Tere, tänan kaja loodimisel, naine, kelle elus on olnud mitu uut algust. Üks on praegugi käsil ja me püüame tema abiga aru saada, millele ta toetub ja kuidas ta raputab maha endast need hirmud, mis iga inimest saadavad, kui peab sisseharjunud rajalt kõrvale astuma. Tere tulemast saatesse, ettevõtja Kadi Lambot. Tere tulemast. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Te läksite Tartu Ülikooli arstiks õppima. Miks? Jah, ma läksin ülikooliarstiks õppima kohe, kui ma keskkooli lõpetasin, ma käisin keskkoolis Kohtla-Järvel ja selle arstiks õppimise looga on minu enda jaoks selline nagu huvitav tõuge või kust see niisugune nagu lõplik otsus tuli, et seal on isegi natuke naljakas. Kas aga sellel ajal vähemalt meie koolis nimetati, nõukogude ajal nimetati seda kutsekomisjoniks või pidi minema direktori ja õppealajuhataja juurde rääkima, mis edasised plaanid on. Ja meie kooli direktor oli legendaarne direktor Helgi vihrelaide, kes kuulus ka pärast esimesse Riigikokku ja valisin Eestis muutuste tegemise ajal hästi aktiivne liige. Ja ma mäletan, aitäh, ma seal komisjonis siis ütlesin, et ma olen mõelnud kahe asja vahel, aga ei ole veel lõplikku otsust teinud, see oli paar kuud enne kooli lõpetamist kas minna kehakultuuri, tema ja kehakultuur just sellepärast, et kogu kooliaja ma olin väga aktiivselt spordiga tegelenud või spordimeditsiini õppima arstiteaduskond. Ja ma mäletan, kui ta selgi kiirel laid ütles mulle kadi, mina arvan, et sina peaksid minema arstiteaduskonda ja see oli nagu otsustavaks momendiks, siis mul kuidagi kohe lõi nagu mõte põlema või sain sellist nagu toetuste enesekindlust. Ja sellest, et kas see otsus sündis ja ma läksingi arstiteaduskonna eksamitele, tol ajal ei saanud ju valida, et noh, et ma teen mitut asja korraga, sa pidid ühe Teie valima ülikooli minnes ja nii see läkski spetsialiseerumisega millisele erialale? Sellele ajale oli arstiteaduskonnas kogu õppesüsteem niimoodi üles ehitatud, et õpiti kõigepealt kuus aastat spetsialiseerumist selle kuue aasta sees ei olnud. Peale kuue aastaseid õpinguid tuli järgnevalt teha kaks aastate internatuuri ja tegelikult mina sattusin just ülikooli lõpetama sellele ajale, kui toimusidki muutused, kuidas eriala omandatakse just enne seda kõikesse enne minu lendu olid lõpetanud nemad peale kaheaastast internatuuri valisidki eriala ja hakkasid töökohal õppima seda eriala nagu lisaks juurde. Ja kohe on ja peale seda tuli selline muutus kogu nägu residentuuriõpe. Ja mina jäin just sinna perioodi, kui olnud veel ei üht ega teist ja väga paljude minu kursusekaaslased sellel perioodil me täpselt ei teadnud, mis teha oli nagu väike kestis küll poolaastate natuke kauem väike niisugune segaduse periood ja hästi paljude tänu sellele läksime korraks meditsiinisüsteemist välja. Me vaatame ja teeme, onju midagi muud, kui on nagu täpselt selge või on ju, et me saame nüüd aina residentuuri astuda. Ja noh, lisaks oli siis sellel ajal Eestis hästi palju uusi võimalusi, kõik oli uus 90.-te alguses ja minuga juhtus ka niimoodi, et ma tegin küll ära kaheaastase internatuuri kutsuti mind tööle, mitte siis arstiks ja mõtlesin, et ma lähen käin korraks ja siis, kui need residentuuriõppekavad ja kõik, see on selge, siis ma saan tagasi minna ja nii see elu läks, aastad läksid, teised tööd olid nii põnevad. Ma tegevarstina ei olegi kunagi töötanud. Nüüd neli aastat tagasi, praegusesse ise neli aastat tagasi, kui ma lõpetasin oma töö Ekspress Grupi heaks, siis täpselt sellel ajal algasid uued kursused, kus sai oma arstilitsentsi taastada. Ja kuna mul oli siis juba 25 aastat ülikooli lõpetamisest möödas ja ma olin oma tegevarstilitsentsi kaotanud, äss, ma tegin uuesti need kursused ja oman praegu arstilitsentsi üldarsti erialal. Arstid ise on öelnud, et kui sa oled õppinud viis aastat ülikoolis seda tavalist arstiõpet ja nüüd sellele lisandub umbes viis aastat residentuuri siis selle lõpetades sa oled umbes 20-l kaheksa, 29, mõnel juhul kolmekümneaastane, mis tähendab, et see on kolmandik inimese aktiivses tööelu east mis omakorda tähendab seda, et sealt enam kõrvale astuda või midagi täiesti uut valida. Enam ei ole mõttekas, sest sa oled juba peaaegu et ühe kolmandiku oma elust pühendunud sellele ja pannud nii palju ressurssi sellele, et see elukutse omandada, et seal kõrvalastumist enam ei ole. Kas see on arsti elukutse valikul soodustav või pärssiv tegur, et kui sa valid, siis sealt kõrvale astumine enam ei ole nii kerge. Praeguses variandis. Jah, ma arvan, et see on ju nii ja naa loomulikult juba noore inimesena ülikooli astudes sa võid küll tahta ja unistada arstiks saamisest, aga et mida see töö reaalselt tähendab, kas see sulle ikkagi sobib? Et eks see selgub alles ülikooliaastate jooksul ja mõnel juhul võib-olla hiljemgi. Ma mäletan seda enda puhule, et kui näiteks kellelegi välismaalasele oled rääkinud, et ma olen õppinud arstiks ja arstina mitte töötanud, see tekitab arusaamatust täpselt sellel samal põhjendusel, et te olete nii palju aastaid sinna pannud, et noh, et kuidas tegutsete on ju mingis teises valdkonnas ma saan sellest väga hästi aru, siin me peame siiski arvestama ka selle aja konteksti sellel ajal, mis toimus üldse Eestis, mis toimub meie ümber ja mis olukorras me olime ja noh, nagu ma ütlen, et ma kindlasti ei ole, aga kui ma vaatan oma kursusekaaslaseid või aasta varem lõppema, tänud ja aasta hiljem lõpetanuid. Minusuguse niisugune saatus aga on ju teisigi. Aga see oli just nagu spetsiifiliselt selle aja märk. Nüüd on see palju stabiilsemaks muutunud, see, et noh, et kui sa oled tõesti oma 10 aastat ja mõnikord osade erialade puhul on ju kauemgi oma õpingud lõpetanud siis loomulikult sellest ei ole kerge loobuda ja ma arvan, et see on ka nagu õige. Samas on kindlasti ju palju varasemas etapis on ja need valikuvõimalused veel, et oled aasta õppinud ja tunned, et ikkagi arsti elukutse ei ole minu jaoks või arsti elukutse puhul on ju nii palju erinevaid erialasid, kus sees vaid ikkagi ka enda jaoks leida sobiva, kes ei taha otse patsiendi inimestega kokku puutuda on ju ka teisi võimalusi laboriarstide või et kes ei taha kindlasti öövalveid teha, valib äkki sellise eriala, kus on neid väiksema tõenäosusega, et see võimaluste ring on lai ja ma laiendaksin isegi selle selle peale, et mis ma olen vaadanud oma lapse ja nüüd nagu noorema põlvkonna pealt hästi palju on ikkagi ju praegu seda, et minnakse ühte eriala õppima, siis vahetatakse otsitakse oma seda õiget kohta mõnikord mulle isegi tunduma, et otsingud, segaduse periood kestab nagu maru kaua. Mina arvan seda, et elus ei olegi võimalik täpselt ja ei peagi täpselt ette prognoosima, et noh, et mis tuleb nüüd 15 aasta pärast, 20 aasta pärast, et me peame lihtsalt tundma, et sellel ajahetkel see sobib mulle. Ma tahan anda endast parima ja siiski mingid asjad lõpuni viima mingi eriala selgeks õppima, ära lõpetada tema. Ja nüüd on ju selle erialateadmiste baasil on võimalik teha järgmiseid otsuseid. Ei ole seda, et noh, et mis on see üks ja õige elu teeb niikuinii korrektuure ja mõnikord on niisugune Kui heas mõttes järjepidevus oluline järjepidevuse peale mõeldes pärast ülikooli lõpetamist veel oli väike paus Sistrite paar aastat ministeeriumis tööl ja siis te läksite ravimiala peale. Kõigepealt te läksite ühte ravimivahendusfirmasse, mis oli tol ajal arstide hulgas hästi otsitud koht sest mulle tundub, et seal oli selles mõttes muretu elu, et ei olnud vaja tülikate patsientidega suhelda, ei olnud seda raviasutusesisest, bürokraatiat tulid, koolitusreisid ja ja kuidagi noh, niisugune mõnus elu oli, aga te ei jäänud ka selle ala peale kauaks. Esiteks, ministeeriumis ma töötasin alla aasta, see oli suhteliselt lühike periood ja siis ma tõesti läksin ravimifirmasse, kes selle hetkele Eestis alles alustas. Tegelikult ravimifirmad sellel hetkel alustasid 10, keegi ei teadnud, kas tal on hea elu või mis elu seal üldse on, sest see oli väga uus. Samas oli see huvitav, põnev, töötasin seal viis aastat, me alustasime nullist selle ette võtta. Tal olid erinevad tegevusalad, mina alustasin siis ravimite poole peale ühena kahest esimesest töötajast. Ja tegelik see andis sellise nagu väga hea elukooli. Me ehitasime nullist väga noorte inimestena teadmata midagi äriste teadmata oluliselt, kuidas ühte ettevõtet peaks üles ehitama, mis selleks vaja on. Kõik tuli ise kiiresti jooksu pealt välja mõelda, tegevusala oli küll väga kindel, et noh, et ravimite siis esindamine ametlikult, et nad sellel ajal oli Eestis selline süsteem, et et ravimifirmad, suured rahvusvahelised ravimifirmade pidid endale leidma ühe konkreetse inimese esindaja Eestis, kes siis nende asju ajas. Lõpuks selle esindaja taha võis koonduda veel palju inimesi. Aga sellega tuli kogu süsteemi üles ehitada, kuidas ravimeid maale tuua, kuidas nad registreerida? Laosüsteemid hulgimüügiga? Mulle meeldis ja see oli hästi põnev. Teiselt poolt oli see ka väga selgelt sellel ajaperioodile seotud ka meditsiiniliste teadmistega pidid hästi laias ampluaas tegutsema arstidega suheldes omama väga selgelt meditsiini teadmisi. Samas kogu see niisugune nagu äri ülesehitamise pool protsesside paikapanemine, kuidas mingid asjad toimivad, kõik see tuli lahendused leida, uued inimesed leida ja see oli selline hästi kiire kasvamise periood. Ja sellega siis esimesed oma viis aastat on ju seal ka tegelasi ja siis kutsuti teid taas avalikku sektorisse ehk haigekassasse ravimite peale ja siis kutsute mind avalikku sektorisse ravimite peale. Sellega oli jälle niisugune natukene niisugune huvitav lugu, et ma mäletan, kui ma alles ravimifirmas töötasin seal kuskil kolmandal või neljandal aastal. Ravimiameti peadirektor oli professor Lembit Rägo sellel hetkel ja ta pidas ühte loengut, aitäh, kus ta rääkis ravimite farmako ökonoomilisest hindamisest, see, see oli sellel ajal maailmas täiesti nagu uus asi. Kuidas avalikus sektoris saab ökonoomilise hindamise hobile toetuda tehtavatele valikut. See tundus mulle kõik nii põnev, kui ta seda rääkis. Ja ma mõtlesin selle loenguga, Te olete sellega ma tahaksin ükskord ise tegeleda ja läksid mõned aastad mööda ja siis külla alguses võib-olla, kui mind kutsuti, mitte nii palju otse sellega tegelema, aga ühel hetkel tõi sinna töö juurde ka tulid need võimalused, et seda juurde pida ja sellega Eestis tegeleda ja sellega ka Eestis sugune alused luua, kuidas seal võiks ja peaks toimima. Ja niimoodi me sinna haigekassasse sattusin ja natukene oli mul siis ja on ka praegu niisugune nagu minu väärt hinnangutes, see, et ära virise, külla ametnikud ei tee seda või poliitikud on lollide vaid mõtle alati, aga selle peale, et kas mida ma saaksin ise teha ja sellel ajale Eesti riik oli ikkagi veel väga noor riik ja kui mind kutsuti, siis ma mõtlesin, et ma vähemalt püüan ja tahan anda ja siis endast parima seda, mida mina oskan vähemalt kaasa lüüa, nendes otsustusprotsessidesse haigekassasse ma töötasin ka viis aastat, see oli väga huvitav aeg, väga huvitav aega. Sellel ajal pandi siis paika uus ravikindlustusseadus. Kõik sellega seonduvad niisugused nagu uued alused. Ja mina olin küll otseselt aitäh vastutav kompenseerida teatavate ravimite valdkonna eest. Aga seal sai väga palju niisuguseid nagu põhimõtteid muudetud praegusele Meie riigis kehtivale ravimite kompenseerimist süsteemile sellised nagu alusel loodud ja seal oli huvitav periood, hästi intensiivne periood ja kindlasti on ju väsita inimesena ja siis ma mäletan, et kui viis aastat läbi sai ja me olime tegelikult ikkagi väga paljude protsessidega, mis ette oli võetud, siis lõpuni jõudnud, siis ma mõtlesin, et nii minu osa hetkeks ja et ma tunnen, et mina olen andnud palju, et need on võimaluse järjekord on teiste käese. Ma natukene võib-olla oma loomult olen rohkem selline erasektori inimene. Mul on väga hea meele, aitäh. Ma olen avalikus sektoris töötanud see minu praeguses elus minu üldse niisugune nagu elupõhimõtetes aitab mul nagu paremini aru saada, kuidas me riigis asjad toimivad, kuidas ametkondades asjad toimivad, mis kellelegi rollide ma alati olen mõelnud eesti arengu peale mõeldes, et noh, et mis võiks olla teisiti, kuidas julgustada, et naersin nagu Singapuri näite peale küll on ju teise kontekstiga riike, aga Singapuri üheks selliseks nagu edu valemiks peetakse seda, et ühed ja samad inimesed, kes on töötanud erasektoris, mingi hetk töötavad ka avalikus sektoris ja niimoodi tihedalt ise mõlemale poole panust andes. See riik on ju ka väga kiiresti arenenud ja saadakse erasektori ja avaliku sektori poole pealt üksteisest paremini aru ja et noh, et see sidusus on suurem Eestis ja ka praegu mulle valmistab see muret, et ma näen, tähendab, me oleme nagu tihtipeale nagu erinevate saarte peale meil siiski sellised nagu ristiliikumist on suhteliselt vähe, see, kes satub erasektorisse, tema ongi siis töötab enamuse oma elust erasektoris, avalik sektor on siis nagu omakorda niisugune kapseldunud tellist, nagu ristiliikumist on vähe ja seto põhjustab selliseid palju arusaamatusi. Ametnikel ei ole piisavat arusaamist, kuidas ikkagi elus reaalselt asjad toimivad ja on ja, ja vastupidi kindlasti see ei ole kivi viskamine praegu ametkonna sekka, vaid ka oma väga selgelt näen, on ju siis erasektori inimesed hästi lihtne on kritiseerida. Hästi lihtne on öelda, et noh, et miks ei ole nii. Aga kui sa, ta taju, kuidas asjad käivad ja mida ja kui palju peaksin ise juurde andma, panustama läbi erinevate liitude läbi erinevate ettepanek, et kui seda ei ole, siis see on niisugune nagu kaugenemine ja kindlasti siin veel nagu teised mõjud peale. Selline niisugune nagu kapseldumine, ametkonna riigiks muutumine. See on minu jaoks selline nagu murekohta. Ma näen, et me ei arene ja parane selles suunas, vaid pigem just vastupidi. Kas poolt liiguvad pigem aine teineteisest lahku ja siit on ju ka see, et miks paljude ettevõtjate andsin kõva häälega teatavad, et meile selles keskkonnas üldse tegutseda ei sobi ja noh, need on kõik nendest samadest põhjustest tingitud, ma arvan Minu tähelepanekud ütlevad, et kui erasektoris tuleb inimene avalikku sektorisse eriti juhiks siis ta toob kaasa niisuguse väga karmi äriloogika, mille põhimõte on see, et kasum, kasum ja kasum iga hinna eest ja vahendeid valimata. See nagu ei ole avalikule sektorile väga omane ja sealt tekivad need käärid. Ja ma olen sellega väga päri ja olles ise avalikus sektoris töötanud ja selle peal ka päris palju mõelnud. Näiteks kui mõni personaliotsingufirma helistab mulle, küsib kellegi kohta minu arvamust, kes on enne erasektoris töötanud siis ma alati mõtlen selle peale, minu väide on see, et avalikus sektoris olla edukas juht tuleneb küll ainet, kui suures asutuses ja millega täpselt tegu on, on tunduvalt keerulisem, kui olla ühese erasektori ette võtta juhte. Siin on erandeid paljude teiste asjaoludega ka arvestama. Aga üks põhiline, niisugune nagu suurim erinevus on see, et avalikus sektoris niisugune paralleelstruktuurid, et kellega, kus sa pead veel kokkuleppeid tegema, niisugune kompromissideks valmisolek. Samas on ju läbirääkimisoskused tajumine, sihuksed ühishuvid, mis on erinevad, on ju motivatsiooniga, see nõuab natukene sellist suuremat laiemat pilti Te suuremate paatial võimete tahtmist näha enda ninast kaugemale ja vastavalt ka tegutsema. See, et kui sa juhid ühte, siis erasektori ettevõtet, kus sanga struktuur, paigas, juht sealt tulevad kõik alluvad ja seal on lihtsam olla selline edukas ja saavutada tulemusi avalikus sektoris on seda keerulisem teha. Meil on väga palju tublisid avaliku sektori juhte olnud ja tulebki ainult tulevikus, kes tõesti suudavad midagi korda saata, aitäh, kes teevad suuri asju ära ja noh, minu väide on see, et nad on ikkagi erakordselt väga tublid inimesed. Nonii siis te läksitegi avalikust sektorist juhtima Tallinna piimatööstust, see ei saanud kindlasti olla lihtne ja mugav, ülemine Te. Ütlesite, et haigekassas oli olnud viis aastat intensiivne töö. Väga väsitav. Te läksite teie jaoks uuele alale, mis kindlasti oli vähemalt niisama intensiivne ja väsitav. Ja, ja kindlasti on minu jaoks täiesti uus valdkonda, millest mul ei olnud, ütleme ausalt, on ju mingisugust aimu enne seda. Jah. Ma mäletan, kui ma seal haigekassas ma juba enda jaoks selline sisemise otsuse teinud, et see periood hakkab läbi saama. Siis kui mulle helistati ja kutsuti, et tule piimatööstust juhtima, siis ma päriselt mõtlesin, et mulle tehakse nalja, viskasin nalja kaasa, kuni järgmisel päeval uus telefonikõne, et kas sa oled selle peale mõelnud. Siis ma sain aru, et see ei ole nali. Ma hakkasin selle peale esimest korda mõtlema ja võib-olla siit, kuidas ma nagu mõelnud olen või millal toetanud, et meil kõigil on omada hirmuda elusa. Minu jaoks on hästi oluline selline valikuvabaduse tunne. Ma olen valmis selle nimel nägema, vaeva õppima, panustama. Eesti on väike riik. Te tõite enne näiteks sama arstid, Sa oled kaua aega õppinud, tähendab, saab valida ühe eriala, mida kitsam seal see eriala on siis tegelikult neid võimalusi, kus töötada on väga vähe. Ja nüüd elus võib ikka olla nii, et see ei sobi sulle, need inimesed kõrvale sai haagi millegagi ja tahaksid muutuste ja kui sul ei ole võimalik valida, sellepärast et ei ole võimalik seda tööd teha kuskil mujal. Ja ma ütlen nagu natukene nagu alati kannustanud see, et minu enda jaoks põhjenduseks, et mis me siis erinevaid asju olen ka proovinud. See annab mulle tulevikuks suurema valikuvõimaluse erinevate tööde ja tegemiste vahele, siis tahaks ikkagi ja ma arvan, et me kõik Peame siin kui tervis vähegi lubab, 70. eluaastani, 75. eluaastani ikkagi tööd tegema ja endale tegemiste leidma ja oma leiba teenima. Ma mõtlesin, et noh, et kui kutsutakse, ma olen valmis tema uusi asju, ma olen valmis proovima ja nii ma julgesingi sinna minna. Kas te läksite oma meeskonnaga? Ma tõin hiljem oma meeskonna oma inimesed sinna, osad on ju juurde, aga ikkagi esimese otsuse tegin ma ise ja siis, kui ma juba koha peal olin. Kui ma hakkasin aru saama, kus me ise vajaksin toetust, ettevõte vajab toetust, siis ma hakkasin oma meeskonnaliikmeid. Ma olen selle peale mõelnud ühel hetkele, siis ta ei olnud enam, ta ei kandnud Tallinna piimatööstuse nime, vaidlen juba tere, aktsiaseltsi nime juhatuses oli neli liiget, kellest kolm liiget olid lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Vapustav see periood kestis teil kolm aastat ja selle kolme aastaga leidis elu teid. Maalehe juhatuse esimehe koha pealt ei saa olla suuremat kannapööret. No see võib-olla tundub kõrvalt niimoodi, mäletan, et Antslas lõika, helistas, kellega ma olin saanud ühtedel kursustel tuttavaks ja temale tundus, et kuna piimatööstus piimatootjad põllu mähedame, et ma olen selle valdkonnaga kokku puutunud ja Maalehes omakorda, kuna maale käsitleb kogu seda temaatikat küll tunduvalt laiemalt. Et teatud niisugused kokkupuutepunktid on. Ja ma mäletan, et kui nende Ekspress Grupp päev ja Ekspress Grupi juhtkonda kutsus maalehte juhtima, siis esimesel korral ma ütlesin kindlalt ei, see tunduski mulle meedia valdkonda kindlasti ainult see jääb jälle minust natukene liiga kaugele. Kuna mu elukaaslane oli olnud ajakirjanik juba üle 10 aasta, eks ma nagu koduse poole pealt olin näinud, omasin mingit ettekujutust tähendab ajakirjaniku elust ja tööst küll läbi on ju ühe inimese. Ja tegelikult kuu aja pärast, kui nad mulle uuesti helistasid, siis ma ütlesin, et kohe ja räägime. Ja mulle tundus, et see oleks valdkonda, kus ma tahaksin ennast proovile panna. Ja nii ma sinna maalehte läksingi. Ekspress Grupp just maale ära ostnud oli vaja hakata teda nagu kogu grupp ja integreerima. Ja sealt ma meediasse tahtsingi pärast olid juba tegelikult kõik teised ajalehed juurde. Siis, kui ma leppisin kokku, et ma maalehte läheneks isegi sõna masu ei olnud kuulnudki tegelikult siis ta tuli hooga peale ja ajalehed üldse kogu meediasektor sai ju tegelikult masust ühe esimesena pihta tänu reklaamirahade ärajäämisele ja väga kiiresti tuli hakata mõtlema, kuidas kogu meediavaldkonna edasise saatuse edasiste ärimudelite üle. Ja see tõi endaga kaasa terve rida niisuguste liitumise ja konsolideerimise laineid. Ja et nagu ma alustasin maa lähest, siis järgmisena me liitusime maalehte Eesti Ekspressi ettevõttega, siis tuli juba peale Eesti Päevaleht Delfi ja noh, mul õnnestus siis kõik need liitumised läbi teha ja jälle järgmise viie aasta jooksul iga aasta on ju üks liitumine, see oli üks lõputu Töö ja lõputu selline intensiivne töö, pärjad jälle meediasolemise aeg, aga miks mitte ka varasemad ametikohad on teid viinud kui väga paljude inimestega. Ainult headel päevadel, vaid kahtlemata olete pidanud olema tunnistajaks inimeste koondamisel inimeste teisele ametialale üleviimisele nende asemele uute inimeste tootmisele, et, et te näete, kuidas inimeste töösuhted muutuvad, lagunevad, lõpevad, pidasid eile inimeste kohta õpetas. Eks kõik juhid puutuvad kõigi selliste küsimustega varem või hiljem. Ja eks me juhtidena sellel teele areneme pidevalt. Kuigi ma olen juhina nüüd väga palju aastaid töötanud, kindlasti ka minu enda areng arusaamade jätkuvalt täiustuvad, ütleme siis niimoodi. Üks niisugune minut põhimat algusest peale on olnud see inimesesse. See ei olegi tulnud ainult juhi tööga, vaid see on niisugune. Baasvundamente. Inimestel on õigus olla erinevad, see rikastab meid, inimeste maailmavaated, arusaamad, võimed, soovid ja tahtmised on erinevad. Väga hull oleks, kui kõik oleksid, vaid ma ei tea, minusugused või ühesugused ja seda tuleb aktsepteerida ja tark inimene saab sellest aru ja peab sellega pidevalt arvestama. Teine väga oluline see, et seal peavad inimesed meeldima, sa pead neid armastama mõnes mõttes ja püüdma aru saada, mis on nende motivatsioonid ja nende jaoks on ju oluline. Ja nüüd, kui need rasked hetked on, et kedagi tuleb koondada, kedagi tuleb teisele tööle üle viia siis seda alati leidma, see aeg ka juhina võib olla väga palju tegemist. Aga minu jaoks on mõeldamatu, et ma kellelegi saadaksin SMS-iga, et ära homme tööle tule või kirjutaks, ei, näeb laua peale paberi, et korjama aisad kokku. Ma ei mäleta. Ja ma arvan, et mitte, et ma ei mäleta, vaid seda pole olnud. Mitte kunagi olen pidanud väga palju tänu masuperioodile ja teistele perioodidele selliste situatsioonidega kokku puutuma ja töölepinguid lõpetama ja no et me ei räägi mingist baarist, vaid ikkagi kümnetest kümnetest. Ma olen leidnud alati võimaluse, et mitte inimeste päevapealt tundidega kuidagi oma töökohast ära saata, see ei ole reeglina vajalikke, see võib olla vajalik võib-olla tõesti väga üksikutel juhtudel. Ja siis, kui on tõesti toimunud mingi suurema ja ei tea, mis pahandus või varastamine või ma ei tea, mis siiski tuleb leida endas jõud, olla inimlik, mitte alandada inimest, tunnustada selle eest, mida ta on teinud, mida ta on andnud selle ettevõtte jaoks, mitte see, et sa oled 10 aastat 15 aastat töötanud, võib-olla tõesti ettevõtte profiil on muutunud, aga see on olnud tema panus alati. Me leiame, mida ta on teinud hästi, seda tunnustama, võib-olla andma ka nõu, missugused võiksid olla järgmised karjäärivalikud, et mis aitab näiteks talle sellest raskest perioodist läbi tulla ja enda jaoks nagu uus teeleida. Esiteks mulle inimesena oluline ja ma olen hiljem väga paljude inimeste käest ka tagantjärgi tagasisidet saanud, et see aitas neid sellele, lootkem, et nad said aru, nendega mõeldakse kaasa, et see, et noh, et sellel hetkel võib sulle mitte meeldida, see on raske, saan sellest inimese naeru, mul oleks endal ka raske ja eriti nagu mulle veel minuga ebameeldivalt tehakse. Siiski leida üles need kohade ja olla inimeste suhtes Aubaklike tänulik selle eest, mis on üheskoos suudetud korda ajada. Kas juhina on teil tulnud ette seda, et te olete pidanud inimeses pettuma või et te olete usaldanud inimest, kes seda tegelikkuses ei vääri? Võib-olla see on natukene liiga karmilt öeldud, et niisuguseid suuri pettumusi Mul ei ole olnud. Ma olen mõelnud, et see on olnud ka nagu minu õnn, et ei ole olnud sellist situatsiooni, kus tuleb tõesti välja, et keegi on millegi taga pahaga meelega ma ei tea, varastanud, mõelnud välja mingeid kombinatsioone, mingeid selliseid asju, siis ma saan aru, et tuleb suur pettumine, et sa ei usu, et inimene võis sellise asjaga tegeleda või sellise ja alatusega hakkama saada. Kuna mul seda endale ei ole olnud ja ma ei ole sellega otse kokku puutunud, ta siis sellist suurt pettumust ei ole. Tule esimese hooga pähe. Aga see, et ootasid-eeldasid midagi mooda ja päris nii ei ole, et seda on ikka tulnud. Aga et ütleme, mina olen alati mõelnud, et see on üks elu osa ja see ei ole, et seal on täpselt samasugune, kui ma olen omakorda inimese tööle valinud, temaga töövestlusi pidanud, kui ma ei ole sellest aru saanud. See on ühelt poolt aga minu enda viga, see on alati nagu vastast. Rekone eelmisel nädalal ilmus ajalehes Postimees Eero Epner arvamuslugu millel on üsna intrigeeriv pealkiri, omadustetame Eesti pealetung. Ja kui nüüd siit alguses natukene tsiteerida, siis iseloomustab Eero Epner neid mehi nii, et nad ei kahtle. Nad ei kahtle mitte milleski, nad on mehetogmaatikud tõusnud esile kõigis parteides, võtnud nad üle võtnud kogu riigi üle. Nad ei märka, mõrasid, mida maailm iga päev nende ette laotab, sest nende kingad on puhtad, nende kehad on terved. Nende nägudel pole arme ja nende väidetes pole maailmavaadet. Kui sul ei ole maailmavaadet, vaid on ainult valitud faktid, siis sa ei taha kohtuda teistsuguse arvamusega, sest sul endal seda pole. Teine arvamus tähendaks võimalikku kahtlemist, sest alati on ka teistes arvamustes natukene tõtt. See on pikk ja väga mõtlemapanev arvamusartikkel. Aga ma tahtsin küsida, et kui palju teie tajute või olete kohtunud selle nähtusega, et maailm meie ümber on muutunud nii keeruliseks, et inimesed tunnevad vajadust muuta maailm lihtsamaks, mõelda välja lihtsad skeemid, lihtsad konfliktid, et eestlased versus venelased, heterod versus kõik ülejäänud, nagu Eero Epner siin pakub. Me tahame, et maailm oleks lihtne nagu sepik, et võtad kotist viilutatud sepiku ja sööd ära, ilma et sa peaksid juurdlema selle üle. Kui palju te seda oma elus olete kohanud. See on hästi huvitav teema, ma olen selle teema peale ja erinevate väidete ja elusituatsioonide peale päris palju mõelnud. Ja kas seda saab igalt poolt igast nurgast lahata ja mis siin on õige ja mis on vale ja mida igal konkreetsel juhul peaksime tegema, et ma ei ole siin ise veel selles väga kindlale veendumusele jõudnud ja pigem aine suhtuksin sellesse, nii et ei ole õigeid ja valesid vastuseid samasse väga selgelt meie ümber näen seda, et inimeste hulka, kes tõesti tahavad lihtsamaid lahendusi ja lihtsustusi, noh, et see nagu pidevalt kasvab ja suureneda, ma saan sellest aru, mulle tundub aeg-ajalt ka endale, et maailm ongi päris keeruliseks läinud ja et me mõnikord inimestena ise leiutame neid keerukuse pidevalt juurde, kõik läheb aina niisuguseks nagu spetsiifilisemaks ja Need, kes oskavad lihtsustada need, kes oskavad ühe keerulise asja lihtsas keeles ära seletada. Need on väga suur ja haruldane oskuse, maailm on meie ümber, ta muutub selliseks keerulisemaks, et teise poole pealt vaadata tuna tahetaksegi viilutatud saia ja millele on juba ikkagi või ka kohe peale pandud ja, ja need vorst on ka peal, jääd ise midagi nagu tegema ei peaks ja edasi mõtlema, lahendusi otsima. Keegi kuskil annavad lihtsad vastused kätte, siin tuleb nagu õige balanss leida ühelt poolt, et, et lihtsustamine on halb. Aga teiselt poolt ma ei arva kindlasti ka seda, et kõik on vaja viilutatud saia tasemele meil nagu ette panna ja, ja siis ongi see, et ei oska ise saia lõigata. Ta ei tea, kust sai, tuleb ammugi veel on keeruline kätt sirutada või järele nagu metafoorina. Aga Eero Epner arvamusloos, mis mulle seda lugedes kõigepealt meenus ja mis me enne ka mainisin. Mulle teeb muret natuke see, et me nii mõtlesin ka üha rohkem muutume selliseks projektipõhiseks. Meie mõtlemine muutub projektipõhiseks. Töösuhted on naine, rohte projektipõhised ma ei tea, isiklik elu on projektipõhine, kõik on kuidagi, hakkab nagu natukene sinna ühte suunda kalduma ja sellega ei tohi leppida, arvan mina. Kui võtad kilekotist viilutatud saia, siis sa ei mõtle ja me kaotame harjumuse asjade üle järele mõelda, põhjusi otsida ja oma elu ja tegevust mõtestada, et sellest on mul nagu kõige rohkem kahju. Jah, täpselt täpselt minu pluss see, et otsida ikkagi ka ise lahendusi ise mõelda, juurde, püüda asjades kaasa lüüa, mitte see, et keegi peab selle korda ajama. Mulle peavad olema lihtsad lahendused ees just see niisugust nagu oma osa ja vastutuse nägemist pluss tahtmist ka ise selleks midagi anda. Tänan, Kaja loodimisel, ettevõtja, Akkadi Lambot. Me jõuame nüüd aga jälle selle juurde, et sinna meediaorganisatsioonides ei jäänud ka liiga kauaks. Aastal 2013 taastasite oma Tartu ülikoolist saadud arstilitsentsi ja 2015 asutasite juba erameditsiinikeskuse Confido tagasi juurte juurde või kuidas? Jah, tagasi juurte juurde. Ega me siis ilmaasjata arstiks õppima ei läinud, ma andsin ju läbi õpingute ja ka esimeste töökohtade endast palju huvi selle valdkonna vastu, tahtmine inimeste nende tervise üle mõelda ja seal kaasa lüüa on mul ikkagi maast madalast olnud. Ja vahepeal lihtsalt elu läks nii ja ma nägin, et nüüd on nagu õigeaegne ja hea oma juurte juurde tagasi tulla. Ja natukene nagu elukogemus ka tahes-tahtmata teatud vanusest hakkad rohkem mõtlema ka vaatama, et mis meie ümber toimub, mis probleemid inimestel on. Juhina puutusid sa sellega ühe nurga alt kokku, aga mida ikkagi me peaksime, saaksime oma tervise nimel rohkem teha, teiselt poolt jälle seesama asi, mis ma enne ütlesin, kritiseerida on alati hea, et see on halb ja miks me kuulame ka pidevalt, et noh, et kuidas meie meditsiinisüsteem ise ei ole see hea ja ei ole tohia, järjekorrad on pikad, raha on lähenenud ja arstid on läbi põlenud. Kas ja mida saaks siis ikkagi ka ise paremini teha. Ja mina ei loonud arstikeskuste konfida vaide, sellel õid, arstidi säkk ja nad lihtsalt hakkasid päris alguses minuga konsulteerima, nõu küsima, mis viis siis ühel hetkel selleni, et nad olid valmis. Te olete ära müüma sellepärast et see igapäevane asjaajamine võtab üsna palju aega ja nõuab sellist ajaressurss ja teistsuguseid kompetentse arstid ikkagi tegema arstide, nemad tahavad ju inimesi aidata. Ja see oli ka nende arstide motivatsioon, kes selle ettevõtte kunagi lõida tulid, kõik tegevarstid, nad tahtsid ja nad lõid ühe erakeskuse, sellepärast et nad on väga selgelt nägida, mida nad riiklikult rahastatava meditsiinis ei saa teha erinevatel põhjustel. Aga et nad siiski tahaksid inimestele neid võimalusi pakkuda ja ise selles osaleda poolte riiklikus meditsiinis on, on ju arstiaeg väga selgelt limiteeritud vastuvõttude pikkused kui palju, kuidas seda tööd üldse korraldada. Saabe nägid, et me tahaksime sellises keskuses või vähemalt luua alternatiivvalikuvõimaluse, kus me saame inimesega kauem vestelda. Saame keskenduda rohkem tema sellisele terviklikule aitamisele, mitte ainult see, et noh, et ma poole pöörduti, on ju selle probleemiga, lahendame selle probleemi vaid kuni juurteni välja, mis ma veel täna peaksin ja saaksin teha selleks, et see probleem ei korduks, kuidas seda kõrvalt toetada, mida ma täna saaksin teha juba selleks, et olla ka 10 aasta pärast terve kuidas enda tervist kontrollida, anda nõu inimesele, olla tõesti tema partneriks tema terviseteekonnale ja selline nagu lähenemine ja kontseptsioon mulle endale väga meeldib ja sellepärast ma Nendega kohe algusest peale ka koostööd tegema hakkasin ja nemad töötavad kõik aia juures keskuses, praegu ka arstidena edasi. Lisaks, mis min tähendab, sellel perioodile siin neli-viis aastat tagasi üha rohkem huvitama hakkas? Oli seotud sellise nagu täiendmeditsiini alternatiivse meditsiiniga ei olnud sellega enne palju kokku puutunud, ühel hetkel nägin, et kui palju on inimesi, kes otsivad abi Hiina meditsiinist, ajur veedast ja nii edasi, miks nad seda teevad ja mis on ikkagi need alused ja põhimõtted, et kuidas näiteks Hiina meditsiin töötada? Ja see on niisugune huvitav ja pikk teekond minu enda jaoks olnud. Ja ma olin ühel hetkel väga selgelt kassas sisemine teadmine ja veendumus jälle seesama printsiip, et igal asjal on omad head ja omad vead me peaksime otsima, mida me saame nende heade pooltega teha ja kuidas siis võimalusel nõrku kohti elimineerida ja et kas on väga selgelt välja veendumus, et klassikaline meditsiin ja täiendmeditsiin peaksid olema rohkem omavahel kombineerunud inimese tervise heaks ja just püüdes maksimaalselt Ta paremaid pooli. Ja elutee viis mind Kodoktor Renee Bürklandiga, kellega sai siis sellel teemal mõtteid vahetatud ja kuna tema omakorda kannab neid samu väärtusi ja tõekspidamisi integreerituse kohta, sealt kasvas siis välja idee luua spetsiaalne keskus, kus need tähendab kaks poolte täiendmeditsiin siis Hiina meditsiini, aga mitte ainult, on ju Hiina meditsiini näol ja klassikaline meditsiin tegutseksid käsikäes, toetaksid 11 jälgida samas väga kindlaid printsiipe. Näiteks on ju üks printsiip, millest ma saan väga hästi aru ja mida ma näen tihtipeale nii Eestis kui kuskil ka mujale maailmasse sugune ohuna, kus minnakse nagu liiga äärmustesse. Näiteks kui keegi soovitab, tähendab klassikalise meditsiinispetsialiste vähihaigele, et nüüd tuleb hakata seda seda tegema, jätke kõik kana klassikaline ravi pooleli ja selles ma näen väga suurt ohtu ja selle vastu tuleb võidelda ja selle vastu saame mäega võidelda, kuidas me ikka võitlema informatsiooni jagades? Plusse on ju siis ka selliseid keskuseid tehes, kust need lähtekohade alusprintsiibid on teistsugused. Ja üldse viimastel kuudel ja aastad tähele olen ma väga selgelt kokku puutunud ka sellega, et tegelikult inimene ta ei oska valida heas mõttes. Kui ma tahan minna kiropraktiku juurde ju meie terapeudi juurde kümned nimetavad ennast vastava tiitliga, aga tegelikult on ja siis need, kes seda ala tunnevad, teavad, et neid inimesi tegelikult ta on käputäis, kes on tõesti vastavalt pinud läbinud kursused ennast tsenseerinud, vastavad on ju kas kutsestandardi nõuetele või kui need kutsestandardi nõudeid isegi veel ei ole ametlikult kehtestatud. Keda ikkagi seal saab professionaaliks nimetada? Inimeste jaoks on see liiga keeruline, nad ei teagi, kust informatsiooni võtta, see ei jõua kõikide asjadega siin maailmas kursis olla ja et kus need valikud tehakse minu eest ära ja koondatakse need spetsialistid kokku, keda ma tõesti võin usaldada ja kes oskavad ka arstidega koostada. Kuidas teie erameditsiini keskusel läheb, sest et ma olen kuulnud, et teistel erameditsiini kliinikutel on ka haigekassaga üsnagi maid jagada, et haigekassa nagu alati ei taha neid tunnustada ja osaliseltki raviteenust kataja finantseerida. Viitan siin ortopeedi telekuidas, teil läheb, teil on ju haigekassa minevik, nagu öeldakse. Ja kõigepealt Meil on meie keskuse jaoks selline uus hingamine, uus periood, sest et mai alguses nagu olisime veerenni tervisekeskusesse ja laianisime nüüd ongi meile lisaks klassik Välise meditsiiniarstidele ja erialadele oleme kombineerinud, seda siis Hiina meditsiiniga. Muusikateraapia keskus, tegutseb aine koostöös meiega lisad terapeudid, kiropraktikute lainovi, kõik selline lai ampluaa tippspetsialistidest, kes teevad omavahel koostööd selleks, et inimest maksimaalselt aidata. Meie keskusele ei ole haigekassaga lepingut. Me ei ole isegi kunagi haigekassaga lepingut taotlenud ja ei tahaks nagu viriseda. Keegi ei saa öelda, et noh, et meil on nüüd maru kerge, aga huvitav, ma arvan, et me suudame meie kliente ja patsient aitäh, kes meie keskusesse tulevad väga palju ka aidata. Meil on toredad tippspetsialistide kõigepealt on ju arstide näole anud kõikide teiste spetsialistide näole ja toredad uued ruumid. Kaasaegne tehnoloogia, tahtmine inimesele pakkuda parimat. Kui te kasutasite sõna laienemine, siis ma saan aru, et patsiendid on teid üles leidnud. Nõudmine selle erameditsiini ehk oma rahastatud teenuse järele on olemas. Kas see tähendab ka seda, et te tõmbate häid perearste nii-öelda riiklikust süsteemist oma süsteemi? Me pakume arstidele võimalust tulla ja töötada, meie juures on meie juures töötab üle 20 erineva eriarsti ja kui ma mainisin ja see tõesti siis, kui arstid konfiidab kunagi lõida, siis see oli nende jaoks üks põhiprintsiip, mis nad paika panid et meie juures meie keskuses peaksid töötama tee oma erialade parimad. Ja selleks, et üks eriarst saaks olla pikaaegselt ja jätkusuutlikult parime, peab ta töötama ka haiglasse, kus ta puutub kokku keerulisemate haigetega ja omandav paadilist nagu tõeliste oma keeruliste juhtudega eriarsti kompetentsi mida siis saab edukalt patsiente vastu võttes erasektoris ära kasutada ja kõik meie arstide on tulnud ja meie Jordaania vabatahtlikult täht ja natukene võib-olla toimib printsiip päev, et väga head tõmbavad väga häid, järgmine väga hea spetsialist tahab tulla sellepärast et teised juba töötavad ees. Ja kindlasti on ju ka see, mis ma nüüd meil veeren, kolides nägina. Doktor Bürklandi kliiniku filiaal töötab praegu Veerennikeskusesse, me väga tugevad kiropraktikud visata ära pardid, kes meie meeskonnaga liitusid kellel ei ole kunagi olnud probleemi, et neil ei oleks patsiente nendes kohtades, kus nad vareme töötasid või kus nad on, ja paralleelselt töötavad. Vaide nende motivatsiooniks oli see olete heade oma ala parimad, et inimesed tihtipeale Nad tahavad areneda, nad tahavad edasi minna, nad näevad selliseid kitsaskohti ja mõtlevad võimalike lahenduste peale. Ja just see, et, et tõesti siin nagu meeskonnatöö, kui mina ei saa anda parimat, kes minu kõrvalt saab anda, et kuidas ta kiiresti suhelda, ehk nemad on selle keskusega liitunud just sellepärast mitte niivõrd palju, sellepärast et saada, ma ei tea, rohkem palka ka või et patsiente pole. Mis on teie meditsiinikeskuse tulevik? Kas te olete mõelnud päeva kirurgiale või jäätegi eriarsti konsultatsioonide juurde? Jah, mitte me ei ole siis kindlasti ainult eriarstide konsultatsioone pakkuv erakeskuse vaid ütleme, et laias laastus siis kõike, mida inimesele esmatasandil ambulatoorselt noh, see tähendab, et kui ma ei lähe haiglasse ükstaspuha, mis on ju tervise probleem, mul on kuidas on sellele lahendus leida ja lahendus leida meeskonnatöö abila, mis ei tähenda seda, et sinuga tegelevad alati mitu spetsialisti aga kui üks arst näeb, et inimest saab paremini aidata näiteks on ja kliiniline psühholoog või inimene peaks minema nüüd oma murega mitte käima ainult neuroloogi juures peavalu, probleemideta too vaid siin oleks vaja füsioterapeudi abi või kiropraktiku abi, et noh, et kuidas pakkuda talle just tema jaoks kõige paremat lahendust. Praegu me tahame püsida oma valitud tee juures ja kindlasti tulevik, kose erinevad arenguvõimalused päevakirurgia vastavalt sellele, mille vastu on kõigepealt inimeste huvi, milles meie saame aidata. Milles meil on kompetentse arengu, täidan mitmeid. Probleem on lihtsalt selles, et kuitahes head ambulatoorsed, nõustamist ja ravi inimene erameditsiinikeskuses ka ei saa. Juhul kui ta vajab kirurgilist sekkumist, siis satub ta uuesti riikliku süsteemi ja lõpututesse, järjekordadesse ja plaaniliste lõikuste edasi lükkamistesse, niiet. Jah, siin neid teid on mitmeid, samas ma jagan seda arvamust, et erinevaid operatsioone ja lõikuseid tohutut paljudes kohtades, siis hakkavad aine tõesti kompetentsi lahustuma, jätkub paarist olulisest keskusest, nüüd oleneb jälle, millega tegemist on, et noh, et südameoperatsioonid on ju, see ei ole lihtsalt mõttekas ja võimalik, et neid asutatakse kõikides haiglates või veel veel kuhugile, võetakse ka nagu erahaiglate. Et see ongi niisugune natukene, võib-olla keeruline maailma kõrvalt vaadatuna, kui seda hästi ei tunne. Aga samas ma arvan, et siin järgmistel aastatele ongi oluline paika panna, mida inimesed saavad ravikindlustusele raha eest ja kus tõesti me saame ravikindlustuse peale loota ja ka niimoodi, et oluliste probleemidega ei peaks kuude pikkuselt kuskil järjekordades ootama ja mida ei suuda riiklik ravikindlustus, mida me ei suuda solidaarse rahakoti eest pakkuda. Kas see on siis inimesena omavastutus, seega nagu selgelt välja öelda, meil on praegu need piirid nii hoiusada ja siit tekibki rahulolematus. Eriti kui ma vaatan tulevikku ja me kõik teame, meie rahvastik vananeb. Ja praegu siin järgneval kümnendile toimuvad need muutused ja rahvastikust kultuurimuutus väga kiiresti. Ja me peame täna need otsused ära tegema selleks. Meie olukord ei läheks siin Eesti riigis veelgi närvilisemaks, arusaamatu omaks, et noh, et kus siis on piirid minu enda rahakoti vahele solidaarse ravikindlustuse vahel, kus saad raha juurde ja ikkagi eesmärk on ju see, et inimesed oleksid terved, et nad oleksid suutelised endale ka vajaliku abi kindlustama, kus peab olema riik abise ja kust saaksid võib-olla toetada rohkem tööandjaid senisest ja mis jätke omavastutus seepeale, kui inimene teab, siis ta ka mõtleme selle peale, kuidas ma ennast siis ka tulevikuks nende võimalike hädade vastu olen kaitsnud. Kas kogun raha oma pangakontole, võib olla täna on ju erakindlustuse või lepin olukorraga, aga et ma vähemalt tean ja ei looda sellisel hetkel, et keegi teine pidi mind aitama, tegelikult selgub, et keegi ei olegi kunagi arvanud, et see jääks oma vastutusest välja. Kadi Lambot kui teie elukäik siiamaani, mis on kulgenud nüüd kokku võtta, siis see kõik on olnud üks suur elukool, see on nõudnud teelt palju julgust ja otsustavust, et kas teil on tunne, et, et kõik see, mis on selja taga, on olnud justkui ettevalmistus selleks praegu täita. On küll ja päris ausalt öelda, siis mulle endale on see tundunud kõik sellise nagu loogilise jadana, noh et see ei ole päris, kartsin on ja kord seal üks asi väga loomulikult on viinud teiseni. Ma olen väga tänulik oma tegemiste, nende võimaluste eest, mis mulle elu ja inimesed minu ümber on ju andnud. See on olnud huvitav. Ja ma olen täielikult päri, on ju selle väitega, et see on valmistanud, et selleks, kus ma praegu olen, samas on ju oma minevikku vaadates ma kindlasti julgustan ka kõiki teisi. Et loomulikult on mul olnud samamoodi selliste otsustavate sammude puhul ju omad hirmud. Kas, kuidas ma hakkama saan? Alati mõtlen, on ju selle peale, et kui ma olen valmis andma endast parima teised inimesed on ju minu kõrval, ma olen valmis õppima uusi asju, küll ma siis suure tõenäosusega ja reeglina olen ja sealt on ju ka niimoodi, on ju nagu läbi saan, et need hirmud olen ma püüdnud niimoodi endas maandada ja. Poolt elu on õpetanud, et see töötab. Aitäh, Kadi Lambot, jagamast meiega oma elu, oma põhimõtteid ja julgustama inimesi aina uusi ja uusi asju juurde õppima. Jah, elukestev õpe, mina usun, elukestvas õppes ei ole nii, et me 16 18 20 aastaselt valis mingi eriala, õpime mõned aastad ära ja nüüd saamegi terve elu selle peal purjetada. Maailm muutub meie ümber väga kiiresti, me peamegi pidevalt bema arenema, mõnikord päris uusi erialasid õppima. See on tänapäeva elu üks osa ja kuhu oma mõte ja vaim selleks valmis panna. Ka pettumusi on vähem, pigem aine rõõmu. Rohkem aitäh Kadi Lambot pika intervjuu eest. Mina olen saatejuht Kaja Kärner ja loodetavasti saade kajalood jätkub juba sügisel. Kuulmiseni.