Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäevateele. Oleme ikka näitlejanna töö juures ja eelmine kord oli meil Ljudmilla Semjon ava ja Veronika Buschinskaja. Ning see on täiesti arusaadav, et väga paljudele meie kuulajatest pole ju need nimed tuttavad ka ise väga paljudega neist kohtun esimest korda põgusamalt, olen nagu kunagi kuulnud, ei mäleta ju kõike. Aga miks me neid käsitleme, sellepärast et nemad ju aitavad meil nii oma elukäiguga kui ka filmide vahendusel mõista seda ajajärku, mis meile huvi pakub. Ja sellepärast võib-olla isegi ei ole nii väga oluline, nemad kui persoonid, aga pigem Nad, on meile abimehed, kes veel kord annavad aimu sellest, milline see elu oli ja kuidas tol ajal nägid välja ka suhted, suhted intelligentsi ja võimu vahel. Ning tulema täna ühe järjekordse kangelanna juurde. Ja tegemist on küllaltki tuntud inimesega just nimelt inimesega ekraanilt sest tol ajal on nad ju kõik tuntud. Tänapäeval on mõned neist unustatud Uljanova ja teisi esimese kaliibri tähti muidugi tuntakse. Aga need nimed, kes meil viimasel ajal on olnud, neid natukene vähem. Ja täna valisin esimesena välja marja parabanova. Ja nagu meil on olnud juba tavaks mainima, siis ka maa sünniaasta. Nii et valdavalt on meil nüüd tegemist näitlejanna tega, kelle sünniaasta juba algab 20. sajandil. Oleme selle eelmise sajandi ja vanema põlvkonna näitlejanna telekriipsu alla tõmmanud, kuigi võib-olla keegi veel tuleb ka seda ju täpselt ette ei tea. Ja tema sünniaastaks on 1911 37. aastal lõpetab Ta teatritehnikumi. Ja esmakordselt võib teda ekraanil näha juba õpingute ajal ühes filmis, mida jõuame ka mainida. Ja see jõuab ekraanidele 36. aastal, aga enne seda tahaks tähelepanu juhtida. Ta on lõpetanud veel ühe kooli. Ja ega neid näitlejanna siia näitlejad, kes oleksid just nimelt selle kooli vilistlased, pole ju nii väga palju. Ta on küllaltki spetsiifiline õppeasutus ja see oli kõrgem part, ei kool, mis tegutses keskkomitee juures läbi ajaloo, on sellel koolil olnud erinevaid nimetusi, antud juhul see pole tähtis, aga see oligi õppeasutus, kus valmistuti, jäta partei kaadrit ja seega asutus, millele pöörati eriliselt suurt tähelepanu. Seal oli ka kaubabki vorm ja nimi. Mitmedki hilisemad sõjajärgsest perioodist tuntud Eesti juhtivad tegelased olid selle kooliga lõpetanud, tanud aamiks, tema puhul tahtsin ma seda õppeasutust mainida, sellepärast et see annab meile ka seletuse. Miks hiljem juba sõjajärgsel ajal on ta korki nimelise filmistuudio parteisekretär, niiet küllaltki olulist parteilist tööd ja inimene, kes siis vastutab selle lõigu eest, nii et veel kord selliseid näitlejaid nii väga palju pole. Kui vaadata, kui palju on ta mänginud filmides, siis see number on ikkagi päris suur, neid filme on ligi 40 või isegi üle 40. Ja arusaadavalt ei hakka kõigil nendel peatuma ja seda enam nii mitmeski või isegi võiks öelda, et enamuses nendest filmidest on tal olnud suhteliselt väikesed teisejärgulised rollid. Kuigi meil oli näitena ka üks näitlejanna, kes elu jooksul oli mänginud ainult väikeseid rolle ja tagantjärele peetakse teda üheks väljapaistvamaks üldse selle valdkonna esindajaks. Aga see film, mis siis jõuab ekraanidele 36. aastal oli komöödia ja kandis film pealkirja tüdruk kiirustab kohtamisele. Päris lõbus film. Nii et kui keegi meie kuulajatest tahab seda filmi vaadata, siis tuletan järjekordselt meelde, et see võimalus on olemas. Ja miks võiks veel seda filmi vaadata, sellepärast et muusika on väga ilus, komöödiad ju reeglina ikkagi väga valitud muusikaga ja selle autoriks on Issak tuna Jerski. Ja nagu me oleme ka teinud, siis olgu lühidalt selle filmi sisu toonil. Professor perekonnad, professor ja tema abikaasa. Ja siis on üks kingsepaparandustöökoja ametnik ja ka abikaasa. Ja ilmselt pole mitte asjata kujutatud seda kingsepad kojaametniku oma naise tuhvlialusena, nii et nisukene, suhteliselt väiksemat kasvu mees ja kuku mõõdiates seda sageli juhtub. Hästi suur ja võimukas naine. Ja milles on siis point, milles seisneb see nali või mis annab sellele naljale alusa, mõlemad sõidavad lõunasse puhkusele ja nagu seda vahel võib juhtuda, et unustavad mingi dokumendid koju. Tänasel päeval välismaale sõites võib ka tekkida probleeme, kui dokument jääb koju, aga minuealised inimesed teavad ja mäletavad, mida nõukogude ajal tähendas pass ja ilma passita oli ju praktiliselt võimatu mingisuguseid toiminguid alates siis kirjade kättesaamisest ja lõpetades hotelli sisseregistreerimisest teha ilma passi esitamata. Nüüd aga nemad olid passid unustanud ja saadavad oma abikaasadele. Pass mulle järele ja abi kaasatatavadki postkontorisse ja postkontoris näemegi parabanova, kes istub leti taga, nii et selles filmis ei ole tal suur roll, aga see on võtmeroll, sest just nimelt tema kellele parajasti siis, kui need passid talle edasi saatmiseks ulatatakse, saab telefonikõne oma kallimalt. Ja me ju kõik mäletame või teame, et niisugune telefonikõne pea ajada sassi ja passid lähevad valedesse ümbrikutesse, nii et see pass, mis oli ette nähtud professorile, läheb ümbrikusse, kuhu oli peale kirjutatud kingsepa nimi ja vastupidi ja nad saavadki need valed dokumendid kätte. Ja vot siit algavadki igasugused naljakad lood tänu sellele, et kogu süsteem on absurdne ja ei jää ju midagi üle, kui professor peab siis hakkama kingsepaks kaudselt. Ja mis seal siis on, naljakad jutt levib ja valdavalt naised ujutavad teda kingadega üle, mis tuleks siis parandada ja kuidas ta siis seal toimetab? Ning täpselt samuti ka kingsepp satub täisrolli, aga ta on üldse nisukene sulivõitu mees. Ja tema hakkab teenima raha rahanel ju loomulikult ei ole, kuna pole passi, siis ei saa ka hoiukassast raha kätte. Ja tema leiab niisuguse kavala nipi. Sest enamus neid inimesi, kes seal lõunas on, on sanatooriumis, aga sanatoorium ei tähenda seda tolleaegses vähemalt filmivariandis, et inimene niisama lugeleb ja puhkab. Aga ta peab osa võtma ka protseduuridest, aga väga paljudel sanatooriumi klientidel on seal oma plaanid, kestab mõne inimesega kuskil kokku saada, kestab veel kuskile minna ja üldsegi ei ole neil tahtmist nendest protseduuridest osa võtta. Ja nüüd see kingsepp pakub siis, et tema osaleb. Dokumendi vastavas selle vautšeri või kuidas seda nimetada ja siis on igasugused naljakad stseenid, kuidas teda masseeritakse, külma veega pritsitakse ja nii edasi. Ja film lõpebki, sellega saabuvad naised ja toovad nende dokumendid. Muidugi seal vahepeal juhtub igasuguseid naljakaid asju. Nii et kui nüüd kuidagi seda filmi hinnata skaalal viis kuni üks, siis võiks talle panna kuskil hinde kolm pluss. Ja natuke ta meenutab oma suuruse poolest, kui meie kuulajad seda mäletavad filmi ühest Shohvrist, kuidas siis üks tähtis ülemus koos oma show, rikas sõidab ka lõunasse ja kuidas nende rollid lähevad segamini. Järgmise filmiga Maria parabaravale ei vea. See film valmib 1938. aastal. Kuid ekraanidelt ta kaob kohe. Ja väga hävitavad artiklid, kriitilised artiklid nii Pravdas kui Is vestjas, nii et film tehakse täiesti maatasa. Kui vaadata, millesse film jutustab, siis tema valik on ju igav, tee aktuaalne ja igati ajakohane, peaks nagu sobima. Filmi eesmärk on näidata, illustreerida, ülistada ja kiita Ta stalinliku Moskva rekonstrueerimisplaani. Teame ju, millised plaanid olid, meil on need hooned olnud meil analoogjuttu Kristuse lunastaja, kiriku katedraali purustamisest ja nii edasi, nii et kõik need grandioossed, plaanid. Ja nüüd see film peakski seda illustreerima. Ja miks ta ei sobinud, vähemalt kui vaadata neid kriitilisi artikleid Klaid, siis heidetakse ette nisukest ebatüüpilisust ja mingit mängulisust ja midagi, mis ei sobi. Aga kui seda filmi ka vaadata, siis juba tuues sisse sellel skaalal ühest viieni, tõesti, ega ta alla ja eriti üle ühe plussi panna ei saa. Tav komöödia ei tee, on nagu selles, et üks noormees satub Moskvas seal on muidugi üks armulugu, kuidas ta tutvub rongis ühe neiuga ja kuidas ta sõidab sinna Moskvasse oma vanaemaga ja miks nad sinna sõidavad, sellepärast et ta on üks konstruktor jada leiutada tanud Moskva mudeli mis nagu elab. Ja siis filmi idee on, et nagu nad sisenevad sellesse tulevikku Moskvasse ja vot seal leiavad aset kõik need sündmused, mis valdavalt ongi nisukesed, armastus, lookesed. Ja tõesti, ega see film muidugi ei ole filmina mitte midagi väärt. Aga no tollaaegne põhjus, miks ta ekraanidele ei jõua, ei ole tõesti mitte niivõrd kunstiline kriitika, vaid ideoloogiline. Aga antud juhul pole see ka nii väga oluline. Ja kui vaadata, keda selles filmis mängib parabanova, siis ta ongi üks neiu, nii et lisaks sellele peapaarile on seal nagu kõrval paar üks kunstnik ja seatalitaja ja parabanova mängibki, seda seatalitajad ja peamine koomika seisneb selles filmis, mis puudutab nüüd parabano rolli selles. Ta sõidab kuskilt ühe põrssaga Moskvasse ja see on mingi imeline põrsas kuskil instituudis põrsas kasvatatud. Ja seal põrsas paneb plehku ja siis aetakse seda taga. Ja muidugi tekivad igasugused koomilised ratsioonid, kõik kukuvad ja lõpuks jõuab ta kuskile nurga taha, kus on siis üks emis väga paljude põrsastega, siis ta ei suuda oma põrsast nende seas üles leida. Vot niisugune film. Üks suuremaid roll oli Maria parabanoval 1939. aastal valminud filmis. Ja naaseb tagasi oma kodukülla kus haigla on viletsas täiesti käest lastud seisundist ja kuidas ta sangarlikult seda haiglat taastab. Ja need on üks oluline moment. Kui vaadata, keda Marja parabanova selles filmis mängib siis võib tekkida teatud küsimus, kuidas on võimalik ja tal on selles filmis ühe hobusetalitaja roll. Ja selle hobusetalitaja nimi on graafieti mafjevitš. Ja nüüd tekib küsimus, et kuidas siis mehe roll jääb tegelikult pole põhjust imestamiseks vist üldsegi mitte. Sest kui vaadata, mida tema kohta kirjutavad teatmeteosed siis peaaegu kõik rõhutavad eriti edukas olevat parabanova olnud Travesti ampluaas ehk just nimelt kehas tudes valdavalt meesteks või siis poisteks. Ja tõesti, kui vaadata, meil on olnud üks näitlejanna, kui kuulajad seda mäletavad, tema täpselt samuti. Nende filmide abil on võimalik ju näha, et tegemist on hästi kleepunud kas lühikest kasvu naisterahvaga, nii et tõesti väga sageli filmides on ta poiste meeste rollis. Kus parabanova mängis ja mis ekraanidele jõudnud, nii et kad, häid filme on päris palju. See on 1940. valminud kaalia ja ka sellest filmist oli meil juttu, tuletame talt meelde tegemist olil, skulptorid isaga, kes läks sata Soomega ja tema skulptuuri lõpetab tütar parabanova on ka selles filmis mitte pearollis, aga seal teda näha. Siis võib parabanavad näha kahes sõjaaegses filmis mis baseeruvad kirjandusteostele, nii et tegemist on kirjandusteoste graniseeringutega. Jänedal tuntud teosed, üks on, kuidas Ivan Ivanovitš Ivannikiforovitš litsas ja teine on prints ja kerjus. Ja jällegi, mis kinnitab, ja sellest oli meil juttu, et selles filmis ongi ta poisi ehk kerjus või printsi, sõltub, kust poolt vaadata rollis, nii et neid rolle on tal küllaltki palju. Kuna ta on mänginud nii paljudes filmides ja loomulikult pole mõtet kõigil neil peatuda. Aga kui keegi meie kuulajatest peaks tundma huvi filmide vastu, mis oleksid adresseeritud võib-olla natukene nooremale vaatajaskonnale siis tasuks pöörata Ta võib-olla tähele pannud tema 1958. aastal valminud filmile saabastega kass. Ja Maria Barbara ongi see, kas selles filmis, et hästi sümpaatne film ja tol ajal neid lastefilme tehti ju väga heal professionaalsel tasemel, nii et seda filmi võiks ju ka vaadata. Ja sellele filmile järgneb veel mitmeid filme. Kuid neist enamuses on tõesti väga väikesed kõrvalrollid, ei hakka nendel filmidel peatuma. Ja võib-olla lõpetuseks, nagu me oleme seda ka alati teinud toona siis ära ka tema surmadaatumi. Ja selleks on aasta 1993 veel üks näitlejanna, kes kuulub enam-vähem samasse põlvkonda. Kellas kindlasti tahaks rääkida, see on Lilia kritšenko. Kuigi ta on täpselt samuti mänginud ligikaudu 40. filmis on ta pigem pälvinud tuntuse kui teatri näitleja ja kagu ooperilaulja. Nii et tema karjäär pigem leiab alguse just nimelt laulumaailmas. Ja kõik see algab tänu sellele, et 1935. aastal toimub üleliiduline isetegevuslaste olümpiaad, nii et enam-vähem nisukesed üritused nagu tänapäeval ameerika otsib talenti ja nii edasi. Neil on ju päris paljuealist igas suuremas riigis ja seal leitakse siis talent või avastatakse maal just nimelt laulutalent. Ja seejärel kutsutakse ta Moskvas ja mitte lihtsalt Moskvas, vaid suure teatri ooperistuudiosse. No see on vaieldamatult kvaliteedimärk. Juba ainuüksi sellest võib teha järelduse, et tegemist oli väga andeka neiuga. Ja kui vaadata ka tema esimest rolli filmis, siis on Tšaikovski ooperi ekraniseering, nii et seal ta ongi pigem lauljana. Kui me rääkisime Maria parabanova puhul, et mitmed temaga seotud filmid ei jõudnud ekraanile, siis liilia kritšenkol on ka oma lugu. Ja mingis mõttes on see tunduvalt kõmulisemale. See on lugu mitte niivõrd sellepärast, et see filme jõua ekraanidele, kuivõrd seetõttu, et selle filmiaines oli kõigile üldtuntud tegemist oli veel kord kõmulise looga on see tolle aja inimeste jaoks niisugune sündmus, mida 30.-te lõpus või 40.-te lõpus oleks õige mõelda. Andke andeks, teadsid nõukogude maal praktiliselt kõik. Ja see lugu oli seotud, see alglugu, mis siis inspireeris seda filmi tegema oli seotud ühe naisega, kelle nimi on Annabel piukar. Sündinud valida 15. aastal ja nüüd läheb meil hästi lühidalt vaja tema eluloo käiku, muidu me ei saa siit kuidagi edasi liikuda. Ja sõja ajal töötab, ta tahab anda oma panus võitlusesse fašismi ka Ameerika Ühendriikides, ütleme selle ka kohe ära, on ta sündinud ja tegutseb ja ta töötas strateegiliste uuringute valitsuses. No seal on igasugused nimed, aga meie jaoks piisab sellest, et ta on seotud Ameerika luurega või töötab otseselt luure heaks. Ja need, 1946. aastal saadetakse ta tööle Ameerika Ühendriikide Nõukogude Liidu saatkonda Moskvasse. Ja tema peamine ülesanne on koguda iga suust informatiivset materjale. Ja ta oli ka üks neist, kes pidi tegelema ajakirja Ameerika väljaandmisega või materjali kogumisega või isegi õigem oleks öelda otsuste vastuvõtmisega, millised materjalid või milline informatsioon Ameerika Ühendriike tittede kohta võiks olla nõukogude inimestele huvitav. Huvitav, kas või propagandistlikkust tähenduses. Jällegi väga paljud minuealised inimesed mäletavad sellist defitsiitset ja väga kitsas ringkonnas levitatavat ajakirja Ameerika. Ja nüüd ongi ta nõukogude liidus ja Ühendriikide saatkonnas teeb sõda oma tööd. Ja järgneva puhul ei ole kuskil kirjas, kuivõrd oli seal Nõukogude luure käsi, mändius. Aga tunne on selline, et kui poleks olnud, oleks ka järgnevaid sündmusi. Igatahes 1948. aastal veebruaris Ta teatab, et kavatseb abielluda ühe ooperilaulja ka tegemist ei ole kaugeltki mitte esimese järgu tähega, aga inimesega kas ikkagi seal töötab ja selle mehe nimi oli, lapsin ning tahab jääda elama nõukogude Liitu. Naerusaadav Ta ei saanud see idee abielluda, tekkida kuskilt laest, ilmselt inimesed tegid plaane. Ja pole mitte mingisugust kahtlust, et 47. aastal või juba 46., kus see lugu algas olid Nõukogude Liidu julgeoleku organid seda suhet hoidnud luubi all. Meil oli paari näitlejannaga see lugu analoogiline lugu ja kas siin pole mitte mingisugust kahtlust, et sellele ooperilauljale tehti selgeks, kuidas ta peab edasipidi toimima? Igatahes meie jaoks on oluline, et ta jääbki nõukogude liit. Ja kuidas ma seda siis praegu formuleerimas ongi poliitilise varjupaiga paluline, palun nõukogude liidus poliitilist varjupaika. Täiesti enneolematu lugu, tegemist pole ju mitte mingisuguse juhuslikult Nõukogude Liitu sõitnud inimesega, vaid Ameerika Ühendriikide saatkonnas tavaametnikuga ja ametnikuga, kes oli seotud luurega. Muidugi üsna pea saata Nõukogude Liidu kodakondsuse ja arusaadav, et selline sündmus ei saanud jääda tamata Nõukogude propagandistid poolt, nii et sellest kirjutati, sõda levitati. See oli kõigile veel kord teada sündmus, kuidas siis inimene muidugi nõu kodanlikus variandis eelistas siis seda vabat demokraatliku nõukogude maad Ameerika Ühendriikidele. Ja ei ole üldsegi välistatud, et vot selles propagandistlik, kus koos ja mõned autorid väidavad, et see toimus Stalini isiklikul käsul. Otsus vändata film, mis tugineksid sellele reaalselt aset leidnud sündmusele kusjuures ja sellest on kirjutanud tatud erinevate autorite poolt olevat jõukar olnud selle vastu, temal on tõesti armastus, ta ei taha, et see muudetakse mingisuguseks filmi looks. Filmi pealkirjaks pidigi saama hüvasti Ameerika, et oleks kõigil selge millegal tegemist. Ja selle Annabel pükkeri rolli oligi kutsutud Lilia kritšenko. Nii et meid huvitav Lilia, kritšenkopidi seda rolli mängima veelgi aktuaalsemaks teema või see vajadus või nagu niisugune tung seda filmi vändata tekkis pärast seda, kui 49. aastal ilmub raamat ja see raamat, kandiski, pealkirjad, tõde Ameerika diplomaatidest, nõme võime arvata, milline see tõde oli. Et kõik oli selleks valmis, et seda filmi vändata ja et see film jõuaks peatselt ekraanidele, no paremat nagu propagandistlik unisust materjali ekraniseerimiseks kooli raske leida. Milline siis pidi olema filmi sisu hästi lühidalt. Tegevus pidi algama 45. aastal. Ja noor Ameerika ajakirjanik filmivariandis oli ta nimi Anna Bedford. Saadetakse tööle Nõukogude Liitu, saatkonda jääb natukene ajas, toodi siis sündmus varasemaks ja ta saabub Moskvasse täpselt sel päeval, kui seal tähistab takses võitu fašismi üle, nii et niisugused suured pidustused. Selline atmosfäär, mis iseloomustab ka suurt sündmust, kuidas nõukogudemaasõda tähistab ja seal punasel väljakul tutvuda ühe professoriga Nõukogude inimesega, kes on muidugi avali südamega ja kutsub ta endale külla. Ööga normaalne inimestevaheline suhe, aga loomulikult Ameerika saatkonna juhid otsustavad selle ära kasutada ja nõuavad rätta, hakkaks sellelt professorilt siis igasugust informatsiooni välja pigistama. Siis mõõdu. Ühendriikide saatkonda saabub uus saadik kutsub kõik kokku, tegemist on endise sõjaväelasega ja annab siis juhiseid, millega saatkonna töötajad peavad tegelema. Ja esimene või peamine, ja ainus ülesanne ongi koguma luureandmeid ja tegelema nõukogude vastase kihutustööga. Ja nüüd anna, muidugi pole sellega rahul, tema tahab ikka ausalt seda kõike kirjeldada, mida ta nõukogude maal näeb. Ja ta käib ära ka Ukrainas ja Armeenias, paneb muidugi kõik selle kirja selle elu, kuidas seal kõik õitseb ja kui ilus see kõik on, seda me võime ette kujutada. Muidugi saatkonnas köit kirjutatakse ringi nii et kõik, mis on tal valge, tehakse mustaks ja vastupidi. Ja mitte keegi teda muidugi ei toeta, aga seal saatkonnas on üks mees, kes siis jagab tema neid seisukohti ka väga pikalt sellel peatuma, aga hiljem see mees tapetakse ja nüüd annab Petwordilt nõutakse et ta kirjutaks ühe raamatu, kus ta tõestaks, kommunistid ehk nõukogude võim selle mehe tappis ja vot siis on neid kõik rakelda, ei suuda välja kannatada ja lahkub saatkonnast. Ja vot see on nüüd materjal, mis jõuti jäädvustada lindile, nii et nii palju jõuti siis seda stsenaariumit realiseerida. Ja edasi muidugi pidi ta saama nõukogudele kodakondsuse. Nonii, nagu ka läks ja kirjutama ausaid raamatuid ja paljastama Ameerika diplomaate ka, nii nagu läks. Ja leidma Nõukogude liidus endale uue koduma elama, seal õnnelikult rahulikult töötama. Ja mis olid stsenaariumi järgi selle filmi nisukene sümboolne lõpp? Ta pidi meenutama natuke sõda lugu vähemalt vaatajatele, jätma aru, saama, kinnitama seda paralleele, seal olid mitmed niisugust taotlesid ette nähtud, et see oleks kõigile arusaadav. Filmiga tsirkus, las meie kuulajad mäletavad, tegemist oli ju täpselt samuti ühe välismaa inimesega tsirkuse näitlejaga testiga. Kes siis valib nõukogude maa enesele uueks kodumaaks ja saab seal õnnelikuks? Ütleme ära ka, kes oli selle filmi režissööriks tuntud nimi, šenko on kirjutatud ta piinlas väga pikalt sõda stsenaariumit kop pannes. Ja miks see film jäi lõpetamata, selle kohta on väga palju erinevaid versioone. Nagu sageli täpselt öelda on seda väga raskel ja kui mõelda nüüd sellele materjalile, mis jõudis filmilindile või sellele tegevusele, siis on ju peamiselt Ameerika Ühendriikide saatkond ja need tegelased, kes olid just nimelt saatkonnas ametites ja need on kujutatud no niivõrd karikatuursetena et töö, mingisugune niisugune dokumentaalsus, mis oli ju selle filmi eesmärk, taju baseerus nagu tegelikult toimunud loole ja seega oleks pidanud vähemalt kuidagigi olema niisugune dokument taalne või vähemalt mingis mõttes meenutama seda reaalsust siis need kujud kukkusid välja niivõrd karikatuursetena, et leitakse, et see ei toimi seal üks versioon. Aga on ka niisugune variant ja selle toob ära Sergei Lubimov oma mälestusteraamatus. Ja ta ütleb, et kui Stalinile esitati 51. aasta valmivate filmide nimekiri ja siit me näeme, et Stalin mitte ainult ei tee aasta jooksvat kontrolli ja järelkontrolli, vaid ka eelkontrolli, nii et talle näidatakse ka plaani, mis on siis kavas filmiekraanidele tuua siis väidetavalt veel kord Liu piimovi sõnade järgi olevat ta öelnud, et kui ta reetis, pidades silmas prototüüpi reetis oma koduma, siis võib ta reeta ka uue koduma. Stalini ühes sellest lausest võis olla piisav põhjus nendele, kes pidid otsustama, kas seda filmi jätkata, kasta, tuua ekraanidele või mitte. Tavaliselt taolised poolikute osad hävitati. Kuid antud juhul materjal säilus arhiivis. Ja siin on pikk lugu, ega taas 1995. aastal otsustatakse lend fragmentide alusel panna siis lõik kokku. Annabel piukker oli veel elus? Jaa, ta olevat väljendanud väga suurt protesti, vastuseisu sellele. Kuid seda kõike muidugi ignoreeriti. Ja esmakordselt näidati 1996. aastal koos kommentaaridega, nii et need kaadrid on säilinud. Nüüd, mis siis puudutab Annabel piukkerid, siis ta suri 1998. aastal. Nüüd kui vaadata Ta Stalini eluajal Lilia kritsenkoteisi film, siis võib-olla tasub mainida kahte biograafilist filmi. Nad on päris huvitavad. Üks neist valmib 51. aastal Pealkirja, Belinski ja teine 1952. aastal ja see on Rinski karssakov. Siis on võib-olla meie kuulajad selle huvitav ja tuletan meelde, et teda võib näha ka selles 58. aasta filmis Šafar vastu tahtmist, millest meil oli ka juttu. Ja kui keegi seda filmi mäletab, siis Lilia kritšenko on seal vanema rollis, nii et kui see, see sahvrist nüüd juba ülemuse rolli satub sinna haiglasse kõik need seiklused Sisvotsiaalsem, et tõde on tema väiksemaid roll on tal peaaegu 1980.-te aastate lõpuni. Ja tema surmadaatumiks on 1989. aasta ja üheksas jaanuar. Aga kuna tegemist on ikkagi väga kuulsa lauljannaga, siis ma mõtlesin, et lõpetuseks muidu ei ole ju ilus, kiidame teda kui lauljagnat. Aga võiksime ka siis kuulata tema esituses laulu Kuret ja sellega tänaga lõpetada.