmused toimuvad Leningradis ja miks neid filme võiks vaadata veel kord, kuigi me oleme seda juba korduvalt maininud. Jääriti võib-olla inimestele, kes natukene tegelevad ajalooga või tahavad kogu seda ajastut, et näha ja mõista siis need sündmused ja köik leiavad aset omas ajas tolleaegses 40. aasta olevikus. Ja konkreetselt see film või selle filmi niisukene peamine keskkond on taksopark. No midagi sellist, mida tänapäeval ja eriti ei ole. Aga päris huvitav on vaadata, kuidas see kõik toimub, kuidas toimub taksode tellimine, kuidas töötavad dispetšerite kuidas need taksod sõidavad ja teine oluline koht, kus tegevus aset leiab, on kommunaalkorter. Tänaseks päevaks on ju ka väga paljus unustatud ja selle filmi puhul võib näha, kuidas seal vähemalt 10 inimest korraga köögis keedavad midagi niisugune kommunaalkorteri õhku. Ja kui üks peategelastest parajasti on vannitoas, siis kindlasti teine klopsib ukse taga, sest tahab ka sisse pääseda. Nii et kogu see olustik juba ainuüksi sellepärast, kui on huvi, võiks seda vaadata. Ja ongi peategelane, üks taksojuht, aga see on töö, mis on tema hobi, hobi on laulmine, niiet veab kliente, laulab, peseb hambaid, laulab ja nisukene laulev taksojuht, sünnipärane anne ja kord kohtub talle stuudiojuhiga vanemamäega. See lubab siis taksojuht ta koju viia seal muidugi on see väga pikk reis ja peaaegu oleks nad kuskil seal vette sõitnud, igatahes on ta siis leitud toodud ja lõpuks ta jõuab teatris ja peab seal esitama, valmistatakse ette just Jevgeni Oneginit ja tema peab laulma seal. Lenskit. Aga ei ole ühtegi komöödiat selle valdkonna filmi, kus ei oleks ka armastust ja ongi dispetšer, kes siis neid ülesandeid seal taksojuhtidele edastab. On armunud noormees, noormees temasse ka, aga nad on väga tagasihoidlikud ja kuidagi ei jõuta siis selle välja ütlemiseni. Ja muidugi on seal jälle üks pealetükkiv taksojuht, kes aina kingib odekolonnipudeleid, me ei ole niisugune lõbus lugu. Ja lõpuks muidugi kõik läheb hästi komöödiate sekka ja armastus kõik võidab ja niisugune tore lugu. Veel üks film, millele tahaksin seoses sooja Fjodorov aga tähelepanu juhtida on üks sõjaaegne film. Ja me teame, et sõja ajal ju filme vändati päris palju ja nende enamuse ülesanne oli ju nõukogude inimesi selles võitluses toetada. Kuid on vist ainus silm, ma isegi ei oska öelda, kas üheski teises kunsti filmivariandis jõuti reageerida talvesõjale Nõukogude Liidu, Soome sõjaväe, aga üks film on. Ja selle filmi pealkiri on rinde sõbrannad ja selle filmi sündmustik leiabki aset Nõukogude Liidu Soome sõja ajal. Tegemist on ühe rindelähedase hospitaliga sooja Fjodorov mängib seal ühte õde. Ja ega see film eriti pikalt ekraanidele ei ole, ta jõuabki alles ekraanidele 1941. aasta mais. Ja täiesti arusaadav mainelidel teks, miks film kaotab oma aktuaalsuse? Kõigepealt sõda Soomega on lõppenud, aga võiks ju näidata edasi. Kuid teame üsna pea, Saksamaa tungib Nõukogude liidule kallale, teised filmid, teised ülesanne, aga taoline film on olemas. Et seda filmi peeti oluliseks ja lõpuks ta ju näitas seda võitlust, nii et seda sai demonstreerida ka hiljem. Seda kinnitab fakt, et 42. aastal omistati sellele filmile Stalini preemia teine järk. Ja ka sooja Fjodor roosab Stalini preemia. Siis on veel mõned sõjaaegsed filmid ja seejärel Jänel. Meie avame tänase loo kulminatsioonini. 10 aastane paus 10 aasta jooksul ei ole 100. rodorood ekraanidel, tema nimi on igalt poolt kadunud ja teda pole üldsegi ana olemas. Ja milles on siis küsimus? 1945. aastal tutvuta Ameerika diplomaadiga Jackson täidiga. Ja temalt sünnitab ta 13. jaanuaril 1946. aastal tütretütre, kes saab nimeks Victoria. Täit oli selleks ajaks juba nõukogudemaalt väljasaadetud kuulutatud persona non grataks. Ja meil on ju olnud hiljuti näitlejanna, kes kurameeris ühe Itaalia diplomaadid ja kes kutsuti välja loomulikult juba algushetkest alates seda kõike jälgiti ja kellele tehti ettepanek abielluda Itaallasega Loi vähemalt jätkata Korammeerimist siis siin on hoopis teine lugu. Ja saaja Fjodor ava 1946. aasta 27. detsembril arreteeritakse. Tuletan meelde, tütar pole veel aastane. Ja hiljem on ta meenutanud, et eeluurimise käigus teda mitte ainult ei mõnitatud, vaid on ka piinatud, räägib päris üksikasjaliselt, sellest ei hakka praegu refereerima, teda. Üritab lõpetada elu enesetapuga, kuid vangla valvurid takistavad ja lõpptulemus kohtuotsus 25 aastat range rezhiimiga. Süüdistus Špianas kogu vara konfiskeeritakse. Ja nagu see on tüüpiline nüid. Ja võib-olla tuleb ka ühe süüdistusena juurde siia isaga seotud lugu. Õde yks lastega Eluaegne asumine, teine õde, 10 aastat Forcud ta kaasumine, aga tööle suunamisega. Võrkud ta tellisetehasesse ei jõuagi, sealt tagasi sureb 52. aastal ja tütar koos sugulasega Kasahstani, nii et selleaastane väitena lapsukene ja pääseb sooja flodorava pärast Stalini surma läheb ju veel natukene aega, kuni algab seal rehabiliteerimise laine. Ja see on aasta 1955, nii et peaaegu 10 aastat. Ja millal siis seadoravajateid kohtusid? See oli veel kord 1945. aasta 23. veebruar, me teame, mis kuupäev see on või vähemalt nõukogude aegsed inimesed mäletavad, see on nõukogude armee aastapäev. Ja tegemist on ju veel liitlastega. Sõda käib ja korraldada Dim Molotovi juures suur vastuvõtt, kus noored tutvusid tol ajal sooja, oli 37 ja oli pälvinud kaks Stalini preemiat. Miks see on oluline, seda praegu mainida, sellepärast et leiab mälestustes küllaltki palju nisukesi tõdemusi. Mõni kunstnik, mõni kirjanik, ka filmitegelane, kes on pälvinud Stalini preemia, on siis kitsas oma tuttavate ringis õelnud, et nüüd mul on mingi garantii, et minuga midagi ei juhtu. No me näeme, et see ei otsustanud mitte midagi, antud juhul oli tal ju kaks Stalini preemiat. Ja 37 on see soja. Jackson oli 46 ja pole ju mitte mingisugust kahtlust, et julgeolek algusest saadik seda kõike jälgis. Tõenäoliselt tegeles selle asjaga isiklikult peerija jäämix peeria siin on üks väga oluline moment. Peeria ei olnud ju kaugeltki ükskõikne naissoo vastu, see on üldtuntud fakt. Ja teada, et 100 Fjodor ava talle meeldis. Talle meeldis ja on ka üks hetk, kus ta saab talt selle sõna otseses tähenduses korvi. Ja need, kui selgub, ta on lapseootel. No tõenäoliselt ei, julgeolek teab seda suhtest varakus staadiumis saadetakse ta ootamatult kastrollidele, lähetatakse muidugi mitte julgeoleku poolt, aga näitleja kuulus vingu Krimmi ja vot siis, kui ta on ära Teit liigist välja. Ja ta ei tea, 18 aastat etalon, sündinud tütar, nii et on Ameerikas ja tal pole aimugi sellest. Ja muidugi ega ta ei tea ka selle 10 aasta jooksul ja veel mõned järgnevad aastad, mis on saanud siis soojast täielik teadmatus. Ja nüüd, kui Hruštšovi valitsemise ajal Zoja Fjodorovna tuleb tagasi ekraanidele, siis tema tütar valib sellesama tee. Nii et temast kujuneb päris tuntud filminäitlejanna väga kaunis naisterahvas. Ja 1975. aastal sõidab ta Ameerikasse ja seal kohtub ta esimest korda oma isaga, nii et varem tal ei olnud isaga mitte mingisuguseid kokkupuuteid. Taid. Isa, tol ajal kontradmiral kõrge sõjaväelane ja seda sündmust nende kokkusaamist kajastasid väga laialdased Ameerika ajalehed. No ikkagi niisugune sündmus. Ja kui talla jäi mõni päev kolmekuuse viisa lõpuni siis ta abiellub ühe Ameerika lennukompanii piloodiga ja tagasi nõukogude liit seda enam ei sõida. Ja 78. aastal saab ka Ameerika kodakondsuse. Ja kui vaadata neid tütre, jõudsime tütreni, aga pere on üks Victoria tema edasist elukäiku. Jah, ta on mänginud väikeseid rollikesi, mõnes filmis on ka olnud modellina tegev ja üldse väga aktiivne inimene kirjutanud. Ja vahed vahetult enne seda, kui nüüd temal omakorda Ta oli laps sündimas, siis sai seal 76. aasta Saesaaja Fjodor Rova loa külastada tütart Ameerikas. Kas paistab, et need on niisugused detailid, mis peaks meid huvitama, aga nad on väga olulised, väga olulised selleks, et mõista või vähemalt oletada, mis siis järgneb. Ja vahemärkusena olgu öeldud, et ta kohtub Teidiga pärast 31 aastast lahusolekut, nii et siis saavad nad seal kokku. Üsna peatäid sureb. Pärast seda on ta käinud veel soe Fjodor oma kaks korda Ameerikas. Ja 70.-te aastate lõpus hakkab koguma dokumente, et Nõukogude Liidust emigreeruda Hitleri juurde. Teame, see ei ole mitte tänapäeval pakid kohvri ja sõidad kuhu tahad. Aga selleks, et tol ajal emigreeruda, selleks oli vaja väga palju dokument, et ja neid juhtubki, see sündmus, sündmus, millele ei ole ühest vastust. 81. aastal 11. detsembril 100 Fjodor ava oma kodus tapetakse lasuga pähe. Kurjategijad loomulikult ei leita. Versioone on mitmeid, muidugi kõik niidid ja peamiselt kaks varianti ei hakka peatuma nendel igasugustel müstilistel lugudel on julgeolek ja mõned autorid ütlevad, et seotud oli ta 45.-st aastast tõenäoliselt ka talle anti see ülesanne Teidiga võib-olla paari minna kuid Nix köit variseb kokku või miks see ülesanne jääb täitmata, vähemalt täitmata, nii nagu loodeti, sellepärast et ta armub. Ja see rikub kõik need plaanid. Ja siit võib olla ka see seletus, miks karistus on nii ränk, need 25 aastat. Nii julgeolekuorbiidis ta on ilmselt jällegi täiskordselt võib-olla tähele pannud talle rohkem, kui ta kavatseb emigreeruda, et ta oli väga hästi informeeritud ja kui talle ka neid ülesandeid võib-olla anti, siis kardeti, et ta võib ju väga palju rääkida. Ja teine versioon seoses tema tapmisega on niinimetatud briljant maffiasõja on neid ka midagi sellist, mille kohta ka üks-üheseid andmeid ei ole keda või mida nimetatakse selleks briljant mafiaks. See on nõukogude ühiskonna tippu kuulunud inimesed, kes organiseeritult püüdsid mingisuguseid varasi üle viia läände niimoodi rikastada eaka praegu sellel tõesti pikemalt peatuma ja väidetavalt oli ta selle seltskonnaga seotud. Igatahes tema elulookäik on pakkunud väga palju huviga pärast teistele kinemato grafistidele. Näit täna 2012. aastal valmib teleseriaal, mis kannabki, pealkirja sooja, kus ta on prototüüp. Ja see film algabki tema tapmisega. Ja pärast siis minnakse ajas tagasi, toimub uurimine. Nii et käsitleb takse kogu sõda minevikku ja vastavalt ka tema neid rolle. Ja see ei ole kaugeltki ainus nisukene inseneering, millele on tema andnud siis mingisuguse idee. Ja vot sellega võiks ka lõpetada, aga kuna kõik need näitlejad, näitlejannad, meil küll on olnud ka väga head lauljat siis ma mõtlesin lõpetuseks võiks kuulata tema esituses laulu sellest filmist rindeõed. Ja selle laulu pealkiri ongi ohsa õ või midagi sellist. Seal ta istub sanitarina palatis voodis haavatud ja ta esitab neile selle laulu.