Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord rääkisime väga huvitavast ja väga kaunist näitlejannast, keda on kutsutud ka saatuslikuks Niina Alissa vast tema filmidest ja natukene nagu me oleme seda ikka teinud ka elukäigust. Ning kui meil oli 1943. aasta film film Vikerkaar kus tal oli kõrvalosa ja teame, et see film pälvis mitu Stalini preemiat, mitte filmisemituvaid inimesed, kes olid selle filmiga seotud siis jõudsime mainida selle filmi, peaosas mängis näitlejannad tehes oli pärjatud tunduvalt rohkem kunina Alissova. Ja andsime välja ka lubaduse. Räägime tänadas natukene pikemalt ja selle näitlejanna nimi on Natalja viis. Et tegemist on tänase päevani väga austatud näitlejannaga, seda kinnitab kas või fakt, et ta on jäädvustatud postmargil. Ega neid näitlejaid ju väga palju ei ole. See Mark, kuna meil kunagi filateelia natukene oli, ilmus 1998. aastal Ukrainas. Ei, ja kui oli mõõdumas laenlaseks ümmargune daatum, see oli aasta 2008 siis mõõdustama sünnist 110 aastat ja Ukrainas tähistanud seda sündmust riiklikul tasandil. See annab meile ka juba viita, et tema looming, aga ka sünnikoht on seotud Ukrainaga. Ja kui aastal 2008 tähistati 100 kümnendat sünniaastat, siis pole ka väga raske välja arvutada tema sunni. Aga et oleks natukene lihtsam, siis ütleme ka selle ära, see on 1898. Nii et kuulub natukene vanemasse põlvkonda, sellepärast et nüüd mitmed eelmised Leonard, kes meil olid nende sünnidaatum paiknes seal kuskil revolutsiooni aegsetes või järgsetes aastates. Ja tema karjäär algabki teatrilavadel, see on juba 1920.-te aastate keskpaik, on ta mänginud väga olulisi rolle, jaamit väikestes teatrites, slaid juhtivates, nii Odessas, kul, Harkovis. Aga Harkofon, tol ajal veel Ukraina pealinn. Ja sealt saab ta ka juhtivaks näit laksust väga huvitavas teatris, teatris, mille on rajanud less Kurbas. Võib-olla see nimi tänapäeval ei ütle midagi väga paljudele meie kuulajatest, kuid mis puudutab teatrimaailma ja seda ring kondaja, neid inimesi, siis see nimi peaks olema tuntud väga suureks. Prementaator. Ja tema tegevuse hiilgeaeg paikneb 20.-te keskpaigas ja see on ajajärk. Kui viiakse läbi või on kehtestatud, tuleb välja kuulutatud ametlikult Ukrai naliseerimise kampaania. No mida sa tol ajal tähendas? Neid kampaaniaid on olnud erinevas variandis ka sõjajärgsel ajal, aga mitte nii intensiivselt ja eriti puudutas see Ukrainat. Idee oli, tuleb mehitada enamus ametiposte rahvusliku kaadriga, nii et mingis mõttes, kuidas ja mingis variandis olid isegi juhused, kus valiku puhul kas määrata inimene juhtivale kohale võeti aluseks just emaldama rahvuslik päritolu ja kui ta oli ukrainlane, siis oli tal juba ainuüksi sellest tulenevalt eelised, teiste ees see kampaania väga kaua ei kesta. Asendub tol ajal käib kampaaniate korras asendu abca paaniaga, mida võiks nimetada natsionalismi vennad sanalistlikuks moonutuseks vene keeles. Sõna Isorašatš kõlab veelgi kuidagi hirmu või süngemalt, kui lihtsalt moonutamine. Ja köik need vahepealsed ettevõtmised tõmmatakse siis koomale, kuulutatakse ekslik, eks vaenulitaks. Ja ka lesk Kurbas aetakse oma teatrist minema. Ta on meie jaoks väga oluline persoon ja seostub näitlejannaga, kellest me täna räägime, sellepärast paari lausega ka tema edasisest elukäigust. 30.-te alguses töötab ta Moskvas ei aastal 1932 algab uus, tema vastane kampaania. Ja nagu tol ajal väga sageli selle märgi, et midagi on õhus, annab esmapilgul mingisugune ajaleheartikkel. Ja kui seal artikli või selle kirjutise all on veel mitmeid allkirju, et tegemist on inimeste kollektiivse pöördumisega, siis oli juba mingisugune pahaendeline märk. Ja ilmubki 32. aastal ajalehes Komsomoletš Ukraime Ukraina komsonor või komnoor. Artikkel millel on 64 tema endise teatri näitleja administratsiooni esindaja allkirjad. Ja mõistetakse seal tema loomingulised meetodid. Milles siis probleem? Ühed inimesed arvavad, et teatrit peab tegema niideised, arvaar natukene teisiti ja kirjutavad artikli, aga 32. aastal, kuigi see ei ole veel 37. aasta oli see ikkagi väga otsene signaal ja märg. Järgnevalt repressioonid. Ja miks oli vaja meel sellel kirjal peatuda, sellepärast et üks 60 näljast all kirjas kuulus ka uusviile. Ja tegemist oli ju tema lemmikõpilaseks, aga kellel olid oma õpetajaga väga tihedat inimlikud ilusad suhted. Ja hiljem on Ušovi jutustanud, mis sundis häda seda allkirja andma. Ja meil, Ansu jällegi üks väga hea näide sellest, milline õhustik nõukogude maal juba 30.-te algusest valitses. Ja selleks ajaks oli Natalja uschwei juba teist korda abielus ja nüüd tuleb veel üks oluline mees tema elulukku, mis määrab väga paljus tema saatust, eriti sõjaeelsel perioodil. Ja see abielu sõlmitakse 1926. aastal. Me ei puuduta tema esimest mees, sellepärast et selles loos ei ole tal mitte mingisugust rolli, see on tema isiklik lugu. Aga meie jaoks on kõik need abielud vajalikud ainult siis, kui nad annavad võimalust paremini seda fooni mõista. Ja tema teise mehe nimi on Mihhaiussennelco ja jällegi. Neid inimesi, kellele see nimi vähemalt Eestis vist midagi ütleb, on väga vähe ja kui midagi ütleb, siis valdavalt kuuluvad nad ilmselt ukraina kogukonna hulka ka. Aga omal ajal oli tegemist väga suure nimega väga nimekas luuletaja. Ja kui vaadata tänapäevaseid hinnanguid temale, siis teda on iseloomustatud lausetega, et tegemist on Ukraina-fu'd, turismialuspanija, aga igatahes juba enne revolutsiooni hakkavad tema luuletused ilmuma ja kahekümnendatel aastatel väga viljakas, väga populaarne luuletaja väga palju esinenud, väga palju on teda trükitud. Ja miks me seda nime ei tea, sellepärast kohe me jõuame nende repressioonide juurde. Aga need inimesed ju kaovad kauad jäädavalt, nende loomingut enam ei avaldata, raamatut korjatakse ära ja alles uuesti hakatakse temast rääkima perestroika ajal siis ilmub ka esmakordselt tuleb pikkade-pikkade aastate tema luulekogumik. Ja 27.-st aastast on neil ka poeg, mida on meil ka vaja teada kindlasti. Ja neid, et mitte väga pikalt Michalzeminemkol peatuda. 37. aastal ta arreteeritakse, tagakiusamised algavad juba 30.-te alguses, aga lõppfaasi jõuavad 37. aastal. Ja inimest, kes ei olnud poliitilise eluga, no mitte kuidagi seotud süüdistatakse ta aktiivses kontrrevolutsioonilises tegevuses. On täiesti murtud ja tunnistab kõik üles. Aga milliste meetoditega need ülestunnistused välja peksti, kasutame seda õiget sõna, see on ju ka üldiselt teada. Ja ei möödu paari kuudki, kui lastakse maha nii et aprillis arreteeritakse, mais lastakse maha. Ja vot need Natalja Uševi ongi hiljem rääkinud, et see allkiri kirjale talt sisu lihtsalt pressitakse välja otseste ähvardustega. Ja kuivõrd aga miks ta peaks tagantjärele ka siin midagi välja mõtlema on ta öelnud talle õeldi otseselt. Et teie mees on põlu all, aga mõelge oma pojale. Ja poeg sündis 27, nüüd meil on 30.-te algus, tegemist on väikese lapsega ja kui ema ähvardatakse ja nõutakse talt mingit allkirja ja just nimelt vihjates poja võimalikule represseerimisele selle väikese lapse siis emasel allkirjaga annad. Ja hiljem kaovad ka tema kaks venda veel üks näide, nii et ühest küljest tulevad Stalini preemiad, aga samas represseeri takse lastakse maha, nees arreteeritakse kaks venda. Hiljem on ta aastaid, kui ta oli juba tuntud nimi püüdnud välja selgitada nende saatust, näiteks on teada pärast seda filmi vikerkaar, mis tegi ta seda esimese kaliibri tähe. On ta kirjutanud Vukovila, paludes mingisugust informatsiooni oma vendade kohta. Kuid mitte mingisugust vastust pole saanud alles pärast Hruštšovi võimuletulekut aastat enam ei tea olist 56. aasta sai ta mingisuguse vastuse, et sellel ja sellel aastal on siis vennad surnud ja sellega kogu informatsioon ka piirdus. Pärast seda, kui kurbassid teater hävitati kolib ta Kiievisse ja mängibki Elo lõpuni Kiievi Draamateatris. Nii et kui vaadata ka tema loomingut, siis valdavalt on see teatrimaailm. Nii et kino ei ole tema jaoks mitte see esmane väljund. Ja ka nende Stalini preemiate puhul kokku on ta näid saanud. Kolm kaks preemiat on teatrirollide eest, nii et need proportsioonid on tõesti enam-vähem sellised. Aga meid huvitavad just nimelt peamiselt tema kinorollid. Ja esmakordselt Dalia šveid näha filmis 1926. aastal. See on tummfilm ja sellel filmil on päris ootamatu Pealkiri. Nii et kui keegi ei tea, siis ilmselt ei arva ära. Need on vene tähed, b punkt ka punkt b punkt peegaabee. Veel kord siin ei ole isegi mõtet mõistatust küsida, mida me vahetevahel oleme teinud, sest kes pole seda filmi näinud sellest lugenud niikuinii ei arva ära. Aga annetajad tähendavad järgmist lauset pil sutski, pilu bet luuru, nii et beebil sutski kaaku pill ostis ja p bet luurat. Millest see film räägib? 100 pealkiri reedab, tegemist on kodusõjaaegsete sündmustega. Kuidas nõukogude ajal neid valgustati, seda me ka teame. Ja ei hakka praegu nendel tegelastel peatuma epil sutskil, kes viib meid natukene kaugemale ega ka bet luural. Sellepärast et need hinnangud, hinnangut, mis anti tol ajal ja teemad on ju erakordselt huvitavad ja põnevad ja üldse kogus Ukrainaga seonduv nendel aasta. Ta on ikkagi võtmeküsimused, mis otsustasid kogu selle nõukogude võimu saatuse Ukraina, nagu ka tänapäeval. Nii et see on omaette teema. Aga kui Petluura ja kõik teised nimed tollest ajast sealpool olevad nimed olid vaenlaste loe, talu esiniisukeses reas esinevad tegelased siis tänapäeval on ju päkk luura, ukraina kangelane, tal markidel. Presidendid on tema ausammastele pannud lilli. Tänavad on Betti luura nimelised linnades, eriti puudutab see loomulikult läänepoolset, Ukrainat. Aga veelkord ei ole praegu aega sellel peatuda. Meie jaoks on oluline, et film näitab punaarmee võitlust, Ukraina natsionalistid aga poolakatega. Seal on poolakad väga Paad ja Natalja uus veel on selles filmis ka negatiivse tegelase roll, ta mängib poolar, naisluurajat, niisugune roll. Kuid see silm on mingis mõttes täiesti ainulaadne ja ainulaadne anda sellepärast, et mõnda tegelast, miks ma järsku ja natuke nagu hätta, sest ma ei oska öelda, kas ühte tegelast rohkem tegelasi kohe seletan, miks mängivad inimesed rollis, mida võiks nimetada, ma mängin iseennast. Ja selle filmi üks peategelane on Ukraina kindral ka paha tolle aja arusaamadest lähtuvalt. Reaalselt eksisteerinud veel kord tegelane, rööri, tüti, hunnik ja juuritud sunnikov, mängibki, juuritud sõnnik ja need võib tekkida küsimus, et fill Aastast 26 võtted toimusid 25. aastal, et kuidas siis nüüd valgete kindral. Õigem oleks muidugi nimetada Ukraina kindraliks sellepärast et ta on võidelnud ka valgete vastu. Kuidas tema mäkke siis ennast selles filmis. Aga lugu on järgmine. 1923. aastal ületab ta salaja Nõukogude Liidu piiri. Jätkata Ta võitlust langeb, vangi arreteeritakse. Ja ilmselt murtakse. Või väga raske öelda, ma ei tea, mis seal müüride taga toimus, aga igatahes ametliku versiooni järgi teda ei arreteeritud vaid pärast seda, kui ta oli piiri ületanud kooli ta vabatahtlikult tulnud bolševike poolele üle, nii et arusaadav propaganda jaoks variant on tunduvalt parem, et inimene ise nähes seda tegelikkust mõistab, ta võitleb vale asja eest, tuleb punaste poolele üle. Ja tõesti on väga aktiivne propagandist, teeb seda, mida talt kas siis nõuti, võib olla raske öelda, inimesed oma vaateid muudavad, igatahes peab loenguid, peab loenguid ka sõjaväeakadeemias, sellepärast et tegemist on ju kõrge sõjaväelasega ja peamine, kelle vastu Taagiteerib, ongi bet luura. Esineb taoliste siis loengutega. Ja vähe sellest, tema teadmise kasutatakse ära just nimelt siis, kui on vaja lavastada neid filme. Tegemist on peamiselt ukraina kinos, stuudiaga ja seal on ta konsultant, aitab ekraanil kujundada neid vaenlasi. Ja need selles filmis siis peegaabee, ei ole ta mitte ainult abitööjõud, vaid otseselt mängibki iseennast. Mängib seda halba ukraina kindralit, Gia staap, nõukogude võimu vastu võidelda. Nii et väga tore on tiitrites vaadata tunnikut, mängibki tunnik. Ja seda me teame, et ka ju need koostööd nõukogude võimuga ei andnud ju mitte mingisuguse garantii. Hiljem tusa jälle vaenlaste nimekirja ja täpselt nii temaga ka läheb. 1929. aastal ta arreteeritakse ja süüdistatakse teda osavõtus Ukraina sõjalises organisatsioonis. See on ka päris huvitav organisatsioon mis moodustati emigratsioonis. Ja selle organisatsiooni juhi surm on ka üks kõmuline lugu. Selle mehe nimi oli Jevgeni Nikonov lets. Ja ta tapetakse 1938. aastal. Ei olnud juba ammu-ammu kahtlust, kes tema kõrvaldamise taga on kuid detailid said teada tavaks tunduvalt hiljem ja sai teatavaks tänu endisele julgeolekule kindralile Pavel suda plaatorile tähendab endine selles mõttes, et see auaste võeti taldrik hiljem ära. Ja ta päris pikalt ja põhjalikult kirjeldab seda operatsiooni, millest ta ise osa võttis, diskuidas, kanovaalits kõrvaldatakse ja kuidas ühes hotellis kingitakse talle üks kommikarp mis tegelikult pole mitte kommikarp, vaid pomm ja teatud hetkel see lõhkeb ja tapab selle organisatsiooni juhi, nii et sinna organisatsiooni kuulumises süüdistati tunnikut. Ja kogu see lugu lõpebki sellega 1000-le 930. aastal ta lastakse maha. Nii et mees, kes selles filmis mängib iseennast mõne aasta mõõdudes, on tapetud. Ja teine mees, siit tuleb nüüd see kõhklus, kas öelda, et veel keegi mängis iseennast või ei mänginud? Aga kavatsus oli rakendada seda meest näitlejana mängimaks iseennast. Ja selleks oli punaste poolt suur kangelane, dresti kodusõjas väga nimekas mees ja muidugi eriti nimekas pärast surmasaali Grigori Katovski. Ja miks neid, et see plaan ei realiseeru selle parastajad salapärastel asjaoludel 1925. aasta augustis Katovski lastakse maha. Mis selle taga oli jälle niivõrd erinevad ja vasturääkivad seisukohad ei hakka nendel praegu peatuma, aga siis arusaadavalt tuli kutsuda näitleja, kes siis mängiks Katovski Katovskicatovskit ei mängi, muidu oleks niisugune tore vastasseis. Et reaalne ukrainlaste kindral mängib iseennast ja vastas on tal ka reaalselt punaste kindral või punaste väejuht kindral, et siis ei olnud, kes siis vastandub sellele halvale? Sellises siis filmis tegi Natalja Ušovi oma esimese rolli ja sellepärast seda filmi meil vaja oligi. Kusjuures algselt see film oli kavandatud kahesseerialisena. Ja miks ta lõigati tee lühemaks. Väidetavalt selle taga oli julgeolek, kes leidis, et nende töömeetodeid on filmis liiga üksikasjaliselt kajastatud ja kui vaenlased seda filmi vaatavad, siis nad saavad aru, kuidas julgeolek töötab ja sellepärast teatud kohad lõigati välja ja lõppvariandis on tegemist ühe seeriaga. Järgmisse filmini läheb päris palju aega, ligikaudu 10 aastat. Ja 1936. aastal on ekraanidel film, mille saatus pole ka kiita. Ja selle filmi pealkiri on Promet teos. Ja jutustab see film ühest pärisorjast, nii et tegemist on jälle vana ajaga. Valdavalt need 20.-te 30.-te aastate Ukrainas vändatud filmid rääkisid ikka selles, kuidas Poola pannid, eks pluateerisid ukraina vaesed talupoeg, kes täpselt samasuguse süžeega filmiks Ivass on seal. Ja Poola pan, annab ta sõjaväkke kuskile kaugele, aga vähe sellest tallanud pruut kallim ja see saadetakse lõbumajja. Ja vot selle lõbumaja perenaist mängibki Natalja Ulvi. Ma juba siit võib teha järelduse, tavaliselt lõbumajade perenaised, Nõukogude vändad filmide variandis on nisukesed suuremad korpolentsemat naisterahvad. Jah, Natalja uusi või ongi suhteliselt niisukene tugev inimene. Kui valmib film Ukraina stuudio siis mitu nädalat jookseb ekraanidel ja nagu kõik oleks korras, kajastab niisukast kurba saatust muidugi talupoegade võitlust selle panni vastu. Kuid juba mõne aja mõõdudes toimub üks nõupidamine ja sellel nõupidamisel Boris Sumiatski, aga me teame, kes Boris suunadski on. Ta juhtis tolleaegsed Nõukogude filmi elu. Kritiseerib aga teravalt sõda filmi ja võib-olla, kui kõik oleks sellega piirdunud, poleks ka midagi hullu. Kuid 1936. aasta 13. veebruari Pravdas ilmub artikkel pealkirjaga jämeskeem ajaloolised tõe asemel. Ja pärast selle artikli ilmumist lõpeb ka selle filmi elu ekraanil. Film korjatakse ära ja läheb riiulitele. 30.-te lõpul on Natalja Urvil veel mõned väiksemad rollid filmides, mis iseenesest ka ei ole eriti olulised ja ka need rollid ei paista vist mitte millegiga silma. Ja sellepärast nendel filmidel last pole meil mõtet peatuda. Ja need tuleb, kes sõjaaeg, mis toob taas sinna tipus näitlejale tippu. Ja esimene film, kus ta mängib, mis vändatakse sõja ajal kannab pealkirja partisanid Ukrainas step, kuidas, millest see film räägib, seda juba pealkiri ütleb. Ja egas film mingit erilist tähelepanu ei pälvi, nagu ka tema mäng selles filmis. Ja otse järel tulebki vikerkaar, vikerkaar, millest me eelmine kord rääkisime natukene pikemalt ja otsefilm toob talle nii preemia. Preemia tuleb muidugi pärast sõda. Vist oli see 46. aasta ja ka üleliidulise tuntuse kusjuures selle filmi puhul on ka vahetevahel öeldud, et see film sai ka välismaise filmi Oscari. See tõenäoliselt ei vasta tõele. Neid Oscareid hakati välismaiste filmide omi jagama natukene hiljem. Ja ilmselt selle eksitus on põhjustanud üks seik, et tõesti ajaleht Daily News kuulutas selle filmi parimaks välismaiseks filmiks, mis 44. aastal on Ameerika kinovõrgus levitatud. Ja vot sealt võib-olla see eksitus ja nii siin- ja seal allikates on viide, et film on pärjatud Oscariga, mis veel kord tõenäoliselt ei vasta tõele. 1951. aastal võib Natalja näha filmist ara Ševtšenko mängitav selles filmis poeedi õde. Ja mis on huvitav, see on niisugune kõrvalseik, aga tal on Tarassesztšenkaga veel üks väga põnev seos. Ja nimelt otsustatakse suurele ukraina poeedile püstitada ausammassalu konkurss. Ta on isegi rahvusvaheline. Ja lõpptulemus rannas ausammas avataksegi Harkovis pärast seda, kui pealinn on viidud Kiievisse. See oli 35. aastal. Ja miks see ausammas on meie jaoks huvitav, sellepärast. Poseerib sellel koos oma pojaga just nimelt tema siis kujult luua sellele ausamba alal üks väga oluline kõrvalpersoon ning ega tal hilisemast ajast ana väga palju filmirolle ei ole. Sellepärast et ikkagi peamina valdkond. Peamine elu on tal teatris ja seal on ta tõesti silmapaistvad rollid. Kui nüüd hilisemast ajast mõned filmid nimetada siis võiks mainida, 56. aastal valminud 300 aastat tagasi räägibki sündmustest, mis leidsid aset seitsmeteistkümnendal sajandil. Jälle ukraina talupojad võitlevad rõhujate vastu, nii et küllaltki tüüpiline süžee, midagi eriti huvitavat ja põnevat selles filmis ei ole. Aga seal on tal suhteliselt suur roll nagu ka järgmises, aga seda filmi tasub mainida. See film valmib 1961. aastal või 61. aastal ta jõuab ekraanidele, oleks vast täpsem. Ja selle filmi pealkiri on Ukraina rapsoodia. Ja miks seda filmi võiks vaadata, eelmise puhul see soovitus ei kehti, aga selle puhul võiks seda teha sellepärast, et selle filmi režissööriks on Sergei parantšanov ja neid filme ju väga palju ei ole. Ja milline on selle filmi lühike sisu. Kui ei ole soovi või mahti või võimalus seda filmi vaadata siis seal on juttu ühest noormehest. Film algab pigem nii peakangelanna sõidab rongis ja meenutab, aga üks oluline tegelane ongi noornes Anton tema kallim, kes satub sõja ajal vangi, põgeneb sealt, aitab teda veel üks organist peita. Ja lõpuks selle piirkonna, kus ta on, vabastavad ameeriklased. Kuid nad ei luba tal lahkuda, ameeriklased on ühest küljest nagu head, aga ikkagi peavad natukene pahad ka olema või vastupidi, natukene head ja väga pahad. Lase tal kuidagi lahkuda, sest kuidas ta sinna tulnud ja nii edasi. Aga see peategelane, neiu, kes on pärit väikesest Ukraina külast, ei loodagi oma kallimat naa. Ja tal on suurepärane hääl, fantastiline laulja. Ja esinebki ülemaailmse olla konkursil, meile näidatakse, kuidas ta on välismaal elu välismaal, seal, seal vaesed inimesed magavad pinkidel ja politsei korjab need sealt üles. Niisugune tüüpiline nõukogude aegne ettekujutus elust välismaal ja Talvik seal muidugi Grand Prix täpsele konkurssi ja nüüd ta sõidab koju tagasi ja perroonil kujutaval rongist väljumas toimubki siis imeline kokkusaamine Antoniga niisugune film. Nii et see on, nagu ta on, aga kuna film on üles võetud geniaalse režissööri poolt, siis võib seda filmiga vaadata. Veel üks film, mida tasub mainida, on aastast 1971. Film kannab pealkirja laula, laulu poeet. Ja film on pühendatud Sergei Esseeninile. Baseerub tema loomingul. Kui keegi tunneb selle luuletaja vastu suuremat huvi, siis seda filmi tasub ka vaadata. Ja Natalja Urvi mängib selles filmis luuletaja ema. Selleks ajaks. Me oleme nüüd juba jõudnud 70.-tesse aastatesse oli ta juba pikalt uuesti abielus ja see on väga oluline mees tema elus. Nad abielluvad 36. aastal. Mees on tuntud näitleja Jevgeni bana Marianco hooli, Nataljast 11 aastat noorem. Ja ega nende elu väga lihtne ei olnud, hiljem on ta meenutanud. 30.-te lõpus toimusid tema juures kodus pidevalt läbiotsimised, aga põhjus on ju arusaadav. Mees, esimene oli rahvavaenlane vennad, represseeritud rahvavaenlased ja olukord muutub alles sõja ajal ja muidugi eriti pärast filmi Vikerkaar. Mehe teene seisneb selles väga oluline. Natalja sureb enne teda mitmed-mitmed aastad. Ta on pühendanud väga palju jõudu ja energiat. Lahkunud abikaasa mälestuse jäädvustamiseks on korjanud kokku kõik materjalid arhiivi jaoks ja seega andnud väga olulise panuse selleks, et tema mälestuks säiliks ja et vähemalt tänapäeval krainastada meenutatakse vääriliselt. Ja kuri saatus. Võib-olla see on kuidagi seotud ka selle looga looga tema õpetajast. Väga sageli just öeldakse ja kirjutatakse ja ise on ta seda tunnistanud. Oma õpetaja ta reetis, mõeldes pojale. Ja mõnikord elus, saatus mängib kuidagi kätte ja ka poeg väga kaua ei ela. Ta üsna noorelt on juba raskelt haige ja sureb 24 aastasena ja ka vahepeal endal sõja aastatel, ema praktiliselt ei tea, kus tema poeg viibib, milline on siis poja saatus. Nii et siin nad, suhted, õpetaja, poeg, mehed annavad meile jällegi ühe pildi inimesest, kes tol ajal oli esimese suurusega täht ja millised võisid olla kõik need sisepinged. Ja mina, inimene võis tolles maailmas tegelikult mõelda ja tunda. Nii et me näeme ühelt poolt piitsa ja teiselt poolt neid präänikuid, mis olid nii Stalini preemiate variantides, kusjuures mõned inimesed ju arvasid, nagu me oleme sellest rääkinud, et Stalini preemia garanteerib mingi julgeoleku. Aga mida ta ju ei garanteerinud. Ja ka hilisemal ajal näiteks 73. ajal saab ta kaasots töö kangelaseks, nii et hiljem on ta täpselt samuti pärjatud ja just nimelt valdavalt nende suurepäraste teatrirollide eest. Ja nüüd meil on jäänud nimetada see kõige viimasem daatum, alati on kuidagi kurb tunne, et peab ka selle aastanumbri välja ütlema, midagi pole parata, tegemist on meil ju reeglina olnud väga sümpaatset inimestega, kui on mõni tolle perioodi mõrtsukas, siis hea meelega ütled selle lahkumist aatomi. Aga nende näitlejannad puhul seda ju nii väga teha ei tahaks. Aga ainus lohutus ju nad siis elavad ekraanil ikka edasi. Ja eks Sägi ole meie väikene kõrvaleülesanne võimalus, näid soovi korral jälle näha ja nende loomingulisi saavutusi nautida ja selle aastanumbri, mille välja, mis, aga ma olen nüüd venitanud. Aga pääsu pole. Ta nimetada on 1986, aga veel korta pole unustatud. Ja Ukrainas teda mäletatakse eriti Ukrainas ja tema elulookäiguga seotud ümmargused daatumeid meenutatakse riiklikul tasandil ja sellega võiks täna lõpetada järgmine kord leida enesele juba saatjaks mõni teine näitleja ei anna. Ma arvan, et oleme veel näitlejannad juures, nii et need, kes tahavad kuulata näitlejatest, peavad natukene varuma kannatust.