Müstiline Venemaa. Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile, jätkame ikka oma filminäitlejanna blokiga. Ja eelmine kord olid meil kaks nimekad näitlejannad Maria parabalava ja Lilia kretsenko kuid vaatamata sellele, et nad olid mänginud rohkem kui 40-st filmis, ega nad vähemalt Stalini ajal ja eriti pärjatud ei olnud. Muidugi, kui vaadata hilisemat aega, siis näiteks varia parabanova oli juba soliidses eas Vene Föderatsiooni rahvakunstnik. No see on ikka väga kõrge aunimetus, kui mõelda nendele aastatele, siis ka Eesti NSV-s tol ajal ju nii palju Nõukogude Liidu rahvakunstnik ju polnud, nii et tegemist on tõesti olulise esiletõstmisega ja juba 70.-st aastast oli taga teeneline kunstnik, nii et enne süsteelenele pärast rahvakunstnik Vene Föderatsiooni, mitte Nõukogude Liidu sinuga oma astmete vaev. Ja kui vaadata kritsenkot, siis ka tema on Vene Föderatsiooni rahvakunstnik alates 57.-st aastast. Kuid meid huvitaval ajajärgul, kui valitsus Stahlil ju suuremaid preemiaid, aga selleks oligi Stalini preemia erinevad järgud neil ei olnud. Täna aga tuleb meil näitlejanna, kes on pälvinud kaks Stalini preemiat, seega võimu poolt taela pandud näitlejanna ja tema nimi on Niina Alisson. Kuid mis on võib-olla ninali Sava puhul veelgi olulisem kui need Stalini preemiat, see on tema eriline positsioon Vene kinokunstis, kui seda võib nii üldse öelda. Ja ta kuulub nende näitlejannad hulka, kellele on all tiitel saatuslik naine. Ja tema kohta on kirjutatud väga huvitavalt. Ja kui tema fotot vaadata, siis võib-olla ka kindel, et need kirjeldused võisid vastata tegelikkusele, seal ei saanudki olla midagi muud. Ja näiteks üks hinnang on enam-vähem selline, aga neid on väga palju. Ja sisuliselt nad kõik kattuvad. Igatahes on tema kohta öeldud, et tema läheduses mehed põlesid ära lahtise tulega täpselt nii nagu ööliblikad. Ja nad ei pidanud vastu tema ilule temperamendile ja kiirele. Ja kui keegi meie kuulajatest tahab selles veenduda, siis tõenäoliselt saab tema pilt olema ka Facebooki lehel Müstilise Venemaalehel. Sealt võib ju vaadata, vaadata tema silmi. Ja tõesti, kuigi 100 inimestel on, meie, see asi ei ole ja ei ole ammu. Aga see pilk on niivõrd lummav nii tõesti erilise iluga kuidagi silma paistnud inimene ja tunda, et see ilu ei ole mitte ainult Välinevaid midagi seest, kirgablisukes, sala pärast ja jõulist, nii et ilmaasjata pole tõesti ja ei hakka ju väga tema isiklikul elul peatuma. Ja ega sealt all ju neid kavalere nii palju ei ole, nagu meil mõnel näitlejanna oli elataris pikalt õnnelikus abielus, aga näitemasse lootused tult armunud mehi läbipõlenud mehi olevat olnud ikkagi kümneid võib-olla veelgi rohkem. Aga alustame nii, nagu me oleme seda ikka teinud, nimetama äraga tema sünniaasta, siis on enam-vähem selge. Kui hiljem tuleb juttu nendest filmidest, kus ta on mänginud siis saab ka välja arvutada, kes seda soovib, kui vana ta parajasti oli? Sündis ta 1918. Ja Kiievis ning juba noorest ilmselt huvi teatri vastu kino vastu, sellepärast et hakkab mängima Kiievi lasteteatris. Ja seejärel astub kinematograafia instituuti, nii et sellesse kuulsasse instituut ja juba õpingute ajal osaleb filmis, mis toobki talle üleliidulise kuulsuse ja selle filmi pealkiri on kaasavarata pruut. Film valmib 1936. aastal ja on arusaadav. Kes on see tor, kelle teos on selle filmi aluseks. Häidentsa Ostrovski samanimeline näidend. Ning Niina Alissova mängibki selles filmis Larissa peategelast ja filmisisulist pole mõtet pikemalt ümber jutustada. Enam-vähem on see kõik selge. Ja üsna hiljuti on ju ka see näidend olnud, meie laulad. Nii et Vastme kuulajad teavad enam-vähem, milline vähemalt enam-vähem milline on selle filmi sisu. Üldiselt võtad kriitikas selle filmi vastu väga soojalt ja antud filmi puhul tuleb lisada veel ka seda, et mitte ainult nõukogude liidus, vaid ka väljapoolt näidata takse seda filmiga välismaal. Ja et sellele filmile antakse tõesti hea hinnang. Seda kinnitab ka fakt, et 1937. aastal Pariisi maailma seal saab ta kuldmedali. Saan ikkagi suur rahvusvaheline tunnustus ja arusaadav, konnalis ava on talla veel tudeng, siis ilm oluline roll, ilmselt väga paljude teenekate näitlejannad, unistus sõda, mängida tuntud lavastaja ja väidetavalt Alissa õliga pillasema muidugi julgegi esitada oma kandidatuuri konkursile käibesse valik. Ja alles siis, kui esimene ring nagu ei anna tulemust jääda rahule. Ja keegi olevat, kes oli selle filmiga kuidagi seotud Dallases augu pähe rääkinud, hätta ikkagi ka osa läks või vähemalt esitaks oma kandidatuuri heasse valik langebki temale. Ning arusaadav pärast esilinastust tundmatu üliõpilane muutub õle Liiduliseks suureks kuulsuseks. Samal aastal valmib veel üks film, milles Niina Alyssa on üks peaosa ja see on muusikaline film, niiet ilusa muusikaga ja selle filmi pealkiri on armastuse iseärasustest. Niisugune lõbus pealkiri. Ja film jutustab kahest sõbrannast sõidavad puhkama, grimmi ja tutvuvad seal kahe noormehega, kaks neiut tutvuvad kahe noormehega, siis on arusaadav, seal on armumine. Ja nagu vahetevahel elus juhtub, kui noormehed tahavad neidude südameid võita, siis kipuvad nad ennast ehtima võõraste sulgedega. Tegemist on ju lõbusa filmiga ja vahetavad oma elukutsed üksnest noormeestest on purilendur ja teine on poeet, aga kuidagi ilmselt tuleb välja, et pigem neiud eelistaksid oma sümpaatiat, et näha mitte ütleme konkreetselt, mitte purilenduri nõuet poeedina ja vastupidi ja siis nad need rollid vahetavad ja nagu ikka, kui rollid on segamini läinud ja me näeme, et see on peaaegu kõikide nende komöödiate põhiliin, millest meil juttu olnud olnud. Kas ülemus muutub autojuhiks ja autojuht sõrmuseks, poeg purilenduriks igatahes igasugused naljakad seiklused. Ja miks seda filmi tasub vaadata juba ainuüksi sellepärast, et veel kord veenduda, kui võluv inimene ninaalissova olla. Juttu ühest filmist, mis jõudnudki ekraanidele. Neid oli ka. Ja selle filmi pealkiri oli uus moskva. No ja kahe lausega tuletame meelde, et tegemist oli ühe noore mehega, kes oli tinglikult valmistanud Moskva maketti, mis siis peaaegu nagu elustus ja siis ta jalutab selles ulmelise tuleviku Moskvas. Ja Niina Liisova mängis selles filmis peakangelanna, et seal on nagu kaks nisukest paari soojat. Ja see film ei jõuagi ekraanidele, nii et selles filmis võib teda näha ainult tagantjärele, aga tol ajal inimesed teda seal muidugi ei näinud. Ja samal ajal kui käisid selle filmivõtted, see oli 1938. aasta lõpetab ta instituudi. Ja need tuleb jälle üks oluline film tagantjärgi muidugi seal filme ja maantee mingisugust erilist tähtsust, aga meie kontekstis ta oluline sellepärast rolli eest selles filmis saabki Alissa oma esimese Stalini preemia saanud teise järgu preemia. Eas film jõuab ekraanidele 1940. aastal ja kannab küllaltki ootamatult pealt. Võib-olla ka nii ootamatu ei ole, aga ei saagi aru. Esmapilgul, millega on tegemist, selle filmi pealkiri on tursunud. No võib-olla need inimesed, kes on rohkem kursis Kesk-Aasia vabariikide riikide eluga eluoluga, teavad, et tegemist on kohaliku piirkonna eesnimega. Tur sun. Ja see film valmibki Ashabadi kinostuudios ja teda seal Alyssa mängib. Ta on üks noor kolhoosiktar ja tema nimi ongi tursunud. Vot siit selle filmi pealkiri. Ja millega sajaturson silma paistab Kesk-Aasia vabariigid, mida nad seal kasvatavad enam-vähem seda kõik teame puuvill. Nii et ka nõukogude ajal on see ju väga oluline teema, kõik saadetakse seda koristama, kuni tänapäevani need probleemid, lapsed, üliõpilased, kõik see on meile enam-vähem tuntud. Ja need tur sun siis leiuta, tahab mingisuguse uue viisi, kuidas puuvilla koristada. Ja tema tööviljakus kasvab neli korda. Niisugune tüüpiline nõukogude filmis. Noor naine, Novskolhoositar saab hakkama väga kangelasliku teoga. Aga milles on siis selle filmi intriig? Ta on abielus ja kõik oleks nagu korras. Kuid selle asemel, et rõõmustada tema mees on pigem kuidagi Kadetseja ja tal on nisugune tunne. Ta arvab, et nüansse edukus tõmbab tema saavutustele kriipsu peale. Nii et mõlemad on nagu eesrindlased, aga tuleb välja, et naine on tublim kui mees. Ja nüüd nende vahel puhkeb tüli. Ja mees ajab tur sunni kodunt välja. Kässis taolises situatsioonis sekkub nõukogu kontekstis komsomoliorganisatsioon ametiühinguorganisatsioon. Seda me ju teame ka hilisemast ajast, kui peretülide puhul kutsuti inimene, kas ametiühingu koosolekule partei liikmed parteikoosolekule õpetati neid, kuidas siis pereelu peab õigete reeglite järgi elama. Siin täpselt samuti toimub komsomoli kaasalak iraad, mehe käitumine mõistetakse ka. Ja kui juba konsool mõistab hukka, siis inimene saab ka aru, et midagi on valesti tehtud ja kutsub tur sunni tagasi, Nad lepivad ära. Ja nüüd lõpebki film niisukese idüllilist järeldusega. Et abikaasa mees on tohutult edukas, sellepärast ta võidab ühe ratsanike ratsutamisvõistluse parematšigi nimele, nii et ka tema on esimene ja usun, tema abikaasa kutsutakse Moskvasse, ta saaks osaleda eesrindlike kolhoosnike Kongressil. Eks võib-olla võiks vaadata, ega mingit muud põhjust ei ole. Juba ainuüksi see Švee ütleb meile, tegemist on sellise filmiga, nagu ta on, aga ikkagi jällegi, kes tunnevad huvi propaganda vastu, kes tunnevad huvi tolle aja maailma vastusele konteksti vastu, sealt muidugi midagi saavad. Aga peamine põhjus selle filmi vaatamiseks võiksid olla ainult nina Liisova ja kuidas talle sobivad kohalikud rahvariided. Nii et seal oleks võib-olla see põhjus, miks seda filmi tasub vaadata, ega seal midagi muud midagi muud, mis oleks siis selle filmi kuidagi viinud, kinoklassika hulka ju ei ole, aga me näeme, et see propagandistlik väärtus tolle aja kontekstis oli ikkagi nii suur, et Stalini preemia selle filmi hästi tuli ja ei tulnud Ta ainult alla, vaid ka kollektiivile, seal on režissöör ja teised, kes siis pärjati Stalini preemiaga. Nina Liisuvad võib näha ka mitmes sõja ajal valminud filmis ja võib-olla mõned suuremad rollid mainima siis lihtsalt ainult need neid filme on natukene rohkem. Oli 1943. aastal valminud film Vikerkaar. Ja selle filmi aluseks oli Wanda Vassilevski jutustus. Temast oleme me kunagi päris pikalt rääkinud Poola päritolu progressiivne kirjanik pärjatud, nii et oluline nimi. Ja kuigi selle filmi pealkiri viitab nagu mingile helgusele ikkagi Vikerkaar, ilusad värvid, siis jutustus on ikkagi väga sünge sündmusega, traagilised leiavad nad aset Ukrainas ja seal on üks naine ukraina naine. Ta ei ole nüüd küll esimeses nooruses ja ta liitub partisanidega, nii et filmisündmus on sõjaaeg, liitub partisanidega ja mängib seda rolli üks näitlejanna, kes on üsna oluline nimi ja ilmselt me peame ka tema juurde tulema Natalja usus Vui väga omapärase perekonnanimega. Ja võetakse ta sakslaste poolt muidugi kinni ja siis demonstreeritakse, vaata kuidas teda piinatakse. Kuidas ta laps tapetakse, ei hakka seda kõike kirjeldama. Aga kogu seda informatsiooni, mida sakslased loodavad tema käest kätte saada, seda nad ei saa. Sangarliku peab kogu selle piinamise vastujahu, kub niisukese süžeega film. Ja me teame, et sõja ajal väga paljud nendest filmidest valmisidki sealsamas ažhabadis näiteks. Ja siin on üks niisugune huvitav seigakena. Et stsenaariumi järgi leidsid need sündmused aset talvel, son väga tihti, nii et kuin aidatakse neid piinajaid ja kurjategijaid, siis talv annab ju igasuguseid võimalusi inimene paljalt saata lume peale. Ärme hakka neid detaile veel kord kirjeldama. Ja Ashabadi lund on muidugi leida suhtest raske, võib-olla kuskil natukene kaugemal mägedes, aga väidetavalt kui filmiti ja mingid stseenid olevat filmitud staadionil, siis lumena kasutati soola, niiet puistab paks soolakiht kuskile maha ja see jättis niisuguse mulje, et tegemist on talvise ajaga. No muidugi, inimesed olid vastavalt riidesse, võib arvata, et võtete ajal oli neil päris palav. Ja nina Liisoval pole selles filmis mitte pearoll, aga küllaltki oluline kõrvalroll on seal Nõukogude komandöri kallim, võiks vist seda nii nimetada. Selle filmi pooldaks peatuda veel ühel seigal, mis viib meid natukene kõrvale ja kõrvale, sellepärast et meesnäitlejatest me ju praegu ei räägi. Aga ilmselt sellest inimesest pole meil ka hiljem põhjust rääkida. Kurigi Ta on mänginud kümnetes-kümnetes-kümnetes filmides. Ja miks tahaks paari lausega ikkagi selle kõrvalpõike teha? Sellepärast, ja tuletan veel kord meelde, et see filmi valmib sõja ajal. On see mees rollis, mida ju mängisid hilisemal ajal valdavalt näitlejad käes, pärinesid Eestist, Lätist, Leedust ja meil enne oli see roll juba niigi selge. See oli ašisti roll. Ja selles filmis mängibki 100 pea sakslast, seda kõige halvemat sakslast, kes siis seda partisani seal piinab. Hans Kleering. Ja miks ma tahtsin Hanscleeringol peatuda veel kord, vaevalt, meil tuleb temast hiljem jutt, Tom. Aga tekib tõesti küsimus, et sõja ajal ja kust järsku sakslanna ja valdava osa sakslasi me ju teame nende saatust, volgasakslaste saatust, teiste sakslaste saatust väga paljud juba teeritud 37. aastal, rääkimata sõja ajast, et kuidas siis järsku niimoodi, et ühte ikkagi väga olulist rolli selles filmis mängib Saksa päritolu näitleja on tegemist sõjavangiga või kuidas? Ja Ta on muidugi loomulikult Saksamaal sündinud ja 20.-te teisel poolel liitus Saksamaa kommunistliku parteiga. Ja 31. aastal ühe delegatsiooni koosseisus külastab Nõukogude liitu, kõik see talle nii väga meeldib niikuinii juba maailmavaade on selline. Ta otsustab nõukogude liitu jääda, nii et kodumaale tagasi ta enam ei. Kunstnikuna ja on üks nendest Nõukogude Liitu jäänutest, neid oli päris palju, kes kas põgenesid või jäid Nõukogude Liitu. Muidugi mitte nisukesi tegelasi, nagu meil oli alles hiljuti üks näitlejanna, kes kehastas ühte Ameerika saatkonnas töötanud inimest. Need on muidugi erandlikud juhtumid. Aga taolisi on ju küllaltki palju ja mitme nende saatus on erakordselt kurb. 37. 38. arreteeritakse süüdistatuna spionaažis. Aga Hanscleeringi elulookäik on diametraalselt erinev. Üsna pea juhib ta juba Moskva Raadio saksakeelset toimetust propagandatoimetust. Ja 1936. aastal saab ka Nõukogude Liidu kodakondsuse. Ja ilmselt ta on ka Hitleri-aegsel Saksamaale. Nonii, pinnuks silmas, et ta paigutatakse sellesse nimekirja, kus on kõige tagaotsitava nõukogude kodanikud, kes siis tuleb kinni püüda ja mis nendega teha, on arusaadav. Ja kui meie kuulajad mäletavad kunagi oli meil juttu niisukesest raadio häälest, nagu levitan, väga kuulus nimi. Ei olnud nõukogude maal vist ühtegi inimest, kes tema hääletämbrit ära ei tundnud. Ja Hans klering on siis selles samas nimekirjas. Ja pärast sõda sõja vastu läheb ka minuealistel vähemalt kuulajatel meelde, et Saksa demokraatlikus vabariigis oli selline kinostuudio nagu Defa. Ja Kleering oli selle eesotsas, nii et kui vaadata, kui palju ta veel seal filmides mängis siis need tõesti on üle 150, nii et nisukene huvid, tav tarsoon, väikene kõrvalpõige. Et siis tulla jällegi ninaalissova juurde tagasi, aga seda väikest kõrval paljalt oli meil lihtsalt vaja, et joonistada välja veel üks saatus tollele ajastule väga iseloomulik, aga erand, mis kinnitas reegleid. Veel üks sõjaaegne film, milles nina Liisoval oli küllaltki oluline roll, kandis pealkirja kahevõitlus. Ta on küllaltki huvitav oma süžee poolest, käsi eriti palju ei vändatud, sõja ajal. Ei räägita sellest, kuidas nõukogude teadlased on leiutanud ühe uue imerelva, nii et mitte ainult sakslased ei töötanud välja imerelvi vaid ka nõukogude pool. Ja need viiakse relv rindele katsetamiseks. Nii arusaadavalt saksa luure tahab seda kõikide vahenditega kätte saada, vot siis toimubki see kahevõitlus. Nii et filmi pealkiri illustreerib meile seda, mis seal toimus. Unustasin öelda, et oma teise Stalini preemia ja just nimelt esimese järgu preemia saegi Alyssa rolli ees selles filmis Vikerkaar. Nii et tegin kõrval paikeselle mees näitle juurte ja see jäi, jäi ütlemata sõjajärgsetest Niinal iso filmidest, need on hästi palju, võiks nimetada vast mõned, millele tasub natukene rohkem tähelepanu pöörata, kuigi vaadatavast neid ei ole eriti mõtet. See on 47. aastal valminud film. Teemandit jutustab film ühestki Alogist, nii et tegemist on sõjajärgse ajaga. Nad kõik need tegelased tulevad reeglina rindelt tagasi ja jätkavad seda katkenud tööd. Ja juba pealkiri ütleb neile, et mida need geoloogid otsivate mantleid. Nii et päris palju loodus, igasuguseid võtteid. Ja mitte keegi ei usu seda tema versiooni, tema variante, kus näit peaks otsima mingi hetk, muutub ta suisa naerualuseks. Kolleegid, teised dialoogid ei ole seda meelt üldsegi. Ja täpselt samuti naerualune on ka tema pruut ja seda inimest mängibki Aliisova kuid, ja arusaadav film taolise süžeega saab lõppeda ainult õnnelikult. Nii et lõpuks leitakse see rikkalik leiukoht, millele just nimelt tema viitas ja on meile tõestatud, et niisugused ideed ikkagi lõpptulemusena realiseeruvad. Kangelane, noormees ja Alissa on tema partner. Ja vast oma viimaseks Stalini aegseks filmiks on film, kus teda võib ka näha. Ja see on 49. aastal ekraanidele jõudnud film pealkirjaga akadeemik Ivan Pavlov. Kellesse film räägib, on selge, akadeemik Pavalalist. See nimi on eriti meile, kes me käisime nõukogude ajal koolis tuttav ja nina lisa, on seal üks üliõpilane käes. Professori ideid jagab positiivne kangelane. Küllaltki sageli võib teda näha 60.-te aastate filmides, neid on päris palju, jällegi kõigil neil peatuda pole aega. Ja ega tal seal enam nisukesi väga kandvaid suuri rolle polegi. No võib-olla üks film ja isegi mitte võib-olla, vaid seda filmi tuleks kindlasti mainida, kus tal on vaike rollikena ja mitte niivõrd sellepärast, et tema seda rolli mängib, kuivõrd sellepärast, et tegemist on erakordselt olulise filmiga. Ja see on Sergei paranžanovi film, unustatud esivanemate varjud. Ja ainuüksi üks tsitaat üks viide ühele autoriteedile, mis annab meile juba põhjuse seda filmi vaadata ja tõenäoliselt, kui kõik läheb plaanipäraselt, saab ta olema ka meie Facebooki lehel. See on üks tänapäeva kaasaja väljapaistvamaid režissööre Emir, kus tuuritsa, kes on selle filmi kohta öelnud, et see on tänase päeva seisuga üldse maailma parim film ja parimad filmi, kuis film Sergei parantšanovi unustatud esivanemate varjud polevat tema näinud, võib olevat tehtud isegi ta ei piirdumit ainult oma nähtud filmidega. Vot niisugune järeldus. Jaanina Alissa val on siis selles filmis väikene rollikele. Ning ega eriti suuremaid rolle hilisemal ajal talle ei ole. Ja võib-olla mõned filmid, mida võiks nimetada ja isegi mitte sellepärast, et ta seal mängib, aga nad on ikkagi mingis mõttes märgilise tähendusega filmid, kuigi mitte väga olulised, aga ikkagi. Ja soovi korral, kui keegi on väga suur tema fänn, siis sealt teda ka väikestes rollides näha. Üks neist on aastast 1972. Ja see kannab pealkirja sõitsid trammis Ild ja Petrov. Käsnedelphiatestrafon, kes trammis sõitsid, on ju arusaadav. Nii et selle filmi aluseks olla Kirjanike jutustused ja väljetonid. Ja pandud siis neid seal trammis sõitma, Janet laad, kõik baseeruvad kirjanike loomingus natukene päris huvitav film, aga ilmselt nii palju, kui jõudsin natuke selle filmi kohta vaadata, ega kriitika väga kõrgelt seda filmi Joey hinnanud. Ja teine film, kus veel võib teda näha, aga kardan, et neid on rohkem, lihtsalt kaks tükki said millegipärast välja valitud on 76. aastal valminud film küllaltki omapärase pealkirjaga magus naine, aga las selle filmi sisu jääb saladuseks, nii et kui keegi tahab vaadata, kui magus naine on, siis võib ju seda filmi vaadata. Aga juba hoiatan ette, ka vastus sealt ju ei leia. Ja tema viimaseks filmiks jäigi 1995. aastal valminud komöödia niisukese vallata Pealkirjaga Sirli Mirli. Ning järgmisel aastal 1996. aastal Niina Alyssa lahkubki meie hulgast. Mis nüüd puudutab tema järglasi, siis paari lausega võib ju ka nendel peatuda, mitte lihtsalt ei või, vaid suisa peab. Sellepärast et nad mõlemad on seotud kinomaailmaga, nii et jätkavad oma ema poolt käidud teed. Ja poeg Vadim on tuntud aparaator, nii et tema loomingut leiab ja tema kätt võib näha mitmete filmide juures. Kuid mis nüüd kuulsust ja tuntust puudutab, siis suurem nimi on tütar Larissa kes kannab Alissa mehe perekonnanimi Kadornikova. Ja tegemist on tõesti ühe erakordselt nimed ka näitlejannaga. Ja tema puhul täpselt samuti nagu ema on iseloomustatud enam-vähem samalaadsete lausetega, et tema iludema šarm. Et need olid vastupandamatud jällegi kes soovib, võib ju vaadata, kuidas ta välja näeb, otsida mõned filmid ülesse, kus ta mänginud. Ja kuigi nõukogude ajal ju kroonika taolisi ajakirju ei ilmunud siis inimesed tundsid ju täpselt sama palju või sama suurt huvi staaride elu vastu. Ja Need kõmu lihtsalt lood olid vähemalt suurtes linnades, aga ka väiksemates, no eriti, kus elasid need kangelased, tegelased Moskvat tol ajal, Leningrad, need olid tuntud ja võib-olla vahe tänase päevaga seisnebki selles, tegemist oli tõeliste staaridega. Ja see seondub Kalarissaga üks kõmulist lugu, ta oli siis 18, aastan kino, Madograafia instituudid, tudeng ja tema armulugu temast muidugi vanema kunstnik Ilja glasunooviga oli midagi sellist, milles tol ajal kõik rääkisid infort kõrvalt. On õige sõna, aga saaliks kõmulisi lugusi. 40 Nov tol ajal väga nimekas kunstnik ja noor kaunitar, üliõpilane, nii et sellest on väga palju juttu. Ja kui keegi nende asjade ja mitte ainult nende asjade vastu huvi tunneb, siis ta on oma 70. juubeli puhul kas season nüüd otsena või mitte. Aga avaldanud ka raamatu, kus on väga põnevalt tulevad kõikidest nendest asjadest, mis puudutavad tema elulookäiku ja ema eluloo käiku, nii et sealt leiab ka väga palju huvitavat materjaliga ema kohtaga. Jama nende suhete kohta räägib ka pikalt oma sellest armulaarstil jagasunowigamisse olevat kolm aastat kestnud. Nii et kõik see on seal olemas, aga see kõik on teisejärguline. Hoopis olulisem on see, et mainitud Sergei Baranov pidas teda oma lemmiknäitlejaks. Ja kui need keegi meie kuulajatest vaatab või meenutab seda filmi unustatud esivanemate varjud siis Tal on seal tunduvalt suurem roll kui emal. Aga meie kangelanna täna oli ikkagi ema, mitte tütar. Ja tegemist on ju ka suurepärase lauljaga ja selle kinnituseks ja tänaseks lõpetuseks võiks tema esituses kuulata romanssi sellest filmist kaasavarata pruut.