Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Oleme jätkuvalt nõukogude kinomaailmas ja meil on valitud väga šarmantne teejuht praeguseks ajaks ja selleks on Ljubov arlova nii hätta oleme liikunud koos tema filmirollidega. Alustanud varasemast ajast, meil olid toredad komöödiad, tänud lavastaja Alexandra vile ja tuna Jevskile kus ta mängis peaosi ja kust algab tema tähesära. Ning viimane film, mis meil eelmine kord oli, kus ta mängib ühte peaosa, oli helge tee kust pärines kaasentusiastide marss. Nii et helge tee ongi luba Farlova viimane sõjaeelne film. Ja need, kui vaadata tema loomingut, mis paigutub sõja aastatesse, siis esimeseks, kus me võime teda, kaator, ta ei ole küll seal otseselt rollis, kuigi ekraanilt ta on. Ja see on valmistatud isegi raske on öelda, kuidas seda täpselt võiks defineerida, et oleks nagu mingisugune kinokroonika. Ja ta kannab pealkirja lahingukinokogumik. No nii oleks võib-olla õige seda tõlkida bajevoiginosbornik. Ja veel kord see võiks olla midagi sellist, tan muidugi propagandistlik, see on arusaadav, kus on ühendatud nii kinokroonikad suvalises järjestuses kui ka lavastuslikud elemendid. Ja neid taolisi teoseid valmistati sõja ajal 13 ja seal, kus on meid huvitav lubafarlooval, see kannab numbrit neli. Ja et meil oleks mingisugune ülevaade, mida need kinokroonikad endast kujutavad, siis hästi lühidalt ja kuna arlova seal mängib ühte olulist rolli siis koosneb see neljas kinokroonika kolmest novellist. Ja loova ongi nende vahel, võiks öelda ühenduslüli. Ja seal ta esineb selles meile Tutrollis, filmist Volga-Volga, kes mäe kuulatust mäletab, ta oli seal strialkasse kirjakandja, kes siis seda teavet pidi edasi andma ja täpselt samuti ka selles kogumikus on tema ülesanne mitte edastada nüüd kirju, vaid edastab just nimelt neid filme, nii et ta on sellises vahelüli rollis kolpherantsee rollis. Nii võiks seda vastka nimetada. Ja kui vaadata, milles kogumik koosneb, siis esimene novell on just nimelt dokumentaalne, nad on kinokroonikat ja ei ole ja eriti sõja algperioodil näidata suuri võite, mida Nõukogude armee on saavutanud. Ja nüüd see esimene novell, kannabki pealkirja, Briti merevägi. Ja kui seda vaadata, see võimalus on meie kuulajatel ka olemas, siis need on brittide kino kaadrid, kroonikat ja neid saadetakse niisukese, pateetilise vene häälega jutustatakse meile sellest, kuidas inglased hävitavad fašiste. Nii et kui edukas on inglaste merevägi, see Alexis esimene novell ja sealt juhatab Orlova vaatajat teise juurde ja teine on juba lavastatud film. Ja see jutustab ühest soomusmasina saatusest, nii võiks seda autot vast nimetada. Ja vaenlastel õnnestub tabada seal masina paaki, ühesõnaga, seal on mingid probleemid ja bensiin voolab välja, see masin muutub teovõimetuks, edasi ta lihtsalt ei sõida. Ja need siis üks punaarmeelane läheb lähedal paiknevasse külla otsima bensiini edasi muidu liikuda ju ei saa. Ja teekonnal kohtab ta üht noort neidoffsranud traktorist summaga oluline, milliseid ülesandeid keegi, kus täidab ja tüdrukut teatab talla, mis vahepeal juhtunud sinna nende külla on maabunud fašistide õhudessant ja neil nad on koondanud kõik külaelanikud kokku ja sunnivad neid ehitama lennukitele maandumisrada, fašistid saaksid sinna siis edasi maanduda. Ja neil muidugi ei saa siis bensiini järgi minna, see punaarmeelane avaid läheb neiu Tal õnnestub sakslasi seal lollitada ja ta tuleb tagasi kahe ämbriga ja need on täis bensiini, nii et see kallatakse paaki ja needs masin kihutab siis sakslast suunas. Ja kui nüüd külaelanikud näevad hästi lühike kokkuvõte, neil on ootamatult saabunud abi, siis nad ka ründavad neid langevarjureid ja teevad neile lõpu peale. See oleks siis teine novell. Ja kolmas on enam-vähem samast sarjast, ei hakka sellel pikemalt peatuma, oleme ülevaate enam-vähem saanud, mida need kroonikad enesest kujutasid. Ja see kolmas, mis kannab pealkirja käsk täidetud, jutustab võõrast kangelaslikkust punaarmee lasest ja tema võitluses saksa Anastajatega. Kui nüüd vaadata juba tinglikult täis filmi, siis sõjaaegsetest esimeseks kursor loova mängib on 41. aastal nii, et kaassõja algperioodil ekraanidele jõudnud ja Maksim Gorki samanimelise romaani järgi vändatud diala Artamonov õhk Artomaanorite ette võtta. Ja see jutustab lugu, mis hõlmab päris pika perioodi, nii et see on ühe perekonna lugu aastatest 1861 tuntud meile reformid kuni seitsmeteistkümnenda aastani. Ja hästi lühidalt, tegemist on jõuka perekonnaga, vahepeal kuuluvad neile seal igasugused vabrikut ja üks selle perekonna liige näidatakse tema arengut. Kuidas siis tõsturiska Vitalistis saab lõpuks bolševike, no see on niisugune hästi lihtsustatud. Aga lühike kokku. Ta on, milline roll on selles filmis Orlooval siis on suhteliselt väike väike, ta mängib õhta lauljannat, nii et tema anne on seal ära kasutanud. Avatud ja selle filmi lavastaja pole ka mitte tema abikaasa Aleksandrov. Aleksandrov filmides mängisid ja siis on ka arusaadav vaid küllaltki nimekas režissöör, hiljem on ta töötanud nii Lenfilmis, Mosfilmis ja selle mehe nimi on Grigori Roshal. On pälvinud ka hiljem kaks Stalini esimese järgu preemiat. Üks film on akadeemik Ivan Pavlov jõudis ekraanidele 1949. aastal ja teine mussarkski, see on aasta 1950. Nüüd, mis puudutab Ljubov Karlova järgmist filmi, siis sellega juhtub äpardus. Jazz vändataks Bakuus. Jaan jällegi tema mehe looming ja selle filmi pealkiri on üks perekond. Ja kui vaadata, milles film jutustab, siis jääb isegi arusaamatuks, miks film ekraanidele ei jõua. Ja väidetavalt olevat seda demonstreeritud publikule vaid kord. Ja seega seda filmi uuesti läbi vaadata pole võimalust. Nüüd tõi ta aimata, mis siis takistas selle filmiekraanidele jõudmist. Aga kui vaadata selle filmi lühi kirjeldusi, siis nagu esmapilgul mingit põhjust ka ei oleks jutustabki elus tagalas. Nii et sündmused leiavadki aset Bakuus muidugi näidatakse seda sangarliku tagalavõitlust. Nad ju peavad varustama rinnet kõigega, mida läheb vaja. Ja need on üks punaarmeealane, kohalik elanik, aser, kes saabub puhkusele. Ja see film ka koosneb nagu erinevatest novellidest. Ja nüüd võtab ta vastu, asub ta elama üht vene perekonda muidugi 200, seal sõbralikult vastu, sellepärast et kõik nõukogude rahvad võitlevad ühiselt fašistide vastu. Aga et filmil oleks mingisugune areng juba seda teame, kui on perekond, siis seal on kindlasti ka tütar. Siis tekib vastastikune sümpaatia ja film koosnebki nendest juttudest või novellidest, mida nad siis üksteisele jutustavad. Nii et niisugune on selle filmi lühike kirjeldus, kas film on ka kuskilt üles leitud kasvada on hiljem ka kuskil näidatud, ei oska öelda, aga ilmselt pooled, aga võib-olla selle kaliibriga filme tasuks nüüd väga palju jõudu raisata tema otsingutele. Mis aga puudutab järgmist, Ljubov Karlova filmi, nimetama neil luba Farlova filmideks, kuigi ta mängib ainult seal neid asi. Aga ikkagi võib arvata, et kuna paljude lavastajana tema abikaasa siis kodus vas Nad arutasid, kuidas seda filmi võiks, võiks lavastada kuidas neid rolle täpsemalt mängida. Ja sellest järgmisest filmist, mis jõuab ekraanidele 47. aastal, meil juba oli jutt. See on jälle muusikaline komöödia, jälle seesama paar Aleksandrov ja isakatuna Jelski. Ja filmi pealkiri on kevad. Ei hakka uuesti sellel filmil peatuma, aga kogu selle filmi nisugune lõbus süžee tuleneb sellest, et Orlova mängib seal kakte kangelannad, kes on väliselt sarnased nagu kaks tilka vett, janu, siis juhtuvad ikka igasugused naljakad asjad. Kui tulla nüüd järgmise Horlova filmi juurde, siis see on märgiliselt, et väga oluline, väga oluline. Ja see film jõuab ekraanidele 49. aastal, aga võib arvata, et töö selle filmiga loomulikult algas juba kuskil varasemal ajal igati arusaadav. Ja seega see ülesanne tõenäoliselt filmiloojate ette. Me teame ju enamus nendest ideoloogilistest filmidest, said ju valmistatud käsu korras ja see võiski olla antud kuskil 47. aasta lõpus, 48. aasta alguses. Ja mis on siis selle filmi ülesanne teha inimestele visuaalselt selgeks Need endised liitlased, kellega koos võideldi fašistidega, aga kui olulised nad olid? Seda me ju nägime kasvõi selle kinokroonika number neli näitel, kui kiideti Britta. Sõja ajal kiideti liitlasi, ameeriklase, keegi ei varjanud seda abi, mis sealt saabus mulle veel natuke nendel teemadel kunagi rääkinud mille juurde võib muidugi veel tagasi tol ajal, mis on erakordselt põnevad ja huvitavad, kui suur oli tegelikult liitlaste panus sellesse, et Nõukogude maa suutis esimestel sõja-aastatel üldse vastu panna. Ja need tuli siis selle filmi abil selgeks teha, et tegelikult on tegemist vaenlastega, mitte mingisugust liitlassuhet siin enam ei ole. Ja tuletame ka meelde, et see on ju aeg, kui keeratakse jälle kõik kraanid kinni. Tähendab kogu see sõjaaegne paratamatu vabadus. See on kõik väga spetsiifiline, tegemist on ju sõjaajaga, aga ei saanud jätkata 37. aasta vaimus, see on arusaadav. Teiseks väga paljud ju nõukogude sõjamäed puutusid kokku nende lääne inimestega kas või liitlastega või nägid seda olukorda Saksamaal ja nii edasi ja sellepärast need ülesanne köigile tuletada meelde panna asjad jälle paika, viia nad vanasse sängi tagasi. Ja selle filmi pealkiri on kohtumine Elbel. Tuletame siis veelkord meelde, ekraanidele jõuab see film 49. aastal. Võib-olla meie noorematele kuulajatele midagi, see pealkiri ei ütle kohtumine helbel, kohtumine Volgal, võib-olla kohtumine Emajõel. Tol ajal see kohtumine Elbel omas märgilist tähendust sõnadega paar. Ja ei olnud nõukogude maal ilmselt mitte ühtegi inimest, kes poleks teadnud tol ajal missis seal toimus, kes kellega kohtus ja millistel asjaoludel kohtuti. Ja tuletame siis meelde, et tegemist oli kokkusaamisega, mis leidis aset 1945. aastal 25. prill. Nii et sõja lõpuni ei olnud väga palju jäänud ja kokku said idast tulev esimene Ukraina rinne, selle rinde sõjamäed ja läänest Elbele lähenev Ameerika ühendriikide esimene rinne. Nii et need olid nõukogude sõjamehed, liitlased ja ameeriklased. Kes siis sellel kuupäeval said Elbel kokku. Ja seda sündmust ju tol ajal jäädvustati ja kui hilisemast ajast on ju nii tuntud kas või foto, millest me ka kunagi rääkisime, kui see punalipp hakkab riigipäevahoonel lehvima. Täpselt sama sageli võisid nõukogude inimesed tol ajal vahetult sõjajärgsetel kuudel näha fotot, millel oli jäädvustatud kahe liitlasarmee ohvitserid Robertson ja Silvaško. Nii et nad 11 Hembavad ja nende selja taga Õigna Nõukogude ja Ameerika lippe. Panin ka selle foto Facebooki kodulehele nii ees, kui keegi meie kuulata seda, seda ajaloolist pilti naasis, sealt saab seda vaadata. Ja muidugist spontaanne kokkusaamine oli jäädvustatud fotol mitte samal hetkel, vaid järgmisel päeval, nii et seal avastati uuesti. Aga vähemalt kasutati samu inimesi, ameeriklaste puhul poleks see ju läbi läinud. Sest need fotod lavastuslikult, kus olid Nõukogude osa ja et seal veidi tagantjärele valida ka teised tegelased, need pidid olema ju väärikad inimesed. Väärikad muidugi jutumärkides. Ja selle foto najal jo kuude viisi ja selle foto abil ja inimesed nägid, et tegemist on veel kord liitlastega sõprades. Ja nüüd tuli selgeks teha, tegelikkus on midagi vastupidist. Ja vot see ongi selle filmi ideoloogiline õlazzon. Ja tegevus toimub sõjajärgsel ajal, nii et ei ole valitud mitte aasta 47 48, vaid 45, nii et vahet pärast sõda. Miks on see valik, see on ka arusaadav, sellepärast et teha selgeks, et mis siis, et me nüüd nagu teame, tol ajal saadi hästi läbi. Aga tegelikult juba tol ajal oli kõik nii, nagu ta on tänasel päeval. Ja millest see film jutustab, on kaks linna, kaks lähestikku paiknevad linna, need on siis okupatsioonitsoonides Nõukogude hammas ja Ameerika omas vastavalt tol ajal valitsevale korrale. Ühe linna komandandiks on siis nõukogude ohvitser ja teise oma ameerika ohvitser. Nemad on nüüd sõbrad, vot sõbrad just nimelt sellest Elbe ajast. Nemad olid ka liitlased, nemad on suured sõbrad ja meile näidatakse gaasis Eluhneldas linnades ja muidugi ka seda, kuivõrd erinev see on pidades silmas just nimelt kohalikku elanikkonda. Ja see on mingis mõttes väga sarnane sellele temaatikale sellele valikule, mida võib näha ka mõnes viimasel ajal vändatud seriaalis või filmis. Just nimelt need kaks erinevat tsooni ja kaks täiesti erinevat maailma. Aga millised on need maailmad ja mille poolest nad erinevad sele filmib variandis siis olgu toodud üks iseloomulik episood. Nüüd see nõukogude vägede poolt hõivatud linn, seal on muidugi ka kohalik linnapea, kohalik linnapea ja mida ta siis otsustab, otsustab lahkuda Lääne sooni, temale ei meeldi koguse Nõukogude värk ja läheb siis läände. Aga üsna pea pöördub ta tagasi. Ja miks ta siis pöördub tagasi, film teeb meile selgeks. Ta ei suuda välja kannatada seda sotsiaalset ja rassilist ebavõrdsust, mis selles lääne linnas valitseb. Nii et veel kord meile näidatakse erinevad olud kahes okupatsiooni tsoonis ja me näeme, kuidas Nõukogude okupatsioonivõimud hoolitsevad kohaliku elanikkonna eest. No mis seal tegelikult toimus, seda me teame ju tänasel päeval suurepäraselt ja vot need on nagu kaks nisuke sõpra ja inimesed jällegi see on niisugune inimlik tasand ja nemad saavad omavahel väga hästi läbi. Ja sellepärast, et tuua, siis nüüd sai halb Ameerika riik, selleks kasutataks luurat Ameerika luure seal kogu aeg tegutseb Yarlova mängibki ühte Ameerika naisajakirjanikku, kes tegelikult on siis luureteenistuses ja sümboliseeribki kogu sõda, Ameerika riigid olemust. Ja vot selles oma luuretegevuses, keda ta siis ära kasutab ja see on jälle üks väga oluline seos, milles film tahab meile luua, selgeks teha. Muidugi, ta kasutab ära endisi fašiste ja vot nii luuaksegi vaatajates see pilt, mitte mingisugust vahet ei ole, mitte mingisugust vahet ei ole, meie need nii-öelda liitlased tegelikult on ühes pundis nende endiste fašistidega. Ja muidugi ameeriklaste ohvitser on ju ka niisugune eetiline inimene, tema tahaks ka nagu fašistidega võidelda, aga tema ei saa. Sellepärast, et Ameerika riik on niivõrd paha, noh siis on hästi lühidalt selle filmi sisu ja demonstreerib väga hästi seda ideoloogilist tellimust ja näitab meile, kuidas nende visuaalsete vahenditega loodi ja üritati luua nõukogude inimestele just nimelt maailmas selline pilt nagu oli vaja. Kui vaadata, kui edukas silm oli siis seal vaatajaskond, mis puudutab sedasama aastat, kui film jõudis ekraanidele öeldakse, et seda filmi käis vaatamas 24,2 miljonit vaatajat. Need arvud on ikkagi väga suured ja tol ajal oli see üks enim vaadatud filmidest, mis üldse ekraanidel oli. Ja saab ka järgmisel aastal Stalini preemia. Ja kui vaadata, kus on teostatud selle filmivõtteid siis selleks kasutati nii Königsbergi kui ka Gilsitit täna päevassovetsk ja mõnedes kaadrites, kui oli vaja demonstreerida mitte purustatud linna, siis on äratuntav ka Riia. Nii et need on need kohad, kus siis filmivõtted toimusid. Ja seda nõukogude ohvitseri selles filmis ja see on tema debüütfilm, mängib ka tuntud hilisemast ajast näitleja Vlad, lenda võidov. Neid sellel kohtumisele Elbel järgneb juba nimetatud mussorkski heliloojast. Seal on arr looval suhteliselt väike roll. Film saab ka Stalini preemia. Kuid kui vaadata seda loetelu, kes siis nimeliselt on preemia saanud, siis nende seas Ta ei ole ja see on ka arusaadav, tal on seal tõesti suhteliselt väike roll. Aga kui keegi tunneb natukene huvi, võib olla pigem filmi kui kunstinähtuse vastu, siis tasuks ka seda filmi vaadata. Ta sellepärast, et see film võttis osa ka 51. aastal kanni kinofestivalist ja seal said filmikunstnikud, Suvorov ja Veksler Preemia parimate dekoratsioonide eest. Sellest aspektist lähtuvalt, kes huvi tunneb õige seda filmi vaadata. Ja ka järgmine film, kus laava mängib, on pühendatud tud heliloojale. Ja see film kannab pealkiri kliiniga ja selle filmirežissöör on Aleksandrov. Ning film jõuab ekraanidele veel enne Stalini surma, nii et tellija on ikka Stalin ja linastub 1952. aastal. Ja mis on siis selle filmi keskne lugu, jällegi, kui nii vaadata, on ju film nagu esmapilgul helilooja elust ja palju siin saab siis seda ideoloogiata olla, aga tegelikult on ka siin väga huvitavalt nähtav just nimelt see ideoloogiline tellimus, mis peab kinni tama tol ajal käibe, vaid ainuõiged, arusaamad. Ja selle filmi keskne lugu on, kuidas Glinka kirjutab ooperit, veneteemalist, ooperit ja meile kõigile tud ooperit, Ivantsus saali kasutame siis seda varianti, mida me näeme ka seal filmis tähendab, näeme ja ei näe, ütleme siis niimoodi. Ja see film illustreerib niivõrd hästi, kuidas ja mitte ainult see film, et kogu see lugu tegelikult kogu see lugu, mis seondub Ivan Susaniga, kuidas ideoloogia tegelikult loob ajalugu. Ja selle idee just nimelt kasutada veneteemalise ooperi jaoks tantsulugu, selle sai Glinka Žukovskilt ja meie noorematele kuulajatele kindlasti Vansus vaheline midagi ei ütle, aga minuealised tol ajal võtavad selle nime meelde ilmselt juba sellepärast, et ta oli meil kooliõpikutes. Ja ega meile siis ei räägitud ju sellest tegelikult tema elus pole ju mitte midagi teada. Tähendab, teada on, et tegemist on Kozdramaal lähistelt pärit talupojaga. Kuulusta sellisele aadliperekonnale nagu Suzdovlit ja need sündmused, mida siis kirjeldab nii see ooper kui kas filmi su sees leidsid aset aastal 1613, erakordselt huvitav aasta Venemaa ajaloo jaoks ja üldse kogu see eelnev periood, mida kutsutakse segaduste ajaks. Ja nüüd väikene kõrvalpõige ajalukku, kui see on 1613. aasta veel kord kui juba oli aset leidnud maa kogu seal oli ju väga palju erinevaid pretendente, me teame, eelmine dünastia sai otsa. Nüüd on küsimus, kes pääseb troonile? See on nüüd vist episood Venemaa ajaloost või periood Venemaa ajaloost, kus vist tõesti Venemaa oleks võinud minna mingisuguses teises suunas. Sellepärast et väga tõenäoline oli. Vene troonile saab kas Poola-Leedu prints või Rootsi prints ja kes siis oskab öelda, kuidas oleks Venemaa ajalugu edasi kulgenud, aga ei ole veel praegu aega peatuda sellel, miks see nii ei läinud, kuid maakogu valib tsaariks uueks tsaariks Mihhail Romanovile. Romanoff ise maakogul ei viibi. Ta on oma valdustes koos emaga kastrama lähistel. Samal ajal on ju Venemaal või Venemaa aladel nii rootsi väed, kes meid praegu ei huvita, kui ka Poola-Leedu väärt. Mis on veel üks huvitav niisugune kõrvalpõige ja puudutab ideoloogia sekkumist ajalukku. Kui tuletada meelde nõukogude aegseid õpikuid ja raamatuid siis kõik need pahad Anastajad olid ju poolakad. Kui vaadata tallaaegseid vene kroonikaid, tolleaegseid vene kirjalikke allikaid, siis valdavalt räägitakse seal leedukatest, mis on ka igati loogiline, sellepärast Poola-Leedu ühendriik. Kui vaadata selle riigi paiknemist, siis Venemaapiir oli ju just nimelt Leedu suurvürstiriigiga, aga mitte Poola kuningriigiga, kes moodustasid ühise riigi. Ja need, kui näed poolakad, leedukad saavad siis teada, et on valitud saar, aga neil oli oma Plaan sees, nad otsustavad ta üles otsida ja likvideerida. Ja nad otsivad teed sinna külla sinna valdustesse, kus Mihhail Romanoff elab ja kohtuvad sõda talupoega Susanit ning nõuavad Susani juhataks neile teeb Mihhail romanovi juurde. Susanile õnnestub selle versiooni järgi hoiatada oma väimeest siis teatab, et niisugune oht on ja mida ta ise teeb. Ta juhib hoopis need vallutajad teises suunas sohu kuskile. Ja kui poolakad, leedukad saavad aru, et ta on petnud, siis teda piinatakse, kuid ta ei reeda akust, saar ennast varjab ja ta tapetakse. Mis seal aga reaalselt juhtus ja miks see versioon üldse elab, see tugineb 1619. aasta ühele tsaari otsusele tsaari poolt allkirjastatud dokumendile mille ka just nimelt sellele Sossaanini väimehele eraldati maavaldus ja seal öeldakse ustava teenistuse eest. No see on peaaegu et ainus nisugune dokumentaalne tõend selle kohta, et seal võis ju midagi toimuda ja kuidas siis ajalugu edasi läheb, ega keegi tol ajal ei teadnud sussanini vägiteost eriti midagi. Ja poolteist sajandit ongi täielik vaikus. Ja need, kui ei oleks juhtunud ilmselt Katariina teisel visiiti kostromaasse mis leidis aset 1767. aastal ja nagu taoliste visiitide puhul ka kohalikud võimukandjad võtavad valitsejad vastu, peavad tervitus napp. Ja kui me otsime mingisuguseid paralleele tänasest päevast, siis kui meid külastab mõni inimene, tuleb meelde Saksa liidukantsler, siis otsitakse ikkagi välja mingisugune dokument, mis meenutaks selle paiga mida külastatakse seast selles siis külastajaga või selle riigiga. Ja vot seal vastu selles kõnes kohalik võimukandja siis nimetab Q otseda Susanit kui Romanovite dünastia päästjad, tema loob kaasel südama. Katariina, teine ikkagi mõtleks kost roma peale, kui oluline koht saab. Võib-olla saab mingisuguseid eeliseid äpp tsarinnale, valitseja Hannale meelde. Ja siis veel Glinka ooper. Rikas käsitlustas kui toimunud sündmus õpikutes. Ja kuigi selles filmivariandis muidugi Glinka peamine vaenlane, kes siis on see pahal, kes kehastab seda negatiivset, see on muidugi Nikolai esimene Glinka ajal valitsev monarh. Ja kui vaadata nüüd tegelikku Nikolai esimese rolli selles samas sussaanlikultuses siis kõrghetk ongi Nikolai esimese aegne. Ja miks võib jällegi tekkida küsimus, miks oli vaja seda suurt sangarit, see on täpselt seesama mehhaanika. Miks läks vaja Ivan julmal järsku Aleksander Nevski, keda keegi mitte kunagi ei tundnud, teadnud, teda polnud sisuliselt olemas, siis kui algas Liivi sõda, siis jälle unustatakse, millal uuesti läheb vaja siis kui Peeter esimene alustab oma akna raiumist ja täpselt samuti ka siin tuletame meelde, 1830 31, suur Poola ülestõus. Ja muidugi on vaja nüüd neid kangelasi, kes siis meile näitaksid, et see võitlus poolakatega on juba ajalooline võitlus. Ja Susani on seal siis üks oluline tegelane. Ja nii Nikolai esimese käsu on, 38. aastal püstitatakse kastrama peaväljakule ausammas, peaväljak nimetataksegi šanynski, peaväljak ja ausammas kujutab tsaar Mihhail Fjodorovid chi ja Susani nyt. Ja nüüd, kui vaadata edasi seda lugu sussaaniga, teeme siis selle ringi peale siis 1908 testi võetakse see ausammas maha. Ja kui keegi meie, kuulajate staap seda ausammast näha, siis panin ta ka Facebooki lehele. Ja ei hakka need pikalt ka sellel peatuma. Paljud ajaloolased leiavad, et mitte midagi sellist vähemalt variandis, et just nimelt poolakad, leedukad tapsid, ju ei saanud olla. Ja põhjendus on väga lihtne, sellepärast et seal ei olnud mitte ühtegi tol ajal Poola-Leedu sõjaväeüksust, kes ist oleks võinud otsida teed tsaari juurde. Ja neid nõukogude ajal ju kuulutatakse kogusassussaanini lugu, väljamõeldis, eks, ja müüdiks. Ja see tähendab ka meile, miks 1918 võetakse see ausammas maha. Tuleb ju meelde dekreet, mis nõuabki kõikidelt Saaride ja nende teenrite ausammaste maha, sest nii, et kahekümnendatel aastatel mingit Susanit pole olemas. Ja meelalsus sahin siis jälle tekib, see on kolmekümnendatel aastatel, kui Reabeliteeritakse Stalini poolt käignejad, Aleksander Nevski, Peeter esimesel Ivan julmad, vot siis tuleb sussaalid. Ja siis 39. aastal uuesti ooper suure teatri lavale. Ja siis uus libreto ja siis ei ole enam elu tsaari eest ooperi pealkirjaks, vaid just nimelt Ivantsussaaninud. Siis isegi rajoon, kus tõenäoliselt Ivantsussaanin elas, nimetatakse sussaaninski rajoon. Head film viibki selle kontseptsiooni jällegi ekraanidele. Nii et tahad Saar ja kes siis veel pahad on, kui me filmi vaatama vaatame, siis mida tsaar ju nõuab, just nimelt saar nõuab seda pealkirja elu tsaari eest. Ja meile demonstreeritakse tsaari käsul muidugi klinkantslast õigest nõrdinud. Pannakse libreto kirjutama, Parun roosanud. Meie jaoks on muidugi erakordselt oluline tegelane. Karl Georg Wilhelm vene allikates Jegorov, Fjodorovid, siit pärit oluline kultuuritegelane ja filmivariandis muidugi räägib ta tohutu aktsendiga, nii et veel kord luuakse nisukene sild, käsnad, siis pahad on dotsaarid, nad on välismaalased ja vot kogu see punt. Nii et esmapilgul film, mis räägib meile ühe helilooja elust, demonstreerib näitlikult kaasada ideoloogilist tellimust, mis sellele filmile esitati. Ja olgu siis lõpetuseks, et ilmselt juba Farlola juurde me enam ei tule. Nimetatud ka tema kaks viimast filmi, kuigi nad ju meil olid, aga veel kord 1900 kuuskümmend-Vene suveniir. Ja 1974 see on vahetult enne tema surma kuldnokk ja lüüra. Milline oli nende filmide saatus, seda me juba teame. Ja seega hõimema siis tõesti Ljubov Karlova ka koos oldud ajale panna punkti et minna järgmine kord siit juba edasi, kas siis mõne teise näitleja juurde või mõne filmi juurde.