Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord aitas meil süüvida ajaloo minevikku sooja Fjodor aula. Ja tuletame meelde, et vaatamata ta sellele, et tegemist oli ju väljapaistva näitlejannaga näitlejanna, kes oli mänginud igasugustes patriootilistas, muudes filmides korduvalt pärjatud veetis ta 10 aastat stalinliku vangilaagrites ja võib-olla meie noorematele kuulajatele, et oleks ka seda täpsustada, sest paratamatult oleme me vahetevahel näinud tänapäevaseid filme, ka dokumentaalkaadrid, millised on olud ja tingimused kaasaegsetes Euroopa vanglates siis need 10 aastat muidugi veetis ta hoopis teistes tingimustes. Ja oli ka see ametlik põhjus, suhe Ameerika diplomaadiga, kellelt ta sünnitas lapse. Aga selle taga võis olla ka isiklik kapeeria, kättemaks ja on üks lugu, mida kirjeldatakse nende lugude puhul. Alati tekib küsimus, kas nad leidsid aset. Ja kui nad leidsid aset, kas oli just täpselt nii, nagu seda on kirjeldatud. Aga me teame ju ilma tuleta, suitsu reeglina ei ole. Ja see sündmus olevat aset leidnud 1943. aasta detsembris, seega sõja ajal. Ja peerija kutsub külla Fjodor ova ning seal ongi see lähenemiskatse ja lõpeb preeriapoolne. Püüd läheneda näitlejannale, kõrvakiiluga ja peeria viskab ta välja healavad siis talle järele veel heitnud lillebuketi ja teinud seda sõnadega, need lilled on teie hauale. Veel kord, kas see täpselt nii oli, aga pole välistatud, teame ju peeria lembelisust nõrgema soo vastu. Ja seega võis juhtum tõesti aset leida ja järgneb 10 aastat vangistust kujutas Fjodor oma, polnud kaugeltki ainsaks näitlejannaks, kelle elu võis olla tolleaegse julgeolekubossibeeria poolt rikutud. Ja üheks nendest nimedest ka väga tuntud näitlejanna, kellel tahaks täna pikemalt peatuda. Ja see antatsiana Kuniovskaja need lood, milles täna tuleb juttu pärinevate oma mälestuste raamatust, nii et me võime öelda, et inimene on ise seda kirjutanud tulema küll selle juurde veel hiljem. Ja kui keegi meie kuulajatest tunnetama mälestuse vastu natukene põhjalikumat huvi, siis raamat ilmus 2005. aastal ja kannab pealkirja Atatsiaaninden jätatsiana jätatsiana päev. Ja ta kirjeldab seal juhtumit, kuidas teda kutsuti osalema võõral kontserdil, mis pidi õhtul hilja leidma Kremlis aset. Siin ei ole mitte midagi erakordset, sest väga tihti need suured nõupidamised, mida Stahlil korraldasemis lõppesid öösel hilja siis seltsimeestele poliitbüroost korraldati niisugune väikene kontsert, nii et põhimõtteliselt see köik võiski nii olla. Ja talle pidi järele tulema peeria ning täpselt kokku määratud ajal oligi maja ees must, linosin ukses, Alab polkovnik ja juhatab näitlejanna tagaistmele, kus siis tallane ettenähtud koht Beria kõrval. Ta kirjeldab epeerialine, lõbusas tujus ja päris pikalt iseloomustab ka, kuidas ta välja nägi siin mitte midagi meeldivat. Ta ei olnud, ei hakka sellel peatuma. Igatahes beer ja teatab, et läheb veel aega, kuni nõupidamine Kremlis lõpeb ja nii kaua tuleks siis veeta aega tema villas. Kuhu nad siis mõne aja pärast sisse astuvad. Hetke pärast on polkovnik kadunud jaokoneva kirjeldab, mis seal kõik laual oli, nii et see valik oli lõputu. Ja muidugi seda ta täpsustab, ta oli hirmust Arusaadav, lihtsalt nagu kokku tõmbunud. Jaagoiteeria teeb talle ettepaneku, et ta võiks siis midagi süüa ja nautida kõike seda siis ta olevat teatanud, et jah, tal on tava, et enne etendust ta eis. Mis palavat, aga üldsegi takistanud tee reals seda tegemast ja ta kirjeldab, kui ahnelt ja kätega siis peerias seal sõi. Tõstis klaasi jäi kõrvale veini ja tegi labaseid komplimente ja järsku teatab, et Teid pole kunagi elusalt kooba läinud, mille peale ei oska küsida, et kes see kooba on? Arusaadavalt, tema ei pidanud teadma partei hüüdnime, millega Stalinit omal ajal kutsuti ja selle peale Beria naerdes otse on Jossessarioonoviks ja nii olevat kestnud kuni kella kolmeni öösel ja siis teatab, et nõupidamine on küll lõppenud Kremlis aga Jossif on väsinud ja kontsert lükatakse. Edasi nakul kontserti ei toimu, siis Akunioskaja üritab püsti tõusta ja teatab, et ta on nüüd asumas teel koju. Kujuteeria olevat talle teatanud, et enne hakkurid jood tühjaks selle veinipokaali või mis pokaalse seal oli, ei lähe kuskile. Jaakonioskajal ei olevatki jäänud muud midagi üle, kui tõustus tõsti jootasel pokaali põhjani ja Beria selle peale teatab. Hiline aeg ja te peate seal puhkama ja kuskile te ei lähe ja hiljem ma viin koju. Ja siis Akunioska ja seal on veel mõned detailid, on, need ei ole meie jaoks olulised, teatab täielik auk, ta ei mäleta rohkem midagi. Aga jätame hetkeks selle ebameeldiva loo kõrvale ja tuleme daatumi juurde, mida me oleme alati teinud. Sünniaasta Atatsianakunioskaja lon 1914, nii et enam-vähem saama siis paika panna, aga tema vanuse, kui kõik need sündmused on aset leidnud pärines ta aadliperekonnast. Ja eelmine kord oli meil juttu, kui me rääkisime sooja, Fjodorov vast et tema isa arreteeriti. Ja täpselt samuti on katatsiana Ukunywaisa arreteeritud 30.-te teisel poolel ja maha lastud. Ja kui me need isegi ei räägi nendest järgnevatest sündmustest, siis kujutame seda ette, inimesed mängivad, inimesed täidavad neid rolle, inimesed lihtsalt elavad selle teadmisega, et nende vanemad on kuulutatud rahvavaenlasteks ja maha. Lõpetanud oliakonioskaja arhitektuuriinstituudi kuid kirg teatri vastu ka teatrisse, seal on ka oma hetked, jällegi, need ei ole meie jaoks nii olulised. Igatahes aastatel 1933 37 mängib ta Moskva realistliku teatrilaval on selle teatri näitlejanna ja tema debüütfilmis toimub aastal 1934. Selle filmi lavastaja on väga tuntud nimi hilisemast ajast Mihhail rom. Ja filmi pealkiri hetkel pealkiri meile juba ütleb, et tegemist ongi oma passaani järgi vändatud filmiga. Ja kui seda filmi vaadata, siis sealt võib leida mängimas suht Est meie vana tuttavat Faina Ranyaskajat. Tegemist oli tummfilmiga, kuid nagu paljude nende filmidega, mis rändab 30.-te keskpaigas või 30.-te alguses ka sellele filmile 55. aastal lisati muusika ja diktoritekst, et asi oleks ikkagi arusaadavam. Ning justkui keegi meie kuulajatest tahab seda filmi vaadata, siis ta saab olema Müstilise Venemaakodulehel just nimelt selles variandis selles variandis, kuhu on lisatud muusikale, kuhu on lisatud need dialoogid. Järgmisel 1935. aastal mängib tantsijanna Aconioska filmis palavat päevakesed. No juba filmi pealkiri ütleb meile, et tegemist on komöödiaga ja esilinastus ja ega need esilinastust kuupäevad ei ole ju ka juhuslikult välja valitud. Antud juhul, esimene mai meil olid mõned filmid, mille peategelased olid naiskangelanna väga sageli esmakordselt jõudsid ekraanidele kaheksandal märtsil, nüüd on arusaadav, esimene maitööliste püha võiks neile midagi naljakat ekraanidel näidata. Jaak Kilmi sündmused leiavad aset ühes väikeses provintsilinnakeses. Ja seal on peatselt algamas õppused, sõjaväeõppused, tegemist olnud tankistidega ja nüüd nad on sinna kohale jõudnud. Ja ühe tankikomandör leiab ulu, alus üürib toa, ütleme siis nii ühe tudengi juures, see on põllumajandustehnikumi üliõpilane naisterahvas, noor neiuke ta mängibki Akunierskaja. Nagu üks noor mäss üürib tõritele neiu juures, siis on ju arusaadav, et üsna pea sõntaatia armuvad, kuid milles on siis probleem? Mõlemad on ju niisugused nõukogude inimesed, tõelised, kelle jaoks ikka nende põhitöö elukutse on nagu primaarne. Tankistika mõtleb peamiselt tankidele, jale jõmmatleb peamiselt õppimisel. Kuidas nüüd ühendada sellega see suur armastus, kuid pärast leitakse ikkagi kompromiss. Ja noored leiavad ühesõnaga 11. Nii et sellega film lõpeb. Aga miks seda filmi võiks veel vaadata ja tagantjärele, mille poolest on seda filmi esile tõstetud? Seal on erakordselt meisterlikult muidugi oma aja kohta saadud kama kombineeritud võtetega, nii et ilmselt peetakse silmas, et võib-olla oli tegemist ühe kahe tankiga, aga neid võeti siis nii, et jättis mulje, et tegemist on kohe suure armaadaga. 36. aastal või pakkunevskajatut näha filmis, mille pealkiri on viimane. See jutustab revolutsioonilistest sündmustest, mis leiavad aset Moskvas seitsmeteistkümnendal aastal. Seal on relvastatud ülestõus. Töölised hakkavad vastu. Eakoniask ajal on selles filmis suhteliselt väike roll. Me rääkisime omal ajal sellest, et sõja algaastatel ja võib-olla isegi õigem oleks öelda, esimestel kuudel hakatakse kraanidelas, on ka arusaadav, väga oluline propagandistlikel mobiliseeriv ülesanne kinokroonikat. Ja need ei ole mitte klassikaliselt kinokroonikat, mis baseeruvad dokumentaal kaadritele, vaid nad koosnesid erinevatest lõikudest ja seal olid ka sellised, kus osalesid näitlejad, meil olid mõned näited nende kohta. Ja Kunjaskaja on ühes taolises kinos spornikus, nagu neid siis kutsuti number kaheksa. Ja sellesse see pealkiri on, kus ta mängib õ Belgradi kohal son 41. aasta. Ja mängib ta seal Belgradi raadiot diktorit esmapilgul täiesti teisejärguline, väitena lollikene. Aga miks me sellel peatuma sellepärast et vähemalt üks legend, aga seda kinnitavad ka tema enda mälestused või tema enda kirjutis. Et just nimelt see film rollikena tänu sellele pöörab talle tähelepanu jadas, saab tema suur austaja, neid oli mitu tema kassa, teine tema. Ta ei keegi muu kui hilisem Jugoslaavia juht marssalti. Nii Tito näeb Akunioskajat selles episoodis, kus ta Belgradi raadiodiktor ja see jätab talle kustumatu mulje. Tutvusid naat 1946. aastal. Kuiakonioskaja käis Jugoslaavias, siis on ju need suhted väga head veel 46. aastal. Tal olid seal kastrollid, nii me võime seda nimetada. Eakonioskaja kirjeldab, kuidas diito kutsustega oma suveresidentsi tegemist oli endise kuninga residents siga ja kuidas teda seal vastu võeti, taks, kuidas tiita tuleb talle lihtsates, tavalistes riietes tas astu käesontal Roosi lõikamiskäärid ja lilled värsked lilled siis seal on pikalt kirjeldada, vot niisugune episood, mis jätab kakunioskajast väga hea mulje. Diitoloneks koerhundikoer Reks väga sageli millegipärast hundikoertel, eks, ja see läks, on muidugi oma loomult nisukene, väga kahtlustav ja koer ja siis on dialoog Akunioskaja Tito vahel. Tiit on nagu katsetaks Räks oma koera intuitsiooniga, alati saab aru, kas tegemist on hea inimesega kurja inimese Krars viskab isegi nalja. Kas tuleb teile kallale või tule kallale? No muidugi, koer liputab saba, sellepärast et akul ei oska nii tore inimene, niukene kirjeldus. Ja järgmine kord nad kohtuvad Tito ametliku visiidi ajal Nõukogude Liitu. Neil oli isegi pilt omal ajal sellest visiidist. Ja nagu ikka, kui on suur külaline, siis korraldab ta omapoolse vastuvõtu. Ja see vastuvõtt leidis aset metropolis ning Tito kutsus Aconjovskaja tantsule jällegist käikonnakunioska sõnade järgi, see ei ole mitte keegi, kes seal kuskil kaugel midagi pealtnägijaga niida kirjutab, jällegi jätame köik detailid vahele, agardame kui ühte lausesse Ito sosistades avaldas talle armastust. Teist võimalust ei ole ainult nii salaja saata seda teha. Ja hiljem olevat alati Aconioskaja etenduste ajal, kui ta teatris mängis, saatnud sinna suure korvi lilli ja veel täpsustatakse, et need olid mustad roosid vot midagi sellist. No kui isegi oleks olnud soov seda suhet jätkata, siis kõigepealt agoonias oli abielus. Mis puudutab Tiitu abiellumise, siis siin lood on väga segased, aga antud juhul tiita meid ei huvita. Kuid kõige olulisem on ilmselt see, et me teame, 48. aastal vähevad Stalin ja Tito tülli. Nii et mitte mingisugust sõprust. Isegi platoonilist variandis poleks saanud Hanam tiitodoga kuidagi olla. Kui ilmuvad karikatuurid ajalehtedes, artiklit kulgeda kujutatakse veriste kätega timukana, nii et kõik see on selge. Ja vot nüüd sündmus, mida ei oskagi otseselt, kas nüüd siduda selle faktiga, et seal oli mingi mis loomulikult ei jäänud julgeolekul märkamata. Igatahes, ja nüüd see on fakt, mille vastu vaielda mitte kuidagi ei saa. 1948. aastal 13. novembril Akunioskaja arreteeritakse. Ja vot siin ta mingis mõttes jätkab või kordab sama saatust, mis oli sooja Fjodor alal. Süüdistus on nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda ja natukene kergem süüdistus. Fjodor alal oli ju spionaaž ja 25 aastat. 13 kuud eeluurimisvanglat ja siis 10 aastat laagrit. Ja vabaneb nagu. Kui vaadata, mida tema kohta on kirjutatud, aga väga paljud autorid just nimelt lähtuvad tema enda ütlustest ja nendest ütlustest, mis said toodud avalikkuse ette ka enne selle raamatu ilmumist siis tema austajate ring pole kaugeltki piirdunud peeria. Titoga nimetab ta igasuguseid teisi tippu kuuluvaid inimesi, seal on marssalid ja muid. Kuid seejuures on aga üks väga suur aga. Ja see aga tuleneb sellest, mida kõikide nende tema suhete kohta on rääkinud. Tema tütar ja tütar on väitnud, et tegemist on suures enamuses väljamõeldis, tega. Ja Ta lisab, et tema ema oli üldse erakordselt suur müstifikaator. Thatcianaconioska oli ka kaks korda abielus ja oluline on tema teine mees kirjanik Boris korpaatoff. Tal oli kaks Stalini preemiat, arvukalt ordeneid ja medaleid, aga kui tänapäeval vast küsida, kas keegi on midagi poriscorpaatamist lugenud siis ilmselt neid inimesi eriti palju ei leidu. Puhtakujuliselt nõukogude aegsed teosed sangarlikkust, tõelistest diad Kalhoositaaridest ja kolhoosnikest. Nii et on, nagu on. See ei oma eriti tähtsust ja ka väga huvitav Anakunioskaja, tema mehe suhe Suhe, mis meid ka antud juhul väga ei huvita. Ning täpselt samuti nagu Fjodor ova on katsianakunioska pärast vabanemist uuesti ekraanidel, nii et jätkab oma tegevust. Esimeseks vabanes järgseks, filmiks on ööpatrull, san kriminaalfilm. Seal juhtuvad igasugused jubedad asjad, peamiselt vargused ja me juba seda teame, et üks koht, kus nad aset leiavad, tihti kaubandusega, nii et seal kaubandusbaas jäävad. Selles filmis mängib Kasooja Fjodor oma. Nii et nisuke suhteliselt teisejärguline film. Aga võib-olla tasub seda vaadata tänu just nimelt sooja saadarava poolt esitatud seal laulule. Ja veel üks moment, miks võiks seda filmi vaadata, aga me ei hakka sellel momendil kadena pikemalt peatuma. Seal on pearollis vast üks Nõukogude maa populaarsemaid näitlejaid ja lauljaid temast kindlasti hiljem räägime Marcterness. Neid filme Gustatsiana ookeani oskaja mängis seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel on väga palju. Nii et neil kõigil ei ole mõtet peatuda, jõuagi peatuda. Aga kui keegi tahaks teda näha küpsemas eas, siis mõnda võiks ju näitena nimetada. 1982. aastal jõuab ekraanidele kahe seeria aline film. Ja selle filmi pealkiri on residendi tagasi pöördumine. See on üks osa triloogiast mis jutustab luurajast Mihhail tulievist tema seiklustest läänemaailmas, kuidas ta seal vapralt luurab. Ja selle silmivõtted peamiselt toimusid Rumeenias, Pariisi, filmiti Rumeenias ja mujal. Ja on nagu film, aga eriti midagi seal põnevat ka ei ole. Ja viimane film, milles Aconioskajat võib näha, see tema roll juba ulad dub meie sajandisse aastal 2001, tegemist on muusikalise filmiga ja see film on vändatud lähtuvalt Charles Dickensi teosest. Ja ta oleks võinud ju mängida veel sellepärast, et kõik autorid kirjutavad vaatamata suhteliselt kõrgele eale, ta oli juba ületanud 80. eluaasta piiri oli ta erakordselt heas füüsilises vormis ja erakordselt terava mõistusega ja mitte mingisuguseid probleeme. Et poleks saanud mängida muidugi rolle, mis oleksid talle vastavalt eale paremini sobinud, aga kindlasti. Ja nüüd ta annab meile ühe väga olulise õppetunni, õppetunni, mis tema jaoks lõpeb traagiliselt, aga millest me võiksime ju õppida? No kui kõik on nii hästi, siis pole vaja midagi ette võtta, midagi väga kunstlikku. Et asi oleks veel parem. Ja mina, Aconioskaja teeb. Ta on 86 aastat vana ja ta otsustab teha plastilise operatsiooni ja saada veel ilusamaks, kui ta 86 aastasena on. Ja tulemuseks raske infektsioon, raske infektsioon, kaks aastat võitlust tervise nimel ja 2002. aastal 15. mail ta sureb. Ja me oleme näinud veel õhtelugu, kus inimene tõstetakse Olümposele, kus ta on tõesti vaieldamatult nagu kolmekümnendatel aastatel 40.-te alguses supertäht Nõukogude kino üks juhtivaid tegelasi ja siis sealt Olümposelt laagrisse. Kui tema elukäiku vaadata ja eriti, mis puudutab oma isikliku elu, siis on tõesti kõik väga suur saladus. Poolt on tema memuaarid, kus ta kõike seda väga värvikalt kirjeldab. Ja teiselt poolt on tema tütre lugu. Ja miks tema tütre lugu on suhtes oluline mõnedes detailides sellepärast et tütar elas temaga koos, nad elasid ühes korteris. Ja tütar korduvalt kinnitab, et kõik need lood oma enamuses oma detailide rikkuses oli tema poolt välja mõeldud. Ja miks siis ema seda tegi, sellepärast et talle meeldis otse põnev imidž, et tal on midagi põnevat temaga kogu aeg on midagi juhtunud, et see oli tema jaoks kõige tähtsam. Muidugi, kui tütar nagu kummutab ema ema ütlusi, siis ta lisab siia juurde et arusaadavalt tegemist oli erakordselt kauni inimesega ja loomulikult oli tal väga palju austajaid. Kuid ta väidab ka, et see lugu, see lugu, kus ta langeb sisuliselt jopeeria vägistamisohvriks, et see oli ema poolt välja mõeldud. Ja millele tütar viitab, ta ütleb, et ema kuulis seda lugu minu käest tähendab lugu kui lugu, lugu kui lugu. Ja väidetavalt olevat nüüd tuginema tütre sõnadele. Selle loo jutustanud talle üks klassi õde, üks klassiõde, kes kunagi, olles õppides üheksandas klassis vot langeski niisukese peeria kallaletungi ohvriks ja ta kirjeldab seda natuke pikemalt, kuidas Beria valveülem, viis ta bossi juurde ja mis seal kõik aset leidis. Nüüd, mis puudutab seda suurt armastust Titoga siis tütar teatab, et mitte kunagi kodusta mingeid musti roosi ei näinud. Kuid samas on üks väga huvitav detail, mida ta lisab. Ta ütleb, et jah, vahetevahel möönab seda, saatis lilli emale, Jugoslaavia saadik. Aga meie vaimu nüüd küsida, kas Jugoslaavia saadik võimalikud on kaks varianti. Kas Jugoslaavia saadik oli seal jutt sellest, kuidas Akunioska mängib või nagu sardikud peavadki tegema, täitis riigijuhi korraldusi, astajaidaid, lilli, süstiito pood, no lõpuks sai omaga mitte mingisugust tähendust. Räägib tütar. Ka selles, kuidas ema arreteeriti viidi haigena voodist vangistusse. Ja jällegi ema väidab, et arreteeriti, sellepärast ta olevat tagasi lükanud tolleaegse ühe julgeoleku tipp tegelassaba kuumovi. Lähenemiskatse tütar ütleb, mitte midagi sellist ei olnud. Väga erinev on kaatatsiana Akunioskajad dema tütre, aga tütar on esimesest abielust. Hinnangud Gorbatšovile. Aconioskaja ei pea oma tähist abikaasat eriti eriti heade sõnadega meeles. Tütar aga väidab, et ta päästis nende elu. Ja miks oli tegemist Kirjanike Liidu parteisekretäriga, aga see loomulikult ei otsustanud mitte midagi. Vaid oluline olevat olnud see, et vaatamata rahapuudusele ema oli arreteeritud, raha ei olnud, aga isa siis mitte, tütre isa. Ema abikaasa olevat maksnud kinni kõik pakid, mida õnnestus laagrisse saata. Ja ta räägib ka sellest. Karbaatori teene seisnes selles, et ta võeti instituuti vastu väga sageli ju need, kelle vanemad olid arreteeritud, kuuluta austatud riigi vaenlasteks. Neil polnud mingit lootust jätkata õpinguid. Ja vaatamata sellele, et tegemist on väga targa tüdrukuga, nagu ta ise ütleb, kukutatakse ta vastuvõtueksamitel läbi. Kuid Gorbatšov käis kaebamas ja korraldatakse uued eksamit. Tütar räägib veel ühe huvitava loo, mis oleks võinud Talle maksta vangistuse Riiasse. Lugu pole seotud emaga. Ja lugu on jälle kooliajast ja tegemist on klassiõega. Ta nimetab isegi selle klassi eesnime Irina. Ja väidetavalt, kui see klassiõde oli 15 aastane, hakkas ta kokku elama peeriaga kelle initsiatiivil arusaadav. Ja sealt teda hoiatati, et jumala pärast jumala vale sõna siin mitte mingil juhul ei tohi ta sellest mitte kellelegi midagi rääkida. Tüdruk lobisaja kooli jutustanud sellest, kuidas seal kõik viinamarju jagati ja kuidas peeria käitus selle personaliga teatud kohta jalaga. Ja ütleb, et ta isegi tundis hiljem seda tütart, milles tüdruk sünnitas, nimetab tema nime liaalia ja täpsustab Beria üldse kuidagi hoolitsevad, suhtus nendesse daamidesse, keda ta oli seal võrgutanud. Aga mingi kahtluse maik jääb siia juurde, et kas tõesti on see võimalik üks klassiõde ja mõlemal on selline kogemus raske öelda, aga sellist luguda räägib. Ja kirjeldab ta ka seda, kuidas vahetult enne ema vabastamist sai ta loa ema külastada. Räägib sellest pikast teekonnast sinna kuidas jõuab lõpuks kohale, kuidas paar päeva teda ikkagi ema juurde ei lasta. Ja lõpuks selgub, et laagri komandant olevat tema suur austaja ja siis organiseeritakse see kokkusaamine viimasel tasemel. Et mingisugune laud paigutatakse järve kaldale, luuakse nisukene, idülliline atmosfäär, laud on kaetud ja seal ta kohtub oma emaga. Me oleme täna nii palju tatsianacunjas käest rääkinud, et tuleb meie kuulajatele öelda. On võimalus vaadata ka tema pilti, sest pilt räägib mõnikord rohkem enda eest, kui need kõik sõnad. Ja tegemist on erakordselt lummava naeratusega inimesega. Ning lõpetuseks, kuna tegemist on ikkagi laulva näitlejaga, nagu enamus neist, siis võiks ju kuulamiseks ja ma meelega valisin välja selle laulu Belgradi kohal. Et siis kuidagi kui põida, tõi ta mängida, rolli, vaadata, kas need kaadrid ja see laul suudab meid lummata igat aastat, see Anakunjask väärseldas klipikeses esid selle laulu. Ja sellega võikski täna lõpetada, et järgmine kord tulla juba mõne teise näitlejanna juurde.