Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Me rääkisime nüüd kaks saadet Tamara Makarovast ja näitlejanna oli ju neid saateid väärt. Ja täna on meil uus teejuht, kelle loomingu enamus langeb küll aastatesse 1970 80. Peatuma kuid esmakordselt ekraanidel on ta juba 40.-te lõpust ja on pälvinud ka ühe Stalini Preemia, seega kuulub nende näitlejate hulka, kellest me tavaliselt räägime. Püüame ikkagi olla vähemalt põhiteemana nendes ajalistes raamides. Aga vist oleks mõistlik, kui juba on juttu näitlejannast nimetada ka tema nimi. Ja tegemist on Klaara Lutškoga. Mis aga puudutab tema väljanägemist ja see on paratamatus, kui ma juba näitlejatest räägime, valdavalt on ju tegemist väga kaunite inimestega, kõik inimesed on kaunid. Anemad on veel spetsiifiliselt kaunid ja ta kuulub kindlasti nende hulka, keda võiks ju nimetada Data kaunitaariks pole mitte mingisugust kahtlust. Sünniaasta on 1925 ja sünnikoht Ukrainas ning väidetavalt nende perekonnanimi oligi tekkinud tänu sellele, et vanemad yks neist kunagi elas külas, mida kutsuti, luts, kiil ja siit see perekonnanimi Lutško. Isa ja ema. Ajal, kui ta sündis, hoolid mõlemad kolhoosi esimehed, nii et isa juhtis ühte kolhoosi jääma teist kolhoosi. Ja nagu sageli meil on ka need näited olnud ekraanidele või kino juurde, jõuab ta täiesti juhuslikult. Mingisuguseid taolisi kavatsusi tal ei olnud. Väidetavalt kuulus ta nende laste hulka, teda koolis ka natukene taga kiusati, aga välimuse pärast taga kiusati Kurhigi tagantjärgi, kui tema fotosi vaadata. Juba täiskasvanud inimesena ei saa küll aru, mis põhjuste lohistada, kiusata ja sõja ajal oli perekond Euakatsioonis alma tas ja sinna oli üle viidud mingiks ajaks ka kinoinstituut. Ja nagu tihti juhtub, märkate ajalehtedes kuulutust ja otsustab minna. Aga kuna tegemist ei olnud nisukesed pikalt ettekavatsetud plaaniga, siis eksamite ajal tabab teda suur segadus, oli küll ära pinud need kohustuslikud Kitno ilmselt oli mingi luuletus või katkend mõnest tekstist kuid ei suutnud mitte midagi ette kanda, sest lihtsalt pabistas või suures segaduses. Ja millegipärast tagantjärele on ju väga raske öelda, miks ta kuidagi tekitas mingisugust sooja suhtumist või mingit pisukest soovitada natukene kuidagi veel aidata. Või tol korral pigem oleks öelda veel katsetada komisjoni esimehel väga tuntud teatri pedagoogil Boriss piibikovil ja Boris piibikov olevat palunud, et ta esitaks ühe etüüdi. No ilmselt küllaltki tüüpiline ka hästi näitlejate puhul, kui vahetevahel keegi meenutab oma sisseastumiskatsed, siis nimetab mõne etüüdi ja inimesed teasime teatriga väga tihedalt seotud jala, imestame, mina imestan, kuidas on võimalik midagi sellist mängida ja mitte sellist esitada. Aga ma arvan, et isegi nende ülesannete seas ülesanne, mida Lutsco saab, oli erandlik. Tal paluti esitada etüüdina upud koos sõbrannaga. Ei kujuta ette, kuidas midagi taolist võiks siis kujutada? No igatahes. Ta olevat saanud selle ülesandega sõdavat hästi hakkama. Et ta võetaksegi instituuti vastu. Ja nüüd tekib Mäelex väikene seos kangelanna, aga kes meil oli eelmine karta Maarama karavaga. Ja Klara Lutško arvataksegi sellesse meistriklassi, mida juhivad Makarova ja tema mees Gerassimovi. No ilmselt järjestus võiks olla pigem Gerassimovi Makarova. Tegemist on ja see on väga hea seos meie kahekangelanna vahel. Õpetaja ja õpilasega ja terase mow võtab taga ühte väikesesse rolli oma filmis noor kaardivägi ja need paistab esmapilgul, et no väga tore, tegemist on üliõpilasega õppejõud olnud tuntud režissöör, parajasti on käsil uus film ja õpilane palutakse selles mängima ühte rolli. Tuleme kohe selle juurde aga see roll või selle rolli täitmine ei too talle mitte mingisugust erilist tähelepanu. Nagu ka teised rollid, mida ta mängib ja neid on mitmed 48. aastal. No lihtsalt, las nad meil olla. Ja see on film, kolm kohtumist sellest rääkisime ka seoses Makaroviga vas tuleb meie kuulajatel meelde. Need on novellid, mis jutustavad endistest sõjameestest, kes on nüüd pöördunud pärast sõda tagasi oma kodukohtades ja kuidas nad sulanduvad argiellu. Ja teine film, sellest ei ole meil juttu olnud, aga ei ole ka mõtet pikalt peatuda. Juba pealkiri ütleb, millega on tegemist sellepärast et film kannab tuntud tegelase nimi. See on, miks juulil. Nii et need väikesed rullikesed ei toonud talle mitte mingisugust tähelepanu erilist. Ja mis nüüd aga puudutab seda noort kaardivägi, kus tal väikene roll siis sellele eelnes tema lõputööna teatrietendus, noor kaardivägi, nii et lõputööna oli noor kaardivägi ja just nimelt seal lavastuse aiendina otsustab Dior Asimov teha filmi, milles on siis nüüd küsimus. Kui ma alles rääkisime, et filmis mängis ta kõrvalosa siis näidendis mängis ta peaosa, nii et Klaara Lutško selles näidendis mängis Uljana kroomova rolli. Aga filmis otsustas Gerassimovi anda selle rolli ka tulevikus väga tuntud näitlejanna alati last, me kindlasti räägime non amordi OKovale. Ja see oli klaar, Alutškola tohutu löök. No võib ju aru saada, kui sa oled alles mänginud pearoll ja sind filmis kasutatakse mingisuguses kõrvalrollis. Ja selle peal arst väidetavalt ja tagantjärele siin ja seal nii palju ka õnnestus vaadata, on ka kirjutatud. Et see otsus pani teda mõtlema, kas üldse mitte lõpetada igasuguse suhtlemise kinomaailmaga, nii et nisukene, hetkeline kriis. Ja siis saab ta küllaltki ootamatult kutse pürjevi filmi Kuubani Kasak. Selles filmis seoses marinala teeninaga, kellel on seal hoopis suurem loll aga klaar Alutško on ka selles filmis ja ka suhteliselt olulises rollis. Ta on kolhoosi punane, partisan brigadir Daša, nii et sealt leiab, võib ära tunda. Ja selle rolli saabki taas Stalini Preemia teise järgu. Ja see roll teebki ta tuntuks üle terve nõukogude liidu. Ja selle filmivõtete ajal tutvubki ta oma esimese mehega kes oli tolleks ajaks juba tuntud näitleja nirk Lutško jaoks oli see sisuliselt esimene suurem roll, nii et võiks teda tinglikult isegi võtandiks nimetada. Aga meesnäitleja Sergei Luciano, hooli juba tuntud näitleja. Ta oli Klaarast 15 aastat vanem ja väidetavalt kui ta olevat teda võtteplatsil esimest korda näinud, siis ilmselt ütles ta ise endale selle tõe, milles tal polnud pääsu. Maa olen omadega läbi, nähes klarat, see on siis see armastuse esimesest pilgust. Luciano oli tol ajal abielus, kuid peatselt lahutab ja suhteliselt lühikese aja pärast nad abielluvad. Neil on ka detar üsna sageli siin ja seal võib leida hilisemast ajast intervjuud tütrega, kui ta jutustab ka emast ja Luciano kooli oma naisest 15 aastat vanem elasid nad väga õnnelikult, vähemalt nii kirjutatakse. Kuid 1965. aastal Luciano tabab ühe esinemise ajal infarkt. Nii ootamatult lahkub. Siis on möödunud neli aastat ja Klara ühel õhtul oma sõbranna kaudu tuttu. Ühe noore temast natukene noorema Izvestija ajakirjanikuga, kelle nimi on mitri mammlieff ja temaga ongi ta abielus kuni surmani. Nii et kaks väga olulist meest tema elus, kes on ka mingis mõttes tema loomingut kindlasti mõjutada tanud. Arusaadav, et pärast Kuubani kasakaid tulevad pakkumised igalt poolt tulevad pakkumised väga tuntud lavastajatelt. Ja neid filme, kus ta mängib, on päris palju. No võib-olla tasub mainida näiteks 1950, film Donbassi kaevurid? No juba pealkiri meil enam-vähem jutustab, millesse film võiks rääkida, no kuidas entusiastlikult kaevurud juurutavad sealt uut tehnoloogiat. Ja ka selle filmi mitmed tegelased ja loojad saavad Stalini preemia. Lutškoogil selles nimekirjas ei ole, tal on selles filmis suhteliselt väike roll. Ja selle filmi algversioonis tähendab valmis musaegses versioonis väga paljud nendest filmides, hiljem Hruštšovi ajal ja veelgi hiljem, mõned monteeritakse ringi, aga selles algversioonis võib näha ka Stalinit, keda esitabki Lovaani, nii et üks nendest lauani Stalinitast. 1953. aastal võib teda näha veel ühes filmis millest me oleme rääkinud ja see film kannab pealkirja Vassili Bortnikovi tagasitulek tuletamast paari lausega meelde kuidas sõjamees sai rindel põrutada. Nii et mingi aeg, konto, mälu, kadunud ja lähedased, tema naine on veendunud, et ta on hukkunud. Tegemist oli kunagise kolhoosi esimehega kuid tuleb tagasi, aga tolleks ajaks on tema naine juba abiellunud, sellepärast et mees oli hukkunud ja ei hakka seda filmi uuesti ümber jutustama. Igatahes ring saab seal täis. Hiljem saab ta uuesti kolhoosi esimeheks. Hea naine, pöörd ka tema juurde tagasi, nii et kõik jõuab algpunkti õnnelikult tagasi. Järgmine film, milles Klaara Luts, kood võib näha ja millest me pole rääkinud, jõuab ekraanidele 1955. aastal. Ja selle filmi pealkiri on suurt pere. Seda filmi võiks vaadata, kui jällegi võimalus on ja tahtmist on. Sellepärast, et see film on pärjatud ja pärjatud, on ta järgmisel, 1955. aastal kanni festivalil. Ja nominatsioon on parim näitlejate ansambel. Ja seal loetletakse ka nimeliselt seda ansamblit, seal on palju meesnäitlejaid. Naisnäitlejaid ja nende loetletute seas võib levida ka Klara Kutško nime, nii et üks neist filmidest. Neid ei ole ju tol ajal eriti palju, mis on pälvinud ka rahvusvahelise tähelepanu. Jutustabkis film ühest suurest perekonnast, seal on mitmed põlvkonnad, kes kõik on töötanud laeva ehitajatena siis igasugused suhted seal perekondades ja nii edasi. Aga miks veel on see film päris huvitav seoses ühe dokumendiga? Praegu ei jõua sellele eriti pikalt peatuda. Have olla kunagi tulema selle juurde tagasi. See on Nõukogude Liidu kultuuriministri Michael lovi poolt koostatud dokument aastast 1955. Nii et Stalin on surnud, aga mingit muudatust veel nagu ei ole tulnud ja kõik on ootel, keegi ei tea, kuhu asi pöörab. Ja dokument kannab tüüpilist Stalini-aegset pealkirja tõsistest puudustest nõukogude kino kunstis? Ei hakka, praegu on endal puudustel peatuma. Tal on tohutult pikk ja mis on üllatav? Oleme ju harjunud jätkerassimof, näiteks toome ühe näite inimesest, kellega meil on kaudne kokkupuude olnud pärjatud lavastaja igati auses preemia dial, ordenit ja korduvalt selles dokumendis tuuakse tema loomingut näitena kui negatiivset. Ja kuigi tegemist ei ole ju 53. aastaga 55., kuid inimesed ju varasemast ajast teavad suurepäraselt, see on juba geneetiliselt neil sees. Mena tähendab, kui ilmub niisugune dokument, kus sild tuuakse negatiivse näite täna ja väga sageli ju järgnesid sellele kirjalikule dokumendile juba väga konkreetsed sammud. Ja selles kultuuriministri kirjas või kuidas seda nimetada, Spravkaz on siis tõstetud just nimelt positiivsena esile see film, see film. Ja seal öeldakse, otseselt seletatakse, miks see film on saavutanud suure edu, seda on väga palju vaadatud. Ja minister ütleb, et sellepärast, et inimesed janunevad filmide järele mis ülistavad töölisklassi ja näitavad seal kangelaslikku toitlust, vot see on seletus, miks siis on niisugune tubli fil ja kõik tahavad näha ainult selliseid filme. Aga seal nende teiste lavastajate filmid veel kord ei hakka seal praegu peatuma, ei kõlba mitte kuskile ja inimesed ei janune nende järele. Hästi sümpaatne roll, koon, klaarallutš kool. Filmis, mis jõuab ekraanidele 55. aastal ja kannab pealkirja 12. Õ šveik spiri alusel ja jällegi üks nendest filmidest, mida võib ju soovi korral vaadata. Ja neid tuleb jälle üks väga niisugune tüüpiline näide, kui me liigume koos Klaara Lutskoga mööda seda ajalist telge edasi ei ole ju praktiliselt nõukogude ajal ühtegi filmi, noh, jätame need kõrvale kõik need filmid, muinasjutud, klassika, ekraniseeringud, aga filmid, mis pärinevad vaid tuginevalt originaalstsenaariumitele, nad ju kõik kannavad oma ajastu ideoloogilist pitsatit ja kõik nad täidavad mingisugused propagandistlikud. Ma ei oska isegi öelda titaktilist ülesannet, ikkagi on vaja nõukogude inimestele selgeks teha, milline on see parteipoliitika ja näitab näitlikustada seda kinoekraanil läbi nende konkreetsete tegelaste. Ja see on film 58.-st aastast. Klara Lutško mängib selles päris olulist rolli ja tegemist on frušovi akse filmiga. Ja filmi pealkiri on meie kõrval, nii et see film räägibki veel lugu asjadestus innustust nähtustest, mis leiavad aset siinsamas, meie kõrval. Ja siis on järgmine kaks noort meest. Talle on nad lõpetanud, instituudis on meil juba tüüpiline, lõpetavad instituudi kas Moskvas või Leningradis ja siis lähevad sangarite ja kunagi tallele Moskvasse. Nad ikkagi lähevad kuskile kaugele provintsist Moskvas on nagu üldiselt korras aga seal kaugelt saab nende väärnähtustega võidelda. Ja San Altai ja nad asuvad tööle ühes väga suures tehases. Üks noormeestest on insener ja teine suunataks tehase ajalehte, need tol ajal kutsuti, aga tiraskadeks võib-olla meie nooremad kuulajad seda ei tea. Aga praktiliselt kõik need tohutud suured Nõukogude tehased, aga seal võis töötada 10000, et inimest anti välja kohalikku ajalehte nukus, valdavalt tutvustati Hanolas muid tegelasi, kes millegiga silma paistsid. Ja neid see ajakirjanik, noormees, ajakirjanik peabki kirjutama ühe artikli artikli kollektiivist ja ühesõnaga selle kuidagi kokku. Nad mõlemad märkavad insener, ajakirjanik, et midagi on ikka viltu tehases. Ja olukord, näiline olukord ja siit me näemegi, mis on selle filmi mõte seisneb selles, et jällegi tuua välja Stalini-aegsed, isikukultuseaegsed, niukesed puudused. Ja milles nad siis väljenduvad selles, et üks töö eesrindlane, keda nimetatakse tões ründlaseks ja nüüdse ajakirjanik peabki teda ajalehes ülistama. Aga tegelikult on tema saavutused loodud kõik kunstlikult. No meil ei ole vaja seda seletada, sellepärast. Me teame seda suurepäraselt. Ja oleme kunagi ka natukene põhjalikumalt rääkinud staganovlikkust liikumisest ja sellest, kuidas siis, sest inimlikult pole ju võimalik, kui norm on 100 ja täita seda 150 protsenti või 1500 protsenti, see lihtsalt ei ole teoreetiliselt teoreetilist on muidugi praktiliselt võimalik. Ja ei olnud kaugeltki erandlikud juhtumid, kui kogu brigaad töötas selle nimel, et seal üks väljavalitu saaks siis seda tulemust. Ta kui oma saavutust, need näitajad on oma jämeri ja vot selline juhus. Ja nüüd siis paljastatakse. Aga kes on siis halb, Käärsele müüdi on loonud ajalehe toimetaja, toimetaja siis kunstlikult on selle toonud. Ja kui on tegemist pahaga, siis reeglina anda Lüdiini paha, sama tinglik või jutumärkides eesrindlane on veel võrgutanud ühe neiu, neiu Antonina ja seda neiut mängibki Klaara Lutško. Ja need tütarlaps ootab last, aga paat tööline on tama jätnud ja läheb kõik seal paljastatakse seal kõik tehasest aimub nii, et film Meie kõrval leidsid aset, vot niisugused asjad omal ajal kellaaeg, saali, sõda, kuulajad ja vaatajad, kõik teavad tolleaegsed vaatajad. Nii et täidab just nimelt seda illustratiivsed ülesannet meda, Hruštšov plaanis Stalini isikukultust paljastades ellu viia. Tüüpiline näide. See aga ei tähenda, et 50.-te lõpus poleks jõudnud ekraanidele filme mis jätkasid seda vana propagandistlikud põhiliini. Tuli paljastada, imperaliste, näidata, milline on see kapitalistlik ühiskond. Ja siin olid ka ülesanded jaotatud ka kinos stuudiotava. Ja kui vaadata Ukraina ja Valgevene kinostuudiote loomingut, siis neil oli nagu eraldatud või antud ülesanne lõik, nemad reeglina pidid näitama vaatajatele, milline masendav elu oli inimestel nendel Ukraina ja tolleaegse Valgevene NSV aladel, mis varem ei kuulunud Nõukogude Liidu koosseis. Et vaatajatel oleks selge pilt, kuidas asjad on muutunud ja kui hea elu on praegu tänu sellele, et need alad kuuluvad Nõukogude Liidu koosseis. Noh, üks selline film, Valgevene kinostuudio film, kus mängib Klara Lutško kannab pealkirja punased lehed jutustabkis eluolust 30.-te keskpaigas, just nimelt nendel aladel, mis tol ajal kuulus Poolale ja kuidas seal võideldakse selle ülekohtu vastu ja kogu see temaatika on meile niivõrd tuttav, et ei ole mõtet sellel peatuda. Aga selle filmi kohta kirjutad tagantjärele juba tänapäeval. Ja miks jälle õppevahendina, kui keegi filmikunsti vastu sügavamat huvi tunneb, siis võiks vaadata, et selle filmi peakangelane olevat ekraanil demonstreerinud niivõrd detailselt oma üleelamisi. Et peategelane ise kadus ära. Nisukene lause, nii et emotsioonid varjutasid täielikult selle inimesse, ta seal nii väga kannatas, et kadus ise ära. Hruštšovi ajast pärineb ka üks tinglikult ja tagantjärele naljakas lugu muidugi tol ajal filmitegijatele see polnud kaugeltki naljakas. Mis siis, et tegemist polnud Stalini ajaga, aga ikka. Ja selles filmis loomulikult mängib kaaklara Luiks cool. Ja filmi pealkiri on lumemuinasjutt. Pealkiri juba meele ütleb, et tegemist on niisuguse muinasjutulise filmiga lastefilmiga. Ja selle filmi lühike sisu oli järgmine. Seal on negatiivseks tegelaseks vana aasta mannisukena jällegi üsna tuntud. Vana aasta ei taha kuidagi lahkuda ja uuele aastale teed anda ja saab hakkama igasuguste seal tegudega. Varastab lastelt mänguasju, võtab neid ära, ühesõnaga, on Lukana paha tegelane vana aasta. Ja miks see film oli vähemalt planeerituna niisugune oluline, sellele pöörati kuidagi erilist tähelepanu. See oli vastus otsusele tehase film spetsiaalselt kanni festivalile esitlemiseks lastefilmiprogrammis. Ja näed, kui sa seal saab valmis, siis me ju teame. Nagunii on juba lugenud kõike käsikirju ja, ja mis seal veel kõik on, aga leitakse tsensorid, tal on eriline pilk, nad oskavad tabada seoseid, mille peale võib-olla autorid ei tulnudki. Et see vana aasta võib vaataja Talle kuidagi seostada, Hruštšovi ka nagu ei tahagi Araminnad ja moodustatakse komisjon, kes peab siis otsustama, on nii või ei ole. Ja selle komisjoni eesotsas oli Sergei Kof ja kõrge komisjon leiab, ikkagi ei sobi saata see sild sinna festivalile. Ja ka Nõukogude-leedus jookseb Ta mõnes üksikus kinos ja väikesest iraažis, nii et seda filmi eriti ei näidata. Ja teine lugu filmiga seitsmelt tuulel, mida peetakse klassikaliseks filmiks isamaasõja sündmustest, nii et on jällegi mingis mõttes küllaltki oluline film ja kaudselt niivõrd-kuivõrd seatud, kas selles mõttes hästi kare, et seal mängib peaosa Larissa Lušina kellas ka eelmine kord mööda minnes, kes ja miks see lugu on natukene lõbusam, võib-olla sellepärast ainult Klaara Lutško juba ikkagi tuntud näitleja Annana sattus sinna filmi täiesti juhuslikult. Ja selle filmi lavastaja oli Stanislav Rostatski. Ja tal oli vaja seoses mingisuguste asjadega külastada haiglat. Ei ole ka olnud kirjas, miks ta sinna läks, antud juhul ei ole ka oluline. Ja kohtas seal klaarat, kes oli parajasti külastanud ühte oma sõbrannat. Tänapäeval enam seda ei nõuta ja ei tea ka täpselt, millise haiglaga oli tegemist. Igatahes klaaral oli seljas valgeki Intel. Ja lavastaja leiab. Ta oleks ideaalne mängima selles filmis sõja kirurgi ja püüab talle siis auku pähe rääkida. Tutškolavad pikalt keeldunud, kuid lõpuks nõustub ja ongi selles filmis sõjakirurg. Kusjuures on öelnud väga tõsiselt, valmistus selleks rolliks, käis haiglas, viibis operatsioonide juures, püüdis täpselt neid liigutusi matkida, tegi väga palju tööd. Kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel on ta väga paljudes filmides ei jõua neist rääkida, kuid öeldaks kindlasti peatuda. Ja peatada sellepärast, et seda peetakse tema kuulsuse teiseks suureks tipuks. Nii et üks olid need Kubani kasakad ja teine on 79. aastal ekraanidele jõudnud, seda võiks isegi nimetada seriaaliks, sellepärast et tegemist on neljaseerialise filmiga mis kannab pealkirja mustlane. Selle filmi aluseks kooli Anatoli Kalinini romaan. Ja Luts mängib seal ühte peategelast, ta on. Claudia, aga see ütleb meile veel kord, kui fantastiliselt nägi klaar Alutsco välja, sellepärast et ta siis on juba vanem, kui 50 sünniaasta oli 25 ja mängib hästi noort naist ja kes seda filmi viitsib vaadata? Saab vaadata, siis näeb, et ei ütle mitte kuidagi, et tegemist on juba küpsemas eas inimesega. Ja leiab ta ühe mustlaspoisi. Ning kasvatab seda poissi nagu oma last siis saabubki sinna külla üks vanem mees, mustlane ja võidab poisis südame ja Claudia arvab, et see võib-olla ongi tema isa. Ja pererahu on rikutud, niisugune film tohutult populaarne. No tol ajal taolisi pikki filme, mida võis teleekraanidel demonstreerida ju eriti ei olnud. Pärast seda filmi sama suur tähelepanu talle nagu pärast Kuubal kasakaid tuhandeid kirju. Ja film on sedavõrd populaarne 1985. aastal jätk ka sellel väga suur edu. Ja ilmselt sellel lainel ka otsus anda talle Nõukogude Liidu rahvakunstniku aunimetus. Üldse on ta väga aktiivne, sageli Kuuloobutško nõukogude kultuuritegelaste delegatsioonide koosseisud, mis käivad välismaal. Ja 1905. aastal kavatsust tähistada oma kaheksakümnendat juubelit, veel kord näeb fantastiline välja. Mingeid erilisi haigusi polevat ka olnud ja hommiku valmistab hommikusööki kutsub meest sööma, jaotama, tolt, kaotab teadvuse, arvatakse tagantjärele tromb. Ja tema surmadaatumiks ongi 2005. aasta 26. märts. Ja lõpetuseks võiks kuulata laulu sellest talle kuulsust toonud filmist mustlane. Laulu pealkiri on minu teekond. La sai eriti tuntuks Konstantin Krõmski esituses ja just nimelt selles esituses võikski seda laulu kuulata. Et järgmine kord minna siit juba uue näitlejannaga edastada.