Vikerraadios algab saade, käbi ei kuku, mina olen Sten Teppan, tere kõigile, kes kuulavad. Stuudios on Anne Veski, kelle elu ja saatus on laulmine. Kuidas on mõjunud popiidoliks saamine isiklikule elule, perekonnale, lapse kasvatamisele? Just sellest me temaga täna räägime. Meiega on Anne tütar Kerli Veski, kes töötab diplomaadina. Lapsepõlvest rääkides käib Kerli sõnaga õnnelik väga ettevaatlikult ringi ematähelennu ees. Nõukogude liidus tuli maksta omahind aga kohe kõigest lähemalt. Head kuulamist. Tänane saade tuleb, ma usun, hästi huvitav sest paar, kes on minuga stuudios, on kahtlemata Eesti oludes väga unikaalne. Eestis ei ole teist last, kes on üles kasvanud tingimustes, kus ema on jumaldatud, üleliiduline staar. Teist niisugust ei ole. Tere tulemast, Kerli Veski. Tere. Ja kuivõrd tegemist on saatega, käbi ei kuku, kus me räägime kasvamisest ja kasvatamisest, siis loomulikult peavad ikkagi mõlemad versioonid või nägemused olema esindatud. Anne Veski, ema tere tulemast. Tere Anne. Mis hetk see oli 70.-te teises pooles, kui sündis Gerli, mis oli varastes kahekümnendates anne jaoks elus sel hetkel kõige olulisem. No ma olin siis tudeng, viimase kursuse tudeng ja Kerli otsustas maailma tulla täiesti siis, kui mul olid diplomitöö oli käes. Miskipärast mäletan enne Kerli juba, kui Kerli sündis, ema oli minul abiks, kuna mul oli vaja diplomitööd teha, tema sündis märtsi lõpus, aga diplomitöö tuleb majja juuni ära teha. Ja siis mu Kerli oli sellises korvis. Ja ma absoluutselt nagu ei tahtnud miskipärast magada, ema siis lükkas teda edasi-tagasi, mina mul hunnik pabereid oli ees ja siis ühel momendil ma viskasin kõik need mööda tuba laiali ja ütlesin. Jumal, ma ei suuda seda ära lõpetada, seda tibiooli. Ema ütles, võtta ainult ikka kokku, Kerli jäi vait. Ja ma kirjutasin valmis, see oli nii naljakas. Töös olid Eesti NSV põllumajandusministeeriumi asjaajamist tootmise täiustab nii absurdne teema, et seal mul lihtsalt. See oli minu ülikooli lõpetamine, Kerli sündis lihtsalt me selle õppimise vahepeal ja ma mäletan ka seda, kui mööda seda põllumajandusministeeriumi trepi jooksin, suur kõht ees, siis üks tädi võttis mul käest. Tüdruk, vaata, mida sa teed, meil on nii kõrged trepid, miks sa nii kõvasti jookseb, aga ma nagu selle suure kõhu karjuda. Võib-olla, kellel oli nii loomulikult selles, et iseenesest ta mind üldse ei seganud, selles mõttes. No fakt on see, et emaks te ju saite, aga kas te mõttes olite Hanne sellel hetkel valmis, et te ise kutsute ennast emaks ja teised hakkavad nägema teid kui ema? Ehk ma saan küll aru, nõukogude ajal ei olnud see siiski vist väga ebatavaline. Pigem vist naised saidki nooremalt emaks, kui tänapäeval. Tähendab, see oli seadusega, siis, siis oli ju 22 viimne taks. Tähendab seda, et see võib naljaviluks öelda, aga kuskilt otsast ikkagi leiud mõtlesid need, sest et kui sa lõpetasid ülikooli, siis sind saadeti kuskile kolmeks aastaks tööle. Noh, mõnes mõttes oli see hea, et sul oli töökoht kindlustatud, aga teisest kohast ei teadnud kunagi, kuhu sa lähed. Ja selleks minagi, kes ma tegelikult elasin Tallinnas, aga mul ei olnud Tallinna sissekirjutust, ma ei tea, kas Gerlid jääbki, ma kirjutasin sisse Pirital ühe grupi venna juurde, selleks et saada siis Tallinnasse suunamist ja siis mind suunatagi tubakavabrikust leek kus ma siis olen paberite järgi ka olnud aasta otsa meistri abi, kuhu ma muidugi jälle tänu Gerdile üldse mitte kunagi kohale ei saanud, seepärast, et siis kui kerneli äike pisikene siis kuna vennas oli juba filharmoonias, siis ma vaikselt käisin juba seal, nagu öeldakse, laulmas ja ja lõpuks siis suunatagi mind ümber filharmooniasse, aga, aga muidugi sa küsisid, kas ma olin valmis? Ma ei oska nüüd tagantjärgi mõeldes, loomulikult ma ei olnud valmis. No ma isegi ei mõelnud selle peale, mul oli lihtsalt niivõrd vahvad vanemad ema-isa ja ma ei tea, kas ema seda kunagi ütles või ma olen selle ise välja mõelnud. Aga ju ta siis kuidagi ütles, et niikaua kui sa laulad nii kaua me sind aitama see oli mul nagu, oh vabadus. Ikkagi ema isa on suuremalt jaolt ikkagi kelle üles kasvatanud, hakkasin valetama. Sealt ei tulnud kordagi etteheidet, et miks niisugused valikut, kui kui sisuliselt ootab Venemaa karjäär ees kus on mõistus, oli või midagi. Ei, me seda karjääri või siis keegi veel ei teadnud, ma ju lõpetasin alles tipi-kooli ära ja hakkasin vaikselt laulma vaikselt filharmoonias tööle ja ja õnneks olid tõesti ema isa need, kes ikka nagu kuskil mul minna oli, sest kuna Rapla on ju nii ligidal, siis viisid ikka jälle ema isa juurde, mitte kunagi öelnud ära ja teisest küljest mul oli ka mind aitas või heaks või halvaks ikkagi Kerli. Isapoolsed ema-isa olid ka väga head, kes kogu aeg aitasid, nad võtsid hea meelega, Kerli sai eriti jaagu isaga väga hästi läbi, ta ei rääkinudki veel mitte midagi, aga kui ta jaagu isa nägi, siis nad olid seal oli nagu kaks suurt sõpra, said kokku. Nad said teineteisest väga hästi aru, nii et noh, selles mõttes nad muidugi jälitasid mind ära ja andsid mulle samal ajal võimaluse käia koor laulmas. Kerli mõned soojendusküsimused, minu sissejuhatus oli nimme väljakutsuv natukene, sest me oleme umbes üheealised ja ma mäletan seda kadedaks tegevat tunnet küll. Kui te olite televiisoris ja tundus, et kuidas nii saab. Näiliselt väga pisikese vaevaga saab ühest tüdrukust nii populaarne esineja ja teisest küljest ma olen nüüd hiljem juurde mõelnud, et nagu ikka asjadel on alati kaks otsa, on plussid, on miinused. Eriti kui see ei ole sinu enda valida, kumma kasuks sa saad otsustada, kas selle kasuks, et ema on kodus või ei ole. Siis ei pruugi see olukord alati väga tore olla. Plusse rohkem kui miinuseid sellel lapsepõlvel just emale mõeldes. Hea küsimus, ma arvan, et see sõltub sellest hetkest ja sellest olukorrast, millal sa sellele mõtled? Kui sa tahad 90 aastaselt proovidagi laulmist ja sa saad käia Venemaal kaasas, vaadata lava tagasitagust elu ja näha seda melu ja lillede sülemite õppida kõik venekeelsed laulud pähe, mis sest, et sa nendest sõnadest aru ei saa. Muidugi on Säge. Ja kui sa tahad laulda, siis on võimalik sellepärast et see on kuidagi loomulik keskkond. Ja sulle võimaldatakse tulla stuudiosse, lindistada laul, sul on heliloojad läbi ema, kes on valmis sulle ühe või teise loo kirjutama, muidugi on need võimalused hoopis teistsugused, kui oli 90.-te algul ükskõik millisel teisel lapsel. Aga kui me võtame igapäevase elu, noh, muidugi ma arvan, ma olen 1000 korda ema käest küsinud, miks minu elu on selline ja mitte teistsugune. Et miks sind ei ole siis, kui ma sind vaja on ja miks ma olen Raplas ja sina oled Venemaal, et loomulikult Kui dramaatiline soli pisarad õhtul enne uinumist on juba natuke liiga lääge nägemus minu poolt või ikkagi oli, oli asi vahel nii kurb ka. No ma ei tea, kui dramaatiliseks me siin täna peaks minema, aga minu jaoks pisarad oli väga tavaline oli eriti kui ma ei mäleta nii väga õhtuid, võib-olla õhtuid ka, aga kuna minu jaoks kõige olulisemad hetked olid ootamised Rapla trepikojas vaadates ainiti aknast välja ja oodates seda, millal sa näed tema autot tulemas siis need olid väga pikad ajad. Kuna too aeg ju ei olnud mobiiltelefone ka midagi, et selles mõttes oli enam-vähem teada päev aeg, millal ema saabub. Noh, ma arvan, ma võisin seal tunde oodata. Võib-olla oli ka paar korda, kui juhtus, see tuligi telefonikõnet sorima ikka täna ei saa tulla. Me läheme nüüd. Anne ajas tagasi, teie lapsepõlvepildid teil oma lapsepõlvekodust esimeses järjekorras meelde tulevad. Oi, me elasime algul Rapla täiesti Rapla südames, seda nimetati kooperatiivi hoovis ja vot seal raske nüüd öelda, mida ma mäletan ja mida ma mäletan tänu sellele, et ma olen seda pildi pealt vaadanud. Ja võib-olla see, et ema ütles, et ma olevat kunagi ka parasjagu kas olnud ja midagi, kui mulle ei meeldinud kodus oli ümmargune laud, siis malevat mitu tundi selle laual istunud ja mitte välja tulnud sammast. Ma ei olnud rahul sellega, mis seal ümbruskonnas toimus, midagi nad ütlesid mulle. Aga seda etet seal kooperatiiv hoovi peal oli väga mõnus mängida, sellepärast et seal igal pool majad ümber, et lapsed olid nagu kaitstud ja ja see seltskond oli siis nagu, kes seal elasid, olid minu esimesed sõbrad. Kuna vend oli kolm aastat vanem siis. Ja siis ma kuidagi vist tema oli sunnitud mind vist natukene kantserdama, aga talle see absoluutselt ei meeldinud. Ja siis ma mäletan ka seda, et kuna seal meelasin esimese korruse peal ema isa ütlesid, välja ei lähe. Ma ei usu, et ta nüüd ust kinni keerasid, aga me läksime aknast ikka välja siin nõu, et laed, niuksed, kaagid me olime. Aga siis ema isa ehitasid oma maja ja siis malevat suure häälega öelnud. No nüüd nii kaugelt lasteaeda mina enam ei lähe. Rapla suurust arvestades see ei olnud eriline vahemaaga malevat skajale protesti tõusnud, aga siis ma ikka lasteaeda läksin, kuna pinginaaber Kaale on mul üle tee, nii et Kaljaga terve elu olen koos käinud lasteaiast kuni kuni keskkooli lõpuni iga päev hommiku koos kooli läinud kodus meil oli jah oma maja kahekordne oma aiaga, et meil oli vabadus kogu aeg, ma ei mäleta seda, et meid oleks metsikult kasvatatud sellel ajal lapsed läksid oomika õue, tulid õhtul tagasi ja ja, ja keegi küsinud, kus olid või mis sa tegid, otseselt ohtusid nagu ei olnud, mängisime seal aga rahvastepalli sealsamal tänava peal seepärast et kui päeva jooksul üks või kaks autot läks, siis segas Muuvidega tänava peal olid tehtud need mängima ja siis me oleme isegi lehmakarjas käinud ja nii et meil oli väga lõbus lapsepõlv, aga ma juba kooli läksin siis bändi ikka mõlemaid muusikakooli klaveriklassi, nii et mati ees ja mina järel, nii et ma ei mäleta, et keegi oleks mu käest küsinud seal meie peres, kuna ema isa armastasid muusikat ja laulsid ikka laulukooris, siis see muusika oli kogu aeg seal käe-jala juures, et ilma selleta lihtsalt ei tulnud kõne allagi. Lehmakarjast peab rääkima, ma mäletan oma lapsepõlvest, mina läksin sinna õega sellepärast, et see tundus mulle lihtsalt mingil hetkel väga äge. Oli isegi kibe konkurents. Ja tutvus oli tarvis, et löögile pääseda. Misasjaolul rapla lapsed, lehmakarja sattunud. Keri sa väed seal Karja tänaval meist edasi, kunagi kui mina olin väike, siis tegelikult olid paljudes peredes olid lehmad, see oli ikka päris algusaastatel, kui ma noh, ma ei tea, kas esimesed-teised-kolmandad või kui palju ma olin ja siis kari läks sealt meie tänavast mööda sinna karjamaale üle üle jõe ja siis oligi võimalus minna. Ma oleksin tegelikult nagu suurema tüdrukuga kaasa, ma ei mäleta, kes see oli, aga ma mäletan, see tahtis üks lehm sõima kummikud. Me istusime kuidagi veel kuubikut jalas, võtsime need lihtsalt ära ja suvine aeg lekkis mu kummiku pidevam, olin nii õnnetu. Karja ei läinud. Aga teil endal loomapidamist ei olnud, oi meil Olissiga. Ja siis no siga seaks, aga siis oli meil ka lambad. Neid oli üks, üks lammas ja ema armastas kududa ja siis sai villa, aga siis kuna see pisikene lambale sündis väikene. Ja siis mina käisin siis nendega kahekesi seal viimaseid nagu põllu peale kinni panemas. Aga see väike oli mul nagu koerast oli täiesti lahti, tuli tagasi, jooksis järgi ja siis kuni ühel päeval aias meil seal mina oma sõbraga nagu mängin ja, ja siis, kui ta võttis ja pani mulle ühe selgus, et ta ei olnud mitte lammas, vaid oli. Pärast seda oli v sõprus läbi ja viru suur jah, loomumel lammastega väljas käimine lõppes ära. Aga emal olid kunagi ka haned, aga kuna me elasime jõe ääres aiast kuni jõeni, oli, ma ei tea, 10 meetrit. Ei te teate, et Anett niipalju kui söövad, nii palju tuleb ka siis, kui lapsed ei saanud enam jõe ääres mängida, vaid kõik libisesid siis lõpetas selle ära. Nii et meil on ikka loomad olnud. Kuidas ta Mattiga omavahel läbi saite, korraks jooksis jutust läbi, et kellele meeldiks, kui kolm aastat noorem õde sabast tõlgendab, et see on juba niisugune vanusevahe, mis tähendab, et päris kõike koos teha ei saa, aga ta üldiselt oli nagu vanema venna. Küll, või no eks ta ikka ei, poisid mängisid oma või ma ei oskagi öelda, kui ma väike olin, siis malevat ikka paras juurikas olnud, et kui ma mäletan malevat noh, isa ema juures mängides öelnud ühe väga rumala sõna. Ja siis ema isal läksid silmad punni, et kust sina küll niisugust asja ei olnud õppinud ja mis ma tegin, muidugi, Mati õpetust õpetasid, aeti liberati, vihane mu peale. Maeti, polnud seda kuskilt õpetajat ega mina ei tea, kust ma selle sõna selgeks said, ise teate, et nüüd jäävad meelde kuskilt lambist ja vanema venna, eks ma teadsin, et ma olen vanem vend, kui vaja on, küll ta mulle appi tuleb, aga aga meil olid kelleltki rahumeelsed, et sellist olukorda kunagi olnud, et no temal ees, mina järel. Kumb nõudlikumale Janne suhtes, kas isa või ema? No ema oli meil ikka selles mõttes nagu mõtet oleks, ta oli range, võib-olla see see, mis tänapäeval, et laps ütleb midagi vastu. Minu ajal ma küll ei mäleta, et me oleks matile julgenud emale midagi üldse öeldagi. Ta kuidagi oli selline, et mis ta ütles nii teha ja nii me tegime, autoriteet jah, hambad risti, kui oli näidatud kolm marjapõõsast, Need tulid ära marjadest korjet, ennem kui välja lähete, siis me sellega tegime. Või kui maja oli vaja ära koristada, siis me ikka koristasime ära. Ja ma ükskord mäletan, see on ka mulle eluks ajaks meelde, meil oli niimoodi mati pidi siis kas üks peseb ja teine teeb tolmu ja vastupidi. Ja ema tuli koju, mis tal oli paha tuju, ma ei tea, mis tal oli, ta tõmbas üle kapi ääre. No siin täna küll koristatud ei ole. Ma võtsin selle lapi kätte demonstratiivselt pool õhtut nühkisin seda maja, et kõik näeksid, et ma seda teen. Et ühesõnaga ei, ema sõnad olid seaduseks. Isa oli see pehmem pool nagu tema käest ma elus kuulnud ühtegi, ühtegi kurja sõna tema oli niisugune, tema mängis aga oma akordionit ja laulis ja kui paha tuju oli ja ja oli selline lõbus seltskonna hing. Kerli, kui te mõtlete oma vanavanematele nüüd, siis anna isale emale, siis te saite ju päris palju aega nendega koos olla ikka päris palju aega. Aga nendest momentidest võib-olla natukene hiljem, aga ema võrdluses oma vanematega, kumba ta rohkem meenutab või kellelt on rohkem edasi kandunud? Kuidas tundub, saab seda kuidagi märgata või? Ma arvaks, et pigem ikka vanaisa No eks ema naerab ise ka praegu et kui vanaisa kohta sai öelda, et pilli ja napsumees, et siis sihuke muusika ja seltskonnainimene ikka küll, pigem jah, kui emasin, kirjeldas vanaema kui ranget inimest, siis ega jah, vanaemaga võib-olla nii palju ühist. Ma ei oskaks leida, et selles mõttes. Vanaema oli jah, teisest teisest mastist, selline ülimalt vastutus ja kohusetundlik ja ja pigem nagu üritas olla ideaalne kõiges. Ema on pigem võib-olla vaadanud ka seda, et kuidas, nagu oma elu oleks, oleks huvitav elatud, et ei suuda ju nagu kogu maailma eest võidelda, et vanaema võib-olla vastupidi, üritas liiga palju, et et iseennast jättis tahaplaanile selle võrra. Anne, kas teie emal-isal oli põhjust ühe või teise lapse pärast koolis käia, midagi klaarimas või te olite matiga ikkagi eeskujulikult? Minu pärast on küll ebakooliski on käinud ja ta tuli klaarida, see jääb siia. Või ei, asi mitte selles, et ma mul ei olnud üle nelja, nelja mitte kunagi. Ma õppisin hästi, et meil oli ema-isaga kokkuleppe vähemalt temaga, et niikaua kui hinded on head, nii kaua ta ei tule mulle ütlema, mis kell ma lähen magama ja tule kontrollima, kas mul on õpitud ja seda ta ei teinud ka sellest, kui ta lubas, nii oli, aga mul oli ka kõik õppinud, ma võisin kella kolmeni öösel õppida, et kõik oleks tehtud, kui ma õhtul hiljem koju tulin. Aga kunagi igas klassis on ju väike selline aktiivsemate inimeste rühmake, siis oligi muinsuse klassiõhtuid korraldada ja siis juhtus nii, et mina ja kalja ja siis veel paar poissi, olime selle seekord nagu klassiõhtu korraldajad. Ja siis vanasti olid sellised jahimajad või nõnda saunad või kus, kus siis sai pidu pidada meil seal meie maja kõrval nad paar maja edasi oli jahimaja ja siis kogu klass loomulikult tuli kokku ja meil oli hästi noor klassijuhataja ka, kes oli nagu vist praktikant. Aga no mis sa teed, kui nad on üheksandas klassis. Siis, mis sa arvad, tehakse ikka, võetakse väike veinipudel ka ju poisid võtsid seda siit ja sealt ja, ja siis olevat juhtunud selline asi, et üks noormees olla läinud koju, kukkunud oma emale sülle. Ja siis muidugi see ema nagu jala tihti on ju igas klassis on see niuksed, kes arvavad, et ainult tema laps on hea ja kõik ümberringi on nii pahad ja tema pahaks teinud, eks vaata oma lapselise üldse näkku, tuli kohe loomulikult kooli KM ja kaebas nii kõvasti, et siis kutsuti mind nagu öeldakse ja aga ma pidin õhtul minema koos emaga. Emale siis räägiti, kui paha laps temal on, siis pandi mulle käitumine kaks, üheksandas klassis, mulle ainuke kord olid kõik viied, siis ma suure ehmatusega ma ei tea, kuidas ma nüüd kõik, nii et sain ja käitumine, kaks ema käis koolis rääkimas, kuidas temast siis püüab mind paremaks kasvatada ja ma mäletan, tootsime direktori ukse taga juba lutti, vaatas mulle otsa, ütles ma ei tea, kas ta tõesti arvas, et ma olen väga halvasti kasvanud. Süüd ei olnud üldse mitte midagi, korraldajad said ikka alati, nagu öeldakse, mööda päid ja jalgu. Vanaemal oli hästi oluline see, kuidas ka kõik välja paistab, et see oleks ka väga ontlike, korralik nõned, ühesõnaga sunnitud minu pärast koolimati pärast ma ei mäleta. Mati õppis nii nagu keskmine noor, nooruslik. Kas õpetajatest on anne teile keegi eriliselt meelde jäänud? No võib-olla Ülo Välinud, kes tegi seda ansamblit, kus meiegi karjäär hakkas? No ikkagi sa hea küll õpid, aga kui sa hakkad juba võetakse sind ansamblisse ja koolis on selline nagu raadioruum, see on selline koht, kus tehti raadiosaateid, kus õpetajad ei käinud, aga teatud valitud seltskond klassist kes aktiivsemad, kes siis nagu bändi tegid, seal oli nagu nende jaoks kah niuke väike koht kus sai nagu käia ja olla nagu eraldi ja raadiosaateid, seal tehtud ja ja bändi teha ja tema oli nagu selle kõige hing ülalhääling, sest et oli esimene koosseis, kus mu endagi Soomega seepärast oli teine koosseis, kus mina Toivo Susi siis mängisime. Nii et noh, ma ei kujuta ette, kui teda seal poleks olnud. Kas oleks Raplas nii tore kultuurielu olnud või koolis üldse, et me ju mängisime mitte ainult koolipeol vaid ka ülerajooniüritustel. Et selles mõttes on temaga algsele minu elu alustalapanija. Kas muusikaõppe, ükskõik mis pill või mis kujul või mis osast me sellest räägime, on olnud teie jaoks alati iseenesest mõistetav tegevus. No see, et esimeses klassis pandi mind muusikakooli, lõpetasin kaheksas klassi klaveri erialal, ma ei räägi, et ma oleksin harjutanud seal metsikult kodus tahtnud harjutada, ma arvutasin, sellepärast ma pidin harjutama. Aga kuna Mati mängis liiga hästi, siis ma ei julgenud isegi siis mängida, kummati kodus oli seepärast, et nii kui ma mängisin, siis ta tuli teiselt korruselt alla. No pitsa nii mängiti, oli hoopis teisiti. Siis ma pidin ootama seda, kui teda kodus harjutada, muidu ta oleks seal, pole midagi öelnud. Et sellised lapse mälestused, et rohkem õppisin emale, et pärast siis kui ma juba bändi tegema hakkasin, siis ma sain aru, et issand jumal nüüd ma ka kogu aeg Gerlil ütlen, et las poisid natuke prooviks, mine tea, pärast lööb pähe ja tahavad, aga siis ei ole aluspõhja, et ega kellestki kõigist ei pea ju moosekandiks saama, aga aga mingisugune pisike algused äkki lööb pärast midagi soov pähe, siis oled ikka õppinud. Millega jaak teid ära võlus? Jaak, no me olime tepi koolis minal, noh, ta oli üks kurss allpool, aga ilus pikk poiss. Ja ma ei tea, lõi külge mulle. Millegi ära võlunud, ilusad pikad, mulle õudselt meeldib. Minu arust kõige parem ongi, kui see neiu peab mahtuma noormehe kaenla alla. Igal inimesel on mingid omad kiiksud, eks ole. Et lühikesed ja mul ei ole nagu minu maitse. Aga eks ta oli ju ka ikkagi ju natuke kunstiinimesed oli ka kunagi koolis punt bändi teinud, meil olid ühised arusaamad ja siis ta tegi ju laulusõnu ja et see kõik kindlasti hoidis meid koos ja, ja. Kui räägitakse sellest, et muusikutel on kombeks, ma ei taha üldistada, aga kuidagi selline stereotüüp on võtta palju napsi, siis kaasaegset on rääkinud, et et ütleme, et ega Jaak väga eeskujulik. Ses mõttes ei olnud. Ei, sul on täiesti õigus, ei olnud üldse eeskujulik. Eks see oligi see, mis meid ikka põhimõtteliselt lõpuks lahku viis. Alkohol ja piirida ei osanud pidada ja ega ta kätele ka andis valu, nii et et see oli selline tore, siia valu andmine tähendab füüsilist füüsiliselt oma mõtete selgeks tegemist, minule tuli kallale. Küsiti otse, oli igat vedajat? Ei noh, on mõned meesterahvad, kui nad ei saa naisterahvast ja kust nad tulevad seda kätega seletama. Ma tean, et on. Ja pärast öeldakse, et sa ise oled süüdi, sa oled ise viinud mu sellele kaugusele pärast ma olen selliseid variante raamatutest lugenud, nii palju, kõik miskipärast räägivad lihtsama juttu. Vist meeste natuuris kuskil natuke kinni või ma ei tea, või olin ma nii kange pähkel, mul olid ikka mingid teised plaanid. Kuid jaak oli see, kes mind vitamiini, kuidas öelda pakkus või. Ja, ja see oli sellepärast, et ma rohkem Venemaal ei käiks, aga, aga lõppkokkuvõttes ikkagi. No kui inimene ei taha kaugemale ja kiiremini kaugemale ja keegi tahab sulle pommi jala külge panna, siis ei tule sellest midagi välja. Ma saan aru, alkohol on alkohol ja see teeb oma töö, et seda kõike juurde seletada on mõnikord isegi mõttetu, aga, aga kas ma saan õigesti aru, et armukadedus seoses Venemaal käimisega on ka üks faktor, mis teid lahku ajas? Noh, ikkagi selle peale keegi ei tulnud, nii palju hakatakse ära käima ja kes see ikka tahab algulat su naine või ära käinud, nii palju või, või ma ei oskagi nüüd öelda, oleks ta ise kaasa löönud rohkem. Tema jah, tahtis, et ma oleks rohkem Eestimaa peal, jah. Aga kuigi ka siis seal, sellega on vist raske algul harjuda sellise artisti eluga. Teisel inimesel, kes ringi ei sõida, ikkagi hakatakse sulle nagu ette heitma seda ärakäimist. Tõesta, et sa pole kaamel, eks, ja et seda täis ei olnud isegi armukadedus, see on, see on omand instiklist meestel. Kerli oli kuivana, kui te lahku läksite, kõnest kolmeaastane. Kui palju jaak päriselt isa rollis sai olla? No ma ei ütle, et ta oleks halb isa, ta ta isana oli tegelikult väga hea, sellepärast et isegi kui me lahku läksime, ma ütlen, jaga ema-isa olid väga toredad inimesed ja, ja, ja nende juures on ta kogu aeg käinud ja Jaak on meil seda pole olnud nagu loed kuskilt raamatust. Oi, ma annan sulle last. Ei, vastupidi, kui nii palju, kui ta tahtis isa olla nii palju ta seda olija ja sellena oli ta väga normaalne. Kerli nõustute? Ja, ja mis minu jaoks on nagu äärmiselt võib olla positiivne olnud, on see, et tõepoolest on ju perekondi, kus ei lasta isaga pärast kokku noh, mis iganes, vanemate vahelised asjad, ekse, nuheldakse lastega vaatamata kõigele, mis nende peres oli või ei olnud see, et pärast lahkuminekut oli minul alati võimalus isaga suhelda ja see toimus, ma arvan, suht regulaarselt võib nii-öelda noh, ma praegu muidugi ei oska öelda, kui tihedalt, aga siiski minu jaoks mälestustes regulaarselt kas siis Märjamaal vanavanemate juures või Tallinnas oligi see, et noh, ema ja isa jäid tegelikult suhtlema. Kuna isa ka hiljem sain aru, kirjutas laulusõnu ja ühe sõnakese suhtlus jätkus, siis oli see ikkagi tavaline, et ma ei tea, Tallinnas olles sain ema ja isa, kui anti laps üle ja siis olin, ma veetsin päeva kaks isaga. Et nii kaua, kui ma olin mingis sellises vanuses, kus Isabel oskas minuga midagi peale hakata, nagu ta ütles, et ühel hetkel ta tundis, et noh, et juba liiga vanad, et kuidagi ei tea nagu, mida sellises vanuses tüdrukuga nagu enam teha, onju, kui hakkab puberteet tulema ka niikaua, kui sai käia loomaaias kohvikus, et noh, nii kaua oli tegelikult meil tore ja no 94 taga juba suri, et selles mõttes ega see nüüd ka ülipikaks nagu ei kujunenud. Mida see pundar ühe lapse jaoks lahti harutada tähendab? Minu puhul tähendas see, et elada koos vanavanematega, käia Raplas lasteaias koolis ehk siis et minu põhielukoht oligi vanavanemate juures ja käia ema ja isa juures pigem külas. Kui see lapsena mingi hetk oli, võib-olla selline konkreetsel ajahetkel tundus nagu, kas ebaõiglane või et tahaks ema ja isa rohkem näha siis hiljem loomulikult sa saad aru, kuidas tegelikult sind kõik mõjutanud on ja eriti puberteedi eas ja, ja täiskasvanumaks saades. Siis see kuidagi mõjus minu jaoks väga rusuvalt, et mul on olnud väga pikalt nagu vaja olnud tegeleda selle järelmõjudega, ütleme siis nii, et kuidas iseenda jaoks see kõik nagu ära seedida, siis kui sa juba saad aru, et see võib-olla ei ole kõik väga lihtne ja ei mõju nagu väga positiivselt kõigele, kuidas sa nagu elu. Ma arvan, et mis juhtub väga lihtsasti, on see, et ühel hetkel, kui puberteet ongi raske aeg noh väga-väga keeruline ja nagunii ja kui sa siis ennast noore täiskasvanuna üritad kuidagi paigutada siia maailma ja aru saada, kes sa oled, miks sa selline oled, miks sa midagi teed siis väga lihtne on see juhtuma, et osa asju ongi sellised seetõttu, et sul oli selline lapsepõlv, aga teisalt on väga lihtne siis juba kõigele nagu see silt külge panna, et kuidagi noh, natukene võib-olla sellist nagu ohvrirolli ka üle dramatiseerida. Sa võib-olla ei tule ise kõige sellega nagu toime, et noh, kindlasti on kõigil inimestel raskeid aegu, aga, aga siis on nagu väga lihtne kuidagi nagu kõike süüdist lapsepõlve kõiges süüdistada ütleme siis nii. Ja kuna minu jaoks täiskasvanuks saamine ei olnud kõige lihtsam periood, siis siis jah, see on võtnud väga pikalt aega, et sellest lapsepõlvest nagu välja tulla. Te, olete tülis, kaalu temaga või? Ütleme, selles mõttes, et ma olen olnud ema peale väga pikalt pahane, võib-olla pigem nagu seda pidi. Ma ei oska öelda, kas nagu tüli on, see nõuaks kuidagi nagu mõlemapoolset mingit nagu sellist Oli see olukord on teie jaoks mingis mõttes nagu paratamatu või kuidas teie omalt poolt? Ja sa ennem ütlesid ilusti, küsisid kas 21 on valmis saama lapsi? Nüüd ma vaatan, et tõesti 21 ei ole valmis, saab siis mina ma ausalt öeldes ei mõelnud, kui, kui Kerry oli vanaema juures. Ma olin 100 protsenti kindel, kui vanaema tegi minust nii toreda inimese, siis ta teeb Gerlist samasuguse toreda inimese. Ja mul ei, ma ütlen ausalt, mul ei olnud selliseid mõtteid peas, et mida võiks mõelda, see väike inimene noh seepärast, et ma ise alles hakkasin ju maailma vallutama, lihtsalt lõpetasin tipi-kooli ja terve maa Ensul valla ja ja laps on kindlad kätes ja kõik on hästi ja ainult nagu öeldakse, et ma nii sügavalt siis üldse ei mõelnud, ma kuulan, Kerli jutud on mulle öelnud, jahedal kuri mu peale olnud ja kõik värk. Aga ma siis ma olin ise lapsed, võib-olla tõesti Gerli on need lapsed saanud palju vanemalt, et tänapäeval saadaksegi lapsi ütleme kolmekümnesed mitte 21 30 üheselt, et me olime siis ise, noh, mina küll ma natuke, kes ma siis olin alles tipi lõpetanud ja kas ma ei olnud? Ma ei kujuta ette. Ma isegi ma ei mõelnudki ausalt öeldes selle peale, et ma peaksin lapsega koju jääma, nii kui ema ütles, et me võime hoida kohe öeldakse maailma vallutama, nii et see elutarkus nüüd tuleb tagantjärele. Et näed oi-oi, et ma ei tea, noh ma arvan, et miskipärast, et igaühe jaoks on ikkagi tema elu niimoodi loodud või sellised valikud on tulnud ja ja ma loodan, et Kerli enam ei ole nagu kuri minu peale ja nii see elu on läinud, et ma ei osanud, ma ei osanud siis nii, mõelgem, ütlen sulle lühidalt. Aga kas te mäletate, kuidas teda asja selgitasite sest ma eeldan, et mingi vanuseni ikkagi ei saanud aru mida see tähendab päris täpselt, miks ema ei ole. No eks me üritasime ju neid ka tütar ikka reisijatele mingil määral kaasa võtta, kui nad natuke juba suuremad olid ja eks nad tegelikult ju nägid ka seda elu ja võib-olla ka sellepärast ei tahtnudki kunagi laulma hakata. Ta nägi köögipoolt, et see pole üldse nii lõbus kui pealtnäha tundub, et see oli ainuke, mida ma oskasin nagu kompensatsiooniks teha, et ta näeks, mis asi see on. Ja läheks natuke maailma koos meiega ja, ja võib-olla see avadki ta silmit, miks nüüd see on minu ema, ema on kuskil seal kaugel ja ei ole kodus. Selle ameti paratamatus? No võib-olla nüüdsel ajal võib-olla saab, võtad lapsehoid, laps käib sinuga kaasas ja hakkab see elu kõik teised. Aga siis ei olnud see nagu üldse mõeldav, meil ei ole, filharmoonias oli ainuke rõõmulit, suvel võisid kõik lapsed kastrollidele kaasa võtta ja seda tõesti sai teha ja seda tegin. Kerli, mis Raplast meelde tuleb, see nüüd on selles saates nii-öelda tesa vöökoht natukene, et Anne on oma versiooni rääkinud, me keerame kella natukene edasi ja kõik algab mõnes mõttes justkui uuesti. Ainult et peategelane on siis anna asemel Kerli. Kas see nii-öelda lapsepõlvekodu paistab teile täpselt samasugusena, nagu Anne kirjeldas, võisiis enam lehmad mööda tänavaid? Jalutanud hanesid enne ta oli päris alguses, need lõppesid päris kiirelt ära, aga nad olid kuulates ema, jah, ma arvan, et kui lehmad ja haned ja lambad välja jätta, siis rikult. Rapla oli selles mõttes väga soodus keskkond, ma arvan kasvamiseks, et samamoodi hommikust õhtuni sai sõpradega väljas oldud ja, ja, ja ringi joostud ja jõe tänaval oli meid seal üksjagu palju ja ka ümbruskaudseid lapsed, nii et mina samamoodi ma olen pigem Rapla linna peal ja tänavatel üles kasvanud ja, ja see oli minu meelest väga, väga äge. Loomadest meil jah, muud sel ajal enam ei olnud, kui meil oli alati üks kasvajas. Et kuidagi vanemale, kas sobis ja, ja see oli väga vahva, et üks kass alati korrus kuskil kõrval, et kuna vanemal oli teadmine ja arusaam, et emased kassid on koduhoidvamad, siis kahjuks oli see alati emane kass, kes meil oli. Mis tähendas muidugi tol ajal seda, et kuna väga erilisi nagu vahendeid kas ei tuntud või neid ei tahetud kasutada, et sa nüüd viiksid kassi arsti juurde, siis noh, kaks korda aastas tõi see kask kahjux poegi, nii et noh, see nukker pool sellel oli see, et kuidas siis kahjuks vanaisal tuli kaks korda aastas teha koledaid asju. Sest ega sa neid kassipoegi kuhugi ju ei pista, et kes see ikka nüüd kaheksat kassiga kevad kuskilt nagu saab laiali jagada. Aga, aga see on küll ja no koolis ma käisin samamoodi Raplas ja muusikakool oli meil samal tänaval. Et, et selles mõttes väga sarnane, et ega mina ka hea meelega pilli ei õppinud. Ma küll miskipärast leidsin vahetult enne kooliminekut, et viiul oleks väga lahe pill, mida mängida. Kumb teid muusikakooli pani, kas ema või vanaema? Ma ei, see ju see ei käi, meie peres lihtsalt seda ei arutata, saad aru, see käis, see oli selge, et sinna minnakse. Et selle üle ei olnud küsimus oli ei midagi enamat. Joodasid sure, ioniga ütles, läheb hoopis viiulit ja klaverit sinna kõrvale nagunii õppida, nii et viiuliklaver. Aga ega minust ei saanud ei ühte ega teist mängijat väga, nii et mulle pigem meeldis see, et ma sain nii koolis kui ka kooli kõrvalt laulmisega tegeleb, et see oli küll üks kindel asi, et kooliaeg on mulle väga laulda, meeldis. Ja müts maha õpetajate ees, kes viitsisid minuga tegeleda täiesti ka töövälisel ajal. Reet Rost oli väga pikalt klaverisaatja õpetaja, kes ma ei tea, mis entusiasmist ta seda tegi, aga veel kuni keskkooli eani välja me saime ikkagi regulaarselt kokku, kui mängisime, käisime esinemas, et see, see oli küll väga lahe, aga see oli lahe just see, et siis see ei olnud töö, vaid selli hobi. Et sellel hetkel, kui ma katsetasin hiljem, kuidas oleks lauljana leiba teenida, vot siis oligi see, et ma sain aru, et see ei ole minu jaoks. Sest kogu see köögipool, see mind ei ahvatlenud kuidagi ja need öised ülevalolekud ja, ja ühesõnaga kõik see, mis sinna juurde käis, siis kui see läks. Kuid kui tuli töine Mekmann, siis, siis ma sain aru, et ma tahan teist. Elu elada. Mis hetkest meenub, ma kujutan ette, see moment on olnud teile, Kerli, et te olete tajunud, kes on ema ja mõtlen siis, kes on ema. Teate, kes mu ema on, jah? Ei, ma arvan mingist vanusest muidugi hakkad sa ise seda ka kuidagi esile tõstma, sest see on ju midagi, mis eristab sind teistest, noh, seal. See mõnikord on ebamugav tunne, ma kujutan ette, kui niisugusi asju tuleb ette, näiteks koolis, ma ei tea, kas tuli, et Anne Veski tütar. Ma ei tea, kas saab midagi andeks või et paratamatult vaadatakse natukene teistmoodi. Seda kindlasti tuli ette ja mingis kontekstis võis olla kui vabandus. Ehk siis, et sa saidki midagi andeks, aga elus võib-olla ka teisi olukordi, kus pigem võib-olla mängib sinu kahjuks sellepärast et eeldatakse, et oh ju sa said seda sellepärast et su ema on selline, et sa pead justkui mingil hetkel ennast rohkem tõestama, et heidete mina olen ka inimene ja täitsa nagu saani hakkama. Et see võib-olla oli hiljem, aga, aga ei, see võis täitsa olla kooliaegu, et üks asi, see tänu sellele, et tema oli kuulus, et noh, see oli ikkagi midagi väga erilist. Aga teisalt näiteks kas või ma mõtlen oma vanaema peale, siis mul on hiljem seda öeldud, et mingid desolukordades võib olla vaadati läbi sõrmede ka seetõttu, et justkui tunti mulle kaasa just seesama, et kuna ju ei ole ema kõrval. Et seetõttu ma arvan, see sõltub nagu väga inimesest ja olukorrast, et kes võttis seda, kui, et oh, miks sellele lapsele on rohkem lubatud. Aga teised jälle võib-olla vaatasid, et no vot ongi õnnetuke, eks ju, et tema on kuskil ära, et, et ma arvan, see on nagu väga keeruline öelda, et see kuidagi väga-väga sõltub inimesest. Kas te mäletate, mis asjaoludel juhtus see, et Kerli ühel hetkel siiski proovis nii-öelda ema saapaid, et lavale tulla, manus võis olla vist äkki 14 15. Muidugi, see oli varem veel parema meelega, häiregrupp oli, kui sa käisid, seda ma ei mäleta, ma mäletan, 89 oli esimene, proovisime mingit lugu lindistada, Peeter Vähi lugu oli sellest küll, kunagi ei saanud asja midagi. See oli väga, väga pull lugu, selle võiks ülesed. Ma isegi ei mäleta tehase kuidagi, oligi tehasetöölise pereema, ära jäta mind koju. Veel ei oleks üle traagiline ega traagiline. Ei loomulikult, ma üritasin ka ikka Kelliv kuskil videotes kaasa teha ja eks Ivar Must kirjutas talle paar laulu ja olin jah, 12, kui Kerli kaasas oli selline saade nagu siire Kruk. Ja Kerry Ma nii mäletan sõrma, mõtlesin, oi oi, oi milline tüdruk, mul on sellel seitsmetuhandene spordisaal, kus seda ikka Luznikis salvestatakse. Kerli läks peale nagu, nagu õige mees oleks tal kuskil mingi jalgväliselt, võib-olla selles valitsuses ka minule tundus, et oleks, see tegi oma töö nii hästi ära, et oioi. Et ma isegi mõtlesin, et näe tema tahab ka seda tööd teha. Aga pärast ta nagu ei tahtnud. Ja üks videol tuleb meelde seesama jälle naeratan lugu kus ta ühe süntesaatori juurest teise juurde jalutate. Ja tõesti väga enesekindlalt, millise koreograafiat. Kellel ei ole seda teinud ka tantsu, nii et tal on kõik omadused olemas. Et minu arust ta tundis ennast laval väga hästi 12 kuni 15, umbes oli see manus siis oligi siis tuli puberteet tulid südamevalud ja kõik muu, et siis siis ma leidsin, siis ma väga ei taha. Siis ma proovisin uuesti tööna juba laeva peal ja seal juba oluliselt hiljem. No ühesõnaga seda ei saa öelda, et keri oleks proovinud ja aru saanud, et kas talle meeldib või mitte, mina ka seda meelt, et anna inimesele proovida, siis on selge, et ei jääks mõtlema. Oi, mis oleks minust küll siin saanud, kui oleks saanud tema on proovinud ja nüüd on leidnud omale. Teise töö oli see lihtne leida uus mina noh, ütleme nii, et oleneb muidugi, kui palju see eelmine mina olemas oli või teadvustatud enda jaoks, et kas ma peaks lauljana toimetama või mitte. Aga ühel hetkel siis, kui sai selgeks, et see ei ole minu asi mingil põhjusel. Et mis edasi teha. Ei, ma arvan, et see oligi nii, nagu ema kirjeldab, et see oli hea võimalus katsetada, sest see oli oligi käeulatuses ja sama lugu, et proovime siis ära, vaata mis asi see on ja kas see oleks see. Ja kuna ma olin eluaeg laulnud, siis proovida oma bändi juba siis pärast, mis siis aeg oli ülikooliaegu, samal ajal ma töötasin laeva peal, et siis sai ka oma bänd ära proovitud? Jaa, jaa. Ma ei tea, see oli üks sellistest otsustest, mida ma olen elus hiljemgi teinud ja ka varem, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus, ehk siis et sa ühel hetkel ütledki. Nii. See oli nüüd viimane kontsert, kõik. Ma alustan homsest elu ilma selleta. Ja nii see läks, nii et selles mõttes noh, ju see on, see, see küpseb nii kaua, et sa saad aru, et see ei sobi sulle. Sa ei taha päris, seda on väga palju asju, mis siin selle töö ja elu juures häirib. Kindlasti ka võib-olla see, et noh, sa näed ja saad aru, kui palju tuleb selle nimel pingutada, aga pingutada selliselt, mis ei ole nagu sulle võib-olla loomuomane. Ja siis ühel hetkel on see otsus valmis ja ütledki bändimeestele, et sorry, ma nüüd lõpetasin ülikooli makanutelu. Seal ei olnud midagi pistmist asjaoluga, et äkki ma ei tule nii-öelda ema varjust välja. Ise võis ka selles kindlasti üks osaga see olla, aga aga kuna mul ei olnud sellist sisemist vajadust noh, ütleme, mida ma olen kuulnud teiste muusikute puhul. Et noh, ongi selline sisemine karje või vajadus sellega tegeleda, et ükskõik, mismoodi, kas või ma ei tea leiva koorikuid süües, aga ma pean ennast väljendama läbi muusika, muusika, minul seda ei olnud. Aga see anne, mis teid vastupidiselt Gerlile käimas hoidis, kas see tunne on kirjeldatav ühe sõna või lausega? Ma ei ole mitte midagi muud teinud, mind ei ole mitte midagi muud huvitanud ka. Aga ma ei saa öelda, et minu sisemine karje see on lihtsalt, see on minu elu. Saad aru, see on. Ma ei oska pakkuma, nii, mõtlesin tagasi, ükskord istusin, mõtlesin, issand jumal, vitamiini ajal, mul oli ainult kolm lugu, algul neli blokki mängiti, ma tulen kolmandas või neljandas plokk, mis asi sundis mind istuma, kui tundi bändiga kohale pandi asjad üles mitu tundi varem siis ma mitu tundi ootan, et lõpuks seda oma kolme laulu laulda. Ja ma olin seda valmis tegema aastate viisi järjest tulid lood juurde ja võib-olla annab Gerligi mulle andeks. Ma lihtsalt ei oska teisiti elada, see on, ma ei, ma ei ütle, et see on sisemine vajadus. Ma olen, ma lihtsalt olen selle jaoks, ma ei, mul ei ole midagi muud teist kunagi ma ei ole tahtnud. Paarist varasemast intervjuust Anne on üks mõte teie suust mulle meelde jäänud et tahaks ühel hetkel supervanaema olla, et teha siis kuidagi tasa seda, mis Kerli puhul tegemata jäi. Kui ma püüangi seda kogu aeg teha, ma ei tea, kuidas Kerli vaatevinklist välja näeb, aga üritan. Kas vanaemaks saades te olite valmis vanaema olema? Ja kindlasti kliinil Kerli ju ei olnud sugugi mitte nii väga 20 aastane, ta rooli natuke vanem ja mina olin juba vanem, et minul on hea meel, kui poisid tulevad minu juurde. Ma küll ei ole eriline kasvataja, aga las nad saavad vabaduste juures. Ja siiamaani nad tulevad ikka hea meelega, sest ma kuskil sidemes kardan, et varsti tuleb nendel see puberteet ja siis loomulikult pole seda vanaema enam vaja, eks ju. Aga praegu nad on just niuksed, lahedad noored, pisike, mis pisikesed ikkagi juba nagu väiksed mehed. Et ma üritan, nii palju, kui ma saan, niipalju kui Kerli laseb. Et ma ei ole muidugi mingi supervanaema, ma šoki kooksin, aga meie teame, kunagi hakkab võib-olla rockiga kuduma. Ma ei tea muidugi, kas sokikudumine üldse on supervanaema mõõdupuu, tänapäeval aga lasete Kerli poiss vanaema juurde vä? Sellega on selline lugu, et kui vanaema, poplaulja, siis ei ole mitte vanaema juurde minek, siis kui ema ja isa tahaksid näit näiteks midagi ilma lasteta teha. Vaid siis, kui vanaema ütleb, et kuule, mul on kalendris nüüd need kaks päeva mis sa arvad, kas poisid saaksid siis tulla? Noh, millega ma olen ise maadelnud ja mida ma loodaks, et minu lapsed saavad vähem tunda, aga noh, praegu eesistumise aegu kahjuks ka tuleb tihedamalt kodust ära olla, on ikkagi see tunne, et kuidas töö on tähtsam kui laps ehk siis, et see on see tunne võib olla, millest ma ei ole ise siiamaani lahti saanud, et kuidas tunda ennast piisavalt väärtuslikuna olukorras, kus sulle kogu aeg tundub, et sina oled nagu see teine valik pärast seda esimest valikut. Ma väga loodaks, et ma kuidagi suudan nagu oma laste puhul natuke paremini. Mina küll erinevalt nüüd endast ja emast ei ole poiss muusikakooli pannud mas selles võtmes kindlasti vaadates tagasi oma lapsepõlvele, teen mingisuguseid valikuid väga teadlikult. Kas see on õige või vale, ma ei tea, aga ma neid teen, sest justkui ma nagu mingis mõttes tahad nagu mingitest asjadest hoiduda või, või loota, et see tulemus tuleb teistsugune. Näiteks. Ei tuleks muusikuid? Ei, mitte seda selles mõttes, et ma ei ole kindlasti takistanud lastel muusikat õppima, seda ka ongi, et erinevalt endast ja emast ma ei ole seda kuidagi sundinud. Rääkige oma elukaaslasest ka. Me saime kokku Moskvas, kui mina olin Moskvas saatkonnas tööl ja tema oli seal EAS-i esindajana, nii et tegelikult läbi töö tagasi tulles otsustasime koos jätkata. Kõik läheb väga hästi, eks ma loodan. Ja ei, selles mõttes, ega poistega on ju väljakutseid igapäevaselt ja arvestades, et tema on minust oluliselt vanem, siis loomulikult on temal selle võrra keerulisem. Tänapäeva lastega, noh, ma ei tahaks öelda, toime tulla, aga võib-olla mõista, kuidas neid pigem motiveerida, sest noh, kui siin oli ka varem juttu, eks ju, et et tema lapsepõlves kuulas vanaema sõna ja, ja seal ei olnud vastava vastuvaidlemiseks ruumi, siis noh, on selge, et tänapäeva lastega nii autoritaarselt käituda ei saa. Eks. Ma ei tea, ma isegi ei oska sellele küsimusele, vastad lihtsalt ei saa, see ei tule kõne alla. Selles mõttes, et ma ei tea, noh, mind on füüsiliselt laste lapsepõlves karistatud. Ma ei karistama lapsi füüsiliselt, eks sa pead leidma mingeid teisi vahendeid. Et kuidas saab tänapäeval ikkagi oluliselt rohkem argumenteerima, selle asemel, et öelda, et sellepärast, et mina nii ütlesin, vana rehi küll kunagi ei noh, lihtsalt, et see lihtsalt nagu toon, ütleme seda võrdlus sellest ajast ka mina ju kasvasin vanaema ja vanaisaga üles, kus oligi tihtipeale, et sul ei hakka vanaema selgitama niimoodi pikalt, miks see asi on oluline, kuidas viib kõik parema tuleviku on, eks see vaid, et lihtsalt on vaja, ikka on ja kuna ma ise seda argumenti ei osta, siis järelikult ma pean ka oma lastega üritama pigem läbi nagu argumenteerimise ja teistmoodi asju kohale viia. Et, et noh, siin need väljakutsed on ja arvestades, et tõesti minu abikaasa on minust vanem, siis temal on selle võrra keerulisem, sest noh, eks tema hea meelega ka võib-olla teinekord tahaks, et noh, kui isa ütles, siis nii on kõikuv. Nii-öelda vanakooli mees seletas. See füüsiline karistus kõlas ikkagi, nii et ma palun selgitust siia juurde, kui palju pidi pingutama selle nimel, et üks kätte saada, mis iganes see oli, siis. No näiteks, kui sa lähed viiuli tundi ja siis selle asemel, et tunnis õpetajat kuulata oled teise sõbrannaga, kes on ka samal ajal tunnis oli paaris tunnite, veedate selle aja hoopis laual. Nii, ja siis, kuna see ju ei kõlba mitte üks raas. Kuidas? Ist, kuidas sa niimoodi õpetaja suhtes täiesti ebaaustavalt käitud, siis pärast seda tundi sa lähed koju ja siis meil oli garaažiukse kohal, oli toru vahel oli alati värske vits, nii et noh, enamikel juhtudel töötas nagu sellise hoiatusmehhanismina, aga sellistel juhtudel siis ma sain seda tunda ka. Vitsaliselt minu ajal ka seal igav ei olegi, meie peres, aga ma ei mäleta. See oli rohkem niisugune hoiatus. Ei, ei, no eks ma ikka sain lipse ka, ma olen ema käest ka peksa saanud. Minuga peksa kõlab, ei ole. Ära siis kui sa läksid üle tee loomaaeda ja see on ainult ma ei olnud, mis sa nüüd see mul võib-olla tegin tuti-tuti. Üle tee loomad lihtsalt liiklusohtlikuks. Jah, selles mõttes, et ei ole öeldud, et ära mine üle suure tee. Tema ikka läks. Aga tundub, et meelde. Nojah, eks ma igatahes mina olen vanaema käest küll ükskord ka saanud. Aga see oli siis, kui ma olin 16. Ja ma lihtsalt tulin homiku esimest korda koju. Ja siis ema võttis küll isa püksipaar õudega isedadele juures, nuttis rohkem kui mina, mina olin jälle trotsi täis ja hambad ristisid. Kas teil kodus on oma nii-öelda nostalgianurk ka olemas, kus kilekottides on vanad kirjad? Mida sa nüüd öelda tahtsid sellega, mille kohta, mille kohta sa naerad, ütle mulle, mida ma valesti ütlesin, nostalgianurka, ma mõtlen kogu ema suure toa peale, siis seal on ainult. Mahte, kuidas tema mõtleb minu rahu ise sinna. No näed, kirjuta seal ei, saad aru, loomulikult on erinevatest aegadest ilusad pildid ja, ja pooled kingitused, mis on kingitud, need ei olegi enam alles, kui need kõik oleks kokku kogunud, siis ma tõesti võib-olla sinna suurde tuppa ära ei mahuks, aga nii on muidugi kõik seinad ja kapipealsed on täis kingitusi ja noh, nendest vähemalt nagu väärtuslikumad või kuidagi neid ma olen ikka üritanud alles hoida. Aga noh, see on minu elu ja see on see, mis minul, üks hetk, ma pakas, ütleb kuu Gerlidele, kõik paneb kunagi tulevikus, ta küsib juba mitu korda ka ma panen, ma ei julge öeldagi, et ma ei arva asjadest väga midagi. Et vot see ongi, mis ühele inimesele terve eluse, teine teine inimene vaatab selle peale hoopis nostalgianurk. Vot see nad niuksed on siis meie siin kaks veskit siin koos. Ma tänan teid selle vestluse eest. Aitäh, Anne, aitäh, Kerli, hoian teile pöidlaid. Loodan, et on pärituul ja kohtume teinekord. Aitäh. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Mina olen Sten Teppan ja kohtume nädala pärast. Pikem versioon vestlusest Anne ja Kerli Veskiga asub vikerraadio koduleheküljel. Leikese saate käbi ei kuku viite alt. Seal asuvad ka varasemad jutuajamised laste ja nende vanematega.