Müstiline Venemaa. Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile igaks juhuks, kes võib-olla liitunud meiega siis meil käsil on suurnäitlejate plokk. Nii tutvume Nõukogude kinoga ja valdavalt on meie raamistik määratud Stalini nimega, mis ei tähenda, et me ei jõuaks natuke varasemasse aega ja ka hilisemasse, aga põhimõtteliselt püüame püsida valdavalt nendes raamides. Ja alustasime naisnäitlejanna tega, kuigi väikene sissejuhatus oli meil ka vene kinoajalukku. Nii et liigume siit tasakesi edasi. Ja eelmine kord oli meil näitlejanna Natalja uschwi kellele Üleliiduline tuntus saabus pärastsõjaaegset filmi 1943. aastal linastunud vikerkaart. Ja jällegi üks tüüpiline näide, inimene, kes selle filmiäss sai Stalini preemiat, aga kui vaadata tema sõjaeelsete eluloo käiku siis tagantjärele ta ju meenutab, et küllaltki sagedased läbiotsimised. Ja mis on selle põhjus. Nii et inimene loomulikult elab selles hirmuatmosfääris. Põhjus on tema mees, endine mees on arreteeritud kui rahvavaenlane ka maha lastud ja juba ainuüksi sellest piisas, et inimene oleks saanud endale mingisuguse märgi külge. Nii et võis olla lahutatud abielu võis olla see kõik kunagi seljataha jäetud, mis oli, aga väga paljus ka see oli piisav, et inimene oleks juba võimude poolt kuulutatud kahtluseks. Täna aga tuleb meil aitaja Anna, kelle kuulsus saabus juba sõjaeelsel ajal. Juba etteruttavalt on tegemist väga huvitav persooniga, aga nad on ju kõik mingis tas huvitavad, muidu ma nendest ei räägiks. Ja tema nimi ütleme siis muidugi kohe ära antama, haarama gara. Ja sünnilooga on päris tore lugu, mis ei ole küll aga erandlik, kui me vaatame ka mõne teise näitlejanna lugu siis teatmeteosed reeglina teatavad, tema sünniaasta on 1907. Aga siin ja seal tuleb ka aastanumbrina, pakutakse pess 1902, nii et vahe on viis aastat, aga no ega see viis aastat nii pikk ka ei ole. Nii et küllaltki tüüpiline näide, kus võib-olla tegelik sünniaasta on natukene varasem, kui inimene tahab seda hiljem näidata. Aga lõpuks omas aga mitte mingisugust tähtsust. Kuid mis on oluline ja see tuleb kohe ära märkida. Kõigi hinnangud on ju subjektiivsed, mis puudutavad inimese väljanägemist. Aga tema puhul on öeldud, et tegemist on nõukogude näitleja annadestuse kaunimaga. Ja seda kinnitab ka üks autorite etilise mast ajast, miks ma just tahan malev vihjata sellepärast et Larissa Luušina on ju seotud ka Tallinnaga. Ja ta on ka öelnud, et Makaravat on hiljem kutsutud ka Hollywoodi mängima. Anna Kareeninat ja see mälestustekild on nõukogude ajast ja ta lisab siia. Muidugi ta keeldus, kuna Nõukogude näitlejatel pole sobilik mängida ameerika filmis. Aga seni oli või ei olnud selle juurde isegi võime lõpuks tulla. Kuid teda on ka iseloomustatud, et kui vähemalt võrdlusena öeldud, et tegemist on nõukogude Greta karbokaal, nii et selline võrdlus. Ja kes meie kuulajatest tahab ja kellel see võimalus on ja kes viitsib. Tõenäoliselt saab tema pilt olema ka meie Facebooki Müstilise Venemaalehel, nii et sealt võib ka vaadata, kas tegemist on kauni inimesega, aga minu meelest on ta seda kindlasti ja selline on ka see üldine arvamus. Huvi näitlemise vastu ilmselt juba väga noorelt. Sellepärast et ta moodustab oma mängukaaslastest niisukese teatritrupi, tunneb ka huvi balleti vastu. Ja see, et lapsed teevad igasuguseid etendusi ja võivad ka mängida teatrit, ei ole ju midagi eriskummalist. Aga nende mängudega jõuab ta nii kaugele. Nüüd on ta muidugi teismeline ja lähtume siis sellest ametlikult sünniaastast 1907 kui 20.-te alguses on ju sellel suurel näljahädaperioodil probleem toidukaardid, kus neid saada, siis õnnestub tal isegi trupp registreerida kui ametlik trupp. Ja seega neile väljastatakse ka toidukaardid, mis on ju iseenesest elu ja surma küsimus. Jällegi, mis natukene klapib, pigem selle variandiga, et ta ikkagi on sündinud veel kord, see ei oma mitte mingisugust tähtsust, tõenäoliselt aastal ikkagi 1907 mitte nii, nagu mõned väidavad, 1000 kalaldab ja nimetab, et tegelikult on sünniaasta hoopis varasem. Seda kinnitab ka tema kooli lõpetamist. Ja selleks on aasta 1924. Ja vot siis jätkab ta oma õpinguid ühes stuudios, mis meil oli Forengeri stuudios. Sellest me rääkisime ja õppejõudu, täna tegutsevad seal jutt olla aja väljapaistvat teatraalid, nii et see ei ole mitte üks 10-st võib-olla 100 stuudiost, mis tol ajal tegutsevat. Ja miks stuudio mängib tema elus veel väga olulist rolli. Seal ta esmakordselt kohtub inimesega, kes väga paljus määrab tema edasist elu käiku. Ja selleks on Sergei Gerassimovi. Hiljem kindlasti peatume tama pikemalt, aga piirdume praegu siis selle teadmisega, et tegemist on nii väljapaistva näitleja, režissööri stsenaristika, seda loeks tulla, võib veel jätkata. Ja kui vaadata, kui palju ta on pärjatud kõikvõimalike preemiate ja autasudega, siis nimekiri on väga-väga pikk. Aga veel kord räägime temast eraldi. Nüüd seal stuudios nad küll tutvuvad, aga mingit lähedasemat suhet sellest ei teki. Ja väga huvitav on vaadata hiljem taga meenutab, kuidas toimus õppeprotsess stuudios. Ja ega ta põhimõtteliselt ju nii väga erinev ei ole, kui kuulata kasvõi meie noorte inimeste kirjeldusi, millised olid katsed lavakasse, mida nad pidid tegema. Ei ole ilus sõna lavakas ilusti öeldud, aga nonii, vähemalt seda öeldakse või nimetatakse. Ja kes seal mängib, ei tea, mida, ja tema tuletab meelde, et ühel eksamil pidi ta esitama kõrkust ja põlgust. Ja väidetavalt kuna sai oma ülesandega hiilgavalt kama olevat ta saanud ka enesele hüüdnime, millega teda hiljem kutsuti muidugi kitsamas ringis oma tuttavate ringis ameeriklanna annab väga hea ettekujutuse tolle aja inimeste arusaamadest, milline Ameerikas on kuskil 20.-te keskpaigas tark ja üleolev ja siit ka ja kui teda natukene vaadata, eriti mõnedes rollides tõesti inimene, kes ikkagi väga teadlik oma võlust ja ilust. Aga see on natukene teistsugune, kui meil oli üks teine näitlejanna, siin ei ole seda nisukest dusliku tahelist võib-olla momenti juures, aga see on subjektiivne hinnang ja Makarova ning Gerassimovi kokkusaamine. Juba tihedam kokkusaamine toimub 26. aastal kui toimuvad filmi võõras pintsakvõtted, et võtete ajal nad tutvuvad. Ja see on ka küllaltki tüüpiline Makarova olevat toonud sellesse filmi täiesti juhuslikult. Ja jalutab kuskil linnas ja olevat möödunud Lenfilmistuudiost, seega tegemist oli Leningradiga. Ja seal olevat jäänud silma režissööride, kosiancevi ja Traunbergi, kes väntasid seda filmi võõras pintsak, režissööri assistendile naisterahvas. Ja ta kutsub Makarova filmi, et kas ta ei tahaks mängida väikest osakest selles filmis. Ja tõesti, osakene on hästi väikene, aga küllaltki suure märgilise tähendusega ta on masinakirjutaja, kuid nisukene naine, vam, piir käes võrgutab kõiki, kes talle ette jäävad, nii et roll on selline. Ja Gerassimovi oli selles filmis agent. Skalkovski oli tema nimi ja seal nad tutvuvad ja need on väga tore lugu, mille Macaron hiljem jutustanud et kaunis noor neiu ja Asimov, kes veel kord on seal filmis mitte lavastaja, vaid näitleja kutsub noore põtaldi restorani, tema on juba varem filmides esinenud, Makarova kaks oli sinna ilm ja Makarova lubab temaga kokku saada, aga otsustab, et ta tahab ikkagi veenduda, kas tegemist on tõelise tsenter venica julgemäega. Ja väidetavalt ise ta sellest räägib hiljem. Elasta tol ajal siin ei ole, väidetavalt sellepärast tol ajal ta tõesti elas Leningradis ühes piirkonnas, mida kutsutakse liigovkaks. Aga seal ikovkad tol ajal oli Leningradi kõige kriminogeensem piirkond ja Makarova, millega seda seletada, sellest räägib olevat tundnud peaaegu kõiki tolle piirkonna. Tuleb kasutada sõna päts, et teist varianti ei ole. Ja nüüd ta olevatki leppinud ühe jõugupealikuga kokku korraldada Gerassimovi katse. Mis mees siis ta tegelikult on? Ja nüüd nad saabuvad restorani, istuvad laua taga keras sinna kutsunud. Ja kõrvallauas on üks väga kahtlane seltskond, noored vestlevad omavahel ja järsku tunnebki rassimov oma õlal pihta rasket kätt, rasket kätt ja keegi sosistab talle kõrva ja toovuga. Muusika. Igraala NiTonga Frayer taltsav halo, mis tõlkes võiks tähendada, et ega sinu pidu ikka pikk ei ole. Nisukene tõsine ähvardus, ähvardus ja ilmselt selle peale pöörab ta ka oma pilgu selja taha ja näeb, et mitte ainult käsi ei ole suur ja tugev, vaid selle taga on ka üks niisugune kriminaalse väljanägemisega tugev suur mees. Lausläheb valgeks kuid käär tõstab õlalt maha, naeratab oma kaaslasele jai lahku nagu ei ehmataks ära. Ja kuna see oli ju seen, milles oli Makarova pealikuga kokku ja siis midagi hullu ei juhtu. Aga paari minuti pärast juba Makarova ettepanekud kuldtõusevad nad püsti ja lahkuvad. Ja millest me võime järeldada, et kerasse mow läbis selle katse edukalt faktist, et kuu aja möödudes nad abielluvad. Nii et niisugune tore lugu, mille ta jutustab hiljem kuidas, kuidas abiellu tekib ja kuidas ta Gerassimovi ka kui saab. Kuigi nad on abielus, aga kui vaadata nende loomingulist teed, siis esialgu nad tegutsevad lahus. Gerassimovi lavastab ja Makarova, esineb näitlejanna ja ühine film, kus nad on juba koos kerasemalt kui režissöör, Makarova kui pearolli täitja. Seon Gerassimovi neljas film mis kannab pealkirja Kasmasinud, armastan. Makarova pearoll. Selles filmis kahjuks vähemalt niipalju kui õnnestus vaadata, seda pearolli täitmist kuskil vaadata ei saa. Sellepärast et see film ei ole säilinud veel kord, võib-olla kuskil on informatsioon, et ikkagi on leitud, igatahes mina seda ei leidnud. Vähemalt nii on teatmeteostes kirjas, lepime siis praegu sellega siis nad on mõnes filmis koos näitlejatena üks naisrollidest mees rollides. Ja kui vaadata, millal Makarov Ani jõuab suur edu, millal tema nimi saab üle riigi tuntuks siis on aasta 1936, kui ekraanidele jõuab film seitse vaprat. Ja nagu me oleme ikka teinud hästi lühidalt selle filmi sisu. See jutustab noortest polaaruurijatest nõnda vaprates tegudest. Ja seda filmi ning ka mõnda teist Gerassimovi filmi iseloomustab see, et need võtted ei ole mitte väga paljus, peamiselt paviljonis valid suisa koha peal, nii et ei ole see väga kerge mängida taolises filmis, mis toimub seal kuskil kaugel põhjas. Ja filmi sisu. Et ajalehes ilmub kuulutus, kus kutsutakse noori osalema, selles petitsioonis on vaja kuut noort meest, vähemalt nii kuulutuses ja tuleb 409 sooviavaldust, nii et naist valist takse välja kuus. Ja nüüd tekib siis küsimus, et miks siis filmi pealkiri on seitse vaprat, kui esmapilgul oli plaanis saata sinna kuus. Ja kui nad jõuavad kohale ja hakkavad lahti pakkima oma varustust, siis sealt leitaksegi üks, kes on nii tahtnud sinna minna, et peitis ennast varustuse hulka ära ja nii saabki neid seitse ja filmi pealkiri on ka vastavalt seitse vaprat. Ning nagu tolleks ajaks küllaltki tüüpiline oli see film ka pühendusega ja pühendatud oli ta komsomoli 10. kongressil tohutu edu. Ja pärast seda filmi ongi Tamara Makarova juba esimese suuruse täht. Ja näha on, kui vaadata Gerassimovi, näid järgmisi filmi, et ju ta on siis tabanud selle soone kullasoone. Sellepärast et mitu järgmist on enam-vähem samas ideoloogilises laines, ütleme siis niimoodi? Ei ja 1938. aastal jõuab ekraanidele film, mille pealkiri on Komsomolskaja. Ja jällegi, kui vaadata, millele saanud pühendatud, siis ühele viisaastaku suurele ehitusele, aga teame, et need viisaastaku suured ehitused olid ju nii piltides, nii filmides, nii propagandas laiemalt tulistati, sinna saadeti niinimetatud vabatahtlike komnoored. Ja see on komsomol Scamuuril linna rajamine. Film räägibki sellest, kuidas metsiku jõe kaldale saabuvad need noored, saabuvad nad sinna sümboolse nimega Aurikul Kolumbus. Nii et avastavad ja kuidas need vabatahtlikud komnoored seal sangarliku linna ehitavad. Ja jällegi osa nendest võtetes koha peal. Ja kui vaadata neid, seda reaalselt lugu, siis miskit aga ainult tühistas detailidesse, langeb tegelikkusega kokku ja tõesti üks kahest esimesest auricus laevast, mis sinna saabub sinna kohta, kuhu kavandatakse linna rajamine. Ja saabub see laev sinna 1932. aasta 10. mail. Ja see laev oligi kalumb, nii et see on ajalooline tõde. Propagandas seda linna nimetati vahetevahel koorot, Juunostin, noorsoolinn. Aga kui me vaatame, kes siis selle linnaelamuse ehitajaid oli, siis võib-olla annab sellest väga ja pildi ka üks teine küllaltki levinud nimi, nimi, mis sellele linnale ka muidugi mitteametlikult, vaid teatud osa inimeste suus oli antud. See oli see kowsknaa mulje. No me teame sekk, Saklid, Jon, vang, vangid, Amuuril sõitleb, jõua meile, kes siis olid need peamised selle linna ehitajad. Hiljem oli see linn väga pikalt kinnine linn ja huvi pärast vaatasin, vahel tekib tahtmine uurida, palju tänapäeval võiks seal inimesi elada. Tegemist on ikkagi küllaltki suure linnaga, seal elab ligikaudu 250000 inimest, nii et natukene rohkem kui kaks Tartut. Praktiliselt samal ajal jõuab ekraanidele veel üks film, milles võib Tamara Makarova näha. Ja mingis mõttes on see film küllaltki oluline, sest ta paneb alus ühele tavale vähemalt traditsioonile, et ühte ajaloolist persooni mängib üks tuntud näitleja. Ja tegemist on Mihhailov Cha Reeli filmiga, mis kannab pealkirja suurkuma. Kunagi oli meil natukene sellest filmist juttu ja just nimelt sellepärast, et tahtsime seda näitlejat, kes seal mängib mainida. Ja nagu tol ajal väga paljud filmid, oli ka see film pühendatud film ja tegemist oli oktoobrirevolutsiooni 20.-ks aastapäevaks valminud filmiga. Ja selleks sündmuseks kavandati mitte ühte filmi, vaid tervet filmide sarja ja nende filmide eesmärk on ju täiesti arusaadav. Nad pidid kujundama Nõukogude inimestes selle stereotüüpse aru saama, mis siis oktoobrirevolutsiooni päevil toimus. Kuna tegelikkus ei andnud selle tulemuse, mida oli nagu vaja ja arusaadavalt ka peamine persoon, kes Nende filmide abil tuli tuua maksimaalselt ekraani käsk punkti kaja luges punkti. Selleks oli ju Stahlil. Me oleme kunagi kunagi ammu-ammu nendest oktoobrirevolutsiooni aegsetest sündmustest rääkinud ja teame väga hästi, et sisuliselt Stalinil tol ajal mitte mingisugust rolli polnud. Need filmid aga pidid näitama Stalinit, kes kujuna ja miks just see näitleja, sellepärast et see ongi selles pikas filmide loetelus esimene, kus Stalinit mängib, mis jälgija Lovaani ja kokku peaks olema neid filme 14 14. filmis on tal täita Stalini roll. Üks väga hea näide, kuidas film tõstab Stalinit esile, lihtsalt kirjeldan seda ühe kahe lausega. Ja kuulajad suudavad seda ette kujutada. Lenina parajasti ras liivis, nii et need on need sündmused veebruari oktoobrirevolutsiooni vahel, kui ta suvel on sunnitud põgenema ja ennast varjama. Ja nüüd üks seltsimees külastab seal teda Jeaalne ning küsib tema käest, kuidas toimub partei kuues kongress tema kongressist osa võtta, ei saa osa võtta, teada, kuidas siis asjad edenevad. Ja see partnav ütleb talle nagu koos täiega, millest me jõuame välja nagu mingit vahet ei olekski nagu koos täiega ja jätkab. Kuidas siis teisiti, kui meil on selline särav tüürimees nagu seltsimees Stalin nii et pole eriti lahti midagi, et Lenin ei ole suurepärane tüürimees, Stalin saab kongressi töö juhtimisega hiilgavalt hakkama, vot nisukesed lausa niisuguse stseenid. Ja kui vaadata kogu sõda juubelile pühendatud filmide jada siis on täiesti silmaga nähtav, ekraanile ei saagi teisiti, kui mitte silmaga nähtav. Kuidas Lenini roll kogu aeg marginaliseerunud? Ta nagu nihkub tagaplaanile. Ja väga palju on ju nende omavahelisi dialooge ja kui näid jällegi analüüsides on täiesti omaette teema ja ei tea, kas keegi on sellega väga tõsiselt tegelenud. Aga lehini muutub aina rohkem otsustajast küsijaks ja ta nagu kogu aeg küsib. Vot mida me võiksime teha näiteks seal. Ja Stalin muutub aina rohkem vastuste andjaks, kas ja seega iga vaataja saab siit teha järeldus, et inimene, kes teab Need kõik vastused ongi tegelikult see peamine nende sündmusteaegne võtmefiguur, see oli ka selle filmi ülesanne. Järgmine film, mis jõuab ekraanidele 39. aastal ja toob Tamara Makarova le teise järgu Stalini preemia kannab pealkirja õpetaja. Juba enam-vähem ütleb see pealkiri meile, millega on tegemist. Ja tõesti, lugu räägib meile ühest noorest spetsialistist kes on lõpetanud kõrgkooli Moskvas pealinnas ja see on jälle üks niisugune tüüpiline näide. Otsustab dub, inimene ei taha jääda pealinna, vaid otsustab tagasi pöörduda kodukülla selleks, et rajada sinna kool, no igatahes midagi nisukest. Ja noored inimesed seal külas toetavad teda igati kiirelt vaimustunud tema ettepanekust. Aga lisakes on kolhoosi esimees, pigem arvab, et tema tagasitulek kodukülla seotud, mitte selle sooviga rajada midagi uut, elu edasi viia vaid see on lihtsalt allaandmine. Et on selgunud Moskvas, ta ei suuda millegiga hakkama saada Katartlik ja nüüd, mis tal siis vaesel mehel üle jääb? Kodukülla tagasi ja isa näeb selles midagi positiivset vaid kinnitustama võimekusele ja igatahes tegemist on mingisuguse negatiivse sammuga. Nii et päris huvitavalt joonistub sellest filmist välja jällegi siin ei ole miskit juhuslikku seal kõiki ideoloogiliselt määratletud on mitte konflikt, mis iseenesest võib-olla põlvkondade vahel eksisteerib vaid see on ju kunstlikult loodud lõhe, mida võim kasutab ja Stalin oli siin erakordselt osav. Ja me teame ta edutades noort kaadrit, sai ta ju lahti nendest kõikidest vanadest, ta pidi kedagi nendele ametikohtadele nägema. Ja siit ta saab ju endale selle ustava toetajaskonna, kes ei tea mitte midagi ja ei saagi mäletada, mis tegelikult näiteks seitsmeteistkümnendal aastal toimus. Mis on edutamisest tänulikud. Talle ei pidanud ju need vanad partei liikmed olema tänulikud Stalinile Alt olid tinglikult tänulikult Lenini oma tegudele, aga need olid otseselt seotud Staliniga ja nii joonistubki välja ja kasuta ploki ja väga tihti ja siin ei ole kaugeltki Nõukogude süsteem stalinliku variandis ainus. Tuletame kas või meelde neid samu kampaaniaid Mao Zedongi aegseid Hiinaskus, noor põlvkond tassitati vanema vastu üles, nii et neid näiteid on maa ja meri. Aga nõukogudevariandis on jah, seda selle filmi najal päris huvitav vaadata. Ja seal on ka muidugi yks lüüriline nisugune liin. Kui see noormees saabub sinna kodukülla, siis on seal üks neiu ja seda neiut mängib Tamara Makarova. Ja kuidagi neiu hinges tekib siis niisugune suur segadus. Ja jällegi tüüpiline näide, kui nõid neiu näeb seda noormeest noormas, talle meeldib, siis kuidas võib ta loota tasele Noormehe haritud noormehe vastuarmastusele? Ainus võimalus on minna ka linna õppima, et jõuda siis samale tasemele, kui on see noormees, niisugune film, eriti sealt midagi vaadata ei ole, aga jällegi kedagi huvitavat propagandamehhanismid ja käigud. Sest film on ju illustratsioon sellele kõigele, mida taheti saavutada ja mis oli suureks eesmärgiks, siis võib ju seda filmiga vaadata hoopis teistsugune roll Tamara Makarova all 1941. aastal valminud filmis mask arad. Ja ei ole vaja vist täpsustada, millise tehase alusel on see film loodud Lermontovi samanimeline draama. Nii et enam-vähem on ka selge, millest see film jutustab. Ja Makarova on hiljem meenutanud, et see film jättis ta hinge väga sügava jälje. Et ta poleks isegi kujutanud, et suudab mängida selliseid traagilisi rolle. Ja seega on taas seda filmi kuidagi tõstnud hiljem väga esile esile justkui üks teos, mis on aetanud talguid kunstnikul küpseda ja mis selle filmi puhul on veel huvitav. Ta valmis erakordselt lühikese ajaga rekordiliselt lühikese ajaga. No neid propagandafilmi on ka teisi, Stalin on ju andnud käske, film paari kuuga valmis teha. Aga siin ju selle filmi ja selle temaatika puhul ju seda ei olnud. Alustati täid 41. aasta kevadel ja kui vaadata, millise aastaga on tegemist, siis on ju arusaadav ka, mis pani kiirustama selle filmi lõpetamisega. Ja võtad hakkasid juba tama. Kui 22. juuni hommikul sai Truck teada, et algab sõda. Sõja ajal on Makarova alguses Leningradis ja seal valmib üks film, võitmatud jutustabki Leningradi kaitsmisest siis 43. aastal evakueeritakse ta koos mehega Taškenti, mis muutubki väga oluliseks filmikeskuseks sõja ajal. Ja üks näide jällegi tolle ajaoludest. Nüüd on ta ju väga tuntud nimi üleliiduliselt tõesti igati hinnatud juba pärjatud. Ja tema õde oli represseeritud, oli represseeritud välja saadetud, kavatseti teda välja saata. Kuna tema mees oli kuulutatud, mees rahvavaenlaseks maha lastud. Ja nüüd naine siis kavatsed tõi välja saata ja laps Paidetada lastekodus. Niisugune tüüpiline tüüpilinevariant ning Makarova ja Gerassimovi lapsendavad lapse mis tol ajal nõudis ka omaette julgust. Muidugi ei ole mitte eriline julgustükk, aga ikkagi. Ja sõjaajast on veel üks film, milles Makarova mängib peaosa. Selle pealkiri on suur maa. Ja see film jutustab uraalidest, tagalamehed on läinud rindele ja kuidas seal naised teevad jällegi sangarliku tööd ja kuidas nad annavad peavarju põgenikele inimestele, kes pidid sakslastest põgenema. Aga 46. aastal ja see on nüüd väga oluline film, on Makarova peaosas filmis mis kogub tol aastal 46. aastal Nõukogude maal kõige suuremal üldse publiku. Nii et seda filmi käis vaatamas rohkem kui 23 miljonit inimest. Ja võib isegi aru saada, miks vaatajate number on nii suur. Sõda on just lõppenud lõppenud ja inimesed tahavad tõesti midagi muud. Ja tegemist on film, muinasjutuga, hoopis teistsugune film. Ja kannab see film pealkirja kivilill. Makarova on selles filmis vaskmäe perenaine. Ja film saab ka 47. aastal esimese järgu Stalini preemia, aga mitte niivõrd kui film ja mittefilm, vaid jus. Muinasjutt, mis on selle filmi aluseks. Niiet Preemia on kirjanduse ja kunsti valdkonnas. Ja see film saab pärjatud ka kanni kino festivalil, kui parima värvilahendusega film. Ja Tamara Makarova oli ka nõukogude delegatsiooni koosseisus seal festivalil ja vot väidetavalt just siis ja just nimelt tänu sellele rollile, kus teda näevad ka välismaa produtsendid või kinoinimesed saata selle ettepaneku mängida, anna Kareeninat juba teispool piiri ja väidetavalt kuigi me nägime ühte versiooni, et inimene ütleb ta ei, nõukogude inimene ei taha Ameerika filmides mängida siis on ka väidetud, ta olevat väga pikalt kahetsenud, kahetsenud või kurvastanud. Et jah, tõesti, nõukogude inimesena tal seda võimalust lihtsalt poleks olnud ja keegi poleks teda sinna tõenäoliselt ka lasknud. Nüüd hakkama ja aeg juba otsa saama, aga Tamara Makarova niivõrd põnev persoon ja mõned väga olulised filmid on meil jäänud mainimata. Nii et vast ole midagi, kui me järgmine kord jätkame selle väljapaistva näit, leian aga, ja siis juba valime endale mõne uue kangelanna. Aga kuna see film on nii oluline ja seal on ka nii ilus muusika nagu peakski olema muinasjuttudest siis ma mõtlesin, et lõpetuseks võiksime kuulda laulu sellest filmist. Seda küll ei kanna mitte tema ette, vaid Natalja Muravjova ja sellega tänaga lõpetada.