Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord oli meil väga põnev näitlejanna Tamara Makarova. Ja kuna tema looming ta ei ole küll võib-olla filmide arvult esindatud niivõrd suure numbriga, nagu meil on siin olnud mõned näitlejannad, aga ikkagi seda on kutsutud Nõukogude vast kõige kaunimaks näitlejannaks või Nõukogude Greta karbaks. Ja kuna meil lihtsalt ja ei ajast natukene puudu, siis leppisime kokku, et võiks ju temaga täna ka jätkata. Ei tahaks niimoodi katkestada, et ei oleks tema elukäigul siukest loomulikku lõpu. Ja keskendusime peamiselt maa 1930.-te aastate loomingule ning viimane film olid ka mõned sõjaaegsed filmid, aga viimane oli 1946. aasta film jõuab ekraanidele sellel aastal. Ja filmi pealkiri on kivilill. Nii et sellel filmil 46. aastal oli väga suur publik. Tegemist oli muinasjutuga, kuid tuletame meelde ka tema abikaasa nime. Tegemist oli tuntud režissööriga, kuigi ta on esinenud ka näitlejana ja stsenaristina Sergei Gerassimovi. Kuid mingis mõttes on Tamara Makarova erand, kui me võrdleme teda nende teiste näitlejanna tega, kelle abikaasad olid režissöörid. Ta on mänginud ka väga paljude teiste lavastajate filmides. Heani isegi väidetud. Mõnikord abikaasa ei leiagi talla rolli oma filmis ja see olevat ka Pinlastanud, no mingi hetk üldiselt paistab vähemalt nende mälestuste järele, et see abielu oli õnnelik ja inimesed mõistsid 11, ei olnud seal mitte mingisuguseid erilisi probleeme, vähemalt ei paista kuskilt välja. Muidugi kui tegemist on nii kauni inimesega ja kinomaailm ja seda on ka mälestustes väga palju. Neid temasse armunud näitlejaid ja mitte näitlejaid oli muidugi väga palju ja seal mingisugust armukadedust oli. Aga nad elavad ju väga pikalt, väga pikalt koos. Ja üks film, mille puhul Gerassimovi oma naisele rolli eile ja oli üks tema tuntumatest teostest ja see on vaikne, tonn. Ja väidetavalt Makarova oli kuidagi solvunud ja kordagi ei külastanud Ta platsi, nii et abikaasa teeb seal tööd, tema sinna ei lähe. Ja kui film olevat jõudnud ekraanidele, siis ka väga pikalt ei käinud, aga filmi vaatamas nisukesed väikesed säigakesed on olemas, aga üldiselt jah, ta ei ole mitte ainult oma abikaasast sõltuv näitlejanna, kellel ei oleks teised lavastajad rolle pakkunud, pakkusid ja neid oli ka päris palju. Kui kivilill oli tõesti puht meelelahutuslik muinasjutt siis teine, samal aastal valminud film, milles Makarova mängis, oli juba tüüpiline propagandafilm. Selle filmi pealkiri on vanne. Ja seda filmi võiks isegi iseloomustada kui Stalinit ülistavate filmide tippsaavutust. Näide on ju väga palju, aga see film kuulub tõesti nende hulka, aga meil olid mõned näited, kui Stalin saabub Berliini välja mõeldud lõpud kõikne, tohutud ülistuslaulud tema aadressil ja see film vanne on nende reas üks saavutusi, nii et kui keegi tahab vaadata, mida endast kujutab Ta propagandafilmikunstis siis võib seda näha selle filmi näitel. Aga et meil oleks ka mingisugune ettekujutus, milles film jutustab, siis hästi lühidalt ka selle sisu. Tegevus toimub 1924. aastal. Ja on üks Boltševiknia, Ta algab sekreid kaadritega kuskil kaugel keskustest, ta on kuskilt Sariitsini lähistel ja segased ikkagi ajad seal lõunapiirkonnas kuskil niisugune step ilmselt ja liigub seal oma naise ja tütrega. Ning Neid kohtab või nende peale jõuab üks kulakute bande. Ja isa tapetakse, nii et niisugune traagiline sissejuhatus, aga enne surma jõuab ta ulatada oma naisele kirja, mille ta tahab lähetada ei kellegile teisele kui Leninile. Nisugune testament, kiri Leninile. Mida ta selles kirjas, ta lutustada, seda, kui metsikud kulakud on. Ja need häma ning tütar alustavadki algside kangas on väga keeruline Moskvasse ja kui nad Moskvasse ja siis nad saavad teada veel kord aastal 24, et Lenin on korkis. Ja koos teistega, neid on seal palju ja väga palju. On ju paralleele, kui me mõtleme selle kultuse loomisele, siis nad on samad, langenud revolutsionäärid nagu pühakud. Need oleks nagu mingisugune ristikäik on kogunenud inimesed, kes tahavad kõik minna Lenini juurde. Ja seda grupp b kujutatakse meile kui näidet internatsionalismi, sest seal on esindatud kõik erinevad rahvused. Ja kõik nad siis liiguvad sinna Lenini juurde. Nisukene püha käik Lenini poole. Ja kui nad kohale jõuavad juba 24. aasta meile annab mingisuguse aima, millega sündmused edasi, kuidas nad arenevad. Lenin on surnud, muidugi seal tohutu tulein. Ja siis antakse meelega teada, mis järgneb Lenini surmale. Kuna tegemist on propagandafilmiga, siis muidugi koheselt pärast Lenini surma osa tolleaegse juhtkonna liikmetest, seal konkreetselt näidatakse puhaarinid kaamenevi, näed, muidugi tahavad kohe Lenini pärandit redigeerida, kõik muuta. Aga teised seltsimehed, need, kes on au sees tol ajal, kui Filmul vändatud žinskeemiga Anvar Flow astuvad sellele astu ja kelle ümber nad koonduvad selles võitluses Lenini liini. Nimelt muidugi seltsimees Stalini ümber. Ja siis on üks niisugune pilt, kus Stahlil tõuseb punasel väljakul tribüünile ja annab vande. Ta jätkab Leninist juhiste elluviimist. Ja nüüd tuleb siis seal tapetud Petrovi lapsed, Petrov oli selle mehe nimi. Ja üks tema poegadest jõuaks punasele väljakule ühe nõukogude maal välja lastud esimese traktoriga. Ja siis puhkeb seal diskussioon, diskussioon indust realiseerimise küsimustes ja näeme, kuidas jällegi seltsimees Stalin annab puhaarinile vastulöögi nagu harjunud selle vastu. Aga Stahlil selgeks, kui oluline see on. Ja seal on ka jutus Is Lenini ideest tinglikult 100000 traktorit põllumeestele ja kuidas Stalin seda ide kaitseb. Teine poeg natuke läheb meil pikaks, aga propagandat on selles mõttes vajalik kirjeldada. Sellepärast et seda filmi vaadata on päris tüütu, kes ei tunne spetsiaalselt selle vastu huvi. Ja nüüd on teine poeg. Ta juhatab Stalini-nimelise traktoritehase ehitust. Tol ajal, kui seda ehitatakse kannase veel Stalini nime, aga filmis meile juba öeldakse Stalini nimeline. Ja need muidugi peavad ju olema kuskil vaenlased, teisi saan ja vaenlased üritavad selle tehase põlema panna ja juhtub jälle üks erakordselt traagiline sündmus tules hukka kub sele bolševikud, tütar. Ja nüüd, kui algab sõda, siis selle Petrovi naine, tema nimi on Varvara, saadab oma pojad rindele. Ja ühe poja rindele saatmine ja vande andmine toimub selle kuulsa tuntud novembri paraadi ajal 41. aastal. Kaadreid on ju väga palju näidatud, kuus osad lähevad otse paraadilt rindele oktoobrirevolutsiooni aastapäeva paraad ja sealt otse rindele. Ja tema annab sealsele vande. Ja teine poeg, kes juhtis seda traktoreeritus, tehast muidugi muudetakse idaehitus tehaseks ja sealt koos tankikolonniga aka tema rindele. Aga milline on lõppkaader lõpp kaadris on jällegi Varvara kohtumine Staliniga ja Stalin tänab teda kodumaa nimel. Vot kõige selle eest, mida ta siis teinud meile näidatakse tohutuid kannatusi, surma, vaenlasi, opositsionääre ja ikkagi seda sangarliku võitlust ja keskne Stalini kuju, nii et seal oleks muidugi lühike variant meie jaoks muidugi päris pikk kirjeldus, aga et oleks arusaadav, millised kunstlikud süžeed iseloomustavad need propagandafilme, mis on tõesti äärmuslikud variandid tollest ajast. Mis aga puudutab Makaravad, siis katal selles filmis eriti suurt rolli pole. Aga Stalini preemia, selle filmi ja seda saab ikka nii, et seal on see loetelu päri Spik, nendest tegelastest, kes Stalini preemia saavad ja tema on ka üks neist siis võib näha teda veel ühes tuntud propagandafilmis, neid on ju hästi palju, aga need on niisugused märgilised filmid. Ja see on 1948. aastal valminud noor kaardivägi, tuleb jällegi tuttamast meie kuulajatele ette. Ja selle filmi režissööriks kooli tema abikaasa Gerassimovi. Ja seal on Makarovil juba tunduvalt suurem roll. Ta mängib ühe peategelase Alekašovoi ema. No sisuliselt ei ole mõtet ümber jutustada, me oleme ka sellest loost kunagi natuke pikemalt rääkinud, mis seal siis tegelikult oli, kuivõrd on see väljamõeldis, kuivõrd tegelikkus. Kuid Stalini preemia jälle tuleb, näed, tipppropagandafilmid saavad ju pärjatud ja kiidad antud nii ajalehtedes kui ka siis preemiat. Ja 49. aastal tuuleb Stalini esimese järgu preemia. Teame, et selle filmi valmimise käigus väga palju muudeti tulenevalt just nimelt otseselt Stalini näpunäidetest, nii et sekkub, annab juhiseid ja midagi pole parata, propaganda on juba oma ajas ja oma ruumis toimiv. Nii et 64. aastal, kui juba olud on teised juhtunud, teine siis ilmub sellest filmist uus versioon. Üks põhjus on, on tolleks ajaks ümber hinnatud need rollid, noore kaardiväe rollid, kes siis seal oli reetur, kes ei olnud, need on natukene märgid ringi tõstetud ja teine oluline põhjus, miks film lõigatakse siis ümber, on Stalini pildid, Stalini kuju ja meil on olnud ju väga palju neid näiteid. Kas nendest kuulsatest filmidest, Volga-Volga ja teistest, kus hiljem Stahlil lõigatakse välja laevanimedes ja au sammastena ja nii edasi selle filmiga täpselt samuti veel üks film, millest me oleme ka rääkinud ja kus Makarov ala on väga suur roll. Ja seda filmi võiks isegi soovitada vaadata. Ja selle filmi pealkiri on esimesse klassi tüdruk vene keeles kõlab see tervaklas Nizza ja tegemist on ühe ärahellitatud tüdrukuga. Nii et põhimõtteliselt võiks see kõik aset leida ka tänasel päeval. Ja nüüd ta läheb kollektiivi läheb kooli, muidugi seal suured raskused, ta ei ole sellega harjunud ja kest all aitavad ületada need probleemid Seraldama, õpetaja. Ja vot seda õpetajat, mängibki Makarova ning klassikaaslased. Ja lõpuks ta sulandub kollektiivi, mida oligi vaja tõestada. Kui neid seda filmi vaadata, siis võib-olla mitte niivõrd Makarova pärast selle väikese tüdruku pärast, kes mängib Perva klas Nizza rolli ja tema nimi on Dahlia satsiipina. Ja miks võib-olla tasub ka paari lausega temal peatada, sellepärast et tegemist on küllaltki võib-olla tüüpilise näitega lapstähest, kelle edasine saatus võib olla viitada kuidagi kõrvale sellest teest, mis paistab nagu olevat nii sirge ja nii kindel. Kusjuures ei ole kaugeltki tema esimene roll, nii et kuulus näitlejanna, kui nii võib öelda, kuulus lapsnäitleja on ta juba varasemast ajast. Ja esmakordselt on ta ekraanidel, kui oli neli aastat vana. Ja mängis ta filmis, kus pealkiri juba meile ütleb, ongi tal sisuliselt pearoll elas kord tüdruk. Tegelikult on see väga sünge film, jutustab meile ühe väikese tüdruku elust Leningradi blokaadi ajal, no arusaadav, midagi lõbusat seal olla ei saanud, mängib seal seda oma rolli suurepäraselt, väike laps suudab seda välja mängida, üks asi on, laps mängib neid rolle, nagu meil oli selles filmis, kus Faynaranyaskaja oli ja kus laps ära jooksis, oli erinevates kohtades, hüppas ja kargas ja mängis onudega, aga teine asi on panna nelja-aastast tüdrukut, mängida sellises situatsioonis seda rolli, mida saigi üks laps tunda. Adi ajal kukkus nälg, viletsus ja nii edasi lähedaste inimeste surm. Nii et saab sellega hakkama. Siis on ta veel mitmes filmis ja üks on erakordselt tore südamlik film, film, muinasjutt, lastefilm. Ja selle filmi pealkiri on tüdruk jahib põnelör. Ja seal muuseas tema vanaema mängibki Faina Ranyakskaja, nii et seal on nad paaris. Ning see film räägib sellest, seal on üks maja ja selles majas elab muidugi väga palju tüdrukuid ja köik nad hommikust õhtuni hüppavad hüppenööriga, nii et ei tea, kuivõrd tänapäeval on see populaarne. Nüüd vist tüdrukutel on natukene teised mängud, aga tol ajal seal hüppenöör ja köik nad pavad. Aga liida sõdav väikest tüdrukut justama mängibki ei suuda kuidagi ära õppida. Õppena jaapanlased on niisugune õnnetu, ei saa hakkama. Ja korrad unes ilmub tema juurde üks elevant. Nii näeb elevanti ja see elevant annab talle ja anna õu, kuidas siis saaks hüppenööriga hakkama. Ja ta ütleb ta alla, see on väga inimlik, aga sümpaatne soovitus. Seda võiksime arvestada ka täiskasvanutena. Et selleks, et midagi õnnestuks, tuleb sooritada mingi heategu. No vot, niisugune pisikene film ja seal on tal roll. Ja veel üks film ja see on pigem ühes reas selle blokaadi filmiga, sellepärast et seal natukene süngem. Ja see on film, millest me oleme rääkinud Pealkiri, neil oli kodumaa son film Nõukogude luurajatest, kes satuvad Lääne-Saksamaale, neid saadetakse sinna. Ja seal on lastekodu, kus on nõukogude lapsed ja nende luurajad, ülesanne on lapsed toimetada tagasi kodumaale. Niisugune film. Ja üks nendest lastest ongi tema. Ja vot need see edasine saatus lõpetab kooli. Ja ma isegi ei oska öelda, kas ka teismelise eas on tal mõned rollid olnud, aga sa isegi pole oluline, sellepärast et see nimekiri on juba niigi päris pikk ja need ei ole ju mitte teisejärgulised episoodid, need on pearollid. Nii, Akton, igati tubli ja arusaadav pärast kooli lõppu noor inimene, kuhu ta siis võiks edasi minna, milline võiks olla tema unistus, saada näitlejaks? Vanemad nagu pole eriti sellega nõus ja soovitud tahavad ju, ta on ka mänginud väga hästi klaverit valida, pigem see tee, aga tema soomlane ka saada näitlejaks ja mis siis nüüd juhtub? Ja see on ka küllaltki sagedane juhtum siin ja seal võib-olla seda kuulda vahel mõnede kolleegide suust, et laps on ära rikutud, vot kui väga noorelt panna kedagi midagi tegema ja siis on niisugune tunne, et teda ümber õpetada oleks nagu raskem, kui alustada nullist. Ja teda ei võeta mitu aastat kuskile vastu, just nimelt tuues peapõhjusena tema eelnevad rollid, ta nagu ära hellitatud, temaga on nagu raske toime tulla ja nii edasi, aga ei ole ka mingit praktikat seda väita, aga see on mingisugune eelarvamus. Ja lõpuks, 1954. aastal Talle ikkagi õnnestub sisse astuda kinokunstiinstituuti ja väidetavalt raske on muidugi tagantjärele öelda, kuidas sai olla üldse võimalik nende inimestega puhul ja ma kujutan seda ette. Elus on ju ka juhtunud mõned korrad, kus on oldud sisseastumiskomisjonis reeglina ju teatakse, kes on kelle laps ja kust ta tuleb ja kui perekonnanimed ja nii edasi, et nüüd komisjonis mitte keegi ei seosta teda selle tüdrukuga, kes kunagi on neid rolle mänginud, muidugi seal oli möödas ka juba päris päris palju aastaid. Igatahes väidetavalt ta võetaksegi vastu võetakse vastu, kui üks tavaline tüdruk tulnud sisseastumiseksamitele. Ja jällegi väidetavalt alles, kui ta jõuab teisele kursusele, siis pedagoogid saavad teada. Tegemist on just nimelt selle sama tüdrukuga, kes kunagi lapsena on mänginud nendes filmides. Ja võib-olla see polekski veel midagi määranud. Aga pärast lõpetamist satub ta Moskvas satiiriteatrisse. Ja selle teatri kolleegid, juhtkond, inimesed, kellega ta koos töötab olevat alla soovitanud või suisa nõudnud, et ta ei võtaks enne vastu mitte mingisuguseid filmipakkumisi. Kui tast pole juba kujunenud lõplikult näitlejanna. Ikka neid on ta õppinud. Aga need anda siis praktika ja peaks siis kõik need nüansid omandama. Ja kas ta oli nii sõnakuulelik? Ei armasta tõesti, seda ei tule teha. Raske ja tagantjärgi öelda ja pole nii palju aega qaeg nendesse detailidesse süüvida. Igatahes olevat kõikidele pakkumistele öelnud ei, nii et neid olevat olnud päris palju, päris palju. Ja ikka ei. Ja kui sinu poole pöördutakse, tehakse sulle pakkumisi, seda me ju teame, et teatud aja mõõdudes lihtsalt lüüakse käega, inimene ütleb, ei, mitu korda sa talle siis ikka neid pakkumise teeb. Ja nende arv hakkab lihtsalt drastiliselt vähenema. Ja kui vaadata Ta hilisemat aega, siis ta ongi mänginud mõnda üksikut võime, võime teda näha mõnes üksikus kõrvalosas siin ja seal aga mitte ühtegi suuremat märgilise tähendusega rolli talle enam ei pakuta. Ja kus me võime teda veel näha, aga pigem oleks öelda mitte näha, vaid kuulda. Ta on sisse lugenud oma häälega mitme välismaise multifilmitegelase, nii et seal võib siis teda mitte näha, vaid tema häält kuulda. Ja see ongi praktiliselt kõik. Nii et tagantjärele me võime teda kinoekraanil näha pisikese tüdrukuna ja hiljem teda praktiliselt pole olemas. Aga meil oli teda vaja lihtsalt kui partnerit selles filmis esimese klassi tüdruk, kus Ta mängib Tamara Makarova. Samal aastal esineb Makarov veel ühes filmis, mis saab Stalini preemia. Ja see on kaanes õukonna nõukogude ajal väga tuntud tegelane, suur kangelane, tänapäeva noored neid nimesi muidugi teame ja neid kõike teadsime. See on film pealkirjaga jutustus tõelisest inimesest Boriss polügoonil samanimelise raamatu ainetel. Jällegi, millest on seal juttu, sõda me enam-vähem teame. Ja üldse see 1948. aasta on Makarova jaoks väga viljakas. Kui vaadata mõnes filmis ta jõudis selle aasta jooksul olla või osaleda filmide valmimises, siis neid on päris palju. Võib-olla üks neist, mida võiks mainida, kannab pealkirja kolm kohtumist. Ja see film koosneb novellidest, nii et nad on nagu erinevad lood. Ja tegemist on võitluskaaslastega, nii et nad on olnud kõik sõjas. Aga juba aasta meile ütleb, temaatika natukene muutub ja neid näidatakse meile kõikides nendes filmides, kui nüüd ei ole nende muinasjuttudega tegemist või klassika ekraniseering, aga on ikkagi mingisugune propagandistlik iva sees. Näed, stsenaariumit ei kinnitata lihtsalt niisama. Ja me oleme ka seda näinud ja sellest rääkinud, et need plaanid on ju kõik Stalini laual, nii et kõikide nende filmide põhiidee saab ju kinnitatud isiklikult tema poolt ja siin samuti on vaja näidata, kuidas need sõjamehed hakkavad sisse elama rahu igapäevaellu ja kuidas olles kangelased rindel, jätkavad siis nad oma kangelas tegusi kuskil tehastes, kolhoosipõldudel ja nii edasi. Neid näiteid on olnud meil päris palju. Nii et jutustabki kolm novelli kolmest sõjamehest, kes nõid rahulikus igapäevaelus ennast realiseerivad. Siis on Tamara Makarova pearoll jällegi väga oluline märgilise tähendusega film 52. aastal. Ja märgiline ja mitte sellepärast, et ta kuidagi Sheliselt erandlik, vaid ta on just nimelt tüüpiline. Ja filmi pealkiri on külaarst, no juba enam-vähem isegi rääkimata sellest, millest film jutustab, võib juba pealkirjast välja lugeda selle tüüpilisest süžee, mis on nendele filmidele köigile oman, neelan olnud, näid juba mitmeid, ikka keegi pärast kõrgkooli lõpetamist ei jää mitte suurlinna, seal ennast ei saa kuidagi sangarliku realiseerida, lugege, ega ei kujuta ette, et inimene lõpetab arstina ja nüüd hakkab Moskva peahaiglat kuidagi ümber korraldama. Keda ka vaatajatel küsimus, et kas siis seal valitses mingi korralagedus, sellepärast on vajada saata kuskile pärapõrgusse maale ja vot siis algab see suur sangarliku võitlus ja täpselt sellest film jutustab nii, et Makarova on noor arst, kes läheb tataks kuskile väikesesse kohta ja sealt tekib tal konflikt, nii et me näeme sedasama konflikti, mida eelmine kord kirjeldasime noorema generatsiooni ja vanemate vahel. Siit on ju jällegi selges propagandistlik soov näidata neid endi sõigu vaenlasinud, uued mõistavad endised veel mõista. Ja seal ongi haigla eakas juht, sihukene, vanem mees muidugi ei taha nende ümberkorraldustega nõustuda, aga need filmid ju köik lõpevad meie jaoks meie kui tolleaegsete, potentsiaalsete vaatajate jaoks niisuguse positiivse sõnumiga. Et see vastupanu murtakse, saadakse aru ja siis ühiselt peaks kõik kõik korda ja haiglad hakkavad suurepäraselt tööle. Täpselt nii nagu abikaasa Gerassimovi on Tamara Makarova, mitte ainult näitleja. Vaid Ta on kirjutanud, kas stsenaariume. Ja üks taoline, kus ta on ka idee autor, kes need stsenaristid siis ikka on, kui mitte-ide torit pärineb 1962.-st aastast. Ja see on nõukogu Liidu Ida-Saksamaa ühisprojekt. Nii et tol ajal valmivad ju filmid koostöös, mitte nüüd väga sageli, aga see ei ole ka eralt koos sotsliikide kinostuudiotega. Ja selle filmi pealkiri on inimesed ja loomad, et jällegi ei ole mitte loodussilp eetika, mis ta siis on? Film jutustab ühest nõukogude sõjamäest, käes oli langenud 42. aastal vangi ja ta on natukene mitte tüüpiline, aga illustreerib lõhte nisukest võimalikku varianti. Ja nüüd on ta jäänud pärast sõda läände. No mis seal kõik juhtub, saatused sattus, mitte õigesse tsooni, Eves jäi sinna. Ja nüüd seal ongi ta 17 aastat 17 aastat jalg. Vaatajatele öeldakse, et vaatamata kõigele on tema soov Rodal ikkagi kodumaale tagasi. Ja peamiselt filmi tegevus leiabki aset juba nõukogude maal. Kui ta tagasi pöördunud ja ta tahab sõita oma venna juurte Sevastoopolis siis teel kohtub ta annatanat mängibki Makarova, seal on igasugused seiklused. Ja lõpuks ta ikkagi jõuab sinna oma venna juurde. Ühesõnaga kõik need lõpud on väga positiivsed taga. Niisugune pikk lugu, pikk lugu inimesest, kes leiab koduma uuesti, ikkagi tunduvalt parem on nõukogude maal elada, kui seal kuskil kaugel läänes. Üsna väike roll on Makarov Valka veel ühes Kaaesseerialises filmis. Aga seda filmi tasuks mainida nüüd sellepärast, et ma karavan seal sellepärast, et seda filmi on vahel nimetatud nõukogude kinokunsti üheks parimaks saavutuseks. Ja see film on aastas 67 ning kannab pealkirja ajakirjanik. Selle filmi režissööriks on Gerassimovi ja ta on ta kirjutanud sellele filmile stsenaariumi ja selle filmi puhul on öeldud, et ses naarium valmis spetsiaalselt tema poolt ühe oma lemmikõpilast silmas pidades ja selle õpilase nimi on Galina polski. Ja veel kord, kui nüüd sellest loetelust mingi valiku teha, siis tasuks seda filmi just nimelt sellepärast vaadata, et filmina on seda tagantjärele kriitikud kõrgelt hinnanud. Ei hakka siis sisu ümber jutustama. Selleks ajaks ongi nii Makarova kuigi rassimov juba tunnustatud pedagoogid. Ja et tegemist pole mitte võib-olla nisukest üksikuid tunde. Ma pean silmas Makaravat andva inimesega aga 68. aastal saata ka professoriks, nii et mõlemad, nii mees kui naine, abikaasad on tunnustatud õppejõud. Ja kui vaadata nende õpilaste nimekirja, mida me praegu tegema ei hakka ja üritada sellest nimekirjast tuua esile ainult need nimed kelle puhul võib öelda, et tegemist on hilisemate kuulsustega siis see nimekiri koosneb kümnetest kümnetest kümnetest nimedest, nii et väga teenekad, pedagoogid, väga armastatud pedagoogid. Ja kui me eelmine kord mainisime Larissa Lužinna nime, kes on lõpetanud sedasama kooli kooli siis ka tema ütleb, et neid kõiki kutsutud Gerassimovi Makarovi lasteks Jaloosena meenutab ka üldse oma esimese rolli sai ta tänu Gerassimovi läheb, see ei ole mitte Gerassimovi Filmson ühe teise režissööri film, aga demonstreerib, näitab seda, kuivõrd hoolitsesid pedagoogid oma õpilaste eest, et nad saaksid tööd kuidas ta käib peale pluus õlale antakse pea loll filmis seitsmelt tuulel siis ta meenutab, kuidas selle filmivõtete käigus kõik tal ei õnnestunud. Ja kui niisugune moment, kus temast Läti loobuda ja kuidas ikkagi raažimustada toetab ja nii edasi ja lõpuks ta mängibki selles filmis seda pea rolli. Ja nii on ka aru saada, et kui tegeleda intensiivselt õppetööga siis isegi soovi korral ju väga palju aega mängida filmides ei ole. Ja ega haaravat väga sageli ka ei näe. Nii et seitsmekümnendatel ja 80.-te alguses on vaid üksikud. Ja 1984. aastal ongi tema viimane film. Ja selle filmi puhul võib ka öelda, et Gerassimovi viimane film väga sümboolse märgiga film. Lev Tolstoi kerassinov ise mängib selles filmis suurt vene kirjanikku. Tamara Makarova on tema naine Sofia Andrejevna. Ja film jutustabki kirjaniku elu viimastest päevadest nii et oleks nagu niisugune kokku võtta. Seda filmi peetakse ka õnnestunud filmiks ja Karlovy vaari kino festivalil says kristallgloobuse. Ning jääbki see film nende viimaseks tööks. Sellepärast et 1985. aastal 28. novembril Sergei Gerassimovi suri. Anam kuni surmani ei mängi mitte üheski filmis. Ja isada nimetas oma viimaseks tööks ühte üritust, mille ta korraldab, see on tema mehele pühendatud mälestusõhtumehe 85.-ks juubeliks. Ja seda üritust nimetas kida oma viimaseks tööks. Natukene veel õpetab kõrgkoolis, mitte pikalt. Ja milline oli kahe inimese suhe, seda iseloomustab fakt, et vahetult enne surma kirjuta Tamara oma mehele lahkunud mehele kirja. Ja seal on niisugused laused, et ma tänan sind kõige eest. Ei ole kindel, et me kindlasti kohtume ja siis on punkt ja seal, nii et seal kiri, mille ta lähetab vahetult enne surma oma peaaegu 10 aastat isegi natukene rohkem lahkunud mehele ja tema surmadaatum on mõnikord öeldakse siin ja seal üheksapäist, mõnikord 20 jaanuar ja aasta on 1997. Kui keegi tahab tema loominguga natukene põhjalikumalt tutvuda mitte ainult loominguga, vaid ka eluga siis 1995. aastal ilmus tema mälestusteraamat posla Slovje järelsõna. Nii et see raamat on ka kättesaadav. Ja kuna tegemist on niivõrd kauni inimesega, siis arusaadav, et üsna palju igasuguseid kõngulisi lugusi ja eri 80.-te lõpul perestroika aegadest alates, kui tekkis võimalus rääkida asjadest, millest varem rääkida ei saanud siis ka päris palju igasuguseid telefilme, mis olid talla pühendatud ja mis muidugi kandsid nagu ikka, kui asi kipub kollaseks, kas neid pealkirju tegelik salajane elu ja nii edasi, aga meid taolised asjad eriti ei huvita, niiet väikese ülevaate, need on ju ikkagi väikesed kokkuvõtlikud tema elust ja loomingust me saime. Et siit järgmine kord juba minna edasi mõne uue kino kangelannaga ja sellega võikski täna lõpetada.