Tere, tegullede aprillikuu peramist mulgi uudistesaadet, tõmbe kõneleme maarahva näitemängu tegemisest. Mine laupalli Paistu rahvamaja saalia püüne päeva iga rahvast täis, sest seal peeti Viljandi maakonna esitegevuslaste teatripäeva platsi nulli kuus näitemängu punti üle maakonnapäeva eestvedaja oli seekord Paistu rahvamajas. Perenaine Piia Mänd. Tuleta meelde, kui ka Viljandimaal seast täiskasvanu inimeste diaatri päevam juba peetu. Minu mäletamist mööda peame täämpe kate kümnendat villandi, maakonna näitemängupäeva ja esimene päev oli kah paistun 30. märtsil 1990. Nii ettevõtmine käib maakonnan ringi, mis selle kattekümne aastage, muutunum, tükki on nagu nõudliku umbes lännu ja tase on ka kõrgem ja osavõtjate roosike vähembas janu. Näiteks 2007. aastal oli üheksa punn. Tämpe on ballalt kuus. Kas maal TV näitemängu rohkem noore või vanem inimese, harilikult keskealisi, vanembe näituses mede eelmisenud, tükin Liisu mängsi Velatseja noore kah meiega kaasa, sea esioled ka üten, pundin, mängman ja mina mängi Paistu pundin juba õite pikka aega 27 aastat, kust nii telliks näitemängu pundi näitusest nagu Paistu punt neid tükke Saave lugude valimine on peris rasse sest peab ju arvestama seda ka, et mina olen, see näitleja on olemas ja me seda mõistame ja peab palju lugema ja otsmaja ja teksti oleme saanud Eesti teatri agentuurist ütelu, mille pealiskiri on Liisu. Tellisime ekstra Kauksi Ülle käest ja lugu kõneleb Paistu kandi rahva laulikust purulisust, et kas see on seal maakonna teatripäeval näeb rohkem nalja või on tõsidsid lugusid kah? Ennet mängiti ikka rohkem naljatükke on, nüüd lohutusitsin pärast lännu ja mõnikord kõneldes tõsidusest asjast ka läbi nalja, et kõik oleneb ju tüki püüne peale säädiast ka. Õhtu kick tükki olliva ära vaadetu andki hindamiskogu, päev preemia, Paistu näitemängu, pundi tükile, mamma, nõnda et võit jäi seekord kodu. Abja, mulgi Olive püüne pääle saatan oma näitemängu pundi kolmas voorus. Nii nagu enam peaaegu laupäeva ette mängib tükke, oli Abja rahva tüka Siigord tõsiduse, sisuge oma näitemängust Tõllive mikrofoni ette kõneleme Aime räim Juhan purju ja hiljas ikka. Küüditamisest selle mälestus, millised üldised peale sõja aega ja Eesti vabariigi alguses, aastat, mis pärast seade teema Meedia tekkimisele tüki vabariigi aastapäevaks valmis ja siis nüüd mängisime edasi teilomikesel pundin puha vanem v inimese, puha pensionäri, pensionäride Koppe, kolmas voorus. Aga mispärast teil nii tõsine tükk on, kas naljatüki ei taha deta? Teeme nalja, teeme alati tüütab ära, kuidas ette astmine, läits sis lämpere ette astmeline läits, täiesti kõrda ja segamini kaht noortel ka meeldisi. Kui kaua te juba seda näitemänguteede seal abi? Kolme aastat meil kolm aastat, aga kas te olete noorest pääst kunagi varem ka Tenno näitab voorest päästikki. Poolas saanud kikki Vicky, puhas näitemäng, mullugi lauljana mittemäng, teie juhataja ja vot see on noor inimene, nõnda noor inimene ja see võttis meid oma tiiva alla, tema oli vahepeal meil natuke seda iga Abja kultuurimaja direktor, kahk Kersti Sillaots, aga kas selle noore inimese mõttekäibetõde omadega kokku, teil on suur vahe ju kangesti käive kokku, tema meiega rahul ja meiega temaga vähemus. Me oleme temaga veider. Kui palju neid etteastet, mis selle ütle, tükigi on mitu korda mängida või palju, palju nüüd kohe. Lähme edesi tükigi, mängisin 17 korda, nii palju mängime, kui meid kutsutakse. Kas piletiraha ka mõnikord küsida? Iki küsime, aga vähe viis euri kui ka paika leidsid, siis pikk tükk selges, kui ei lähe, paar kuud ei ole. Uuest aastast hakkasime, ega me siis muiston vahele jäänu, käin. Igal sügisel, võtad uue tüki digi. Abja laste rõõmust sai lavastaja preemia, seekord nende noor näitemängujuht Kersti Sillaotssess. Kõrrasson multinäitemängu jutu otsan saateks saed kokku Kristi Ilves, Uwe uudise jälle tulevad, õisibe iti viis minutit pääle viit.