Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav Aserbaidžaan lane Duran oktail. Kuulsime sümpaatsed aserbaidžaanlased praegu laulmas, kes on see mees ja millest ta laulis? Ja galopis aseri maas, taseri maa, ilus ja me kõik oleme sellel lapsed. Üks sinu lemmiklauljaid kuse selle laulu meie saartel kusesse valisid. No mulle meeldib see laulja, tore. Saime alguses sellisele kokkuleppele, täpsemalt öeldes oli küll sinu ettepanek, et ma võin sulle sina öelda. No ma siis väga vastu ei vaielnud, sest oled päris noor inimene veel. Aga kuigi elab praegu Eestis sündinud, oled sa ikkagi Aserbaidžaanis. Pärit Aserbaidžaanist sängilannist sündisin 91 aasta on. Ja siin Tallinnas olen ka ilusti hakkama saanud. Võtan Tallinna, et kui praegu kodulinna Tegelikult on lood nii, et teie pere kolis Eestisse tükk maad varem. Kuidas sellega? Isa elas siin, jah, juba 1983, isa, kui tuli siia, siis isa vend oli juba Eestis olnud ja kui olid olümpiamängud, siis hingelist ehitised ja onuga ja siis sellepärast tuli siia ja noh, leidis oma koha, siin meeldis ja kuidas isa käsijais isa nägi, et see on tema koht ja koduigatsus siin väga ei tekkinud, sest vennad olid koos. Ja nii hakkaski kõik siin pist. Aga isa võttis naise, ehk sinu ema ikkagi Aserbaidžaanist. Jah, võid sademed jahist ka sängi Lanist ja abiellusid seal ning tulid pärast Eestisse 87, vist nad abiellusid, kui ma ei eksi, siis 89 sündis minu vanem vend, aga tema sündis ka siis sängi Lanis. Siis mina siin 91, sündisin kadengilanis, noorem vend siin Eestis 93. aastal, aga kahte poega tahtis ema ilmale tuua ikkagi oma sünnimaal. Sindia vanemat venda. Kas isa on rääkinud ka, et kui ta siia tuli, et mis see oli, mis talle kohe nagu meeldis ja mis oli, miks ta siin ennast kohe koduselt hakkas tundma ja? No tol ajal Eesti oli kõige lääneliku riik ja see oli nende jaoks nagu teistsugune, nad ei olnud kunagi niisugust asja näinud. Ja see tundus nendele nii euroopalik. Ja nad tahtsite siin elama jääda, sellepärast tundus kõik nagu niisugune tore. Kuigi oli ikka selline väga sügav nõukaaeg, tundus Eesti ikkagi kõige selle taustal. Euroopalik tõepoolest, tundesse seppadiaanis oli natuke teisiti, jah, ma arvan, et ikka oli, aga kahjuks ma ei oska sellele nagunii hästi vastata, sest ma ei elanud tol ajal. Aga ju siis, kui nad nägid ikkagi, et Eesti on nende jaoks, siis ma arvan, et nad tegid õige otsuse, tulid siia. Millega isa täna tegeleb? Isa tegeleb erinevate äridega, on Vidu parklari, siis kinnisvaraäri ja ema on kodune. Ema on restoranis vahepeal tööl, et meil on pererestoran ja seal ta töötab kokana vahepeal, sest talle meeldib see. Aga kui ta tunneb ennast väsinuna istuda, kodus olla, kodus on ka vahepeal kodu asju vaja teha. See on niimoodi kujunenud välja, et aserbaidžaanlased, aseri naised teevad kodus nii-öelda süüa ja pere on rahul, aga ma arvan, et see on Eestis samamoodi niimoodi, et see on igal pool juba välja kujunenud niimoodi, et et naised on ikkagi kodus, hoolitsevad kodu eest rohkem kui ikkagi mehed. Mõned teevad seda töö kõrvalt ja nagu öeldakse, emal on mitu töökohta, 24, seitse tööd. Kas ema teeb ainult aserbaidžaani toitu, rahvustoitu või teeb midagi muud ka ema, ilmselt Selveri külmletist enne kojutulekut läbi? Ma kahtlustan, no ikka neid päevi on ka, et et vahest satume selveris rivisse mis iganes, aga need salatid on ka ju täitsa maitsvad, mis sealt tulevad. Vahepeal noh, inimene ikkagi tabati vaheldust, et ei saa alati sedasama igapäevast rutiini teha. Aga väga pirtsakas teie pere, no eeldades, et ema on aeg-ajalt ka restoranis kokk, et väga selline nõudlik teie pere toidu suhtes ei ole, et tõepoolest noh, mida on, seda süüakse ja ta ei ole nii et see peab olema valmistatud Ta ainult kindlate põhimõtete järgi ja, ja ei kuidagi teisiti. No ikkagi me anname talle vabad käed, ta teeks seda, mis ta ise nagu sooviks, aga muidugi vahepeal meil nagu soovitame, et et võiks täna nagu teha sellist toite sellistani. Ja ka otseselt nagu ei hakka meile šašlõki valmistama, et kujundame šašlõki, siis me läheme kas ise meisterdame või siis lähme restoranis. Oled oma vendadega muidu ilmselt väga hea šašlõkimeister, eks siin ei ole mingit kahtlust. No muidugi alati parem olla, eks ma üritan ikkagi olla pädev, selles on minust paremaid, palju, paremaid, aga no ma pean ikkagi oskama valmistada. Aserbaidžaanis ei ole meest, kes ei oskaks saslõkki teha, mõni õpib seda, aga see on ikkagi niisugune asi, mida iga mees võiks osata. Iga Aserbaidžaan võiks osata. See tundub nagu baasteadmine Aserbaidžaanis. Tol ajal meie esivanemad, Janderid käisid kütmas, siis meie peame kasuzloki meisterdama samamoodi. Kuidas läks, on ju ka killukene kultuurist toidukultuur kui selline. Milliseid tarkusi vanemad sulle ja su vendadele nii-öelda ellu kaasa andsid ja kuidas need tarkused siis tänasel päeval tunduvad, et olid siis ka sellised asjalikud? Soovitused ja nõuanded õpetati olema heatahtlik ja rahulik ja teiste vastu sõbralik olema. Ja muidugi, kuna me oleme Eestis, me peame austama kõiki kaasmaalasi, kes Eestis elavad. Mina kui vähemusrahvused on Eestis alati austan teisi vähemusrahvusi kui ka eestlasi. Olen õppinud eesti keele, austan eesti traditsioone. Kui Eestis peetakse jõule, siis mina pean ka siis sama hästi, kui on siin võidu peas, mina pean, vestab võidupüha. Kas vanemad peavad ka jõule, kui Eestis on jõulud ja kuidagi traditsiooniks meil ka läinud? Uus aasta nigi kuus aasta Aserbaidžaanis, et tegemist ei ole Hiina uue aastaga. Aga meil on noorus by tamm, mis on natsi-kur? Seda me alati oleme pidanud, aga mingis mõttes nuruselt Bayramm sarnaneb jõuludele, et lapsed saavad kingitusi. Nooruspaid amm on Aserbaidžaanis number üks püha. Aga see on ka natuke kevadpüha. Jah, see ongi nagu kevadpüha ja. Vanemad on sul siis, ma eeldan, sellised rahulikud ja heatahtlikud ja lõpetanud austama ka ühtlasi loomulikult seda maad, kus te kõik elate oma suure perega, et selline äge temperament on ka kuskil olemas, aga see on nii-öelda positiivselt. Rakendatud jah, alati peab olema tore teistega ja muidugi peab ka teadma, kust pärit oled. Et seda ei tohi unustada, sest ma olen aru saanud ikkagi aja jooksul, et kui inimesed näevad mind kui asendit aserbaidžaanlaste, siis nad tahavad digikuulda minu nendest traditsioonidest, mis meil Aserbaidžaanis toimub ja tegelikult ma olen nagu märganud inimeste poolt seda, et nad austavad mind rohkem, kui ma räägin aserbaidžaani keeles ja samal ajal nagu räägin eesti keelt ka. Mulle on öeldud, et nad ei ole vahepeal mõelnud selle peale, et ma oleks nagu Aserbaidžaan, sest nad kuulevad mind eesti keelt rääkima siis kui tuleb niisugune olukord, et ma räägin aserbaidžaani keeles. Siis tekibki vau, et sa räägid ju teises keeles. Nii lahe. Piisavalt inimesi, kas ei ole suutnud või ei ole viitsinud eesti keelt selgeks saada, et see teeb ju elu 100 korda vaesemaks. Teeb vaesemaks ja teeb raskemaks. Aga. Sa ei saa osa Eesti kultuurist, osa paljustki, mis siin Eestimaal toimub, kui sa keelt ei mõista? No muidugi, ma olen täitsa nõus sinuga ja see on tulnud ka enamasti sellest, et tol ajal nõukaaeg ja siis võib-olla nõuka ajal olid rohkem neid vene koole et lapsed pandi rohkem verekoolidesse, aga mitte just sellepärast, et nad tahaksid, et lapsed oleksid venemeelsed aga pigem just sellepärast, et vanemad oskavad, nad on kursis, mida laps õpib, sest nad teavad seda vene keelt ja siis nad saavad oma lapsi õpetada vene keeles paremini. Nendeks, kui mina õppisin eesti keeles, siis minu vanemad ei saanud nii hästi mind toetada sest nad ei osanud. Aga noh, mina pidin läbi käima mitmetes nii-öelda koduõpetajate juures ja kui õpetajad tulid meile külla pidin ikkagi juurde võtma neid tunde. Kas vanemat eesti keelt väga hästi ei oska? No nad saavad ikkagi aru, aga rääkida väga ei oska, nad saavad kõigest aru, kui on tõepoolest midagi vajanud, noh, enamasti saalis kõigi aru ja noh, nad ongi siin nii kaua elanud ja nad tunnevad, et vene keelega saab siin kõike põhimõtteliselt teha, et eesti keelega ja ei ole, ei ole jõudnud eesti keelt õppida. Kahjuks. Ja samas oli see nende sõnaga kindel soov panna kõik kolm venda eestikeelsesse. Kooli kõik kolm poega. Me alustasime üldse lasteaiast, esiteks ja eestikeelse eestikeelsest ja ja ema käis mitmetes erinevates lasteaedades, kusjuures ja neid kahjuks ei võetud igale poole. Ja siis emal ikkagi ei andnud alla selles ja siis küsiski sellisest lasteaiast nagu mardi lasteaed, kas võin oma lapsed siia tuua ja siis minu vanem vend oli esimene, kes sinna läks. Siis kui juba oli tublisti hakkama saanud, siis kutsuti ka mind juba teine laps ja kolmas, mine, väiksem vend sai ka kohe peale mind sinna. Et kõik kolmekesi käisite mardi lasteaias käisime. Mardi lasteaed on muidugi tubli kool jätkus ka eestikeelsena. Sikkane häid mälestusi. On häid, on halbu, aga no need teevadki meid sellisteks, nagu me täna oleme. Mis tööd sa täna teed? No tänavu olen jalgpallitreener Tallinna kalevis. Ja mulle see töö meeldib, ma võtan seda hobina võtta seda kui tööd, aga samas mul on teisi töid ka, kuidas ma nagu leiba teeninud. Aga mulle meeldib kõige rohkem muidugi jalgpall, jalgpallitreeneri töö, sest mul on kange tahtmine teisi õpetada või aidata. Ma olen aru saanud aja jooksul. Selline omadus jah, juba. Madalast märkasid, oleks nagu õpetajad siia vahele korraks veel teie koduste teemade juurde tulles, et oli selline range kodu, et isa, ema, veeriti isa, seal võib olla midagi ütles ja nii pidi olema, nui neljaks või. Ei, siiski mitte, no minu arst võib-olla vahepeal oli range, vahepeal olid mitte nii range, et see kõik oli nagu nii-öelda tasakaalus, et kui oli vaja rangi olla, siis oli range kui oli vaja, nagu leebe olles, oli leebe. Aga mina kui inimene, treener ma tunnen seda rangust on vaja vahepeal kasutada, aga mitte liiga palju, et selles suhtes, et on vaja olla ikkagi distsiplineeritud. Aga samas ka laps peab ikkagi tundma mugavalt ennast selle inimese juures treeneri juurest, isa juures ei ole vahet. Ma saangi siis õigesti aru, et sa treenid lapsi Ja kui vanad need lapsed, keda sa treenid, kümneaastased, poisid tasapisi arenevad ilusti ja grupis käivad praegu algajad poisid ja mõned on siuksed, kes on teinud kauem. Aga muidu on väga toredad poisid, väga lahedad. Seal on nii eesti poisse kui teistest rahvustest või on ainult eesti poisid? Seal on vist poolest ainult eestlased ja venelased. Teiegi vist väga ei olegi. Niisiis, sulle meeldib teisi õpetada ja sa saad oma õpilastega hästi läbi, mis võib-olla toredamat ja lisaks kõigele muule veel, mis selle õpetamisega seostub, on see, et sulle meeldib jalgpall. No muidugi selles suhtes, et jalgpall on meedias ka praegu tohutult populaarne, iga päev räägitakse jalgpallist, iga päev on kuskil mingisugune video või mingisugune otseülekanne jalgpallist, et kui ma lähen lapsi treenima, siis õpetan neljaks palli mängima, kui ma tulen koju telekat vaatama, siis ma vaatan jalgpalli. Isegi kui vahepeal mängin arvutimäng või Playstation, siis mainin ka jalgpallimäng. See on ikkagi meelelahutus minu jaoks ja seda ei saa, kui tööd võtta. Muidugi alati peab olema distsiplineeritud, onju aga ikkagi inimene peab tegema tööd, mis talle nagu meeldib ja see peaks olema hobi. Kas, ütleme meelelahutust on sul muud ka? No mina näiteks mõtlen seal teatrietendus või mõni kontsert või ka sellised asjad kuuluvad ka vaba aja veetmise hulka. No eks ikka kui satun konsultele, siis lähen, aga viimasel ajal väga ei olegi kahjuks käinud. Ma ei oskagi öelda, miks ma ei ole käinud, võib-olla ma ei ole nagu pannud endale selle eesmärgid, tahaks nagu kontserdile otse minna. Ja teatris pole ka kahjuks tükk aega käinud. Et isegi isegi filme ei jõua enam vaadata väga palju, et lihtsalt filmide vaatamisega on kuidagi tekkinud väsimus. Sama samasugused filmid käivad juba igal pool ja ei suuda enam vaadata. Aga siis ilmselt ongi nii, et elus on igast perioodid, et vahepeal on nii ja siis on pärast naa ja küllap see kõik võib ju ka tulla ühel ilusal päeval, et jälle see huvi suureneb ja leiad aega ja võimalust, aga üks asi on küll täiesti selge, et sinu eesti keel on kogu aeg käibel, see on sul maast madalast olemas, sa suhtled iga päev eesti keeles, et ei ole seda hirmu, et läheks rooste ja peaks kuidagi noh, midagi väga välja mõtlema, et seda keelt endas hoida, see keel lihtsalt töötab seal iga päev sinuga kaasa. No muidugi, tegelikult ju ma mõtlen ikkagi juba eesti keeles. Ma olen ikkagi tükk aega eesti keeles mõelnud. Ma arvan, et see on juba alates 10.-st eluaastast, ma julgen väita, et ma olen hakanud eesti keeles mõtlema oma Peres ja viskas suguvõsas, oled sa nüüd? Kõige sportlikum liige? Jah, sest spordiga olen mina kõige rohkem praegu seotud, et olen treener ja teen ise ka palju trenni. Maininud, et teised pereliikmed küsivad sult abi toitumise osas, mida tarka sa neile siis räägid, et see toitumise teema on juba, ma ei tea aastakümneid no ikka väga kuum, igasuguseid asju soovitatakse, et mida su käest on küsitud? No eks ikka tavaline küsimus on see, et kuidas seda rasva pekki alla saada, aga mina ütlen konkreetselt ära, et hoidu sellest suhkrust ja kõik saab korda. Et kõik see, mis on valget värvi, selleks peab ikkagi eemale hoiduma siis saab kõik korda ja ürita maksimaalselt siia neid asju, mis on naturaalsed ja toiduained, mis olid tol ajal nagu täiesti olemas, kui elasid neandertallased ja 2000 aastat tagasi meil ei olnud ju krõpsupaki või ei saa, tegelikult see ei olegi meie kehale tehtud. Mida seal neandertallaste menüüst tänasel päeval soovitaksid veidi kin loomset toitu, et siis kalaliha, enamasti ka liha, kõik need munad ja. Paljud lähevad juba pikemat aega taimetoitlaseks kätte ära. Ütled no aga tegelikult ma ütleksin selle kohta niimoodi, et nad ei lähe otseselt taimetoitlaseks, sellepärast taimetoit on tõepoolest nii palju parem, nad pigem mina oskaksin niimoodi öelda, et nad ei taha liha süüa, sest liha on enamasti töödeldud tänapäeval, et noh, mul on endale ka mõtted olnud, et kas tõepoolest, kas ma võin juba liha siiani, sest ma tegelikult armastan ja aga noh, Ma üritan hoiduda ise ka juba punasest lihast, et rohkem jääda sinna nagu linnuliha poole. Et need on vist praegu kõige kvaliteeti teed, sa tead, mis saada tegelikult tänapäeval ongi, ma olen aru saanud, et erinevaid dieedinippe on olemas, aga kellele nagu sobib, siis peabki vastavalt sellele valima, mis elustiilide tahab järgida, ekrestada, taimetoitlane olla, kas tahab lihase ei olla. Et see kõik oleneb, mida ta tahab ja nii palju, kui mina olen oma pereliikmetele seda soovitan, kuidas toitle siis neil on see täitsa Nad on kuulda võtnud, seal muidugi on täiesti positiivselt sellele vastanud. Aga noh, kõik on sellega nõus, et suhkrunumber üks vaenlane ja keegi ei kasuta suhkrut. Või aga need aserbaidžaani maiustused. Eks nädalas korra või pika endale lubada siukseid asju nädalas korra, mina teen ka päeva, kus ma sööngi taguseid asju, mis magusad, magusad muidugi. Siis vaheldust peab ikkagi oma kehale olla. Ja teie peres kindlasti taimetoitlust ei ole, sest et Aserbaidžaan sööb ikkagi šašlõki? No mis on see, mis Eestis väga meeldib ja mis on võib-olla ka see, millega on ehk raske harjuda? Ma olen ringi rännanud siin Euroopas ja üldse teistel mandritel ka aga mulle on jäänud silma ikkagi see, et eestlased kui inimesed on väga toredad ja nad on küll kinnised niuksed, aga samas ka inimestena, nad on väga toredad ja intelligentsed. Nad ei ole võltsid võltslikust, oleme siin teistes riikides näinud, mina olen näinud. Kui eestlane on selline tagasihoidlik ja otsekohene vahepeal, siis noh, pigem on see minu jaoks hea. No su enda temperament on ikkagi mõnevõrra erinev, eks ole, keskmise eestlase omast ja kuigi sa ütled, et sa oled rahulik inimene, siis aeg-ajalt lööb temperament välja sõpradega koos olles või mingitel pidustustel või pereringis. No võib-olla tõesti äkki eestlaste juures äkki ma tõesti olen kuidagi teistsugune nagu temperamentsem. Aga kui ma nagu võrdleksin ennast teiste laseritega siis ma näen ikkagi, et et neil on rohkem seda nagu temperamenti, aga mina võtaksin seda temperamenti pigem emotsionaalsusena, et minu jaoks nad on liiga emotsionaalselt ja tänapäevases maailmas minu arust see ei ole okei. No kui seda võiks ikkagi veidike maandada. Et aga jällegi, see on minu arvamus, liigne temperament on pigem pigem miinus. No tänasel päeval elab koos vanematega ja ei saa kiirusta omaette elu peale midagi koos vanematega on ka väga tore elada ja sul on veel aega ka küll ja veel. Ja tõepoolest, mulle meeldib täiega elada, kus ma elan. Ja minu jaoks ei ole kiiret, et kolida seal üksinda kuskil elamu. Muidugi, võib-olla kui ma elaksin üksinda, siis ta õpetaks mulle mingisuguseid asju. Aga jällegi ma ei oskagi öelda, kas mul on seda vaja, et õppida neid asju. Ma arvan, et mul on, mingis mõttes, mul on mugavustsoonis, et olen vanemate juures, aga samas ka. Mulle meeldib see, et mul on kõik olemas ja pigem ma olen endale ikkagi öelnud, et ma kolin siis ära, kui ma võtan naise. Enne ma ei näe mõtet ja mis vanematele peale nõelad? Ei no tegelikult nad tahavadki, et ma jääksin nende juures, et pigem nagu nüüd oledki, mida üksi teed seal, kuhu sa lähed, elamu, mida siukseid. Aga naisevõtuga nad ei kiirustad haka. No see on minu otsus, no nemad võivad kiirustada. Kui palju teil Eestis sugulasi? Kuivõrd nendega kohtute? Minu isal on Eestis üks vend ja emal on kaks venda ja nende pered on, kesin nendega käimegi siin Eestiski rohkem läbi. Muidugi, isal on rohkem vendi, aga nemad enamasti elavad Aserbaidžaanis ja siis on meil veel sugulasi, kes elavad Rootsis näiteks Saksamaal, on ka Ameerikas ja nii edasi. Mööda maailma laiali. Aga no ütleme siin Eestis kõik need, kes siis siin Eestis on, pluss teie oma isiklik pered on sellised korrad, kui te saate kõik. Ühe suure laua taga kopp no enamasti on sünnipäevapidu või siis pulmapidu, kus on hästi palju sugulasi koos, sest enamasti pulmapidudel tulevad paljud aserid kokku. Et siin on ikkagi pulmad, kus on 300 inimest, võib-olla vahepeal ikka rohkem. No need on juba tuttavad ealastel, sugulased tulevad enamasti kokku ja on tuttavaid ka ja pulmas on 300 inimest, kus sellist pulma ära mahutatakse. No ma arvan, et siin on ikkagi Tallinnas kohti küll, kus saab ja seal pulmas on siis igasugused kombed ja rituaalide? Jah, seal on kombeks Nituaalideks on enamasti aserbaidžaani tantsud, et pannakse aserbaidžaani muusika ja tantsitakse ise ka tantsid. Muidugi tantsid maadel tavaline asi juba, et mida võiks teha inimene, et kõik tantsivad täiesti loomulik ja see tuleb ju tegelikult emapiimaga sisse juba. Nii öeldakse. Sa näed oma tulevikku ka Eestis või hoopis vaatad, mis elu toob. No minu mõtted alati muutuvad. Ja mu eesmärgid alati muutuvad. Et Eestis mulle meeldib, sest siin on palju tuttavaid, siin on pere sugulased, aga olen mõelnud ka selle peale, et tahaks ka vaheldust, et vaataks, mis teistes kohtades toimub ja veidike nagu ringi reisida. Muidugi olen mõelnud, et tuleks sellest rutiinist välja veidikene. Aitäh, Eestis elav Aserbaidžaan soomlane, toranogt, ained said aega meie saatesse tulla ja sa lubasid midagi seal. Laulad saate lõpetuseks ise. Mis laul see on ja millest see räägib? See on aseri laul, laul oli meil suusad mis see tähendab tänavatele, kui visatakse vett, siis võtab kuumuse endale, teeb veidike jahedamaks, selle nagu tänaval. Aga see on selline aserbaidžaani kombetalitus. Kuulame. Michal suus Nis. Stuudios olid Haldi, Normet-Saarna ja Anna-Maria korrel. Kuulmiseni.